Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Demokraatia - sarnased materjalid

kuuba, ukogude, mainitud, saadetakse, liidust, noorukid, eluk, keldris, nneks, palgad, keela, rassistlik, iesti, peaminister, arvad, tahad, arvamusi
thumbnail
6
docx

Mis on demokraatia?

Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii president kui ka riigipea, peab arvestama rohkem parlamendi tahtmisega. Nt: Venemaa, Leedu Parlamentaarne vabariik: olulisemad tunnused, näited. Parlamendi ülimlikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Tihe seos täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel. Nt: Eesti, Saksamaa Konstitutsiooniline monarhia: mis see on, riigid Euroopas. Valitseja võim on piiratud põhiseadusega, nt: Põhja-Korea, Kuuba Absoluutne monarhia ja diktatuurid: õpilane oskab selgitada erinevaid mittedemokraatlikke valitsemisvorme ning tuua ka näited tänapäeva maailmast. Absoluutne monarhia: ainuvalitseja võim, mis on ainult päritav; Diktatuur: ühe isiku valitsemine, võimule tulek vägivalla või valimiste teel(Venemaa) ; Kollektiivne diktatuur: sõjaväeline,vaimulik, parteiline. NÄITED ??????????!!!!! Mis on poliitika, politoloogia ning kes on poliitik?

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Demokraatia liigid

Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima, juhtima valitsust. Rahvademokraatias põhinevad reeglid ja seadused nendele ettepanekutele, mis on tehtud kommunistliku partei poolt töötava enamuse heaks. (Demokraatia liigid, 2004) 7 Peale Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemist kehtib see vorm veel näiteks Hiina Rahvavabariigis, Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis, Kuuba Vabariigis, Laose Rahvademokraatlikus Vabariigis. (Demokraatia liigid, 2004) 2.4. Kristlik demokraatia Roomakatoliku kiriku ühiskonnafilosoofia oli pikka aega oma olemuselt konservatiivne, mistõttu see sattus vastuollu paljude 19. sajandi suurte ideoloogiatega. Et vältida vasakäärmuslaste mõju suurenemist, otsustas katoliku kirik 19. sajandi lõpul eesotsas paavst Leo XIII-ga, et kirik peab tegelema ka ühiskonnas kesk- ja alamatesse klassidesse kuuluvate inimeste muredega

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Heaoluriik, demokraatia

Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu. Mittedemokraatlikud riigivormid: 1) Autoritaarne ­ riigijuhiks keskne liider; ülejäänud pol. jõud kas keelustatud või piirangutega; maj-le piirangud; ideoloogiat ei eksisteeri N: Venezuela, Aafrika riigid 2) Totalitaarne ­ eluaegne liider (uus valitakse samast parteist); juht jumalastaatuses; alati üks partei võimul; keskne ideoloogia eksisteerib (nt natsionaalsotsialism, kommunism) N: Kuuba, Valgevene 3) Post-totalitaarne ­ maj-s teatud printsiibid (Hiinas vabaturumajandus) N: (Kuuba;) Hrustsovi-aegne NSVL ­ avalikustas kuritegusid, üritas maj reformida 4) Sultanism ­ idamaades; üks liider; juht ise ongi ideoloogia; maj põhineb ühel väljaveoartiklil; kogu riigi elu sõltub läbisaamisest juhiga N: Türkmenistan ­ maagaas Eur-le Ühiskonna jätkusuutlikkus

Ühiskonnaõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia

1. kõrgtehnoloogia (kulukas) 2. suuremahuline tarbekaup (odav töö, suur turg) 3. brändi-kaup( meedia kujundab tarbimisharjumuse) Plussid: Ø aitavad kaasa majanduslikule arengule Ø toob riiki kapitali Ø loob töökohti Ø tõuge tehnoloogilisele arengule Miinused: lääne kaasaegse kolonialismi sümbolid Ø tugevdavad ebavõrdsust rikaste ja vaeste riikide vahel Ø töökohad odavatesse maadesse, arenenud maades palgad langevad Ø sekkuvad riikide poliitikasse Ø võivad tehaseid maha jätta ja luua seal, kus odavam Ø kasumi väljavool rikastesse riikidesse Ø töötingimused sageli ebainimlikud Ø reostavad, saastavad kohalikku keskkonda 43. Peamised majandusorganisatsioonid, nende tegevusvaldkond ja roll maailmamajanduses WTO ­ Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi

Geograafia
125 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Nüüdisajal deklareerivad kõik valitsused, olgu tegu vabariikide või monarhiatega, et nad on demokraatlikud. Selles, mismoodi ja kuivõrd demokraatlikke ideaale tegelikkuses järgitakse, on aga suur vahe. Ükski kommunistlik riik ei olnud hoolimata nende põhiseaduses väidetust demokraatlik. Sama kehtib praeguseni Hiina Rahvavabariigi, Kuuba Vabariigi, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Vietnami Vabariigi kohta. Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. Neis on riigipead koondanud enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi:

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

määratud administratiivseid piire, mitte aga hõimude ja rahvusgruppide paiknemist. Parematiivalise totalitarismi eripäraks on see, et selle diktatuuri tingimustes on üldjuhul lubatud individuaalne majanduslik vabadus, kuid piiratud individuaalne poliitiline vabadus, põhjendusega, et see viiks kommunismi tekkimisele. Tänapäeval arengumaades (Aafrikas, Aasias ja vähem Ladina-Ameerikas, nagu kommunistlikud Kuuba, Põhja- Korea, teokraatlik Saudi Araabia, Türkmenistan, kus nt on keelatud salvestatud muusika kuulamine ja meestel pikad juuksed). Enamasti on tegu sõjaväelise riigipöörde teel võimule tulnud reziimidega. Olid nt Stalini NL, Hitleri Saksamaa, Mao Zedongi Hiina, Ceaucescu Rumeenia. VALITSEMISSÜSTEEME MUJAL Läti Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. Parlament (Seim) valitakse 3 aastaks, on 100-liikmeline. President

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

või diktaatorlikud, see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Nüüdisajal deklareerivad kõik valitsused, olgu tegu vabariikide või monarhiatega, et nad on demokraatlikud. Selles, mismoodi ja kuivõrd demokraatlikke ideaale tegelikkuses järgitakse, on aga suur vahe. Ükski kommunistlik riik ei olnud hoolimata nende põhiseaduses väidetust demokraatlik. Sama kehtib praeguseni Hiina Rahvavabariigi, Kuuba Vabariigi, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Vietnami Vabariigi kohta. Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. 3 Neis on riigipead koondanud enda katte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. 3

Ühiskonnaõpetus
202 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Nüüdisajal deklareerivad kõik valitsused, olgu tegu vabariikide või monarhiatega, et nad on demokraatlikud. Selles, mismoodi ja kuivõrd demokraatlikke ideaale tegelikkuses järgitakse, on aga suur vahe. Ükski kommunistlik riik ei olnud hoolimata nende põhiseaduses väidetust demokraatlik. Sama kehtib praeguseni Hiina Rahvavabariigi, Kuuba Vabariigi, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Vietnami Vabariigi kohta. Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. Neis on riigipead koondanud enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus 3 gruppi:

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Nüüdisajal deklareerivad kõik valitsused, olgu tegu vabariikide või monarhiatega, et nad on demokraatlikud. Selles, mismoodi ja kuivõrd demokraatlikke ideaale tegelikkuses järgitakse, on aga suur vahe. Ükski kommunistlik riik ei olnud hoolimata nende põhiseaduses väidetust demokraatlik. Sama kehtib praeguseni Hiina Rahvavabariigi, Kuuba Vabariigi, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Vietnami Vabariigi kohta. Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. Neis on riigipead koondanud enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi:

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ühiskonna valitsemine ja haldamine

Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) a) konstitutsiooniline diktatuur (ajutiselt antud võim, et luua demokraatlik riik) 3) autoritaarsed Kuuba, Põhja-Korea 4) totalitaarsed riigid NSVL 5) vabariik – maailmas levinum valitsemiskorraldus. Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal  parlamentaarne rahvas valib parlamendi parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse, valitsus annab aru presidendile  presidentaalne

Ühiskond
7 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Poliitika ja valitsemise alused

Ideoloogia Totaalne revolutsioon Kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine Sõjaväe allutatus Ideoloogia- selge programm, inimene tahetakse ümber teha, tekitada uus inimene ja uus ühiskond. N: Stalin, Hitler, Hiina, Kambodza. Koadnikult ei oodata ainult leppimist vaid ka aktiivsust, kes on vähem aktiivne- kuulub hävitamisele. Ühingud, seltsid saadetakse laiali ja tehakse uued. Kõik peavad aitama uue riigi ehitamisele. Sõjaväes tehakse massipuhastus. Jutkond vahetatakse 5-10 aasta jooksul ümber, et vältida juhi kukutamist. Väes on ka valvurid, kes kontrollivad, et sõdurid lgia leiged ei oleks. Sõjaväest tehakse kuulekas tööriist.(:S) Püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia Üksainus eliidi juhitud massipartei Terroristlik politseikontrolli süsteem

Arenguõpetus
461 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

k. ühiskondlik) ja kõige äärmuslikumad vasakpoolsed poliitikud on KOMMUNISTID (communis on ladina keeles `ühine'). Kui sotsialistid pooldavad veel osalist eraomandit, on kommunistid igasuguse eraomandi vastased. Kui sotsialistid püüavad kapitalismi puudusi leevendada, soovivad kommunistid kapitalismi täielikku hävingut ja uue ühiskondliku korra ­ kommunismi võidukäiku. Hetkel on maailmas alles vaid kaks ultravasakpoolset (kommunistlikku) riiki ­ Kuuba ja Põhja-Korea. Et aga kommunistliku Kuuba rajaja Fidel Castro suri novembris 2016, võime loota, et ka selles riigis võidutseb peagi demokraatia. EESTI SUURED POLIITILISED ERAKONNAD (PARTEID) Selleks, et üks või teine Eesti erakond saaks oma esinduse Riigikokku, peab see erakond saama parlamendivalimistel vähemalt 5% häältest. Viimastel parlamendivalimistel 1. märtsil 2015 pääses meie Riigikokku 6 poliitilist parteid. Need on:

Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ühiskond, mõisted, valitsemisvormid

1. Mõisted : (TV lk 18) *Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel valimistel. *Diktatuur - on autokraatli

Ühiskond
16 allalaadimist
thumbnail
15
doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

Parlamentaarne monarhia (NB! Erand, vaid Suurbritannias, kus pole põhiseadust) · Vabariik 1. Parlamentaarne vabariik (näit Eesti, Iisrael ja Saksamaa) 2. Presidentaalne vabariik (näit Leedu, Venemaa, Prantsusmaa ja USA) b. Riigikorrad · Demokraatia (näit kaasaja Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa) · Autoritaarsus (näit Castro Kuuba, Saddami Iraak, Pätsi Eesti) · Totalitarism (näit Kimi Põhja-Korea, Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liit) 15) Kas nõustud järgmiste väidetega? Põhjenda. a. Tänapäeva kõige demokraatlikumad riigid on monarhiad. b. Monarhia võib ühtlasi olla ka demokraatia. c. NSV Liit oli riigikorralduselt föderatiivne vabariik, sisult aga totalitaarne diktatuur. d

Ühiskonnaõpetus
181 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ühiskonaõpetus: Demokraatia kontrolltöö kordamine.

Isevalitsejad lähtuvad omakasust ja ambitsioonidest. Kogu võim ühe isiku käes b) Totalitaarne riik- rahvas on võimuloleva rühmituse tööriist. Valitsejate tohutute, ebareaalsete ning inimvaenulike plaanide elluviimiseks sunnitakse elanike tegutsema kindlaksmääratud viisil, riik planeerib, kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat. Kehtib range tsensuur. Välissuhtlus piiratud/keelatud. Puudub vaja ajakijrandus.Praegu Põhja- Korea, Kuuba. Siirderiigid- loobunud mittedemokraatlikust siirderiigist, kui ei toimu ka kõik dem. komponendid. Siirde periood- Algab esimestest vabadest valimistest 2.2 Demokraatlikus riigis on võim jagatud mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel. Seda nim võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Tähtsa osa omab kohalik omavalitsus. Demokraatik valitsemine a) võim ei ole koondatud ühe isiku või valitsuse kätte b) võim on avalik ja kontrollitav

Ühiskonnaõpetus
83 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades ­ Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVLile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib veendumus , et seaduste ja määrustega on võimalik muuta majandust. Defitsiit ( ehk kauba puudus ) on saanud kõigi käsumajanduslike süsteemide pidevaks probleemiks. ( Kuuba./ põhja korea) . Turumajanduse iseloomulikuks jooneks on see et kehtib vabadus teha inimesele kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduse olulisemaks tunnuseks on konkurents ( olukord kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ) . Reaalselt eksisteerib enamus riikides segamajandus, st. et kõrvuti erasektoriga funktsioneerib avalik sektor ja riik reguleerib majandust nim. segamajanduseks. Turumajandus

Ühiskonnaõpetus
690 allalaadimist
thumbnail
26
doc

USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3

Õiguse kujunemine
5 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Ühiskonna eksami konspekt

NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ­ ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND ­ suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND ­ keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE ­ kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND ­ IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND ­ maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND ­ üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem valimistega, lõpeb d

Ühiskonnaõpetus
98 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Riik ja erinevad organid

saavutamiseks politseinike meetodi. politsei on totalitaarse võimu tähtsaim instrument. eriti julgeoleku organid. nt KGB. totalitaarsed võimud olid itaalias mussolini ajal, saksamaal hitleri ajal, nsv liidus kommunismi nime all. kommunistlik totalitarism politiseeris täielikult ka kodanike eraelu. ka usulised veendumused said poliitilise tähenduse. nt: põhja-korea, hiina, vietnam, kuuba. 4) diktatuur on selline võimukasutus, mille puhul valitseja ehk diktaator on piiramatu võimuga, ta ei toetu rahva enamuse tahtele vaid mingile kitsale ringkonnale ­ sõjaväele, parteile, sotsiaalsele klassile. võimukasutus on täielikult suvaline. seadusandlikul tegevusel ei ole isegi vormilist osa. poliitilised sidemed nõrgenevad ja kaovad, kodanikuõigused puuduvad, otsustusmehhanism on impulsiivne ja agressiivne

Riigiõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised....................................................................................

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Poliitilised ideoloogiad

Sotsialism: · protest vaesuse vastu · protest kapitalismi vastu · usk võrdsusesse, vendlusesse ja koostöö ideaal · Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon · suund arenenumaile ühiseluvormidele · suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule · NSVL, Pariisi Kommuun · kõik on kõigi oma · riik jagab ressursse Kommunism: · klassivõitlus · vägivald · kommunistlik unistusteühiskond · Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus · kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive · kõikehõlmav heaoluühiskond · traditsiooniline moderniseerimine · madal keskkonnateadvus (tehased, kõik tööle) · internatsionalism · patriarhaalsus (mehe võim) Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee:

Ühiskonnaõpetus
287 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ühiskond

ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pidevalt ja oskuslik

Ühiskond
19 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Majandus

1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3. Inimressurss ( töööjöud oskuste ja teadmistega ) 1.1 Haritud ja teotahteline tööline 1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib 3. MAJANDUSSÜSTEEMID 1. Tavamajandus e. naturaalmajandus 1.1 Feodaalses ühiskonnas, arengumaades 1.2 * Vähe arenenud * Väga väike * Kaubavahetus puudus 2. Plaani - e. käsumajandus 1.1 Diktatuuriühiskonnas ( NSVL , Kuuba ) 1.2 * Plaani järgi tootmine * Kontroll tootmise üle * Riiklikomand * Kauba defitsiit 3. Turumajandus 1.1 Kapitalistlikühiskond 1.2 * Konkurents * Turg määrab hinna * Kauba vaba valik * Vabaturumajandus 4. Segamajandus 1.1 Tänapäeva kapitalistlikes riikides põhiliselt . 1.2 * Riik reguleerib majandust *Riik kontrollib ärimeeste kasumit * 4. TURUMAJANDUS JA SELLE PÕHIMÕISTED

Ühiskonnaõpetus
43 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS.

TAVAMAJANDUS PLAANI EHK TURUMAJANDUS SEGAMAJANDUS e. naturaalmajandus KÄSUMAJANDUS 1. Feodaalsele 1. Diktatuuri 1. Kapitalistlikule 1. Kapitalistlikule ühiskonnale ühiskonnale. ühiskonnale. ühiskonnale. arengumaades. NSV Liit, Kuuba, PõhjaKorea. 2. Tootmine on väga 2. Kauplemine ja 2. Turg määrab hinna. 2. Kõrvuti erasektoriga väike, vähearenenud. tootmine toimub riikliku Kaupade vaba valik. on riigisektor. Kaubavahetus on väga plaani järgi. Konkurents. Riik kontrollib tulu. väike. Vähe tarbekaupu.

Ühiskonnaõpetus
105 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Nüüdisühiskond

· Maoism · Nõukogude kommunism ­ Saksamaa · Trotskism päritoluga töölistenõukogu · Stalinism · Tööliste demokraatia · Kristlik kommunism Tänapäeval · Kommunistlikud riigid: Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Laos, Põhja Korea ja Vietnam · Kommunistlikel parteidel on veel suur mõjuvõim ka Moldovas, Küprosel,Nepaalis, Indias ja Lõuna Aafrika riikides Rahvusvaheline suhtlemine Internatsionaliseerumine e. rahvusvahelistumine Rahvusvaheline julgeolek sõltub · Põhjalikest muutustest mõnes suurriigis · Suhetest suurriikide vahel · Tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses · Kui üks suurriik kaotab oma tähtsuse tekivad uued jõu struktuurid

Ühiskonnaõpetus
436 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Nüüdisühiskonna

· Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, peamiselt on tal esindusfunktsioon · Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seaduseloomega parlament · Nt Norra, Rootsi, Taani, Holland, Belgia, Tai, Jaapan 3 Diktatuur Autoritaarne reziim: · Isiku(diktaator, monarh) või institutsiooni(partei, sõjavägi) ebademokraatlik valitsemine · Sageli ajutise iseloomuga · Nt Kuuba, Hiina, Venemaa, Valgevene, Venezuela Totalitaarne reziim: · Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus · Riigivõimu täielik kontroll kõigi eluvaldkondade üle · Ühe ideoloogia keskne · Agressiivne sise- ja välispoliitika · Nt NSV Liit, Põhja-Korea Demokraatia · Tagatud inimõigused ja kodanikuvabadused · Kõrgem võimukandja on rahvas · Mitmeparteisüsteem · Konkurents võimu nimel

Ühiskonnaõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sotsialism

7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule ­alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine ­ tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Parteiriik-riigipartei. Nomenklatu

Ühiskond
22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Roheline energia

25. islamirevolutsioon toimus 1979 iraanis. Revolutsiooni juhiks oli Ajatolla Khomeini. Revolutsiooniga tuli uus nn põhiseadus Koraan (ainus maailmas kus pohiseaduse asemel puhakiri). Tänapäeval taoline riigikord kõikjal araabias. 26. islamifundamentalismi põhjused?????????????????????? 27. Kommunism levis ka ladina ameerikas, kuid teisiti ­ terroristirühmitajate kaudu. Juhtideks ernesto che guevara (terroristide juht) ja fidel castro (kuuba diktaator). 28. kuuba kriis toimus 1962, kui nsvl rajas kuubale oma tuumatakessi baasid. Oldi väga lähedale usa vs nsvl tuumasõjale, kuna nüüd nsvl rakettid lendasid piisavalt lähedale. Usa nõudis rakettide eemaldusr ja ähvardati sõjaga, kuuba piiratud usa poolt, kuni nsvl lubas raketid kuubalt ära viia kui usa seda itaalia ja türgi rakettidega sama tegi. Tere külma sõja ohtlikuim kriis. 29. sama mis 28 30. 1960 oli aafrika aasta (17 asumaad iseseisvus ja tekkis 30 riiki). Tehti Aafrika

Ühiskond
1 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

aastad 13.02.2018 Berliini kriis Põhjus: 1) Läänemaailm ei tunnistanud SDV-d 2)NSVL taotles Lääne-Berliini allutamist Berliini müür ● Rajati 13.aug 1961. ● Ehitamist oli vaja, et vältida põgenemist Läände Kuuba ehk Kariibi kriis ● 1959 haaras võimu Kuubas Fidel Castro ● Kuubas algasid ümberkorraldused - suuromandi likvideerimine Fidel Castro ● USA keeldus Kuuba kaupa ostmast ● Kuuba suhkru ostis NSVL ● Kuuba teatas, et toimub sotsialistlik revolutsioon ● Algas USA majandusblokaad 1962 oktoober tuumaraketid Vietnami sõda Ho Chi Minh - Põhja Vietnami juht Ho Chi Minh Doominoteooria Vietkongid - 1964 - 1973 USA sekkumine Vietnami sõtta 1973 Pariisi rahuleping 1976 Vietnami SV​ - kuulutati välja (kommunismimaa) Praha kevad 1968 sai võimule Aleksander Dubček Aleksander Dubček Inimnäoline sotsialism

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: "Saksa tulevik on merel." (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc. 1.2.1 MAJANDUS Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
20
docx

12. klassi koolieksami piletid ajaloos

Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 146-173, õp II osa 4-44, Atlas 72-74 -Stalin Ta hävitas kõik kes olid võimelised juhtima rahulolematuid ning oleksid võinud teda võimult kõrvaldada. Toimus kollektiviseerimine. Hävitati suur-ja väikeettevõtjaid, asendati neid kontoriametnike ja proletaarlastega. Tööpuudus kaotati. 1936.a Stalini konstitutsioon, milles deklareeriti õigusi, vabadusi ning üldist ja võrdset valimisõigust. Pidi samuti looma Lääne üldsusele Nõukogude Liidust sündsa pildi. -Mussolini ja marss Rooma 1922.a okt Napolis toimunud kongressil nõudis Mussolini ultimatiivselt fasistidele viit ministrikohta, ähvardades muidu marssida Rooma... Marss Rooma lõppes sellega, et kuningas Vittorio Emanuele III tegi Mussolinile ülesandeks moodustada valitsus. Võeti kinni 43.a lääneliitlaste poolt, sakslased vabastasid, püüti uuesti kinni, riputati Milano keskväljakule -Franco Hispaania POLIITIKA diktatuur, vähemuste mahasurumine, puudus

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

1933 USA tunnustab Nõukogude Liitu 30. jaanuar Saksamaal tuleb võimule A. Hitler Jaapan lahkub Rahvasteliidust -------------------------------------------------------------------------------- 1934 Saksamaa lahkub Rahvasteliidust NL võetakse Rahvasteliitu esitatakse nn idapakti idee USA presidendiks saab Franklin D. Roosevelt 12. märts K. Pätsi ja J. Laidoneri riigipööre; Eestis kaob demokraatia ja tekib autoritaarne valitsemiskord 2. oktoober Riigikogu saadetakse laiali ja Eestis algab "vaikiva oleku" periood -------------------------------------------------------------------------------- 1935 16. märts üldise sõjakohustuse sisseviimine Saksamaal ­ Wehrmachti moodustamine 18. juuni Inglise­Saksa mereväekokkulepe: Läänemeri antakse Saksa mõjutsooni -------------------------------------------------------------------------------- 1935-1936 Itaalia vallutab Etioopia

Ajalugu
133 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun