Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Deklaratsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
deklaratsioon, väljamakse, käibedeklaratsioon, käibemaks, lisade, maksuamet, lisadega, maksud, kantud, dividendid, maksuameti, sõiduauto, annetuste, kalendriaasta, sisesta, deklareerimine, kalkulaator, summad, annetused, intressid, selgitus, kuupäevaks, tasutud, ametliku, spetsiaalsed, kuludegaötasu, aprilliks, põhivorm, isikukood, brutotasuMaksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
kohalik "KMD") » Eestis osutatav elektroonne teenus Eesti mittemaksukohustuslastele endiselt 20% maksumääraga » kui olete Km kohustuslane teises liikmesriigis ja osutate elektroonset teenust sealsele mittemaksukohustuslasele, siis teise LR käibedeklaratsioonil tuleb deklareerida teises LR-s kehtiva käibemaksumääraga » Elektroonse teenuse erikord : » Liidu kord (asukohariigi Eesti KMK nr MOSS deklaratsioon - alates 01.01.2015 lisadeklaratsioon) » Teise liikmesriigi mittemaksukohustuslasele osutatav elektroonne teenus varem 20%, alates 01.01.2015 vastava LR käibemaksumääraga » Liiduväline kord (EU KMK nr MOSS deklaratsioon) Esitavad ühendusevälise riigi isikud 3 4.09.2014 Väärismetallide ja -kivide
kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 eurot pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 eurot, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot. Kandeavalduse koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele.
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis
rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid.
.................7 2.1.1 Perioodilised kapitalitulud...................................................................................................................7 2.1.1.1 Renditulu ja litsentsitasud............................................................................................................7 2.1.1.2 Intressid........................................................................................................................................7 2.1.1.3 Dividendid .................................................................................................................................. 8 2.1.2 Ühekordsed kapitalitulud.....................................................................................................................8 2.1.2.1 Vara võõrandamine......................................................................................................................8 2.1.2.2 Maksuvabastused vara võõrandamisel.........
Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. [1] FIE asutamine 3.1 Registreerimine FIE-ks võib hakata iga füüsiline isik, registreerides end äriregistris. Äriregistrisse kantakse FIE tema poolt esitatud avalduse alusel. Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada ka selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kandmisel tuleb tasuda riigilõiv suurusega 12,78 . Kuni
ei vormistata sissetuleku ja väljamineku ordereid. Kassa sissetuleku aluseks on kaupluse müügiprogrammist RW-POS väljastatud kassaaruanne. Väljaminekud märgitakse eraldi kannetena kassaraamatusse (raha viimine panka, sularahatsekid). Kannete õigsuse kinnitab kassa eest vastutav isik oma allkirjaga. Sularahasummade arvestamiseks, mis on kaupluse kassast välja võetud, kuid ei ole veel pangakontole üle kantud, avatakse alakonto "Raha teel". Välisvaluuta tehingute puhul ostab juhataja Traderoom-st välisvaluutat, sest sealt on kurss kasulikum, ostetakse täpselt see summa, mis arve tasumiseks vajalik on. Makse teostamiseks teeb tavalise maksekorralduse, kuid valuutaks valib välisvaluuta. Põhilised finantskanded mida praktikant sooritas seotud rahaga on sularaha müügist laekunud raha sissetulek kassasse, sularaha viimine
Teemad Füüsilise isiku tulu maksustamine Erisoodustus. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto kulude arvestus Kingitused, annetused, vastuvõtukuluddividendid Töötasu maksustamine. TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud,
korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis
enamasti ei ole võimalik saajat kindlaks teha, st saaja on anonüümne. Omatarve KMS-i mõistes Kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind. Kui sõiduauto kasutamisel ei peeta sõidupäevikut, on erisoodustuse hinnaks 256 eurot, ning omatarbe maksustatavaks väärtuseks on 213,33 eurot, sellelt tasumisele kuuluv käibemaks on 42,67 eurot. Kui töötaja hüvitab sõiduauto eratarbeks kasutatava osa, siis omatarve puudub ning tegemist on ettevõtte poolt töötajale osutatava teenusega, millelt tuleb maksta käibemaks. Sel juhul on töötaja poolt makstav nn hüvitis sõiduauto kasutamise eest käsitletav tasuna teenuse eest, mis sisaldab käibemaksu. Tööandja sõiduki kasutamine tasuta või soodushinnaga (1) Reguleerib rahandusministri määrus ''Erisoodustuse hinna määramise kord''. 1
oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), viimase kaheteistkümne kuu jooksul ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud § 8 lõike 1 punktis 1 loetletud isikutele; 4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või lõikes 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; 5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele; 6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. 12. Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima?
asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (TuMS § 9), viimase kaheteistkümne kuu jooksul ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud TuMS § 8 lg 1 p-s 1 loetletud isikutele; (TuMS § 11 lg 2 p 3) - ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või TuMS § 11 lg-s 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; (TuMS § 11 lg 2 p 4) - ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele; (TuMS § 11 lg 2 p 5) - ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (TuMS § 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. (TuMS § 11 lg 2 p 6) Nimekirja ei kanta ühingut: (TuMS § 11 lg 4)
3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega § 8 lõike 1 punktis 1 loetletud seotud isikutele; 4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või lõikes 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; 5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele; 6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. 12. Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima? § 12 Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt
kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud ka loominguline või teaduslik tegevus. Lähtudes nendest definitsioonidest on FIE üks olulisemaid tunnuseid see, et ta toodab iseseisvalt kaupa või osutab teenuseid turustamise eesmärgil ja pakub neid oma nimel. Iseseisev tegutsemine tähendab ka seda, et FIE maksab oma ettevõtlustulult kõik maksud ise. Äriseadustiku § 3 lg 1 räägib sellest, et FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. Teovõimetu isiku puhul teostab tehinguid tema seaduslik esindaja. Samuti on seaduse kohaselt FIE-l lubatud tegutseda kõikidel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud (ÄS § 4 lg 1). Äriühingu asutamisega võrreldes on FIE-na ettevõtlusega alustamine lihtsam ja odavam. Tegevuse alustamisel on päris vähe formaalsusi ning äritegevuse korraldamine, raamatupidamisarvestuse ja
digiallkirastatud kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 200 krooni pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 400 krooni pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 560 krooni, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 100 krooni. Esitada tuleb järgmised järgmised dokumendid:
§ 162. Piirmäära ületav osa, mida maksab ametiasutus, maksustatakse «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 punkti 4 ja «Sotsiaalmaksuseaduse» § 2 lõike 1 punkti 7 alusel. Piirmäära ületav osa, mida maksab muu isik või asutus, maksustatakse tulumaksuga «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 1 või § 31 lõike 1 punkti 7 alusel. Muu isiku või asutuse makstud päevarahalt tulumaksu kinnipidamisel võetakse ametiasutuse poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa arvesse juhul, kui väljamakse tegijal on ametiasutuse kinnitus teenistujale makstava päevaraha suuruse kohta. [RT I 2005, 40, 313 jõust. 14.07.2005] 35.Ettevõtlusega mitteseotud kulud, nende maksustamine; · seaduse alusel määratud trahvid ja sunnirahad · MKSi alusel tasutud maksuintressid · kõrgendatud määra järgi tasutud keskonnasaastemaksud · pistis ja alkäemaks · mittenõuetekohaselt vormistatud dokumendid, puuduvad algdokumendid
kuupäeval. Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru avansiaruandega vähemalt kord kuus kuu viimasel tööpäeval. Töölähetusse saatmine vormistatakse ettevõtte juhataja käskkirjaga. Lähetatud on kohustatud esitama 5 päeva jooksul peale lähetusest saabumist avansiaruande koos kuludokumentidega. Valitsuse poolt kehtestatud piirmääradest suuremaid lähetuskulusid võib välja maksta juhataja loal, makstes lisaks erisoodustuse riiklikud maksud. Arvelduste analüütilist arvestust hankijate/tellijatega peetakse hankijate/tellijate lõikes üksikute arvete viisi. Muude arvelduste analüütilist arvestust peetakse üksikute maksete, isikute, jms viisi. [1] Tulude arvestus Osaühingu tulud moodustavad ettevõtte põhikirjajärgsest tegevusest. Need tulud kajastatakse kasumiaruandes ja raamatupidamises kirjendatakse vastavatele tulude kontodele. Saadud intressid võetakse arvele tuluna ja kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna.
......................................10-11 3.3 Toimunud majandustehingute kirjendamine..................................................11 3.4 Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine...................11-13 4 MAKSUNDUS.....................................................................................................14 4.1 Ettevõtluse maksustamine.............................................................................14 4.2 Maksud ja maksed.........................................................................................14 4.3 Maksudeklaratsioonide koostamine..............................................................15 KOKKUVÕTE.............................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................17 LISAD....................................................
Kõik välisvaluutas teostatud tehingud kirjendatakse Eesti kroonides Eesti Panga kursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud nõude laekumisel konverteeritakse välisvaluutas laekunud summa kohe Eesti kroonideks, kirjendatakse raha laekumist laekumise päeva kommertspanga vahetuskursiga, vastasel juhul aga kirjendatakse laekumist laekumise päeva Eesti Panga kursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud võlgnevus tarnijale tasutakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, kirjendatakse see väljamakse ülekandepäeva kommertspangakursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud kohustus või kulu tasutakse välisvaluutas, kirjendatakse majandustehingut arvelevõetud välisvaluuta kursi alusel. Nõude laekumisel või võlgnevuse tasumisel valuutakursi muutusest tekkinud kasumit või kahjumit kajastatakse muude ärikuludena või muude ärituludena. Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga.
Toimkonna tegevust juhib toimkonna esimees. Esimehe ja liikmed nimetab ametisse Vabariigi Valitsus kolmeks aastaks. Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamise seaduses määratleb raamatupidamiskohustuslaste ringi: Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; kohaliku omavalitsuse üksus; iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik; füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust
põhikäikudest selles ettevõttes. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul
*Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 13, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub käesolevast seadusest. *Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument.
Püüti osta odavamaid ja vanemaid masinaid- maksustati kõrgemalt, sest need lõhkusid rohkem teid. Veotransporditöötajad tõstatasid konflikti- ei maksustatud reisjatevedu. Oleks tõstnud piletihindu, aga majanduslik seis oli halb ja ei saanud seda teha. Maksu nimetus raskeveokimaksu seadus. Maksuobjekt: tegemist on veoseid vedavate transpordivahenditega. · Liiglusregistris registreeritud 12-tonnise või suurem registri- või täismassiga veoauto. Registrimass on kantud tehnilisse passi. Mis on auto maksimaalne mass koos koormaga. Täismass läheb registrisse siis, kui passis pole registrimassi. · Veoautost ja ühest või enamast haagisest koosnev 12tonnise või seda ületava registri- või täismassiga autorong. Veoaauto peab olema kantud registrisse. Maksumäär Maksumäärad on kahte rühma jagatud maksuobjektide järgi. Sõltub: · Veoauto registrimassist · Telgede arvust
KMS § 8 lg-s 3 nimetatud juhtudel. (KMS § 8 lg 2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et: (KMS § 8 lg 5) - käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või (KMS § 8 lg 5 p 1) - ta oli edasimüüja kolmnurktehingus. (KMS § 8 lg 5 p 2) 10. Millal on kauba käibe tekkimise koht Eesti? Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui: (KMS § 9 lg 1) 4 - kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis,
Tasumisele kuuluv maksusumma, samuti tagastusnõude summa või kõrvalkohustustest tulenev summa ümardatakse täiskroonideks, kui maksuseaduses või tolliseaduses ei ole sätestatud teisiti. Alla 50- sendi summa jäetakse ära ning vähemalt 50-sendine summa ümardatakse täiskroonideks. Põhireegel maksude arvestamisel ja kinnipidamisel. Maksud arvestatakse sissetulekute brutosummalt, enne mahaarvamiste tegemist. TÖÖTASUGA SEOTUD MAKSUD Töötasust peetakse kinni järgmised seadusega lubatud maksud järgmistes suuruses: Kogumispension Käesoleva makse eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalused täiendavaks sissemakseks pensionieas lisa riiklikule pensionikindlustusele. Kogumispension vastavalt kogumispensioni seadusele on 2% saadud tasudelt. NB! liitumist saab kontrollida internetist aadressil (www.pensionikeskus.ee). 1983.a. sündinud
Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2
põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti raamatupidamise seadusega, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrusega ning mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamiskohustuslane Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), - kohaliku omavalitsuse üksus, - Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, - füüsilisest isikust ettevõtja, - Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Algdokument raamatupidamise seadusele § 7 vastav dokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument (raamatupidamise seadusele § 6) , mille alusel kantakse tehing raamatupidamisregistrisse (päevaraamat jne.). Majandustehingud raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tulemuseks on
Müügitulu Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud Muu äritulu kulud s.h. Intressitulud tootmiskulud Muud finantstulud töötasu lähetuskulud MAKSUDE transpordikulud ARVESTUS vastuvõtukulud sõiduautoga seotud kulud DIVIDENDID tervise edendamise kulud Erisoodustus Kulude maksuvabad piirmäärad TASUVUSE ANALÜÜS ALTERNATIIVSED INVESTEERIMISVÕIMALUSED… JUHENDMATERJALID Äriseadustik (ÄS) Võlaõigusseadus (VÕS) Töölepingu seadus (TLS) Tulumaksuseadus (TuMS) Käibemaksuseadus (KMS) Sotsiaalmaksuseadus (SMS)
Esimene direktiiv sätestab: igal aastal avalikustatakse majandusaasta aruanne registreerimine äriregistris registris säilitatavatest dokumentidest koopiate tegemise võimaldamine kehtestatud karistused majandusaasta aruannete mitteesitamise eest Neljas direktiiv (1978). Neljanda direktiivi eesmärgiks on muuta firmade finantsinformatsioon samatähenduslikuks ja võrreldavaks. Hõlmab järgmisi probleeme: bilansi ja kasumiaruande vormid ja sisu hindamisreeglid aastaaruande lisade sisu aastaaruande auditeerimine ja kinnitamine majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse avaldamine Seitsmes direktiiv (1983) reglementeerib konsolideeritud aruannete koostamist. Üldjuhul peavad emaettevõtted konsolideerima kõik tütarettevõtted. Konsolideeritud aruanded peavad olema auditeeritud. Tütarettevõtete aruanded tuleb konsolideerida rida realt, elimineerides kõik kontsernisisesed tehingud. Kaheksas direktiiv seab miinimumtingimused audiitoritele ja audiitorfirmadele
annaabi.ee 
