Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatia (0)

1 HALB
Punktid
Kellele: Urmas Lehtsalu
Teema: Demokraatia
Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22
Demokraatia esineb meil igapäev, juba selles, et me võime rääkida, uskuda ja valida seda, mis just meile meeldib ja sobib. Eesti on demokraatne riik , see tähendab seda , et meil on rahva võim, see tähendab seda , et me valime valimistel omale esindajad, ehk valitsuse, kes esindab meid ja võtab seadusid ja muid otsuseid meie eest vastu. Kuigi mulle tundub, et Eestis ei ole täiesti rahva võim, sest valitsus võtab seaduseid ja muid eelnõusid vastu , kuigi see ei pruugi ültse inimestele meeldida. Kuigi kui midagi väga suurt otsustatakse, siis tehakse harva hääletusi , aga need on nii harva , et see ei ole päris see mida mina peaks päris demokraatiaks . Praegusel ajal , kui kõigil on raske ja kärbitakse , tahaks ka rahvas , et näiteks riigikogu palkasi vähendaks või vähendaks riigikogu kohtasid , aga selle asemel hoopis nad kinnitasid oma palgad , millega nad hoopis suurendasid seda , kui tuleb euro. Ütleme nii , et Eestis on demokraatia , aga siiski meie eest valitsevad need , kes hetkel pultis on. Õnneks aga meil ei ole nii hull seis, kui osades riikides on praegu ja kunagi Nõukogude Liidu ajal oli , et me pidime valima seda keda kästi , ja me ei võinud laita valitsust, kui seda tehti siis võisid sa lihtsalt lõpetada kuskil Siberis või KGB keldris . Selliseid riike on praegugi veel , kus ei tohi rääkida seda , mida arvad ja valida endale neid esindajaid keda tahad , kui ma ei eksi siis Kuuba ja Põhja-Korea näiteks. Aga meil on nii , et avalda oma arvamusi nii palju kui jaksad , kui see just ei ole rassistlik . Keegi ei keela sul valitsust kiruda või kiita. Kuubal , aga valitsust või presitenti , mis on põhimõteliselt sama inimene Raul Castrot (Kuuba peaminister ja presitent) kiruda , siis sa lõpetaks oma eluküünla kuskil mägedes. Demokraatia muidugi ei puutu ainult poliitikasse, vaid ka sellesse , mida tohib konkreetses riigis telekas näidata , raamatutes kirjutada ja ajalehtedes avalikustada. Nõukogude ajal võis näiteks ainult avalikustada raamatuid , mis ülistasid Nõkogude Liidu valitsust ja liidreid , kedagi ei halvustada ega muud moodi solvata. Kõik raamatud läbisid kontrolli , et seal sees ei oleks isegi kautselt midagi halba NSV kohta kirjutatud. Telekatest ja raadiost tulid ainult ülistavad lood NSV kohta ja kunagi ei mainitud , et kellegil oleks halb kuskil või keegi oleks midagi halba tehtud, kui noorukid kuskil näiteks jäid purjus peaga vahele või muu pahandusega , siis seda ei pandud suure kella külge vaid vaikiti maha , et mitte näiteks kooli mainet alla viia , sest NSV liidus ei eksinud keegi reeglite vastu . Kirjad , mis isegi Nõukogude liidust välja saadeti kontrolliti läbi , et ei saadetakse midagi halvustavat riigist välja. Hetkel ei kujutaks ettegi , et asi oleks nii kontrolli all , kui see kunagi oli. Nii et olgem rahul sellegagi mis on !
Demokraatia #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maolentiit Õppematerjali autor
Memo
Demokraatia memo, räägib demokraatiast , mitte teoreetiliselt vaid nii , kuidas mina seda oma silmis näen.

Sarnased õppematerjalid

1992-aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused
9
odt

1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused

Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80-st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. Kolm aastat autoritaarset reziimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke vaateid. Algas teatud tagasiliikumine demokraatia ja riigivõimu suveräänsuselt rahvasuveräänsuse suunas. Majanduselu elavnemine ja sisekorra stabiliseerumine tõid kaasa vabadussõjalaste liikumise vaibumise. Valitsevas ringkondades küpses idee riigi põhikorra

Inimõigused
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM
19
pdf

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VI­VII klass õpib peatükid I, II, III. VIII­IX klass õpib peatükid I, II, III, IV. X­XII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti

Ühiskonnaõpetus
2-ja 1-maailmasõja ja Eesti iseseisvumise-okupeerimiste-Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt
15
doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

põllumajanduslikust maast. Lenin kinnitas enamlaste juhtidele, et tegemist on ajutise lepinguga, mille Venemaa esimesel võimalusel tühistab. Venemaa väljumine sõjast oli aga raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi

Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas “Teise rinde” avamise küsimustes jne.  Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:  Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas  NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas.  Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid “saladuses”, siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50)  Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid:

Ajalugu
Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused
32
docx

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused

EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia)

Euroopa poliitilised režiimid 20. sajandil
Ameerika Ühendriigid 1945-1963
15
docx

Ameerika Ühendriigid 1945-1963

algusele. Hüüdnimi "Give 'Em Hell Harry" Külm sõda Külm sõda kasvas välja kauaaegsetest lahkarvamustest Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheI Teise maailmasõja ajal leidsid kaks riiki teineteist Iiitlastena ja eirasid oma erimeelsusi, et võidelda ähvardava natsismi vastu. Sõja lõpul kerkisid aga vastuolud uuesti esile. Ühendriigid lootsid teiste riikidega jagada oma vabaduse, võrdsuse ja demokraatia põhimõtteid. Suutmata unustada suure majanduskriisi (1929-1940) tagajärgi, arendas Ameerika nüüd edasi juba tuttavat vabakaubandust ja püüdis kõrvaldada kaubandusbarjääre. Usuti, et madalamad kaubandusbarjäärid aitavad ergutada majanduskasvu nii kodu- kui välismaal ning toetada USA söprade ja liitlaste stabiilsust. Nõukogude Liidul oli aga oma tegevuskava. Venemaa ajalooline tsentraliseeritud ja autokraatliku valitsuse traditsioon vastandus Ameerika demokraatiale

Ajalugu
Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel
17
doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

· Tsehhoslovakkia loovutas Müncheni kokkuleppega sakslastele Sudeedimaa. · Toimus nn Kristalliöö, millega algas juutide massiline represseerimine Saksamaal. · Eesti kuulutas ennast neutraalseks riigiks. · 1939 · 23.august ­ MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel. · Diktatuuride kujunemine: · Diktatuuride kujunemise põhjused: Kui 1920.aastate alguses domineeris Euroopa riikides veel demokraatia, siis 1930.aastatel hakkas pead tõstma ebademokraatlik valitsemisviis. Sellele aitasid kaasa: · Demokraatia kogemuse puudumine (nt Venemaal) või selle lühiajalisus (nt Eesti). · Paljude riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise (nt revolutsioonid Saksa- ja Venemaal). · Majanduslik langus ja sellele järgnev sisepoliitilise ebastabiilsuse kasv (nt Venemaal ja

Maailmasõjad
Riigiõigus
41
docx

Riigiõigus

Räägiti korporatiivriigist, ideoloogiast, Euroopas oli tekkinud Saksamaa natsionaalsotsialistlik partei, mis oli väga mõjukas, Itaalias fasistlik partei, selle eeskujul tekkisid sellised liikumised ka mujal, ka Eestis. Eestis oli selle liikumine Vabadussõjas. Moodustati keskliit. Hakati võtma liikmeks ka neid, kes ei osalenud Vabadussõjas ­ ühing hakkas radikuliseeruma ­ muutus parempopulistlikuks, eesmärgiks sai demokraatia kaotamine. · Nüüd saame püüelda oma eesmärkide suunas, varem ei olnud see võimalik. Vapsid tahtsi muuta põhikorda korporatiivseks. · Jaan Tõnissoni esimene eelnõu, põhiseadust sai muuta ainult rahvahääletusega. Riigi kogu otsus luua tasakaalustatud mehhanismidega loodud demokraatia. Rahvahääletus toimus 13-15 august 1932. Demokraatia alla 12 tuhande hääle, alla protsendi, jäi alla uus eelnõu

Riigiõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun