Martin Justus ja juuditüdruk Isebel. Oli just alanud koolivaheaeg ning Justuse naine ja tütar Astrid sõitsid maale puhkama. Martin otsustas jääda linna, et kirjutada raamat Sokratesest. Mees kohtub tänaval neiuga, kellel nimeks Isebel. Hoolimata vanusevahest hakkavad nad aina rohkem aega koos veetma. Ühel õhtul, kui nad rannas päikeseloojangut vaatavad, läheb sadamast teele üks purjekas. Justus ütleb nagu muuseas, et laev sõidab Delose saarele ja kolmekümne päeva pärast jõuab laev tagasi ning vahepeal on ilmalik kohus kaotanud oma võimu. Ei ole surma, on ainult elu. Kuna aimasin, et selle lause taga on tõenäoliselt midagi rohkemat, siis uurisin Delose saare ja laeva kohta Googlest ning sain teada, et kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Ehk ka Sokrates ootas 30 päeva surmaotsuse täideviimist
Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi ttarlapse ja keskealise koolipetaja vahel. Teose juhtkujund prit Kreeka mtoloogiast kreeklaste vana tava jrgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal htki surmanuhtlust tide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb.
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast
Õnn jäi lühikeseks ning seda enam traagiliseks- otsus tuli planeeritust varem täide viia. Miks saabus ohvrilaev Deloselt nõnda vara tagasi? Gert Helbemäe romaan ,,Ohvrilaev" jutustab keskealise õpetaja ning temast poole noormea neiu armusuhtest. See pole lihtne armastuslugu, vaid filosoofilise tagapõhjaga nn. ummikeluromaan. Algselt oli raamatu pealkiri ,,Laev Delosele", mis viitab sügavamõttelistele sümbolitele. Loo alguseks on antiikaegne müüt Delose saare ohvrilaevast. Iga 9 aasta järel tuli jumal Apollonile saata Ateenast ohverdamiseks noormehi ning neide. Laeva äraolekul ei tohtinud riigis ühtegi surmaotsust täide viia. Seepärast lükkus ka filosoof Sokratesele määratud mürgikarikast joomine 30 päeva edasi. Sellest müüdist haarab kinni juuditar Isabel .ta hakkab Delose looga seostama iseennast ja oma elu. Isabel on emigrant. Ta ema peab väikest kirjatarvete kauplust ning
kirjutada raamat Sokratesest. Naine kutsust meest Narva-Jõesuu puhkama, mida nad iga aasta suvel tegid, kuid mees keeldus, tuues ettekäändeks raamatu kirjutamise. Justus jäigi üksi linna raamatut kirjutama. Esimesed kaks nädalat läks raamatu kirjutamine lennates. Justus oli jõudnud raamatu kirjutamisega Sokratese kohtumõistmiseni, kus Sokrates pidi surema läbi mürgikarika joomise, kuid surm lükkus edasi, sest Ohvrilaev läks kolmekümnepäevasele merereisile Delose saarele. Justus tutvus juudi rahvusest noore klaveriõpetaja Isabellaga, nad käisid mere ääres jalutamas ja filosofeerisid Sokratese teemadel. Isabella nägi mere peal laeva ja ütles Justusele, et see ongi ohvrilaev, mis läheb Delose saarele. Isabella tegi Justusele ettepaneku , et need 30 päeva võiks neile kuuluda. Martin Justus nõustus sellega, andes märku oma otsusest järgmisel päeval kohtumisega. Nad läksid piritale jõe kaldale istuma
Phobos Apollon 10.D Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg; Sündis Delose saarel; kaksikõde Artemis; poeg Asklepios (ema oli järvenümf Kronis); Daphne; ,,suurim kreeklane kõigist jumalaist"; loorberipuu, vibu, nool, lüüra, delfiin ja ronk; mitmekülgne. Nimetused Meister muusikant; hõbedase vibu peremees; tervendaja; valgusejumal; tõejumal. Legendid Esimene pikk rännak Delfisse. Tappis mao Pythoni. Hakkas oraakli isandaks. Temast sai tarkusejumal. Kasutatud materjalid E. Hamilton ,,Antiikmütoloogia"
tütreks.Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendad. Sellest kõigest rääkides vihjab Isabella pidevalt enesetapule oma jutus. Justus ei pea seda tähtsaks. Isabella kurdab võimalus muusika koolidesse minna. Räägivad palju ja Isabella mainib kogu aeg Delose laeva ja 30 päeva. Isabella kutsub Justuse ühte korterisse. Ta käib seal klaveril harjutamas. Mängib talle ühe loo, peale seda tunneb Justus ,et on armunud Isabellasse ja nad veedavad öö koos Ptk.6 Isabella ütleb Justusele, et nende romanss kestab vaid 30 päeva, nagu Delose laeva sõit. Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi.Kohtuvad salaja Isabelliga. Käivad palju väljasõitudel. Ei hooli enam , kui tuttavad peaksid nägema. Unelevad kogu aeg.
1.JUMALAD 1.6.Apollon(Phoibos) Apollon oli vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Ta sündis väikesel Delose saarel ning teda kutsuti suurimas kreeklaseks kõigist jumalais. Tema sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Apollon oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Apollon mõrvas Delfi lähedal
õpetaja abikaasa ja tütrega Narva-Jõesuusse puhkama sõitmast ning jääb linna korterisse. Tänaval kohtub Martin Isebellega, kelle vanemaid ta juba varasemalt teadis. Nende vahel sõlmub poolsõnatu kokkulepe olla koos 30 päeva nagu Delose ohvrilaeva retk. Martini ja Isebelli vahel on tüli- järgmisel päeval selgub, et Isebel on endalt elu võtnud. Martin sõidab pere juurde ja tunnistab tütrele, mis on vahepeal toimunud. 6. probleemistik · Õpetaja ja õpilase vaheline seis. · Isebel ei sallinud oma ema, sest ta ei lubanud
Kokkuvõte loetud romaanist Autor ja teos: Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ Ilmumise aeg:1960 Mis liiki romaan, milliseid erinevaid määratlusi teate: psühholoogiline armastusromaan (mõttemaailmas pinge, draama, siseheitlus), filosoofiline, ummikelu romaan Romaani pealkirja seletus: Vanakreeka mütoloogia, Sokrates. Delose saarele saadeti 7 noormeest ja 7 neidu, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Minotaurose, kellele oli varem ohverdatud igal üheksandal aastal inimesi. Selle 30-päevase reisi jooksul ei tohtinud Ateenas surmaotsuseid täide viia, seega ootas Sokrates 30 päeva oma surma. Ohvrilaeva sümbol tähistas ka Martini ja Isebeli suhet. Moto: Küsitlemata elu ei vääri elamist. (Platon, Apol. 38A) Inimene peaks endale esitama olulisi
Zeusi ja Leto poeg Asklepiose ja Orpheuse isa Jahijumalanna Artemise kaksikvend Valguse, ennustamise ja muusika kaitsja Kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid Apolloni kuju Louvre´is Sümbolid, lemmikloomad Vibu Nool Lüürakuldset värvi Lõvid ja sfinksid Sfinks surmadeemon Apollon vibu laskmas Apollon müütides Ühe legendi järgi otsustas Apollon kõigest neli päeva pärast oma sündi Delose saarel Küklaadide sarestikus maksta kätte madu Pythonile tema ema rüvetamise eest raseduse ajal "Ilias" Valguse jumala müüdi tulemus kujutab Olümpose valguse jumalate triumfi maapealse pimeduse jumalate üle Apollon Roomas Keerukas ja kesine mütoloogia Kreekast sai provints Olid oma jumalad Apollon hakkas rooma religioonis osa mängima Tänu Apollonile Ennustusjumalana Apollonit Roomas ei kummardatud, Apolloni armuiha Apolloni armuiha eest põgenev nümf
· Martin kohtub Isabelliga · Veedavad iga päev koos aega · Isabelli ideed on Martinile raamatu kirjutamisel abiks. Martin ei pane tähele Isabelli pidaveid teemastid enesetapust · Isabelli raske saatus - keerulised suhted emaga (Ema kartis Isabellist ilma jääda ning keelas tal Saksamaale klaverit õppima ja karjääri tegema minna) · Ei soovi, et keegi nende suhtest teaks ( naabrid, tuttavad) · Leppisid kokku, et nende suhe kestab seni, kuni laev Delose'lt tagasi jõuab (30 päeva) · Martini unenägu · Romanss hakkas lõppema, kuid Isabell ilmus kõigi nähes Martini juurde, tülitsesid. Martin kuulis hiljem, et Isabell oli teinud enesetapu · Martin sõitis perele puhkusele järgi. Tahtis kaitsta oma tütart sama saatuse eest, mis oli tabanud Isabelli (ema rikkus tütre tuleviku) Probleemistik · Õpetaja ja õpilase vahelised suhted · Mehe ja naise vahelised suhted · Ema ja tütre vahelised suhted
kaasa minna ja seal uue poekese avada. Vaatamata sellele armastas Isebel oma ema väga, sest ta oli ikkagi tema ema ja ta oli üksinda võõra rahva hulgas.(lk 66) 4.stseen Lk 66 kahekõne Martin: Jah, aga... ometi teile... peaks mingi väljapääs... Isebel: Ärge vaevake oma pead minu pärast... ma olen väljapääsu juba leidnud. Isebel: aga nüüd küllalt mõistuslikest argumentatsioonidest! Kas te olete unustanud... meie laev sõitis Delose saarele... kolmkümmend päeva pole surma, vaid ainult elu. Lk 88 kahekõne Martin: Isebel kas sa saad niisama kergelt kaheksateistkümne päeva pärast lihtsalt minust lahkuda? Isebel: Niisama kergelt nagu sina minust? Martin: see... ei ole nii kerge Isebel: aga see ei tohi ju nii olla... ei tohi! See on ju meie otsuse vastu! Martin: missuguse otsuse? Isebel: sa tead väga hästi... Mis lubas meile need kolmkümmend päeva.
509 Kleisthenese reformid ___________________________________________________________________________ 5.-4.saj. klassikaline ajajärk 500-449 Kreeka-Pärsia sõjad 494 Mileetose purustamine pärslaste poolt 492 pärslaste I sõjaretk Mardoniose juhtimisel 490 pärslaste II sõjaretk. Marathoni lahing 480 pärslaste III sõjaretk Xerxese juhtimisel. Salamise merelahing 478-477 Athenai I Mereliit (Delose Liit) 464 heilootide ülestõus Messeenias, III Messeenia sõda 525-456 Aischylos umb. 484-425 Herodotos 449 Kalliase rahu. Kreeka-Pärsia sõdade lõpp umb. 496-406 Sophokles umb. 460-395 Thoukydides 445 30.a. rahuleping Athenai ja Sparta vahel 444-429 Periklesi võim Athenais 431-404 Peloponnesose sõda 480-406 Euripides 450-388 Aristophanes 415-413 Athenai sõjaretk Sitsiiliasse
Ptk. 5 Justus kohtub rohkem Isabelliga, räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendada ,sest teab ,et tüdruk sel juhul kodust ära läheb. Sellest kõigest rääkides vihjab Isabella pidevalt enesetapule oma jutus. Justus ei pea seda tähtsaks. Isabella kurdab ,kuidas tal oli võimalus muusika koolidesse minna ,aga ema ei lasknud teda. Räägivad palju ja Isabella mainib kogu aeg Delose laeva ja 30 päeva. Isabella kutsub Justuse ühte korterisse, mida ta hoiab, kuni omanikud puhkusel on. Ta käib seal klaveril harjutamas, lubab talle mängida. Mängib talle ühe loo, peale seda tunneb Justus ,et on armunud Isabellasse ja nad veedavad öö koos. Ptk.6 Isabella ütleb Justusele, et nende romanss kestab vaid 30 päeva, nagu Delose laeva sõit. Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi vastu ja ütleb, et kõik ikka sama viisi, käib ka
Ptk. 5 Justus kohtub rohkem Isabelliga, räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendada ,sest teab ,et tüdruk sel juhul kodust ära läheb. Sellest kõigest rääkides vihjab Isabella pidevalt enesetapule oma jutus. Justus ei pea seda tähtsaks. Isabella kurdab ,kuidas tal oli võimalus muusika koolidesse minna ,aga ema ei lasknud teda. Räägivad palju ja Isabella mainib kogu aeg Delose laeva ja 30 päeva. Isabella kutsub Justuse ühte korterisse, mida ta hoiab, kuni omanikud puhkusel on. Ta käib seal klaveril harjutamas, lubab talle mängida. Mängib talle ühe loo, peale seda tunneb Justus ,et on armunud Isabellasse ja nad veedavad öö koos. Ptk.6 Isabella ütleb Justusele, et nende romanss kestab vaid 30 päeva, nagu Delose laeva sõit. Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi vastu ja ütleb, et kõik ikka sama viisi, käib ka
Pealeselle kutsuti teda ka hobuste jumalaks . Tema elukohaks said Kreeka meresügavused. Tööriistaks oli kolmhark , millega ta sai tekitada maavärinaid , veeuputusi ja torme. Hera oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi õde .Ta kasvas üles hesperiidide maal .Tulevikus sai temast ka Zeusi naine. Nad elasid Olümposel .Hera oli jumalate kuninganna ühtlasi ka kõige vanim Kreeka naisjumalatest . Apollo(Apollon) oli Zeusi ja Leto poeg kes sündis pühal Delose saarel Kreekas. Sealt edasi asus ta elama Olümpose mäele .Temast sai päikese-, ravitsemise-, muusika-, luule- ja filosoofiajumal. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg .Ta sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. Temast sai jumala käskjalg ja ta juhatas surnuid Hadese juurde. Hermes oli kaval ja väga osav eriti varastamises mida ta tegi juba väga väiksena. Nike vanemateks olid Styki jõgi ja titaan Pallas . Ta aitas jumalaid titaanidevastases võitluses
Justusel on planis kirjutada Sokratesest raamat. Ta jäi selle pärast suveks linna. Ta naine ja tütar aga läksid Narva-Jõesuusse puhkama. Linnas olles kohtus ta juuditar Isabellaga , kes andis klaveritunde. Nad jalutasid ning Justus rääkis, et ta kirjutamine enam ei edene ning randa jõudes osutas tüdruk laevale, mis oli sadamast just lahkunud. Ta ütles, et see on ohvrilaev. Ohvrilaev oli laev, mis viis 7 noormeest ja neidu Delose saarele, et need seal ohverdada Apollonile. Sel ajal aga ei tohtinud surmaotsuseid täide viia. Samas oli just Sokrates surma mõistetud ning ta pidi mürgikarikast jooma, mis laeva tagasi tulekuni edasi lükkus- tervelt 30 põevaks. Selle aja jooksul oli Sokrates luuletama hakanud. Järgmisel päeval läksid Martin Justus ja Isabella(Isebel) jalutama randa, et rääkima. Tüdruk ütles, et armastab ja vihkab oma ema. Ema oli olnud vast tüdruku klaveriõpingutele
8. NSVL kultuuri ja kirjanduselus muutused pärast 1988: Toodi välja sini-must-valge lipu värvid. Proosas hakati kajastama olmeprobleeme,poliitikat ei tohtinud puudutada. 9. A.Kivirähk ja tema loomingu iseärasus: vanade eestlaste kommete parodeerimine ning välja naermine. populaarsuse tagamaad: Helbemäe ,,Ohvrilaev" Teose peamiseks liiniks on keskealise kooliõpetaja Martin Justuse ja noore juuditari Isebeli armastusromaan. Teine liin müüt Delose saarelt ning kolmandaks Sokratese lugu. Neljandaks liiniks Isebeli vanemate lugu. Paljud kujundid on seotud piibliga. Kross ,,Keisri hull" Postmodernistlik teos. Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Raamat parodeerib paljude eestlaste mõtet: ,,Seal on hea, kus mind pole" või ,,Välismaal on kõik parem". Autor kujutab läbi erinevate tegelaste eestlaste erinevaid ajastuid ajaloos.
ennast väljendava hippini. Ta kusjuures otsutabgi kirjutada Sokratesest hoopis mõistuslikust teooriast vabanedes , noore ergutava dialoogi vormiga. Ta õppib mitte olema nii sünkroonis ühiskonnaga ning saatusega. Ja elama süütunde vabana. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Isebel on teine kõige tähtsam tegelane teoses kes ei suuda miski pärast üle elada seda, et Martin tõi nende kolmekümne päevase seikluse ja reaalsuse eiramise nn Delose reisist eraellu tuues ta enda koju üheks ööks. Kas tegelane arenes teos väitel? Mina ei usu, need tunded mis tas olid ei olnud moondatud või muutedud tema suhte tulemusena protagonistiga, need olid seal sellest ajast peale kui Martin teda must valges kleidis kohtas Koplis. 7. Põhisündmused, süzee PEATÜKK ÜKS Meid tutvustatakse peategelasele Martin Justusesele kes on ajaloo ja filosoofia õpetaja Tallinnas erakoolis, vanemad koleegid kes teda vihkavad on uurinud ta elulugu ja
mõnikord on tõlgitud, ,,välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Ateen oli temale kuuluv linn; oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull tema lind. 6 Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg, sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Teda austatakse ka valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte.
Minule isiklikult ei meeldinud. Liiga palju filosoofilisi arutelusid. Kuid ta siiski näitab, et inimesed on üksildased ja käituvad tunnete järgi, ehkki ise soovivad olla mõistuseinimesed. Minuarust tahtis autor selle teosega öelda, et tunded loevad kõige rohkem ja neid ei saa taltsutada. Inimesel on elus vaja küsivat ja analüüsivat vaimu. Üksindus on tegelaste väärtuste ja kaotuste põhi ja põhjendus. Romaani idee on võrsunud antiikmütoloogiast. Appolloni sünnisaare Delose pidustustele saadeti antiikajal igal aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli riigis surmaotsuste täideviimine keelatud. Seetõttu lükkunud ka mürgikarika ulatamine Sokratesele 30 päeva edasi. Poeetiline visiooon ohvrilaevast kumuleerub kujutuspiltideks, millest naistegelane Isabel kinni haarab. Nii kujunevad ka kõige argisemad asjad naistegelana Isabel kinni haarab. Nt. Purjekas, mis Tallinnas sadamast avamerele sõidab. Pärast kohtumise ajalooõpetaja Martin
Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, ta kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid. Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui surelikega. 3.Tuntud on Zeusi armulugu titaanide tütre LETOga. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu. Pärimuse kohaselt keeldusid kõik kohad Letole varjupaika andmast, kartes võimsa Hera kättemaksu. Lõpuks leidis Leto varjupaiga ujuva Delose saarel ning sünnitas seal palmi all kaksikud - tulevase valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahi- ja loodusjumalanna Artemise. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna. Kui Leto lastega õnnelikult maha sai, jätkas Hera endiselt tema jälitamist. Jõudnud Lüükiasse (Väike-Aasia), soovis janune Leto tiigist vett juua, kuid kohalikud talupojad kargasid tiiki ja ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed
Erichtoniose maoks. Athena andis Ateena esimese valitseja, poolenisti mao, poolenisti inimese kehaga Kekropsi kolmele tütrele laeka ja käskis neil selle sisse mitte vaadata. Käsku eirates piilusid kaks neist laekasse ja nägid madu ja läksid hulluks. Ateena oli temale kuulv linn. Oliivipuu, mille ta lõ,i oli tema puu ning tema lind oli öökull. 8 Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg, nimelt sündis ta Delose saarel. Teda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist. Apollon oli meister muusikant ja ta lõbustas Olümpost oma kuldsel lüüral mängides. Samuti on ta ilus kuju kreeka poeesias ning on hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab. Apollon on ka tervendaja, kes õpetas esimesena inimestele tohterdamist. Kuid kõige iseloomulikus sõna talle on valgusejumal, kelles pole mingit varju, seega on ta ka tõejumal.
Kell pool kolm istus ta jälle kirjutuslaua taga ja töötas kella kuueni.Siis ta enam ei jaksanud. Tema raamat rääkis põhimõtteliselt Sokratesest ja kolmekümnest päevast, mil Sokrates ootas oma surmaotsuse täideviimist.Ta pidi ootama 30 päeva mürgikarika joomiseni, sest sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ja sel ajal ei tohtinud hukkamisi toimuda.Ohvrilaev pidi noorte neidude ja noormeestega sõitma Delose saarele, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest,et Theseus kord tappis Kreeta saarel labürindis elava Minotauruse. Teisel hommikul,istus ta oma kirjutuslaua taha hirmutundega,sest ta ei teadnud millest kirjutada.Kui ta püüdis mõtteid koondada märkas ta rohelisi kapsausse, kes olid venelase suures kapsaaias kapsataimed armetuks söönud. Ühel päeval kohtub ta 22-aastase Isabellaga.Ta oskas hästi klaverit mängida, elatist teenista klaveritundide andmisega
lähenes.Kord ilmus ta oma armastatu juurde luigena,kord härjana,kord koguni kullavihmaga.Sellest järeldub ka see,et nende armuloode käigus sündis Zeusil palju järglaseid ning nendest hakkab rääkiima ka see essee. Apollon ja Artemis Apollon ja Artemis olid Zeusi ja titaanitar Leto lapsed.Nad olid kaksikud. Pärimuse järgi ei andnud Zeusi abikaasa Hera Letole kuskil asu,kuid lõpuks leisid Leto varjupaiga ujuval Delose saarel,kus ta kaksikud ilmale tõi. Apollonist sai kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalaid.Ta oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja,kellele allusid muusad.tema sümboliteks olid vibu ja nool, lüüra. Ühe legendi järgi tappis Apollon Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas.Selle koha peale ehitas ta oma pühamu,kus kus preestitar Pythia teenis talle kui ennustaja ja ennustas Apollonile tulevikku
Talle allusid muusad. Leto jäi Zeusist rasedaks. Armukade Hera saatis maokujulise koletise Pythoni teda kiusama. See jälitas Letot kõikjal ega andnud hetkekski rahu. Zeus ei aidanud Letot tema hädas kuidagi. Ükski piirkond, isegi Hüperborea (kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas Okeanose ääres. Usuti, et Apollon elab seal talviti. Usuti, et sellele saarele saab jõuda ainult läbi õhu) ei andnud Herat ja Pythonit kartes Letole luba seal peatuda. Ainult Delose saar, mis seni vabalt meres ringi ujus, nõustus. Pärast kaksikute laste sünnitamist sööstsid merepõhjast üles kaks või neli kalsussammast, mille otsa saar pidama jäi. Artemis oli lastest vanem ja sündis kergelt, kuid Apolloni sünnitus oli valuline ja kestis eri andmetel ühest üheksa ööpäevani, sest Hera keelas vahepeal sünnitusjumalannal Eileithyial Letot aidata. Kui Apollon oli suureks kasvanud, siis tappis ta Pythoni. Apollon tappis draakon Pythoni Delfi lähedal
2. Xerxese sõjaretk 480-479 eKr (ateenlased kutsuvad appi spartalased) Termopüülide lahing spartalaste eesotsas Leonidas, spartalased kaotavad reeturi tõttu, pärslased liiguvad Salamise saarle Ateena alla Salamise lahing esimene suur merelahing, kreeklaste võit, Xerxes lahkub Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit IV Klassikaline ajajärk Algab Kreeka-Pärsia sõdadega. Ateena saab võimsaks. Kreeka jaguneb kahe võimukeskuse vahel: 1. Ateena mereliit e. Delose liit Ateena liitlased sõltuvad Ateena laevastikust ja maksavad raha, Ateena kasutab raha enda ülesehituseks (tugevaim jõud laevastik) 2.Sparta ja Peloponnesose liit Lõuna-Kreeka polised Spartaga liidus, sisepoliitiliselt iseseisvad, välispoliitiliselt toetavad Spartat (tugevaim jõud maavägi) Ateena hiigelaeg Perikles · Kindlustab Ateena (müürid sadamatee ümber) · Ehitab välja Ateena akropoli (Nike tempel, Parthenon-Pheidiase Athena kuju)
Tema ettepanekul hakati nõukogu liikmetele, riigiametnikele ja kohtunikele maksma väikest palka, mis lubas ka vaestel meestel oma igapäevast tööd ajutiselt kõrvalejättes riigiteemadele pühendada. Kalliase rahu: Sõda Ateena mereliidu ja pärsia vahel lõpetati väidetavalt Kalliase rahuga, mille kohta pole tegelikult teada, kas see sõlmiti, aga sõda igatahes lõppes. Ateena mereliit: 478/477 sõlmiti Ateena mereliit ehk nn Delose liit. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Need riigid, mis ise laevu välja ei pannud, pidid maksma andamit. Liidulaevastiku ülemana tõusis esile Kimon. Demokraatlik riigikord: Ateena kodanike hulk kõnealusel perioodil ulatus arvatavasti kuni 60 000 inimeseni. kõik tähtsamad riigiasjad otsustati regulaarselt koguneval rahvakoosolekul (ekklesia), millele kuulus nii seadusandlik
Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli Pallas Athenale kuuluv linn; oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull tema lind. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal
jalutuskäigu ajal kohtab ta juuditari Isabellat,( ta ema väidab, et ka Prantslane) kelle ema on kirjatarvete poes müüja. , kes on ümbruskonnas tuntud kui "juudipoe omaniku tütar", kellega neil areneb väga sügav ja intiimne vestlus. räägivad Sokratesest. Martin on neiust vaimustuses, kuigi too sobiks talle tütreks Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Nad jalutavad mere äärde, nimetavad ühte purjekat ohvrilaevaks, Ohvrilaev oli laev, mis viis 7 noormeest ja neidu Delose saarele, et need seal ohverdada Apollonile. Sel ajal aga ei tohtinud surmaotsuseid täide viia. Samas oli just Sokrates surma mõistetud ning ta pidi mürgikarikast jooma, mis laeva tagasi tulekuni edasi lükkus- tervelt 30 põevaksIsabella viskab teda takjaga Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru..nad hakkavad salaja kohtuma ja lepivad kokku jalutuskäigu järgmisel päeva. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt
Romaan räägib 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnevast armastusloost noore juudi tütarlapse ja keskealise kooliõpetaja vahel. Teose juhtkujund on pärit Kreeka mütoloogiast kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Arhitektuur Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Funktsionalism ja Konstruktivismi ajajärk on mööda saanud ning üha rohkem kõnetab
Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui surelikega. Sellega tõi kreeklaste taevataat kaasa palju pahandust neile, keda ta oma armastusega. Hera oli erakordselt armukade ja kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid. Tuntud on Zeusi armulugu titaanide tütre LETOga. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu. Pärimuse kohaselt keeldusid kõik kohad Letole varjupaika andmast, kartes võimsa Hera kättemaksu. Lõpuks leidis Leto varjupaiga ujuva Delose saarel ning sünnitas seal palmi all kaksikud - tulevase valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahi- ja loodusjumalanna Artemise. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna. Kui Leto lastega õnnelikult maha sai, jätkas Hera endiselt tema jälitamist. Jõudnud Lüükiasse (Väike-Aasia), soovis janune Leto tiigist vett juua, kuid kohalikud talupojad kargasid tiiki ja ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed
EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2
Need rühmad kujutasid Hera kolme staadiumit. Iga aasta korraldati pidustused, mille käigus ta järgijad pesid Hera kuju puhtaks. See kujutab tema neitsilikuse uusestisündi, mis toimub iga aasta, nagu kevade tulekki. Teised templid asusid Olümposel, Mükeenes, 5 Spartas, Paestumis, Korintias, Tiryns, Perachora, Selniuses ning Samose ja Delose saartel. Järgnevalt kirjeldan lähemalt mõnda neist. Olümpose kompleksis oli Herale pühendatud tempel kõige vanem. See ehitati seitsmenda sajandi keskel e.m.a. Tempel põles maha ja taastati 600 e.m.a. saviseinte ja puusammastega dooria peripteerina. Tänapäevaks on säilinud sokliosa. Viimaste uurimuste järgi on ka Selniuse E tempel pühendatud just Herale. Tempel on ehitatud antiikarhitektuurile iseloomulikus stiilis. Ta on vaoshoitud ja
Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Ateena mereliit Pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. Iga riik pidi teatud hulga sõjalaevu välja paneks või maksma maksu liidukassasse. Liidukassa asukohaks valiti Delose saar. Hiljem toodi liidukassa üle Ateenasse. Need liitlased, kes keeldusid maksude maksmisest allutati jõuga. Ehitustööd Ateenas Ateena oli juba varem tugevate müüridega ümbritsetud. Periklese ajal ehitati aga niinimetatud pikad müürid, mis ümbritsesid Ateenat tema sadama Pireusega. Seega muutus Ateena koos oma sadamaga suureks kindluseks, mida oli peaaegu võimatu vallutada. Ateenlastel ei tasunud siis enam karta pikaajalisi piiramisi, sest laevadega sai kogu aeg
Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes Ta oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ning jumalate sõnumitooja inimestele. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte. Artemis Artemis sündis Kynthose mäel Delose saarel. Ta oli Apolloni kaksikõde ning Zeusi ja Leto tütar. Ta oli metsloomade emand ning kõige kõrgem kütt jumalaist. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; ta oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Peale selle valvas ta laste ning nende sünnitamise üle. Samuti esines temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lasknud kreeklaste laevastikul Trooja alla
Maia mähkis Hermese tekkide sisse , kui kui ema magas , siis ta põgenes. Ta põgenes Tessaaliasse , kus Apollon oma karja kasvatas. Hiljem varastas Hermes Apolloni karja, kuid seda nägi pealt lambakarjane Battos. Hermes sundis teda suud pidama kuid Battos ei teinud seda ning Hermes pidi ta kiviks muutma. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse-, viljakus- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja. Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemis sündis Delose saarel. Tema sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema puuks peeti küpressi. Artemise saatjaiks olid nümfid. Ta ühendas endas mitmete jumaluste jooni: nii samastati teda kuujumalanna Selenega ning sünnitusjumalanna Eileithyiaga. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal
"välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemates poeesisas on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind. Pallas Athenat kutsuti rooma mütoloogias Minervaks. Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal
ei tuleks tal raamatu kirjutamisest midagi välja ning naist pahandaks Mihhkli antisotsiaalne käitumine teiste suvitajate suhtes. · Justus räägib perele peatsest ametikõrgendusest ning see rahustab naist Mihkel jääb suveks linna. · Justus on juba kaks nädalalt oma raamatu kallal tööd teinud. Sokrates mõistetakse surma, kuid talle on jäänud elada kolmkümmend päeva, mil Ohvrilaev Theseuse auks Delose saarele pidi jõudma, sest ohvrilaeva viibimisel saarelt eemal oli rangelt keelatud täide viia mõnd surmaotsust. Mihkel juurdleb selle üle, kuidas surma mõistetud suur loogik hakkab luuletama Apollosele ning käitub üleüldiselt väärikalt ning rahulikult. Mihkel jätab kirjatöö katki, sest teda heidutab mõte, et ta on vastamisi seatud nende elupäevade kirjeldamisel Platoni poolt Sokratese suhu pandud teooriatega elust peale surma.
piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn ;oliivipuu, mille ta tõi, oli tema puu, öökull tema lind. 8 Phoibos Apollon (Apollo) Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Keda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist''. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustas Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Isegi rokem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest asutatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal.
Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus. Meresõitmises olid vanad kreeklased tugevad, kuid orjenteerusid peamiselt ainult ranna järgi. Rajasid palju ülemere kolooniaid (Büsantio jne), kuhu okupeeriti kõik kodumaal põlualla sattunud isikud. Põllumajanduses oli levinud karjakasvatus - kitsed, lambad. Taimekasvatuses viljeleti
unenägudejumalaks. Oli ühtlasi varaste ning petturite kaval jumal, kes õpetas oma poja Autolykose varastama. Et Hermes oskas igast olukorrast väljapääsu leida, oli ta ka kõnekunsti- ja mõtlemisjumal ning seetõttu koolide ja palestrate kaitsja. Hermes Psychompos saatis surnuid allmaailma. Tema sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Artemis Artemis sündis Kynthose mäel Delose saarel. Ta oli Apolloni kaksikõde ning Zeusi ja Leto tütar. Ta oli metsloomade emand ning kõige kõrgem kütt jumalaist. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; ta oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Peale selle valvas ta laste ning nende sünnitamise üle. Samuti esines temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lasknud kreeklaste laevastikul Trooja
seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemates poeesisas on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta h6bedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal
sündimise ringist välja. 15) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. . Sitsiilia türannid: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. 16) Klassikaline periood Kimon - Ateena riigimees, Ateena Mereliidu (Delose liidu) liidulaevastiku ülem, Maratoni lahingu kangelase Miltiadese poeg. Saavutas Pärslaste üle 469 Väike-Aasia lõunarannikul Eurymedoni lahingus võidu nii merel kui maal. Aristokraatlikult meelestatud, pooldas liitu Spartaga, aitas neid Messeenia ülestõusu mahasurumisel, Ateenas ebasoosingusse, pagendati ca 462 ostrakismiga. Periklese ja Ephialtese vastane. Suri pärslastelt Küprost vallutades. Ephialtese reform - Ateena demkraatlik riigimees, viis 462 läbi reformi, millega võeti
Tagasihoidlikumalt veetis oma päevi Apolloni kaksikõde neitsilik jahi- ja loodusjumalanna Artemis. Teda kujutati enamasti lühikeses rüüs, nool ja oda käes, saatjaiks hirv ja nümfid. Tema kaksikvend oli Apollon, nende vanemateks Zeus ja titaanide tütar Leto. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu. Pärimuse kohaselt keeldusid kõik kohad Letole varjupaika andmast, kartes võimsa Hera kättemaksu. Lõpuks leidis Leto varjupaiga ujuval Delose saarel ning sünnitas seal palmi all kaksikud. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna. Kõik, kes keeldusid Letole varjupaika andmast, muudeti konnadeks. NB! Suurenda pilte! Leochares (?). Versailles' Diana. Louvre, Pariis Leochares (?). Belvedere Apollon. Vatikani muuseum, Rooma Leto kaksikutega. Purskkaev Versailles' lossipargis Soovinud kohe pärast sündi neitsiks jääda, polnud Artemisel rahvale huvi pakkuvaid armuseiklusi
meessoost põliselanikud: 20-aastaseselt võisid spartalased - mehed, kes olid vähemalt 30-aastased. osaleda rahvakoosolekul, 30-aastaselt võisid Perioigid vabad andamikohuslased (teenisid ka kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja sõjaväes) ja heloodid orjad. kohtunikuks. Võõramaalased ehk metoigid, kes pidid makse maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Delose mereliit 478/477 eKr. Juba 6. sajandil eKr loodi tervet Peloponnesose poolsaart hõlmav linnriikide liit Peloponnesose liit (linnriikide välispoliitikat juhtis Sparta) Esilekerkimine pärast Kreeka-Pärsia sõda. Ülekreekaline tõus pärast Peloponnesose sõda
Plataia lahing mille tulemusena kihutati Pärslased Kreekast välja. Ateena mereliit ja Perikles (462 429 eKr) Pärast Kreeka Pärsia sõdu jäi osa Kreeka poliseid mis olid Väike Aasia läänerannikul ikka veel pärsia võimu alla. Selleks et vabastada neid poliseid moodustasid Egeuse mere äärsed polised liidu. Polised pidid panema liidu nimel välja sõjalaevu või annetama raha rahakassasse. Rahakassa asus Delose saarel. Kõige rohkem laevu oli Ateenlastel ja teised polised pidasid Ateenast kõige tugevamaks nende seast ja seega said Ateenlased liidu juhiks. Ajajooksul tugevnes Ateena võim mereliidus. Suur osa liitlastest ei andnud enam liidu jaoks laevui vaid annetasid raha. Selle raha eest arendasid Ateenlased enda laevastikku. Ka rahakassa toodi Ateenasse. Perikles oli kõrgelt haritud ja suursugust päritolu. Oma kõnedega suutis ta rahva peaaegu iga kord nõusse saada. Rahvas usaldas periklest
Tekkis algselt kui sõjaline liit pärslaste vastu. Vastu võeti kõik linnriigid, kellel oli laevastik. Lõpuks kuulus sinna üle 200 linnriigi, enamus olid saared (Egeuse meres). Mereliidu kõrgeim organ oli mereliidu koosolek arhee kõikide linnriikide esindajad. Käis koos 1 kord aastas. Oli ühine liikmekassa, kuhu maksti liikmemaksu (kõigil ühe suurune). Raha kulutamine otsustati koos. Liikmekassa oli pikka aega Delose saarel. 470 hakkas Ateena mereliidus võimu enda kätte haarama hakkas nõrgematelt linnriikidelt laevu ära võtma. 454 oli ainult kolmel linnriigil (Samos, Laspos, Nexos) veel oma laevastik. Kuid järgneva 4 aasta jooksul kaotasid ka nemad oma laevad. 454 viisid ateenlased liikmekassa Ateenasse ja hakkasid seda kasutama oma äranägemise järgi. Kõik linnriigid, kelle polnud laevastikku pidid maksma pholost uus ja kõrgem liikmemaks. Et saada veel
tasemel. Apollon Leitud nimi Paion. Apollon võib tulla apella kui jõuk/kamp või appollomy- hukutav Teda kujutati alati ilusa noormehena ja perfektsena. Tema juurde kuulus ka vibu. Hekaergos e kaugelt tabav. Oma nooltega külvab midagi halba. Tal on ka lüüra. Zeusi poeg ja tema kaksikõde oli Artemis. Ema oli Leto (väike-aasia päritolu jumalanna). Zeus tahtis Letot ja muutis tema vutiks ja Zeus kotkaks ja nii sisi saigi Apollon. Sigimiskoht Didyma ja sünnitussaar Delose saar. Hera oli jälle pahane- ei lubanud Letol kuskil sünnitada, aga Delose saar hulpis ringi. Apollonit hoidsid kureedid. Teda ähvardati juba emaihus, kui Leto rasedana ringi hulkus. Apollon tapab lohemadu Pythoni. Neli päeva pärast sündi otsustas kätte maksta madu Pythonile tema ema rüvetamise eest raseduse ajal. Apollon ja Delphi. Tappis Pythoni, kes valdvas Delfi oraaklit. Apollon oli Paanilt ennustamist õppinud ning võttis templi kaitse ja ennustamise enda peale
annaabi.ee 
