Samal ajal oli Venemaa majanduslikult ning sõjaliselt tugevnenud. Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), millal võeti kasutusele ka totalitaarne süsteem. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturud olid avalikult demokraatia vastu. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellele lisandus ka hirm kommunismi ees. 1919 loodi Saksa Töölispartei, mis 1920
eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ning andis varem või hiljem võimaluse diktaatorlikule võimule. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides. Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi. Mitu inimest sai rindel surma, sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik kord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad
"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.
s.o kolhoosidesse. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi.Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid ning loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG). Stalin otsustas sõjalise jõu kasuks ning oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikult demokraatia vastu. Kaotatud sõda, võitlejate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Verailles' süsteemis, majanduslik ebakindlust ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellel lisandus ka hirm kommunismi (pruun katk) ees. 1933.aastal nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks
Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi), on oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) aga tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Enamik uusi riike valis samuti demokraatliku korra. Kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis. Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur ja demokraatia on kaks täiesti erinevat valitsemisviisi. Diktatuuriks nimetatakse valitsemisviisi, kus juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur jagatakse ka autoritaarseks ja totalitaarseks. Demokraatia on valitsemisviis, kus suurim võim on rahval. Üheks diktatuuririigiks sai Itaalia. Itaaliale tekitas Esimene maailmasõda suuri raskusi ning neisse ei suhtutud kui võrdväärsesse partnerisse. See tegevus solvas Itaaliat. Selle tagajärjel tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini, kes 1922. aasta sügisel määrati Itaalia peaministriks. Mussolini tegi suuri muudatusi ning võttis vastu seadusi, mis andsid talle kuningaga võrdsed
Hitler võttis endale presidendi ameti. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik. Samas säilitasid osad riigid ka demokraatliku korra. Näiteks suutsid prantslased hoida oma demokraatliku korda, kuigi paljud soovisid diktatuuri. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad ning 1936.a parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele püüti tagada väärikam elu ning Prantsusmaal jäi kehtima demokraatia. Suurbritannia oli pika demokraatia kogemusega riik, ta kuulus sõjavõitjate hulka ning sellepärast oli ka eeskujuks paljudele riikidele, kes otsustasid demokraatia kasuks. Liberaalide asemele tõusis tööliste huve kaitsev Tööerakond, mis sai ka
valitsemis vorm jaguneb kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarne diktatuur on ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur on diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõttevalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. Itaalias kehtestati diktatuur pärast esimest maailmasõda. See oli tekitanud Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Need aga ei püsinud koos kauem kui aasta, kuna neil oli parteidevaheliste erimeelsuste tõttu raske otsuseid langetada. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ja see tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide õimu alla
Miks osades riikides kehtestati diktaktuur, teistes aga säilis demokraatia? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude maade siseriiklik elukorraldus tunduvalt. Oli aru saada, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia, ei olnud piisavalt edukad. Samal ajal aga tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid edukust sõjas ja katsumustes. Nii valisid peale esimest maailmasõda enamik riike rahvavõimu. Rahvas sai osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kehtestati mitmed kodanikuõigused ja vabadused. Eelkõige puudutas see valimisõigust. Valimisõiguslike kodaniku arvu suurendati peaaegu kolm korda. Valimas said käia nüüdsest ka naised. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatia aitab ületada kiiresti majandusraskused ja poliitilised segadused. Peagi aga nähti, et majandusliku õitsengut ei ole ning kaotati usk demokraatiasse
Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus
Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid arvati ainukeseks jõuks, mis suudaks kommunistid peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajas. 1933. aastal, toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Keelatud olid ka ametiühingud. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler tema koha üle ning hakkas diktaatoriks ehk füüreriks. Suurbritannias kui ka Prantsusmaal säilis demokraatia. Suurbritannial oli rohkem kui kaks sajandit kogemust demokraatia alal. See on põhjus, miks ei saanud diktatuur toetajaid nendes riikides. Prantsusmaa riigivõimu suutmatus majanduskriis ületada innustas neid, kes soovisid
hästitoimiva riigi. Välispoliitika: sõjakas 1930ndatel aastatel, eesmärk muuta Vahemeri Itaalia sisemeeks, taheti muututa samasuguseks nagu Vana-Rooma ajal, vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, Itaalia riik kuulutati impeeriumiks, sai liitlaseks Hitleri Saksamaaga. 8. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikud demokraatia vastu, nad süüdistasid Weimari vabariiki kõiki Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev käitumine, pettumus Versaille´ süsteemis, majanduslik ebakindlus ning erakondade omavaheline kemplemine, hirm kommunismi (punase katku) ees. Loodi Saksa Töölispartei, mis 1920 aastal nim. ümber Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler (1889-1945, sündis Austrias, töötas ehitustöölise abina ja postkaartide maalijana. I MS sai gaasimürgituse, tutvus poliitilise rühmitusega, millest
Fasistlik itaalia I maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi, sest sõjas sai mitusada tuhat inimest surma. Sõja- ajal tekkis tohutu välisvõlg. Kogu sõja ajal võitsid itaallased vaid ühe lahingu. Itaaliale oli küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetaja
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis
Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult- demokraatia kriisiks. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Töölisklass sai valimisõigusele võimu juurde,naised said valimisõigust- rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.Pärast rahu kehtestamist- kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks- lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20. sajandil, täpsemalt aastatel 1920 - 1940. Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailma majanduskriis ja Esimene maailmasõda. Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm,
võimuorganitesse. Demokraatia tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõimu kuulumine rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultuse puudumine, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabaduse olemasolu. Riigid, kus säilis demokraatia olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Demokraatia ja diktatuur on üksteise vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fasistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest
Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille juhiks sai Benito Mussolini. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat poolehoidu sai nautida Mussolini. Paljud uskusid, et just tema suudab Itaalias korra jalule saada ning majanduse madalseisust välja tuua.1921. a. parlamendivalimistel saavutas fasistlik parteid võidu. 1925. a. kehtestas Mussolini üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kinnistamist. Kaitseks poliitiliste vastaste vasetu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused, et Mussolinist saaks kogu Itaalia rahva juht.
Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini
heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumised Liberalism- suund, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik Konservatism- suund, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Sotsialism- suund, mis pooldab abivajajate aitamist ja väikest ebavõrdsust Mittedemokraatlikud liikumised
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja
Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivide arvates oli hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Seepärast ei tormanudki nad kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest.19.sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega võitsid nad enda poole neid valijaid, kes ennem andsid oma hääled liberaalidele. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said aga juhtivad paremerakonnad. Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid. Sotsialistlikke ning sotsiaaldemokraatide erakondi nimetati pahempoolseteks. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks tuleks kehtestada
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta
millele lubas lahenduse tuua Mussolini fasistlik rühmitus, tekitas rahvamassides poolehoidu Mussolinile. Need asjaolud andsis Mussolinile peale 1921 a. parlamendivalimisi võimaluse tõusta peaministriks. 1925 kehtestas Mussolini Itaalias üheparteisüsteemi ning algas fasistliku süsteemi kinnistamine. Mussolini diktatuuri aitas ka see, et paljud riigid Euroopas tunnustasid Itaaliat kui hästitoimivat riiki. Nõukogude riigi kujunemine algas 1917 peale esimest maailmasõda. Paari aasta jooksul keelustati muud parteid peale kommunistliku partei ja kehtestati üheparteisüsteem. Samuti toimusid olulised muudatused majanduses algas Venemaa muutmine võimsaks tööstusriigiks, majanduse arendamine allutati plaanimajandusele ja rangele kesksele juhtimisele. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas eraomandusele tugineva talumajapidamise vägivaldse ühendamise ühismajanditesse ehk kolhoosidesse.
DIKATATUURIDE TEKKE PÕHJUSED · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut..Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. · Sõja mõju-inimesed olid harjunud sõja-aastatel karmikäelise riigivõimuga, selline võim osutus sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks · Pettumine Versailles' süsteemis-ärritust tekitassee, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused- 1929.aastal alanud pikaajaline majanduskriis röövis inimestelt usu demokraatiasse, seega uskus rahvas neid poliitilisi jõude kes nõudsid karm
põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt
Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine
7.Kirjelda Hitleri elu ja õpetusi. oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu. diktaatori elu esimese ja teise poole vahel: "Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu hädavares; siis peaaegu kohe kohalik poliitiline suurus ja lõpuks mees, kelle ümber keerleb kogu maailmapoliitika." Adolf Hitler oli taimetoitlane. Ta ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Vanemas eas jäi kaugnägelikuks, kuid ei kasutanud prille. Kõik temale lugemiseks määratud dokumendid trükiti ümber spetsiaalsetel suurte tähtedega
DEMOKRAATIA: Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned Demokraatia rahvavõim Iseloomulikud jooned : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises; kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu. Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte
I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4
Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda polnud Suurbritannia enam juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. UK muutus tööstus- ja kaubandusmaaks. 1920 algas UK majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailma majanduskriis. Kriis ei mõjunud küll Suurbritanniale nii rängalt kui teistele maailma riikidele. Seal toimis põhiseaduslik esindus monarhia. Konservatiividele tõusis tõsiseks vastaseks Tööerakond. Valitsused vahetusid üsna tihti. Briti impeerium. Prantsuse majandus arenes
jõukus. Ameeriklased arvasid, et nad on kõikvõimsad kehtestasid nn kuiva seaduse. (Mis sellega kaasnes?) · Mida sümboliseeris president Herbert Hoover? · Suur depressioon (1929-1933) ehk..., millega kaasnes ameeriklaste massiline vaesumine. · F. D. Roosevelti New Deal ja selle sisu? · USA välispoliitika? · Cinderella man ehk näide sellest kuidas...? Küsimused: 1.Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast Esimest maailmasõda? 2.Miks oli sotsiaaldemokraatia 1920. aastatel edukas? 3.Nimeta USA parteid ja nende logod. · Inglismaa võitis küll Esimese maailmasõja, kuid kaotas juhtriigi koha maailmas, mille sai endale...(kes?) Raskeks läks Inglismaal ka majanduslikult. Süsi asendati järk-järgult naftaga ja tekstiilitööstust mõjutas moe muutumine. SB osa maailmamajanduses kahanes! · Mis oli Inglismaa peamiseks probleemiks ja mis sellega kaasnes? · Demokraatia tugevnemine SB näitel?
äärmusparteide populaarsust. Populistlikud äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (nt enamlaste loosung Venemaal ,,Rahu, leiba, maad"; natside lubadus taastada Saksamaa endine hiilgus). · Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad ja karismaatilised liidrid (nt V.Uljanov, B.Mussolini, A.Hitler), kes suutsid luua range ülesehitusega massiparteid. Diktatuurid kehtestati kas otsese vägivallaga (nt enamlaste riigipööre Venemaal 1917) või kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. · Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
