Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "DEMENTSUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dementsus, dementsust, diagnoos, staadiumisitumishäire, sündroom, perearst, depressioon, perearsti, hooldus, alzheimer, perearstiditumishäired, hooldaja, ravim, agressiivsus, parkinsoni, sihtrühm, hallutsinatsioonid, häireid, kuluga, orientatsioon, peaaju, haigustest, amneesia, ebaloomulik, afaasia, apraksia, planeerida, agnoosia, ärevusGustav Adolfi Gümnaasium Referaat Dementsus vanadel inimestel Küsimused: 1. Mis on demenstsus? 2. Kuidas hakkab arenema dementsus, ja kellel? 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... 4. Kuidas progresseerib haigus? 5. Kuidas saab meditsiin aidata? 6. Kuidas kergendada patsiendi elu? Hüpotees: Tavaliselt diagnoositakse dementsust juba selgeltväljendunud haiguse perioodis. Kui õigeaegselt alustatakse raviga, siis on võimalik kauem säilitada nii haigete kui koduste elukvaliteeti. Vahel harva võib esineda ka dementsust, kus on tegemist pöörduva muutusega, kuid seda ainult varajase vahelesegamise korral. Üldiselt on aga dementsuse korral tegemist süveneva elukvaliteedi langusega. Admetekogumismeetod: http://www.alzheimers.org http://raulpage.org/koolitus/omaste/index.html http://www.inimene.ee http://www
1. Too näide primaarse ja sekundaarse aju düsfunktsiooni kohta. Primaarne düsfunktsioon võib olla dementsus Alzheimeri tõvest või täpsustamata dementsus. Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng?
Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut. Mõningatel juhtudel on täheldatud AT pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Tervistavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole.
ööpäevane virgeoleku-unerütm (päeval magatakse, öösiti jalutatakse ringi). Uneta öö põhjustab dementsusega inimese väsimust ja passiivsust ning seetõttu suureneb päevaste õnnetuste risk (nt kukkumised). (Linnamägi jt 2004: 259). 4 1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused Ühelt poolt ei oska dementsusega iskud alati oma vaevusi teistele arusaadavalt väljendada, mistõttu võivad diagnoos ja õige ravi hilineda. Teisalt on neil raskusi määratud ravijuhistest kinnipidamisega - nad unustavad, ajavad annused segi, käituvad ravi tõrjuvalt. Dementsusega isikud on tervishoiusüsteemis teataval määral tõrjutud seisundis probleeme on uuringutele või haiglaravile pääsemisega, personal on saanud üsna kasinalt koolitust tööks dementsusega inimestega ning keskkond pole kohandatud dementsusega inimese vajadustele. (Linnamägi jt 2008: 25).
SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus väheneb, mis viib üle 65-aastaste populatsiooni osakaalu suurenemiseni. Seega muutuvad ühiskonnas aina suuremaks probleemiks ka selle vanusegrupi haigused (Linnamägi jt 2008: 5), sest vananedes kahaneb toimetulek ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel). Kõige sagedasem ajuhaigus vanemas eas on dementsus (Linnamägi jt 2000). Järgmise viiekümne aasta jooksul suureneb dementsust põdevate inimeste osakaal oodatavalt neli korda, sest rahvastik vananeb, prognoositav eluiga kasvab, kuid samas paranevad ka ravivõimalused ja meditsiinitehnoloogia (Alzheimer's Association 2007: 2 ). Kiiresti suurenev dementsussündroomiga isikute arv kujutab endast tõsist probleemi nii tervishoiu kui sotsiaalsüsteemile (Linnamägi jt 2004).
otsustusvõimetuteks. Neil tekivad probleemid selliste igapäevaste asjadega, nagu riidesse panemine, söögi valmistamine või ka kasvõi auto pesemine. Lõpuks nad pole enam võimelised enda eest hoolitsema ja hakkavad arenema teised haigused, nagu näiteks pneumoonia, mis teatavasti lõppeb üldiselt surmaga. Alzheimeri haigust kirjeldas esimesena 1906 aastal saksa närviarst Alios Alzheimer. Ta kirjeldas oma kirjatükis ühe 55 aastase dementse naise juhtumit. Oma artiklis kirjeldas Alzheimer kattu ja puntraid või kämpe, mis on Alzheimeri tõve tunnused. Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida esmakordselt kirjeldas 1906. aastal Alois Alzheimer, kelle järgi haigus on ka nime saanud. Alzheimeri tõbe klassifitseeritakse RHK-10 järgi koodiga G30. Alzheimeri tõbi on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Dementsust, mis kujuneb välja Alzheimeri tõve tõttu, käsitletakse
Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016 1. Psüühikahäirete uurimismeetodid intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad 2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus. 3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses. (b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku. (c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia,
1 *Seljaaju songad mitu varianti: * songakotis on osa ajukestad, närvijuured, seljaaju. Kui on ainult ajukestad siis raskeid häireid ei pruugi olla kui aga on juba nv juured siis raske halvatus. Spina bifida: puudu lülikaared. Kranivertebraalse piirkona arenguhäire (peaajuseljaajuks) : *Arnold-Chiari sündroom: väikeaju tonsillid asuvad väljaspool koljuõõnt (st allpool kuklamulku). Võib põhjustada vesipead, bulbaarparalüüs. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad. Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari))
Patofüsioloogia mõistmine võimaldaks leida farmakoloogilisi ründepunkte, mis omakorda edendaks Alzheimeri tõve ravi. Ühesõnaga annaks Alzheimeri patogeneesi mõistmine võimaluse välja töötada erinevaid ravimismeetodeid haiguse raviks ja viise kuidas ennetada haiguse teket, mis tähendaks ka majandusliku kasu seeläbi, et väheneks rahaline kulu sotsiaalabi ja tervihoiu teenuste peale. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõbi on dementsust põhjustav degeneratiivne närvisüsteemi haigus, spetsiifiliste neuroloogiliste ja neurokeemiliste muutustega. Tegemist on hiiliva ja aeglaselt progreseeruva haigusega, mis põhjustab probleeme mälu, mõtlemise ja käitumisega. Dementsuse sümptomid, mis närvisüsteemi funktsiooni häirumise tagajärjel tekkivad, halvenevad järk järgult aastate jooksul. Varajases staadiumis on mälu häire kerge, kuid hilises staadiumis
......................................................................... 5 2.1. Kuulmine.....................................................................................................................5 2.2. Nägemine.....................................................................................................................5 2.3. Mälu ............................................................................................................................5 2.3.1. Dementsus............................................................................................................6 2.3.2. Alzheimeri tõbi.....................................................................................................7 2.3.3. Tähelepanu. Aisting. Taju ...................................................................................8 3. SOTSIAALNE AKTIIVSUS JA SUHTLEMINE ........................................................9 4. PSÜÜHILINE VANANEMINE ...........
o > 12 nädalat krooniline Degeneratiivsed muutused seljavalu ei põhjusta (see on osa vananemisest ja see on normaalne) Krooniline seljavalu 3 Ei ole seotud selgroo mehaaniliste muutuste ega vananemisega Võib olla seotud lihastega Peaaju üliaktiivsus osad piirkonnad üle ärritatud Kroonilise valuga haige käsitlus diagnoos Anamnees o Valu kus, kuna algas jms. Mis teeb halvemaks või paremaks. o Millised on valu tagajärjed (kas käib tööl jms) o Kaasuvad haigused Sülmitakse ,,leping" Haige uurimine o Objektiivne leid o Muu põhjus uuringud, konsultatsioonid. Visuaal-analoog skaala ehk VAS Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata (subjektiivsus!!!) Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb.
Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast
sensoorselt neeluseina ja suulaemandleid ning keele tagaosa maitsmispungi. X Uitnärv koosneb parasümpaatilistest närvikiududest. Annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. XI Lisanärv XII Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt. Peaaju vaskulaarsed haigused. Ajusiseste veresoonte kahjustused (nt vaskulaarne parkinson, vaskulaarne dementsus…) Teadvusehäired. Dementsus. Teadvuse selguse häired: Teadvuse selguse häired jagunevad kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed: a) somnelentsus, mis on kerge teadvuse selguse häire. See on une taoline seisund, kus inimesega saab kontakti üsna kergesti, kuid ei pruugi orienteeruda ajas ja kohas. b) soopor, mis on järgmisel astmel olev teadvuse häire. Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi. Soopor ei ole veel absoluutne teadvuse kadu. c)
hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus jne). F3 – meeleoluhäired Bipolaarne häire, episoodiline või korduv depressioon. Tunnuseks on meeleolude muutused: Alanemine (depressioon). Ootamatu tõus (maania). Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus. F4 – ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired Ärevus – sisemine pinge ja rahutus, võimetus lõõgastuda, sageli pingetunne, kergesti ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine,
III, IV(plokinärv), VI(eemaldajanärv) närvi halvatus – totaalne oftalmopleegia (silm keskjoonel, ptoos, müdriaas-pupill lai, eksoftalm). Nüstagm – silmaderütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades, üles-alla vaatamisel. Põhjus – häired tasakaalu ja koordinatsiooni reguleerivas süsteemis (sisekõrv, poolringkanalid, väikeaju, suuraju otsmikusagar, väikeaju kasvajad, Menieri sündroom, SM) V kolmiknärv (n.trigeminus) – sensoorne osa; motoorne osa (mälumislihaste innervatsioon); sekretoorne osa (seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga). Kahjustus – motoorne, sensoorne või segatüüpi – mälumislihaste lõtv halvatus (poliomüeliit, kasvajad koljupõhimikul), mälumislihaste spastiline halvatus (tüveinfarkt), tundlikkusehäire. VII näonärv (n.facialis) – motoorne osa- näo miimilised lihased (ülemine näopool-kahepoolne innervatsioon;
Lihased ei allu tahtele, võib kesta 10-20a Mis on Parkinsoni tõbi? Degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, kahjustab liigutus ja kõnevõimet. Väheneb dopamiini hulk ajus, mis on musttuuma kahjustusest. Käte ja jalgade värin ehk treemor. Mis on sclerosis multiplex? Krooniline, kogu elu kestev, tuvastamata põhjusega haigus, muutused kesknärvisüsteemi valgeaines. Käte ja jalgade nõrkus, lihasjäikus, topeltnägemine, depressioon, impotentsus. Insult Mis on insult? Insult on järsku algav osaline ajutegevushäire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Nimeta insuldi alaliigid Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on
Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid'' Fibriomüalgia, Rindkerevalu, Pseudoneuralgia, Krooniline valu, Ärritatud soole-, põie või mao sündroom, Krooniline väsimus Atüüpiline D: Suurenenud isu, kehakaal; suurenenud unevajadus,uneaeg ; seksuaalhuvi langus ; krooniline väsimus ; kognitiivsed häired ; madal stressitaluvus, tujutus ; üksildustunne, suurenendu tähelepanuvajadus ; alkoholi ja suitsetamislembus Naiste D: süü- ja väärtusetusetunne, vähenenud seksuaalsed huvid, suurenenud söögiisu, kehakaalu tõus, ärevus Vanemaealiste D: aktiivsuse alanemine, huvide vähenemine, krooniline väsimus, jõuetus,
vähendanud selgelt vanuritele tehtavate operatiivsete uurimis- ja raviprotseduuride vastunäidustusi. 5. Järelravi nagu üldiselt teatakse on haigestunud vanuri järelravi väga tähtis. Somaatilise järelravi kõrval vajatakse sageli ka psüühilist tuge, sest haigestunud vanuril tekib tihti masendus. Samuti on tähtis sotsiaalne tugi. Ei mugane ju ümbruskond alati vanuri haigestumisest sündinud uue olukorraga. 6. Suretus e. hooldus terminaalstaadiumi ajal. Geriaatria alla käib ka surmeelne ravi ja hooldus, mis võib kesta mõnest päevast kuni mitmete kuudeni. Inimese hooldamiseks sellel perioodil läheb tarvis suhteliselt rohkem hoolduspersonali. Õige aegselt tuleks osata lõpetada keerulised diagnostilised raviprotseduurid. Kui nendega enam midagi olulist saavutada pole võimalik. VANURITE TERVISLIK SEISUND JA RAVIVAJADUS Demograafilised muutused
ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu
õigsuses. Niisuguses oma maailmas elava inimese kontaktid teistega katkevad. Enesessetõmbumine on skisofreenia puhul väga levinud. Seetõttu muutuvad mõtted järjest veidramaks ning teistega kontakti saamine üha raskemaks, tagakiusamise ja suhtumise luulud tegevnevad. Inimesel kujuneb paranoia haiguslik veendumus, et talle tahetakse midagi halba. Skisofreeniat esineb ligikaudu 1%-l inimestest. Vahel on selle kulg krooniline ja saabub koguni vaimne puue, mis pole küll dementsus, vaid pigem emotsioonide ja motivatsiooni langus. Enamus skisofreeniaid on siiski hookululised ja vahel jääb esimene hoog ka ainsaks. Sellegipoolest kulub skisofreenia ravimisele palju aega ja ravimeid ning neid haigeid on ligikaudu pool psühhiaatriahaigla patsientkonnast. Skisofreenia bioloogilisi põhjusi on leitud nii virgatsainete funktsioneerimises kui ka aju anatoomilistes muutustes. Teooriaid ja teadusuuringuid on väga palju, kuid ükski
Algsümptomid: nägemishäired, nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus (jalg tönts), tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Haigus on üldiselt süvenev. On vaibumise perioode kuni haigla ja siis jälle parem. Kehal signaalid ei jõua kohale (käed, sooled jne). Hilissümptomid: nõrkus, peapööritus, iiveldus, spastilisus ehk lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tundehäired, kõnehäired, dementsus. Diagnoosimine: pole võimalik kas kindlaid labori analüüse või muid uuringuid, mis kindlalt ütleksid, et tegemist on 100% .Võib kuluda aastaid enne kui haigusnähud vastavad SM-i kriteeriumitele. Täpsustamiseks tehakse enamasti MRT ( tehakse kindlaks kahjustus kolded ajus). Ravi: pole võimalik täiesti terveks saada, kuid abiks on alternatiivsed ravivõimalused. On olemas uus ravimite grupp-beetainterferoonid, mis vähendavad ägenemiste kasvu 1/3 võrra. Teatud
Esmalt tuleb mainida depressiooni, mida esineb kuni pooltel Parkinsoni tõbe põdejatel. See on samas normaalne reaktsioon haigusele, selle aste jääb madalaks või keskmiseks. Unehäired esinevad Parkinsoni haiguse korral sageli: kas uinumisraskused või sagedased ärkamised. Harvem võib kogu unetsükkel paigast nihkuda, nii et haige magab päeval ja on öösel ärkvel. Samas võib uni olla rahutu, unenäod ähvardava iseloomuga. Umbes 15 %-il haigeist esineb kaugelearenenud juhtudel dementsust, mis väljendub enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu mõõdukas nõrgenemine. Kõnehäired väljenduvad enamasti kõne valjuse languses ja artikulatsioonihäiretes. Kõne muutub "pehmeks" ja tasaseks. Iseloomulik on, et haige kõne muutub vaiksemaks lause teises pooles. Samas täheldatakse ka hääle kiledust, värinat. Eriti segavad kõnehäired haige telefonivestlusi.
Kognitiivne tase mis on oluliselt alla oma vanuse keskmist taset. Alanud varasema arengu käigus. Häiritud toimetulek mõnes sfunktsionaalses valdkonnas nt suhtlemine, enesehoolitsus, sotsiaalsed ja akadeemilised oskused jne. - Põhjuseid ja diagnoose võivad olla mitmeid. Harva isoleeritult, tavaliselt kaasnevad füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. - Populatsioonis 1-3%, 30-50% jääb põhjus ebaselgeks - Tavaliselt põhjuseks mõni sündroom, kromosoomhaigus, geenimutatsioon, ainevahetushaigus. Võivad olla ka tüsistused - Tihti kaasneb vaimne või füüsiline puue - Ravi ei ole, saab kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida. Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas - Kasvuspurtidega on seotud kriitilised (toob ajufunktsioonis pöördumatud muutused) ja sensitiivsed perioodid (kogemus mingil perioodil mõjutab aju arengut märkimisväärselt, lubab teatud võimetel areneda)
tahavad oma igapäevatöö tulemusi publitseerida, kasutavad tavaliselt aga Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni (APA) Diagnostilist ja Statistilist Manuaali, IV versiooni (DSM-IV). DSM-IV nagu ka varasemad DSM versioonid, on objektiivsem, s.t. taotleb sümptomite täpset kirjeldatavust, mõõdetavust ja loendatavust. Et patsiendist mitmekülgsemat pilti saada, on DSM sisse viinud telgede süsteemi. Iga kliinilise diagnoosi jaoks hinnatakse viit telge. I telg on kliiniline psühhiaatriline diagnoos, II telg toob välja patsiendi püsivad iseärasused, need on isiksusehäired ja vaimne alaareng; III teljele kodeeritakse kehalised häired ja seisundid, mis võivad käesolevat psüühilist häiret mõjustada; IV telg näitab psühhosotsiaalsete stressorite tugevust ning V telg on funktsioneerimise üldhinnang (GAF), millel mõõdetakse nii momenditaset kui kõrgeimat taset möödunud aasta jooksul. VAIMSE TERVISE ALA ELUKUTSED
sajandil. V. Sabler(1797-1870) vabastas 1832 a. haiged köidikutest, viis sisse pideva arstliku kontrolli, organiseeris tööteraapiat. 1832 a. avati Peterburis uutele põhimõtetele vastav haigla, kus pöörati tähelepanu nii inimese kehale kui hingele. Tartu Ülikooli juures loodi 1872 a. psühhiaatria õppetool. Prantsusmaal rajas arst P. Pinel(1745-1826) varjupaigad psüühilistele haigetele. Jaotas psüühilised haigused 4 liiki:melanhoolia, maania, dementsus ja idiootia. Pineli reforme täiendas tema õpilane J.E.Esquirol(1772-1840), kes oli haigetesse humaanselt suhtumise propageerija ja uuris eelkõige meelepetteid. C. Wernikce(1848-1905)tõestas, et psüühika häired on seostatud kindlate anatoomiliste struktuuridega ajus.E.Kraepelin tõi psühhaatriasse selguse sümptomite, sündroomide ja haiguste diferentseerimise osas. 1930. aastatel võeti kasutusele 3uut ravimeetodit: insuliiniravi, elektrikrampravi, kirurgiline ravi
viidata varajased e. hoiatavad märgid. Näiteks saamatus, unehäired, mälu probleemid, isu alanemine, suhtlemisraskused jne. Kulutüüpe hinnatakse vastavalt haigusnähtude esinemisele ja nende taandumisele. Püsikululise haigusvormi puhul psühhootilised sümptomid ei taandu täielikult ning ravimid on väheefektiivsed ja haigete igapäevane toimetulek seetõttu raskem. Ägenemiste vahel olev periood võib olla haigel täiesti ilma häireteta. Ägedale haigushoole võib järgneda depressioon, vaatamata edukale sümptomite taandumisele. Sellist seisundit tuntakse skisofreenia järeldepressioonina. Depressioon võib tekkida psühhoosijärgsest kurnatusest, oma seisundi kriitilisest hindamisest või ka muust. Selles faasis vajavad haiged suurt lähedaste totust. Naistel kulgeb skisofreenia kergemini kui meestel ja ravimid mõjuvad neile efektiivsemalt. Raske kahjustusega mehi on 62% aga naisi on 26%. Haigete paranemisprotsent on umbes 10- 60. Üldiselt arvatakse, et umbes 20 - 30 %
aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga
konkreetsetele põhjustele ega ka võimalike haiguslike muutuste iseloomule ajus. Psüühikahäirete käsitlemise aluseks olevas Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis (RHK-10) on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, deliirium, orgaaniline isiksushäire F1 Psühhoaktiivsetest ainetest intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus tingitud psüühikahäired F2 Psühhootilised häired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge mööduv psühhootiline episood F3 Meeleoluhäired episoodiline või korduv depressioon, bipolaarsed häired
rohkem depressiooni, ärevust ja paanikahäiret, vahel ka apaatsust. Neid peab oskama tähele panna ja teadvustada, siis on võimalik ka ravi. Parkinsoni tõvele on iseloomulik mõtlemisaeglus – bradüfreenia. Informatsiooni töötlemine on aeglustunud, probleemidele on raske leida lahendusi ja lülituda ümber ühelt teemalt teisele. Haiguse kulu jooksul võivad tekkida mäluprobleemid ja välja kujuneda dementsus, kuid see ei ole iseloomulik haiguse alguses. Võib esineda hallutsinatsioone, enamasti healoomuliste nägemustena, mille suhtes säilib kriitika. Arvestama peab, et nende põhjuseks võivad olla parkinsonismivastased ravimid. Nägemuste ja psühhoosi korral on vajalik muuta raviskeemi. Unehäired võivad olla erinevad: uinumisraskus, elavad unenäod hirmude ja rahutusega, liiga varajane ärkamine, häiriv liikumispidurdatus öösel, uneapnoe e perioodiline hingamispeetus
piisavalt infot). Koliinergiline süsteem (ACh) : Erutust tekitav, hoiab neokorteksi ärkvel. Roll mälu formuleerumises neuronite erutuvuse kaudu. ACh (neurotransmitter) neuronite surm ja ACh kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. Retseptorite tüübid: 5 muskariini (M1-M5), 4 nikotiini (N1-N4) Adrenergiline süsteem (NA/NE): Emotsionaalse tooni hoidja NA süsteemi madal aktiivsus – depressioon, ka hüperaktiivsus NA süsteemi kõrge aktiivsus – mania. Retseptorid: α1, α2, β1, β2 Dopamiinergiline süsteem (DA) Mustollusest algav tee: Normaalse motoorika säilitamine. DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist): Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6
............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................
sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja
INSULDIHAIGE ÕENDUSHOOLDUSE PÕHIMÕTTED: Ühtse meeskonna põhimõtted(haiglas/kodus) Eesmärgipärane tegevus/ patsiendikesksus Patsient ja lähedased on kaasatud taastusravisse Taastusravialgab nii vara kuivõimalik 9 Funktsionaalsed treeningud igapäevaoskuste arendamiseks Positiivsed muutused võimalikud pikaaegse tegevuse tulemusena INSULDIGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID/TÜSISTUSED Depressioon Meeleolu muutused Iseloomu ja käitumise muutused Seksuaalhäired Epilepsia Aspiratsioon, pneumoonia Kuseteede infektsioonid Lihasvalud/liigesvalud Kukkumine Alatoitumine Lamatised MIS SAAB PT. EDASI PEALE HAIGLA RAVI? Pt. läheb koju Taastusravi Järelravile Hooldusravile ..... INSULDIÕE VASTUVÕTT Elustiili nõustamine Ravimite alane nõustamine
annaabi.ee 
