Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 1 Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 15,00/15,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks: a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel
P1 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on deformatsioon? Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele 2. Mis on elastus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5
Punktid 18/20 Hinne 90 maksimumist 100 Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks või enam: 1. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. 2. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. 3. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. 4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel
Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha potens. en. mis on tingitud elastsusjõu mõjust, deformatsioonist, arvutatakse valemiga: ; x-deformatsiooni suurus Keha võib olla nii potens. kui ka kineetiline energia, nende summat nim. mehaaniliseks koguenergiaks Mehaanilise energia jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elaststusjõududega mõjutavate kehade kineetilise ja potensiaalse energia summa on jääv! Staatika: 1)Kehale rakendatud jõudude geomeetriline summa võrdub nulliga 2)Kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa võrdub nulliga
Arvuliselt iseloomustatakse gravitatsioonilist vastastikmõju gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass ja seda väiksem, mida suurem on kehade vaheline kaugus. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal olevale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. B) Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Deformatsiooni on peamiselt kaks liiki. Mõnede materjalide puhul räägitakse ka haprast deformatsioonist. Need materjalid painduvad veidi ja purunevad kergesti. Selline on näiteks paber. Elastse deformatsiooni näiteks on väljavenitatud vedru esialgse kuju taastumine jõu mõju lõppemisel. Hapra deformatsiooni näiteks on kokku kägardatud šokolaadipaber. Elastsusjõud on deformeerimisel kehas tekkiv jõud, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha kuju muutvale jõule. C) Hõõrdumine on jõud, mis takistab kokkupuutuvate kehade pindade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud
toiduaineid. Huvitavaid fakte · Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis. · "Tina hääl" (tin cry)- karakteerne ragin tinavarda paenutamisel: heli. "Tina hääle" mikroskoopiliseks põhjuseks on mehhaanilisest deformatsioonist tingitud üleminekud -tina tetragonaalsete kristallirakkude kahe peegelsümmeetrilise kuju vahel (twinning). · "Tinakatk": -Sn -Sn faasisiire. Tinakatk (i.k. tin plague, tin pest, tin lepsory) põhjustas Euroopas külmades kirikuruumides paljude orelite tinavilede hävinemise ja loomulikult arvati, et Saatan ise on asjasse segatud.
aastal. Konstrueeris täiusliku soojusmasina mudeli. 3) Termodünaamika I printsiib. Kehale juurdeantav soojushulk läheb alati välisjõudude vastu tehtavaks tööks ja keha siseenergia kasvatamiseks (Nt ühest punktist teise liikumine). 4) Millistel viisidel on võimalik keha siseenergiat muuta? Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil - töö (mehaaniline) ja soojusülekande teel. Keha siseenergia hulk sõltub keha temperatuurist, deformatsioonist ja agregaatolekust, ei sõltu aga keha liikumise kiirusest ja tema asendist teiste kehade suhtes. 5) Milline järgimistest protsessidest on soojusmasinale kõige parem/milline kõige halvem: · Isotermne - kõige parem protsess. Soojusmasina kasutegur on 100%, kuna kogu antav energia läheb töö tegemiseks. · Isobaarne - soojusmasin töötab, kuid kaotab palju soojust (maksimaalseks kasuteguriks on 50%).
Mis on kalestumine? Kalestumine- materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel. 14. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme?Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni.Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. 15. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad.Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid: väärtuselt suurim pinge, väärtuselt vähim pinge, keskmine pinge, amplituudpinge, asümmeetriategur. 16. Mis on materjali väsimus?Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel
N=A/t N on 1W, kui A 1J tehakse 1s jooksul. Et A= N*t, siis A-d võib mõõta ühikutes 1Ws=1J. 1kWh=1000W*3600s=3,6*10astmes6 J. Mehaaniline energia Kui keha on võimeline A tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu nim. Ek ja arvutatakse valemiga : Ek=(mvruut)/2. Energiat, mida omavad kehad vastasjõu tõttu nim. Ep. Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust arvutatakse valemiga Ep=mgh (joonis1). Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust, deformatsioonist arvutatakse valemiga: Ep=(kxruut)/2 k=jäikus; x=pikkus.(joonis2) Kehal võib olla nii Ep kui ka Ek. Nende summat nim. Mehaaniliseks kogu energiaks. MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS: suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega mõjutavate kehade Ek ja Ep summa on jääv. Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 Kui lisandub Fh siis valem ei kehti. Ep muutub Ek-ks ja vastupidi paljude nähtuste korral (nt: keha vertikaalsel ülesviskel). (joonis3 +
mm 2 V V * 0,5 2 33. Nimetage materjali hapra purunemise tunnused. Purunemine toimub kiiresti, ootamatult. Enne purunemist pole deformatsioone näha või siis vähesel määral. 35. Kirjeldage metalli omadus 2000300= 300 MPa, selle nimetus. 37. Mida näitab tegur K1C = c=45 MPa m, selle nimetus? Pinge intensiivsusetegur K1C sõltub metalli plastsest deformatsioonist prao tipus ja sellega näitab prao, kui pingekontsentraatori võimet raadiuse suurenemiseks. 39. Mis omadus on külmhapruse lävi T50, selle määramine? Madaltemperatuursed omadused Sageli võetakse külmhapruseläveks temperatuur T50 s.o temperatuur, kus on pool kiulist ja pool teralise iseloomuga murdepinna osi.
· Ühel teljel peavad olema ühtemoodi rehvid (erinevus võib olla esi -ja taga telje vahel). · Talverehvide kasutamine on kohustuslik 01.12. - 01.03. Talvel eelistada naastrejve , võib 01.10 - 01.05. · Rehvide kuluvust suurendab madal siserõhk ; ülekoormus ; kiire sõit; blokeeritud ratastega pidurdamine , esiratastel · valed seadenurgad (kokkujooks ; külgkalle) . Veeretakistus - sõltub rehvide ja teekatte vahelisest deformatsioonist. See on vähim kõva kattega teel (asfalt) ja · suurim pehmel pinnasel (liivas) , samuti auto massist ja auto kiirusest. Õhutakistus - sõltub auto voolujoonelisusest ja sõidukiirusest. Õhutakistus suureneb võrdeliselt kiiruse ruuduga . · Auto teelpüsivus ja kurvide läbimine Liiklusvahendi teelpüsivuseks nimetatakse tema omadust liikuda teel juhi poolt määratud suunas ilma külglibisematta ja ümberpaiskumatta .
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.8 2017/2018 Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSISOLATSIOONMATERJALID 1. Töö eesmärk Paisutatud polüstüreentoodete tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud materjalid EPS mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest, mis on omavahel veeauru toimel tihedalt ühendatud. 3. Katse metoodikad 3.1. Mõõtmete määramine 3.1.1. Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC.
pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest I = f (U ) Lineaartakisti pinge-voolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks on joonisel metallniidiga hõõglambi tunnusjoon (b), mis kaldub alla, ja süsiniidiga hõõglambi tunnusjoon (c), mis kaldub üles. Termotakisti Termotakisti takistus sõltub oluliselt ning
Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F = f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude deformatsioonide kõveralt. Survetugevus arvutatakse valemiga 7. Survetugevuse tulemused on tabelis 5 ja survejõu sõltuvus deformatsioonist graafikul 2. Valem 7: RS = F / (a * b) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F graafikult määratav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm] 4. Tabelid ja graafikud Tabel 1. Niiskussisaldus. Proovikeha mass [g] Keskmine Proovikeha Õhk- Pärast Niiskussisaldus niiskussisaldus nr
Seda pikenemise osa nimetatakse elastseks pikenemiseks. Pikenemise jäävat osa 5 nimetatakse plastiliseks pikenemiseks. Mida suurem on vetruva tagasitõmbamise osa kogupikenemisest, seda kvaliteetsem on riie. Selline riie kortsub vähem, hoiab paremini tootele antud kuju ja on suurema kulumiskindlusega. (Aunaste 1973) c. Kortsuvus Kortsuvus või mittekortsuvus on kanga omadus moodustada mehaaniliste mõjutuste tagajärjel kortse. Riide kortsuvus on tingitud kiu plastilisest deformatsioonist, mis tekib kiudaine elastsuspiiri ületamisel painutuse ja surve mõjul. Elastsetes materjalides kaovad kortsud järk- järgult. Mida vähem riie kortsub, seda paremad on tema tehnoloogilised omadused. Mittekortsuvast riidest valmistatud rõivas on kandmisel vastupidavam ja hoiab paremini vormi. d. Drapeeruvus ehk langus Drapeeruvus ehk langus on kanga omadus moodustada rippuvas olekus oma raskuse mõjul volte. Drapeeruvus oleneb riide pehmusest ja kaalust
Soojusisolatsiooni katsetamine 1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud materjalid Katses katsetati kahte erinevat vahtpolüstureentoodet: EPS 60 ja EPS 120. 3. Töökäik 3.1 Mõõtmete määramine 3.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC.
tagastusvedru pikkusega ja ei ole üldjuhul suurem kui 100 mm. Kasutatakse lukustamiseks, kinnitamiseks, kokkusurumiseks, tõukamiseks, tõstmiseks, detailide etteandmiseks, jne. Ühepoolse toimega pneumosilinder Ühepoolse toimega silindrite eritüüp on membraansilindrid. Membraansilindrites asendab kolbi kas kummi-, plastik- või terasmembraan. Kolvivars on kinnitatud membraani keskele. Sellistes silindrites puudub hõõrdejõud, tekib ainult membraani deformatsioonist tekkiv elastsusjõud. Veokitel nimetatakse neid silindreid ka pidurikambriteks Ühepoolse toimega pneumosilinder Kasutusel on ka ühepoolse toimega silindrid, kus tööliikumine toimub vedru mõjul, kolvi tagasiviimine lähteasendisse toimub aga suruõhu mõjul. Selliseid silindreid kasutatakse siis, kui on olemas suruõhu kadumise oht (veoautode õhkpidurid) Seisupiduri haru Kahepoolse toimega pneumosilinder Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas. Kahepoolse
väheneb, st on negatiivse takistuse temperatuuriteguriga. 2)posistor, mille takistus temperatuuri tõusmisel kasvab, st on positiivse takistuse temperatuuri teguriga. termotakisteid kasutatakse elekrtoonikas soojuse mõõtmiseks ja temperatuuri reguleerimise juhtimiseks Tensotakisti ?-Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaartakisti takistus sõltub välismõjuritest, mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Takistustajurite hulka kuuluvad ka tensotajurid, mille takistus muutub tajuri deformeerimisel. Tensotajureid kasutatakse jõudude, momentide, rõhkude ning dünaamilistes süsteemides ka kiirenduse mõõtmiseks. Tensotajurid jagunevad pealekleebitavateks traat- ja linttajuriteks ning integraallülitustena toodetavateks pooljuhttensotajuriteks. Traat-tensotajur koosneb aluskilele sik-sakina paigutatud traadist, mille takistus deformeerimisel muutub (joonis 2.2). Traadi
transformeeritav, võimendatav ja küllalt kõrge kasuteguriga, on võimalik muundada teisteks energialiikideks. Elektrilised andurid, mis muundavad mitteelektrilised suurused ekvivalentseks EMJ või pinge väärtuseks nimetatakse generaatoranduriteks. Magnetoelastsed andurid Magnetoelastsete andurite tööprintsiip põhineb ferromagnetiliste materjalide omadusel muuta magnetilist läbitavust sõltuvalt nende deformatsioonist või mehaanilistest pingetest. Nende andurite tundlikkuse tegur võib olla 200 300. Magnetoelastsed andurid jaotatakse: Drosselanduriteks Transformaatoranduriteks Magnetoelastsete andurite eeliseks on kõrge tundlikkus ja suurte koormuste ja jõudude mõõtmise võimalus (tuhanded tonnid).Puuduseks jääkdeformatsioon ja magnetilise läbitavuse sõltuvus temperatuurist. Transformaatorandurid ehk Trafoandur
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatavad materjalid EPS A valge; EPS B sinine. Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS plaate iseloomustavad hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivad mõõtmed, mittevananemine, raskesti süttivus, kasutamismugavus ja keskkonnasõbralikkus [1]. 3. Kasutatavad seadmed ja vahendid
Seega faktorid nagu madal liikumiskiirus (nt liiga väike pinge deformatsiooniks) või liiga palju vererakke (nt liiga vähe ruumi et jõuda optimaalse deformatsioonini) suurendaved veelgi kogu vere viskoossust. Eriti võib see välja tulla mikrotsirkulatsiooni juures, kus kapillaaride diameeter on veel väiksem kui punaliledel. Viskoossus tõuseks neis väikestes veresoontes lõpmatuseni, kui rakud ei omaks võimet piisavalt deformeeruda. Seega juba väike kõrvalekalle normaalsest deformatsioonist võib viia tõsiste kliiniliste tagajärgeseni. Üldiselt võib hüperviskoossust hematoloogiliste haiguste puhul vaadelda kolme sündroomi põhjal. Järgnevalt ongi väike lühiülevaade neist. Polütsüteemilise hüperviskoossuse sündroom Polütsüsteemilise hüperviskoossuse sündroomi vaadeldakse eeskätt koos patoloogiliselt suurenenud punaliblede hulga tõusuga. Enamasti kaasneb sellega ka valgeliblede ja vereliistakute suurenenud hulk
* Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga keha takistusega. * Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. * Eritakistuse ühik on 1 * m. Soojusõpetus: * Energia on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd võib keha teha. * Siseenergia on keha koostisosakeste liikumise ja vastasmõju energia. * Keha siseenergia hulk sõltub keha temperatuurist, deformatsioonist ja agregaatolekust. * Keha siseenergia hulka võib muuta kahel viisil: mehaanilise töö ja soojusülekande kaudu. * Keha siseenergia muutusega kaasneb alati mingi teise keha energia muutumine. * Browni liikumine näitab, et osakeste liikumine on korrapäratu ja ei lakka kunagi. * Soojushulk on füüsikaline suurus, mille tähis on Q. * Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsessis.
Ist-võlli(haarav detail) ja ava(haarav detail) omavaheline tekkimise mehhanismi. ühendus, mida iseloomustab vastastikkuse liikuvuse või Ülekandearv. liikumatuse aste. Istu moodustavatel detailidek on sama ………………………………………………………………….. + suur minimõõde. Lõtkuga ist-tekib kui enne koostamist ++ on ava mõõde võlli õõtmetest suurem. Pinguga ist-tekib Tekib deformatsioonist kui ava mõõde on enne koostamist võlli mõõtmetest 31 Rihmülekande rihma pingutamise viisid. Pingutuse väiksem. Siirdeist-tekib kui võlli ja ava toleranstide kontrollimine. …………… ++ väljade asukohad kattuvad.Olenevalt võlli ja ava Pingutuskruvi abil, pingutusrattaga, raskusjõuga, automaatselt.
karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke. 7) Puutemeel Seotud naha erinevates kihtides paiknevate mehhanosensoritega. 1. Aeglaselt adapteeruvad Merkeli rakud olulised puudutuse lokaliseerimisel. Ruffini kehakesed informeerivad naha ja sügavamate kudete deformatsioonist, mida põhjustab tugev ja püsiv puudutus. 2. Kiirelt adapteeruvad Meissneri kehakesed asuvad karvadega katmata piirkondades(sõrmeotsad, huuled). Nende ärritamine on seotud puutetundlikkuse ruumilisusega. Ühtlasi on nad ka tundlikud 80Hz-ist madalama sagedusega vibratsiooni suhtes. Pacini kehakesed vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonidele.
immutatud puuvillariidest kihtplast) , plastmass, keraamika jms. Liugur (kontakthari) tehakse traadist või lehtvedrust. Materjalina kasutatakse plaatina, hõbedat, plaatina ja iriidiumi või vase ja hõbeda sulamid jm. Takistustensoandur. Takistustensoandur on tensomeetri koostisosa, mis muundab tahke keha deformatsiooni elektrisignaaliks. Takistustensoanduri töö rajaneb metalltraadi, kile või fooliumi takistuse olenevusel deformatsioonist (pikenemisel takistus suureneb, lühenemisel väheneb). See tähendab, et takistus R suureneb või väheneb mingi ΔR võrra. Staatiline karakteristik takistustensoanduril on sõltuvus ΔR = f (Δl), kus Δl on tensoanduri deformatsioon. Kuna takistustensoanduri deformatsioon on proportsionaalne mehaanilisele pingele P, mis on detaili pinnal, kuhu tensoandur paigaldatud on, siis see määrab ka staatilise karakteristiku ΔR = f(P): Takistustensoandur algtakistus on väga suur – mitusada oomi
Ülesanded: mehhaanilise võnkumise muundamine närviimplussideks, sageduskomponentide analüüs basilaarmembraanil. Tigu: koosneb kahest osast (ülemine ehk esikuastrik ja alumina ehk trummiastrik), suur, luine ja spiraaljas elund. Basilaarmembraan: kulgeb mööda trummiastriku siseseina. Peenemas otsas toimub kõrgete sageduste analüüs, jämedamas otsas analüüsitakse madalamad sagedused. Corti elund: on meie kuulmissüsteemi tüvi, asub basilaarmembraanil. Karvarakkude deformatsioonist tekivad närviimplusid, mis saadetakse kuulmisnärvi abil ajju. 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? Alla 1000 Hz jäävaid helisid tajume lineaarselt, üle 100 Hz jäävaid helisid tajume logaritmiliselt. Erinevatele kriitilistele ribadele sattuvad sagedused on tajus tugevalt eristatud. Erinevatesse sageduspiirkondadesse kuuluvad sageduskomponendid määravad tajus heli valjuse, kõrguse ning selle spektri. 53
korral liikumatud punktid moodustavad pöörlemistelje ning keha kõik teised punktid liiguvad ümber pöörlemistelje mööda ringjooni. Muutub keha asend. Liikumise üldmudelid • Kuju muutumine (deformatsioon) – muutuvad keha punktide omavahelised kaugused. • Kui keha punktide omavahelised kaugused muutuvad ühel sihil üks ja seesama arv kordi (keha pikeneb tervikuna mingi arv kordi), siis räägime ühtlasest deformatsioonist. • Deformatsioon tekib kui keha mingi tahk fikseerida ning teisele tahule rakendada jõudu. • Kui jõud rakendub risti pinnaga, millele ta mõjub, siis on tegemist kas surve või venitusega. • Kui jõud rakendub mitte ühtleselt kogu pinnale, vaid ainult selle ühele osale, siis tekib kõverus. Liikumise üldmudelid • Kui jõud rakendub samas tasandis pinnaga, milles jõud mõjub, siis tekib deformatsioon, mida nimetatakse nihkeks.
Veeretakistus on see jõud, mis kulub auto liigutamiseks rõhtsal teel. Veeretakistuse suurusele avaldavad mõju auto mass, rehvide ja teepinna vaheline hõõrdetakistus ja auto liikumisel pöörlevate osade hõõrdetakistus. Veeretakistust on võimalik vähendada: * kasutades radiaalrehve * hoides rehvirõhu normis * vältides asjatult jämedat rehvi turvisemustrit * hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: *auto massist, *rehvide deformatsioonist, *pöörlevate osade hõõrdetakistusest Madal rehvirõhk: alarõhk kuni 1 bar põhjustab kütusekulu kasvu 1 l /100 km Mitterööpsed teljed: kütusekulu kasvab 1l/100km kohta Osaliselt pealejäänud rattapidur: suureneb kütusekulu ja rattapiduri detailide kulumine Õhutakistus Võimsus kW Sõidukiirus km/h
Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet Amontos-Coulumbi seaduse järgi Fhmax <= Fn, kus Fh on hõõrdejõud ja Fn normaaljõud vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda kehade kokkupuute pinnal ning on hõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F h. vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni. Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. Millest oleneb liugehõõrdeteguri väärtus? Liugehõõrdetegur oleneb liugepindade materialidest, nende karedusest, pindadevahel Paindepinge. Tugevustingimus paindel. olevast määrdeainest ning kehade liikumise kiiruste erinevusest ja temperatuurist.
Fototakisti ühendatakse toiteallika ahelasse ükskõik kumba pidi. Valgustuse puudumisel on fototakistil maksimaalne takistus, mida nimetatakse pimetakistuseks. Ahelas on siis nõrk vool. Fototakisti valgustamisel selle takistus väheneb ja vool suureneb. Fototakisteid kasutatakse signalisatsiooniseadmetes ja fotoreleedes; infrapunase kiirguse tehnikas öise vaatluse seadmetes ja soojuspeilingaatorites. Tensotakistid: Tensotakisti on pooljuhtseadis, mille takistus sõltub deformatsioonist. Tensotakisteid kasutatakse väikeste deformatsioonide mõõtmiseks ja rõhuandurites.. 33. Pooljuhtdioodid. Alaldusdiood: Pooljuhtdiood on ühe pn-siirdega ja kahe metallväljaviiguga pooljuhtseadis. Ühesuunalise elektrijuhtivuse tõttu kasutatakse dioode alaldites ja kõrgsagedusdetektorites. Dioodid valmistatakse põhiliselt ränist või germaaniumist. Ideaalse dioodi pärisuuna takistus on null ja vastusuuna takistus lõpmatult suur ehk päripingelang ja vastuvool on võrdsed nulliga
Fototakisti ühendatakse toiteallika ahelasse ükskõik kumba pidi. Valgustuse puudumisel on fototakistil maksimaalne takistus, mida nimetatakse pimetakistuseks. Ahelas on siis nõrk vool. Fototakisti valgustamisel selle takistus väheneb ja vool suureneb. Fototakisteid kasutatakse signalisatsiooniseadmetes ja fotoreleedes; infrapunase kiirguse tehnikas öise vaatluse seadmetes ja soojuspeilingaatorites. e) Tensotakisti on pooljuhtseadis, mille takistus sõltub deformatsioonist. Tensotakisteid kasutatakse väikeste deformatsioonide mõõtmiseks ja rõhuandurites. Kõiki eelnevalt kirjeldatud takisteid võib kasutada nii alalis- kui ka vahelduvvooluahelates. Igal takistil on lubatud võimsus: P = UI Pmax . 34) Pooljuhtdioodid. 35) Fototakistid, tensotakistid, varistorid vaata pooljuhttakistid 36) Stabilitronid - Stabilitron on eritüüpi ränidiood, mis töötab läbilöögipingega võrdse
Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. 30. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni. Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. 31. Paindepinge. Tugevustingimus paindel. 32. Normaalpinge arvutus puhtpaindel. Kui varda ristlõigetes mõjub ainult paindemoment (survejõud Fs* )a mp, siis on tegemist puhtpaindega. (Tavaliselt lisandub paindemomendile veel põikjõud FQ) 33. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad.
vahemikus 50c ja +50c. Puidu ristisuunas on vastav tegur ligikaudu 10 korda elastne def 3)plastne jäävdeformatsioon.Materjali omaduste sõltuvust suurem. Energiasisaldus. Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse erinevatest pingetest,deformatsioonidest ja ajast nim reoloogiaks,mis on soojushulka dsaulides, mis on keemisliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel õpetus koormatud objekti deformatsioonist ja voolavusest.Puit antud energia vabaneb. Absoluutselt kuiva puidu energiasisaldus on konstruktsioonmaterjalina-tugevus teoreetiliselt 19 mjkg. Küttepuit ei saa kunagi absoluutselt kuiv olla, sõlt:*puuliigist*tihedusest*niiskussisaldusest*kiudude ja koormuse vaatamata isegi mitmeaastasele välisõhus kuivamisele, jääb selle niiskus ca suunast*puidu struktuurierinevustest,riketest.Konstruktsioonpuidu kasut tuleb
ning jämedamad ja klaasvillakiud pikemad, peenemad ja elastsemad. Mõlemaid hoiab koos sama sideaine. RÄBUVILLA saadakse metalltööstuse räbust ja Eestis peaaegu ei kasutata. Mineraalvilla põhiomadus, mis erineb ta teistest soojustus ja isoleerimismaterjalidest on selle mittepõlevus koos kõrge soojus- ja heliisolatsiooni omadustega. Kusjuures mineraalvilla soojusisolatsiooni materjalid omavad head püsivust temperatuures deformatsioonist, keemilist ja bioloogilist püsivust, head hügroskoopsed näitajad, ökoloogiline ja kergesti paigaldatav. Tuleohutuse nõuete järgi kuluvad mineraalvillad mittepõlevate materjalide hulka. Samuti nad efektiivselt takistavad tule levimist ja kasutatakse tulekaitse isolatsiooniga. Mineraalvillade soojusjuhtivus koosneb kolmest komponentidest: kiudude soojusjuhtivusest, õhkkonna soojusjuhtivusest ja kiirguse soojuse kandmisest. Tahke aluse soojusjuhtivus, nagu
Esmaabiks külm, immobilisatsioon, tõstetud asend. Sidemete vigastused: pindluu-kontsluu eesmine side, põlve seesmine külgside, põlve eesmine ristatiside, rangluu- abaluu sidemed, põlvekedra sääreluu side. Sõltuvalt vigastuse raskusest on ravi operatiivne. e) liigeste nikastus- liigespinnad jäävad oma kohale, vigastatud on sidemed või liigeskapsel; liigese nihestus- liigespinnad on üksteise suhtes nihkes. Väliselt ära tuntav liigese deformatsioonist, funktsiooni puudumisest liigeses, sundasendist. Esmaabiks immobilisatsioon asendit muutmata, külm. Kohapealne paigaldamine ilma röntgenoloogilise kontrollita on ohtlik (võidakse vigastada suuri närve või veresooni). f) Verevalum peaks imenduma jälgi jätmata, kuid on ka halvemaid võimalusi. Verevalum pehmete kudede vahel võib kapselduda ja põhjustada mehhaaniliselt vaevusi. Verevalum võib tekitada armkoe, mis liidab tugevalt muidu teineteise suhtes takistuseta liikuvaid struktuure
ühendatud ühistelgsest mähisest); ristmähis (naaberkihtide keerud asetsevad omavahel nurgi); vabamähis (traat keritakse korrapäratult poolialusele); sümmeetriline mähis (saadakse kahe traadi korraga kerimisel. Ühe traadi lõpp ja teise algus moodustavad siis pooli keskharundi). 33. Mis on pooljuht? Pooljuhid – kristallilise struktuuriga ained, mille elektrijuhtivus sõltub temperatuurist, lisandite olemasolust, deformatsioonist ja neile langevast kiirgusest. Temperatuuri tõusmisel pooljuhi elektritakistus väheneb järsult. elektrijuhid – σ >106 S/m; pooljuhid – σ = 106...10–8 S/m; dielektrikud ehk mittejuhid – σ <10–8 S/m. Juhtide eritakistus 10-4…10-6 Ωm. Pooljuhtide eritakistus 10-6…108 Ωm. Dielektrikute eritakistus 10-3…1010 Ωm. Põhilised pooljuhid on räni (Si) ja germaanium (Ge). Lisaks veel seleen (Se), tellur (Te), arseen (As), fosfor (P)
konstantseks. · Seda põhjustab elektronide hajumine aines. · Aine kristallvõre ei ole elektronide liikumisele takistuseks. · Elektronide hajumist aines põhjustavad võredefektid, pinnad ja aatomite soojuslik vibratsioon 12. Millest sõltub metallide takistus? -Kristallvõre defektid hajutavad elektrone, seetõttu need suurendavad takistust . term soojuslikust vibratsioonist, lisand lisanditest materjalis, deform deformatsioonist indutseeritud punktdefektid. 13. Mida reguleerib Pauli printsiip? -selle kohaselt ei saa ühes kvantolekus olla korraga rohkem kui üks elektron. 14. Kuidas jagunevad elektronide energianivood tahkises? -Kui N aatomit tahkises on üksteisest suhteliselt kaugel, siis nad ei avalda üksteisele vastasmõju. tahkes aines tekib nn. energiatsoonide valentsja juhtivustsoon 15. Mis on valents- ja juhtivustsoon? -mille vahel asub energeetiline piirkond, kus elektrone on väga vähe või ei ole üldse
..2 10) Ebaühtlane pritseannus 0.....1 11) Vale pritsehetk 1.....2 12) Vale pritseõhk <1 13) Rikkis toitepump <1 14 Rikkis tagasivooluklapp <1 15) Rikkis ventilaatori termostaat <1 Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistust on võimalik vähendada: Kasutades radiaalrehve Hoides rehvirõhk normis Vältides asjatult jämedat rehi turvisemustrit Hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: Auto massist Rehvide deformatsioonist Pöörlevate osade hõõrdetakistusest Tõusutakistus sõltub: Auto massist Tõusu suurusest Tõusutakistust ei saa mõjutada. Auto liikumisenergia tuleb ära kasutada täielikult, selleks lase enne mäeharja gaasipedaali tagasi. Turbolaadur annab mootorile võimsust ja pöördemoment sõltub sellest, kui suur kütuse kogus põleb töötakti ajal. Vahejahuti: Rasketes tingimustes töötamisel võib tõusta turbolaaduri temperatuur väga kõrgeks. vahejahuti
Väiksemal koormamisel toimub kiu vetruv pikenemine, kus pärast pingest vabanemist võtab kiud tagasi oma esialgse pikkuse. Kui tagasitõmbumine toimub pikemat aega, nimetatakse seda elastseks pikenemiseks. See toimub kuni elastsuspiirini, millest suuremal koormamisel kiud venib sedavõrd, et pärast pingest vabanemist enam täielikult tagasi ei tõmbu. Pärast elastsuspiiri toimub kiu plastiline ehk jääv pikenemine. Katkemismomendil saavutab kiud maksimaalse pikkuse. Jäävast deformatsioonist on tingitud riide kortsumine. Suure plastilise venivusega on lina, puuvill, viskoos. Tekstiilmaterjali venitatavus on sõltuv niiskusest. Tavaliselt suurendab niiskus katkevenivust. Samuti mõjutab kiu venivusomadusi temperatuur. Temperatuuri tõustes venivus suureneb. Elastsust /resiliancy/ tuleb seostada elastse pikenemisega, mis näitab, mil määral võib kiudu venitada, et see tõmbuks tagasi oma esialgse pikkuseni (väljendatakse %-des kiu algpikkusest)
Kui kivim käitub plastiliselt, siis öeldakse et ta on kergesti vormitav e. venitatav e. plastiline (inglise k. ductile strain). 2) Kui pinge tulemusena algselt deformeeruv keha peale pinge eemaldamist taastab oma esialgse kuju siis nimetatakse sellist deformatsioon elastseks (inglise k. elastic strain). Kivim on elastne teatava piirini millest edasi toimub kivimi purunemine. 3) Kui keha aga rakendatava pinge tulemusel puruneb siis räägitakse haprast deformatsioonist (inglise k. brittle strain). 35. Kivimite metamorfismi sisu. Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Metamorfsed e. moondekivimid tekivad teistest kivimtüüpidest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kôrgenenud temperatuuri, rôhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste - gaaside e. fluididekeskkonnas. 10-30 km sügavusel, temp 400-450, rõhk 4000-5000 kbar. 36
liimimine, mitte keevitus. Vajadusel tuleb liimimist tugevdada mehaanilise kinnituse abil. 42 21 Katusekatte alus: betoonalus Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, kergbetoonist või koostada mont. elementidest. Tuleb arvestada temperatuurist, mahukahanemisest ja hoone enda deformatsioonist tingitud betoonaluse võimaliku deformatsiooniga: vuukide vahekaugus 10 - 20m). Kohapeal valatud betoonaluse puhul peab arvestama sellega kaasneva kõrge niiskusesisaldusega. Niiskuse vähendamise huvides tuleb alus teha vähese veesisaldusega betoonist ja võimalikult õhuke (mitte üle 40 mm). Keramsiidist soojustuse peal betooni kiht <40mm ja tsemendi sisaldus <250kg/m3. 43
vooluallikatele teisaldatavaks. 6. Mõõtmised alalisvooluahelas. Mittelineaarsed alalisvooluahelad Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaartakistitakistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Pingevoolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest = I f ( U ) Lineaartakisti pingevoolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks on joonisel metallniidiga hõõglambi tunnusjoon (b), mis kaldub alla, ja süsiniidiga hõõglambi tunnusjoon (c), mis kaldub üles. Elektriahelat, milles on kas või üks mittelineaarne osa (takisti, element), nimetatakse mittelineaarseks
ruumilisus) (reageerivad naha deformatsiooni kiiruse Ruffini kehakesed Karvafolliikulisensor muutusele ja sügavamates nahakihtides karvadega kaetud vibratsioonile 30...800 (informeerivad naha ja piirkonnas Hz) sügavamate deformatsioonist) Impulsatsioonisagedus Impulsatsioonisagedus suureneb naha kasvab vastavalt ärritava deformatsiooni liikumise kiirusele - intensiivsuse kasvades - kiirusesensorid Reageerib üksnes siis, intensiivsussensorid kui naha mehhaanilise Reageerivad ainult naha
Ka vedeliku molekulid võnguvad oma tasakaaluasendi ümber. Kuid peale selle hüppavad nad ühest tasakaaluasendist teise. 2. Siseenergia Keha siseenergia on keha koostisosakeste liikumise ja vastasmõju energia. 26 Keha siseenergia ei sõltu keha kui terviku mehaanilisest liikumisest ja asendist teiste kehade suhtes. Keha siseenergia oleneb: keha temperatuurist, aine olekust, keha deformatsioonist. Keha siseenergia võib muutuda: mehaanilise töö tegemisel, soojusülekande kaudu. Keha siseenergia kõikide muutustega kaasneb teise keha või kehade süsteemi energia muutumine. Siseenergia ülekandumine kuumemalt kehalt külmemale toimub iseenesest. Selleks, et külmem keha annaks osa oma siseenergiast kuumemale, tuleb aga teha mehaanilist tööd. 3. Molekul Molekul on aine väiksem osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekul on
tagasiviimine lähteasendisse toimub aga suruõhu mõjul. Selliseid silindreid kasutatakse siis, kui on olemas suruõhu kadumise oht (autode- ja rongide suruõhuga töötavad pidurid). Sele 40 - Ühepoolse toimega silindrid Membraansilindrites asendab kolbi kas kummi-, plastik- või terasmembraan. Kolvivars on kinnitatud membraani keskele. Sellistes silindrites ei teki liuguvat tihendust, tekib ainult membraani deformatsioonist tekkiv elastsusjõud (sele 41). 39 Sele 41 - Membraansilinder 5.1.2 Kahepoolse toimega silindrid Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas, nii miinus- kui ka plusssuunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu, kuid see peab olema selline, et silinder säilitaks jäikuse (sele 42).
tagasiviimine lähteasendisse toimub aga suruõhu mõjul. Selliseid silindreid kasutatakse siis, kui on olemas suruõhu kadumise oht (autode- ja rongide suruõhuga töötavad pidurid). Sele 40 - Ühepoolse toimega silindrid Membraansilindrites asendab kolbi kas kummi-, plastik- või terasmembraan. Kolvivars on kinnitatud membraani keskele. Sellistes silindrites ei teki liuguvat tihendust, tekib ainult membraani deformatsioonist tekkiv elastsusjõud (sele 41). 39 Sele 41 - Membraansilinder 5.1.2 Kahepoolse toimega silindrid Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas, nii miinus- kui ka plusssuunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu, kuid see peab olema selline, et silinder säilitaks jäikuse (sele 42).
on keerukad protsessid, eelkõige keemiliste sidemete teke (difusioon kontaktpunktide vahel, deformatsioon sööbimine, absorbtsioon jne). Kalduvus sööbimisele määratakse materjalide plastsusega ja võimega moodustada tardlahuseid. Mida plastilisem on materjal, seda suurem on tõenäosus sööbimiseks. Hõõrdetegurit mõjutab pinna mikrokonaruste kõrgus 34 Hõõrdeteguri mehaaniline komponent on tingitud hõõrdepaaride pinnakihi deformatsioonist. Mehaaniline komponent sõltub pinge-deformatsiooni olukorrast. Plastilise deformatsiooni korral hõõrdetegur f def arvutatakse valemiga f def=0,55 (h/R) ½ (3.8) kus h konaruse sissetungimise sügavus, R konaruse tipuraadius. Konarused normaaljõu toimel kas tungivad üksteise sisse või deformeeritakse, mille tulemusena kontaktpinnal tekkivad vastavad pinged ja deformatsioonid. Libisemisel
4.17) Koormamisel tsementi.Kui materjal Koormused nende toimub müüritise soojeneb,siis müüritis määramisel omab suurt deformatsioon peamiselt paisub.Soojenemine sõltub tähtsust projekteeria mördi def.arvel. kivide müüritise asukohast kogemus ja teadmised, kuna def.moodustab müüritise konstruktsioonis,pinna koormuse määramine on üldisest deformatsioonist värvist jms. sisuliselt tema vaid tühise osa. Betoonide, prognoosimine. Seetõttu mörtide ja müüritiste def-de 10. Konstruktsioonide tuleb alati arvutada, kas sõltuvus pingest on tugevusarvutused Arvutuse elemendi tugevuse analoogilised def-d alused, koormused. (vt seisukohalt on ohtlikum
Miinusmärk Hooke'i seaduses kirjeldab asjaolu, et elastsusjõud on vastassuunaline deformeeriva jõuga. 28. Eri liiki deformatsioonid 29. Tõmbediagramm mis on, mida näitab? Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni. Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. 30. Hõõrdejõud (definitsioon, valem, valemianalüüs) + põhjused ja omadused Horisontaalsele alusele asetatud keha ei saa paigast liikuda seni, kuni sellele pole rakendatud püsiva suurusega veojõudu (Fv). See on tingitud keha ja aluse kokkupuute pindade vastasmõjust, mida nimetatakse hõõrdumiseks.
perioodiliselt pöörata küljelt küljele. Serviti kaardunud latti õgvendatakse rihtimisega. Väändunud latti õgvendatakse esmalt kruustangide vahel väänamisega ja õgvendamine lõpetatakse plaadil vasara kergete löökidega (joon. 84b) joon. 84 Õgvenduse järgne kontroll teostatakse põhiliselt visuaalselt, täpsemalt saab kontrollida märkimisplaadil valguspilu järgi. Lehtmaterjali õgvendamine on keerulisem. See sõltub deformatsioonist, mis mõjus lehtmaterjalile. Lehtmaterjali deformatsioonid võib jagada kolme liiki. Esimesse liiki kuuluvad kühmud ja muljutud kohad lehe keskel. Teist liiki iseloomustab lehe servade ja äärte lainelisus. Kolmas liik on liitdeformatsioon, kus esinevad üheaegselt nii kühmud kui ka leheservade lainelisus. Sõltuvalt deformatsiooni liigist on lehtmaterjali õgvendamisel oma erinevused. Kühmulist lehte õgvendatakse järgmiselt. Leht asetatakse plaadile kühmudega
annaabi.ee 
