ehitusmaterjalide tu gevust kontrollitakse kõige sagedamini survele,tõmbele ja paindele. Deformatsioonid (strain e. Deformation) · Välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. Materjal deformeerub. · Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. · Koormuse mõjumise järgi jaotatakse painde-,tõmbe-,surve-,väände-,nihke-ja löögideformatsioonideks. · Deformatsioone jaotatakse plastseteks ja elastseteks. · Plastseteks nimetatakse neid deformatsioone,kus materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu. · Elastseteks nimetatakse neid deformatsioone,mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldamist. · Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. · Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad(teras).nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist.
Juhiseid üldse ei jälgi kaks naist, ükski mees seda vastust ei valinud. Hooldusjuhiste jälgimine Naine Mees Joonis6. Kui tihti jägitakse rõivaste hooldusjuhiseid 8 4. Deformatsioonid Joonisel 7 on välja toodud mehed ja naised, kes on/ei ole märganud deformatsioone rõivastes peale nende pesemist. 13 naist ja kuus meest on näinud, et riided muutuvad peale pesemist. Deformatsioone ei ole märganud vaid kolm naist. Mehed ja naised kes vastasid eelnevale küsimusele (joonis 6) jaatavalt kõik märganud muutusi Deformatsioone on märganud Naine Mees Joonis7. Kui suur osa vastajatest on märganud muutuseid rõivastes peale pesemist
temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°. Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige jäigemate plastikute (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalam kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastmassdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. Kasutatud kirjandus : Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Plastmass Tänan kuulamast !
vajumise; olema vajaliku tugevusega; olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja
tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. Lisaks kasutatakse nende valmistamiseks erinevaid materjale: terast, alumiiniumi, puitu, plastmassi, kummi ja ka nahka. Terasest plekksepa vasarad Pleki õgvendamise jaoks kasutatakse plekksepa vasaraid, mis erinevad tavalise lukksepa vasarast oma “keerulisema” kuju poolest, mis on vajalik erinevatel pindadel töötamiseks ning erinevat laadi töötluse teostamiseks. Terasvasaratega õgvendatakse plastseid deformatsioone, nt volte, teravaid mõlke jne. Muudest materjalidest plekksepa vasarad Nende löök on pehmem kui terasvasaratel ning kuna nende materjal on terasest pehmem, siis ei venita nad plekki välja. Selliste vasaratega antakse tavaliselt deformeerunud detailidele, enne pindmistööde juurde asumist, tagasi nende esialgne kuju. “Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga.” A. H. Maslow.
Vormisegu liiva ja sideaine segu. Metalli sulatamine hallmalmi valutemperatuur 1200...1400 °C. Valamine vormi sulametalli ei tohi vormi valada liiga kiiresti ega ka liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall mõnes vormi osas enneaegselt ning kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Seega tuleb valida optimaalne vormi täitmise aeg. Valand Valandi varajane väljalöömine vormist põhjustab suuri jääkpingeid, deformatsioone, pragusid. Temperatuur, mille juures valand vormist eemaldada sõltub sulami omadustest ja valandi keerukusest. Malmvalandid jahutatakse , kas 200...300 °C (keerulised) või 800...900 °C (lihtsamad) temperatuurini. Malmvalandilt valukanalite eemaldamiseks võib osutuda piisavaks kerge löök. Võib kasutada ka elektrikaar- või gaasilõikamist, anoodmehaanilist lõikamist. Puhastus valandi puhastamiseks kasutatakse trummel-, jugapuhastamist ja elektrokeemilist puhastamist.
poorsusest. · Tulepüsivus- näitab kuidas materjal toimib tules ja selle järgi jagatakse ehitusmaterjalid mittesüttivateks, raskeltsüttivateks ja süttivateks. · Tulekindlus-on materjali võime taluda väga kõrget temp.pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused. · Tugevus- on materjali võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. · Tõmbele- kontrollitakse suuri deformatsioone omavai materjale. · Paintugevuse- määramisel on proovikeha talakujuline ja ta surutakse pooleks vastava seadme abil. · Kõvadus- materjali võime vastu panna teise materjali kivistustele või sissetungimisele. · Hõõrduvus- on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. · Kuluvus- on materjali massikadu hõõrde ja lõõkide koosmõjul. · Lõõgitugevus- iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisetele koormistele.
gaasisegude kasutamisel, nt. 80% Ar + 2+% CO2. Toorikute ettevalmistus Toorikud oleks kõige mõistlikum välja lõigata kasutades giljotiinkääre. Seejärel tuleks nad puhastada võimalikust metallipurust ja õlist. Silindrilise kuju saab neile anda anda valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega. Keevitusdeformatsioonid Detaili peaks kinnitama keevitamise ajaks jäigalt rakistesse. Siis ei tohiks keevitustraadi kasutamisel deformatsioone tekkida. Liidete kvaliteedikontroll Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud külm- ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga. Kindlasti tuleks perioodiliselt kontrollida detaili tugevust purustusmeetodit kasutades, perioodi pikkus oleneb toote mahust. Kuna tegu on torudega, siis tuleks kindlasti kontrollida hermeetilisust.
Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega. Keevitusparameetrite valik Kui võtame materjali paksuseks 56 mm, siis Welektroodi diameeter tuleb tabeli järgi võtta 3,2 mm, gaasisuudmiku nr. 14, keevitusvool 200 A, keevituskiirus 0,17 m/min ja gaasikulu 910 l/min. Welektroodi otsa teritusnurk võiks olla 60 kraadi. Keevitusdeformatsioonid Detaili peaks kinnitama keevitamise ajaks jäigalt rakistesse. Siis ei tohiks keevitustraadi kasutamisel deformatsioone tekkida. Liidete kvaliteedikontroll Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud külm ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga. Kindlasti tuleks perioodiliselt kontrollida detaili tugevust purustusmeetodit kasutades, perioodi pikkus oleneb toote mahust. Kuna tegu on torudega, siis tuleks kindlasti kontrollida hermeetilisust.
Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.3. Sisejõud ja pinged lõikel 4.3.1. Põikjõud ja lõikepinge Sirgele lühikesele vardale on rakendatud põiksihiline välisjõud F ning lõikepindadele rakenduvad osakoormused F1 ja F2 (Joon. 4.3): · vardas tekib nihkedeformatsioon (ja ka varda pinnal survedeformatsioon); · piisavalt tugeva koormuse korral varras puruneb (kihtide nihkumisega); · deformatsioone ja purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad varda osakeste vahel. Põiksisejõud lõikel Lõikele töötav varras kaks lõikepinda F1 = F2 = F/2 Zoom
Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.3. Sisejõud ja pinged lõikel 4.3.1. Põikjõud ja lõikepinge Sirgele lühikesele vardale on rakendatud põiksihiline välisjõud F ning lõikepindadele rakenduvad osakoormused F1 ja F2 (Joon. 4.3): · vardas tekib nihkedeformatsioon (ja ka varda pinnal survedeformatsioon); · piisavalt tugeva koormuse korral varras puruneb (kihtide nihkumisega); · deformatsioone ja purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad varda osakeste vahel. Põiksisejõud lõikel Lõikele töötav varras kaks lõikepinda F1 = F2 = F/2 Zoom
2 2 3.Vastused 1. Ist on avapõhine. 2. Istu moodustavad hammasratas ja võll 3. Antud ist ei ole ISO 286-1:2010 standardi soovitatud istude hulgast. 4. Arvutused näitavad, et tegu on pingistuga. Piirpingud on toodud eelpool arvutustes. Ping peab olema optimaalne, et garanteerida piisav hõõrdejõud detailide vahel (elastsete deformatsioonide arvel), kuid samas tuleks vältida plastseid deformatsioone e. materjali voolamist ja väsimuspurunemist. ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER
vormiõõnde. 5. Metalli sulatamine Silumiini valutemperatuur on ligikaudu 700...900 °C. 6. Valamine vormi Sulametalli ei tohi vormi valada liiga kiiresti ega ka liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall mõnes vormi osas enneaegselt ning kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Seega tuleb valida optimaalne vormi täitmise aeg. 7. Valandi väljalöömine Valandi varajane väljalöömine vormist põhjustab suuri jääkpingeid, deformatsioone, pragusid. Temperatuur, mille juures valand vormist eemaldada sõltub sulami omadustest ja valandi keerukusest. 8. Puhastus Valandi puhastamiseks kasutatakse trummel-, jugapuhastamist ja elektrokeemilist puhastamist. 9. Kontroll Välimised valudefektid ilmnevad kohe pärast valandi vormist eemaldamist ja puhastamist. Sisemisi valudefekte uuritakse radiograafimeetodil ja ultrahelidefektoskoopiaga.
tihendamise teel saadakse mudeli jäljend. Vormisegu liiva ja sideaine segu. Metalli sulatamine hallmalmi valutemperatuur 1200...1400 °C. Valamine vormi sulametalli ei tohi vormi valada liiga kiiresti ega ka liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall mõnes vormi osas enneaegselt ning kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Seega tuleb valida optimaalne vormi täitmise aeg. Valand Valandi varajane väljalöömine vormist põhjustab suuri jääkpingeid, deformatsioone, pragusid. Temperatuur, mille juures valand vormist eemaldada sõltub sulami omadustest ja valandi keerukusest. Malmvalandid jahutatakse , kas 200...300 °C (keerulised) või 800...900 °C (lihtsamad) temperatuurini. Malmvalandilt valukanalite eemaldamiseks võib osutuda piisavaks kerge löök. Võib kasutada ka elektrikaar- või gaasilõikamist, anoodmehaanilist lõikamist. Puhastus valandi puhastamiseks kasutatakse trummel-, jugapuhastamist ja elektrokeemilist puhastamist.
(või 95% pingudest on selles vahemikkus). Kontrollitakse pingistu kontaktialas tekkiv survepinge ei põhjustaks materjali voolamist [T2= Maksimaalne lubatav survepinge võllile (et vältida materjali voolamist): [T1= Saadud pingistu maksimaalne arvutuslik ping lähtudes maksimaalsest tõenäosest pingust ja parandist u: Sellele pingule vastav survepinge: Järeldus: valitud pingist Ø50 G7/s7 ei põhjusta plastseid deformatsioone võlli ja rummu kontaktialas isegi maksimaalse tõenäose pingu juures. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist ja hammasliitega! Hõõrdliidete eelised võrreldes liist ja hammasliitega · Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused, mis eksisteerivad liist ja hammasliitel · Puudub nurklõtk seega neid võib kasutada reverseerivates ülekannetes. Pressliite puudusteks on:
Valuterase sulamistemperatuur on 1510 °C. Valamine vormi sulametalli ei ole soovitatav vormi valada kiirustades, samas ka mitte liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall ebaühtlaselt, see tähendab, et mõnes osas tardub sulametall varem. Kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Hea kvaliteedi saamiseks tuleb leida optimaalne valamiskiirus. Valandi varajane väljalöömine vormist põhjustab suuri jääkpingeid, deformatsioone, pragusid. Temperatuur, mille juures valand vormist eemaldada sõltub sulami omadustest ja valandi keerukusest. Valuterast jahutatakse temperatuurini 500-700°C. Pärast valandi vormist eemaldamist tuleb ta ka puhastada. Valandi puhastamiseks kasutatakse trummel-, jugapuhastamist ja elektrokeemilist puhastamist. Viimaseks tööetapiks on saadud detaili kontroll. Väliseid valudefekte saab hinnata kohe pärast valandi vormist eemaldamist ja puhastamist. Sisemiste valudefektide
seadusega ja traadi pikenemise määramise elastsusmooduli määramine määramiseks, kruvik, venitamisel mõõtejoonlaud. Skeem Töö teoreetilised alused Jõu mõjul muutuvadkeha mõõtmed ja kuju, keha deformeerub. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim. deformatsiooni elastsuseks. Deformatsioone võib olla mitmeid: venitus, surve, nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab, millise osa võrra on suurenenud või vähenenud keha mõõtmed, nim. suhteliseks deformatsiooniks. Tavaliselt kasutatakse tehnikas elastsuskoefitsendi pöördväärtust E=1/k , mida nim. elastsusmooduliks, mis on võrdne pingega, mille mõjul keha pikeneks esialgse pikkuse võrra (=1).
hoonetes ja tarindites. Majavamm ja üleüldiselt kõik seened kahjustavad oluliselt puitu ja muudavad märgatavalt selle struktuuri. Seda struktuuri muutust nimetataksegi mädanikuks. Igasugune puidu mädanik on seente tekitatud. Selle tagajärjel muutub ka oluliselt puidu ehitustugevus: painde-, väände-, surve- ja tõmbetugevus nii piki- kui ristikiudu. Seega võib järeldada, et pikas perspektiivis on majaseened, sealhulgas majavamm, võimelised tekitama puitmajal piisavalt deformatsioone, mis võivad viia purunemisele ning maja hävingule. Erinevalt viljakehast on seeneniidistik võimeline kasvama isegi läbi krohv, telliste ja kivide. Kuid toituda suudab siiski ainult puidust. Majaseened avaldavad inimesele mõju, kuid erinevalt hallitusseentest pole need eriti ohtlikud. Majaseente eosed on suhteliselt suured ning pigem on ärritava või allergilise toimega limaskestadele ja hindamisteedele. Eosed mõjuvad orgaanilise tolmuna,
deformeeritakse ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine. Painutamine paindenurga säilimisega saab võimalikuks tänu plastsetele deformatsioonidele paindekohas. Vormimine venitamisega seisneb tooriku vormimises vormimistemplil ehk pakul. Sellega tekitatakse toorikus voolavuspiiri ületavad tõmbepinged, mis põhjustavad jäävaid tõmbe deformatsioone. 3.Elektroodkeevituse meetodi üldkirjeldus. Selle keevitusmeetodi eelised ja puudused teiste keevitusmeetoditega võrreldes. Elektroodkeevitamine kuulub ilma kaitsegaasita kaarkeevitumeetodite rühma. Elektroodkeevitamist kasutatakse kõikide teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al- sulamite keevitamiseks. Eelised: Sobib materjali paksustele üle 1,0..1,5mm. Kasutatav kõikides keskkonnatingimustes, võimalus keevitada õmbluse ruumis suvalise asendi puhul, suhteliselt
(väärtus, mis on üle pT väärtuse põhjustab materjali voolamist): 98 MPa Maksimaalne lubatav survepinge võllile (et vältida materjali voolamist): 185 MPa Saadud pingistu maksimaalne arvutuslik ping lähtudes maksimaalsest tõenäosest pingust ja parandist u: 0,0795 Sellele pingule vastav survepinge: 42 MPa Järeldus: valitud pingist Ø90 H7/t6 ei põhjusta plastseid deformatsioone võlli ja rummu kontaktialas isegi maksimaalse tõenaose pingu juures. Hõõrdliidte eelised ja puudused võrreldes seondliidetega Hõõrdliidete eelisteks on: 1. Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused (liistusooned jt). 2. Puudub nurklõtk seega neid võib kasutada reverseerivates ülekannetes. Pressliite puudusteks on: 1. Puudub võlli ja rummu asendi reguleerimise võimalus. 2. Keerukas paigaldada ja lahtivõtta (pressimine või koostamine temperatuuri gradiendiga). 3
Veenust. Veenus pildil peaks tähendama rahu ja ilu ka kõige lootusetumas olukorras.Ajaloolased on olnud huvitatud selle pildi sümbolitest, sest tegu on maaliga, kus on kajastatud okupatsiooni hirmu ja valu, kuid seda läbi unenäole sarnase seisundi, mis tekitavad vastuolulisi emotsioone vaatajates. Delvaux ütles, et maali idee sündis siis kui ta käis ühes muuseumis, kus eksponeeriti inimese anatoomiat, erinevaid deformatsioone ning haigustest põhjustatud õudust ja draamat, kuid talle avaldas muljet kaunis kassapidaja. Tema sõnul oli kontrast nii silmatorkav, et see jättis talle tugeva mulje, millest sündisid mitu Veenuse maali. Ma näen selles maalis justkui mingit tumedat unenägu. Veenus oleks nagu silmad sulgenud, et mitte näha teda ümbritsevat kaost, mis hõlmab endas surma ja vaeva. Maal viib mind tagasi antiikaega, just ehitiste ja naiste ilu poolest. Naised on pehmelt maalitud ja rõhutatud naiselike
võtta tagasi oma esialgset kuju. Elastsusjõu kohta käib Hooke seadus.Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on alati võrdeline suhtelise pikenemisega ja suunatud vastupidiselt osakeste nihke suunaga deformatsioonil. Deformatsioonid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju või ruumala muutumist ingite väliste jõudude mõjul. Nt. 1. plastiline muljumine 2. kummipaela venimine 3.lusika painutamine Deformatsioone liigitatakse: 1) 1.Elastsed- võtab pärast jõu mõjumist esialgse kuju tagasi 2) Plastilised keha ei võta tagasi esialgset kuju. Jõu mõjumise suuna järgi: 1) veitus e tõmbejõudeformatsioon(näts, kumm) 2) survedeformatsioon(pall, plastiliin) 3) paindedeformatsioon(joonlaud) 4) väändedeformatsioon ( kruvikeeraja) 5) nihkedeformatsioon ( liigese paigast liigutamine)
nihkumist ja nende vahelise õhupilu muutust. Keevitusparameetrid Materjal(toru) paksus on 4 mm, siis W-elektroodi diameeter tuleb võtta 2,4 mm, gaasisuudmiku nr. 11, keevitusvool 160 amprit, keevituskiirus 0,20 meetrit minutis ja gaasikulu 6-8 liitrit minutis. W-elektroodi otsa teritusnurk on vahemikus 30-60 kraadi. Keevitusdeformatsioonid Keevisõmbluse metallis ja õmbluslähedases alas esineb piki- ja põikikahanemine, mis kutsub esile toote deformatsioone ja kõverdumist. Deformatsioonide vähendamiseks tuleb toorikud keevitamise ajaks kinnitada jäigalt rakistesse. Jäävdeformatsioone kõrvaldatakse külm- ja kuumõgvendamisel. Liidete kvaliteedikontrollEsmalt teostada välisvaatlus, millega tehakse kindlaks õmbluse kuju ja mõõtmete vastavus ettenähtuile. Siis tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud külm- ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga
K Lh = ¿ a 5) Leida sobiv seaduv SKF liugelaager, kasutades SKF luigelaagri valiku metoodikat st C = 2F =2 Fr ja SKF kataloogi. Nimetada seaduva liugelaagri eelised. Seaduva liugelaagri eelised: Ei vaja täpset joondamist. Puuduvad kõrged kontaktsurved laagri servadel ning sellest johtuvad lisakoormused tapile ning laagrikerele Kompenseerivad võlli deformatsioone. Võimaldavad suuremaid valmistamistolerantse ning kuju- ja asendihälbeid. Puudused: Suur hõõrdumine Kõrged nõuded määrdeaine puhtusele Määrimise halvenemisel või puudumisel kulub laager oluliselt kiiremini.
0 1 7 24 52 104 226 398 468 322 59 79 130 117 14 13 16 21 16 3 Haiguse kulg RA on krooniline, pikaajaline haigus. Kulg on tavaliselt perioodiline ja pidevalt progresseeruv e. edasiarenev. Mõnedel inimestel kulgeb haigus aastaid olulisi deformatsioone tekitamata ja haaratud on võrdlemisi vähe liigeseid. Kiire kulu puhul on liigesepõletik pidevalt aktiivne, deformatsioonid võivad tekkida juba mõne aastaga ning liigesekahjustus on ulatuslik. Naistel kaldub RA põhjustama tõsist liigesekahjustust kiiremini kui meestel. Kõrvalhaigused: - Osteoporoos - Amüloidoos - silmapõletik ja suukuivus - Aneemia, - suurenenud südame ja veresoonkonnahaiguste risk Ravi RA ravi on kompleksne: kindel koht on nii erinevatel
kuna nende materjal on terasest pehmem, siis ei venita nad plekki välja. Selliste vasaratega antakse tavaliselt deformeerunud detailidele, enne pinnimistööde juurde asumist, tagasi nende esialgne kuju. Kapron- ja kummivasaraga õgvendatakse ja pinnitakse elastse deformatsiooniga kohti, nt sujuvad mõlgid, „mängiv“ ukse- või tiivaplekk. Terasvasaratega õgvendatakse seevastu plastseid Muudest materjalidest plekksepa vasarad deformatsioone, nt volte, teravaid mõlke jne. ALASID JA LUSIKAD Õgvendamise juures on keerulise kujuga autoplekki vaja toestada väga erinevatest kohtadest, seepärast on ka plekksepa alasid erinevate kujudega, et saada toestatavale kohale võimalikult tihedalt ligi. Samaks otstarbeks kasutatakse ka plekksepa Plekksepa alasid lusikaid, mille abil on võimalik toestada kitsaid
polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°. · Plastmassidel on kalduvus roomamisele ja relaksatsioonile isegi toatemperatuuril. · Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige jäigemate plastikute (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalam kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastmassdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. · Kihiliste plastikute arvutamisel tuleb elastsusõpetuse meetoditega arvesse võtta materjali anisotroopsust. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.com/ http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/chats/plastics.htm
Ka tekkivad inertsjõud võivad vigastada erinevaid laeva konstruktsioone (kiskuda vundamentidelt mehhanisme, purustada lasti kinnitusi ja panna lasti liikuma). Õõtsumine ja lainete löögid halvendavad juhitavust sundides liiga sagedasteks roolipööramisteks. Vale lastipaigutus laeval ja kogemuste puudus laeva juhtimisel võivad viia lubatust suurema kreeni tekkimiseni ja ümberminemiseni. Suured pinged lainete löökidest lainele vastukursil võivad tekitada deformatsioone ja pragusid talastikus, parraste- ja tekiplaadistuses. Sellisel kursil liikudes võivad lasti valest paigutusest ja õõtsumisest keres tekkivad pinged viia laeva murdumiseni. Eriti ohtlik on situatsioon, mil laine pikkus on ligilähedane laevakere pikkusele. Sõukruvi väljumine veest õõtsumise tagajärjel sunnib peamasinat töötama ebakorrapäraselt. See ebakorrapärasus ja lainetakistus viivad kiiruse langusele ja juhitavuse halvenemisele. Tuule tugevuse ja lainete
MTA5354 Tugevusõpetus Kordamisküsimused - 2 1. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 1.1. Missugust koormust nimetatakse lõikavaks! Lõikav koormus mõjub detaili materjali kihte üksteise suhtes nihutavalt. Lõikavaks koormuseks nimetatakse varda teljega risti mõjuvat põikkoormust. 1.2. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda deformatsioone! Lõikepiirkonnas tekivad nihkedeformatsioonid ja kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid. 1.3. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND=
mille ES = 35 m; EI = 0 ning ei = +71 m; es = + 106 m. Nmin.tabel = 0,071 0,035 = 0,036 mm ja Nmax.tabel = 0,106 0 = 0,106 mm. Siinkohal tuleb mainida, et Kontrollime, kas nõutud ping on tagatud, kui arvutada tõenäose pingu, P = 0,97. Arvutatakse tõenaosed minimaalsed ja maksimaalsed pingud: Tegur Cp sõltub tõrketa töö tõenäosusest: P 0,999 0,99 0,98 0,97 0,95 0,9 Cp 0,5 0,39 0,34 0,31 0,27 0,21 Järeldus: valitud pingist Ø80 H7/s7 ei põhjusta plastseid deformatsioone võlli ja rummu kontaktialas isegi maksimaalse tõenäeose pingu juures. Tuleb mainida, et tõenäoste pingude arvesse võtmine võimaldas (tõrkedeta töö tõenäosusega P = 0,95) suurendada maksimaalselt lubatava koormuse ~1,3 korda. Hõõrdliidete peamised eelised seondliidete ees on: 1. Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused: · detaile ei ole nõrgestatud liistusoonega; · puudub liistusoone ja hammastega kaasnev pingekonsentratsioon detailide
puudulik töökindlus ja/või ebaökonoomsus) Liigselt keerukas arvutusskeem mahukas arvutustöö Arvutusskeemi koostamine (lihtsustuste hulk) on kogemuslik!! 4. Mis on detaili deformatsioon? Deformatsioon - detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuste mõjudes) 5. Milles seisneb materjali elastsus? Elastsus - materjali omadus koormuse vähenedes taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed (osaliselt või täielikult) 6. Milliseid deformatsioone käsitleb Tugevusõpetus? Klassikaline tugevusõpetus käsitleb vaid elastseid deformatsioone 7. Kirjeldage normaaldeformatsiooni! Pikideformatsioon = varda telje sihiline deformatsioon (pikenemine ja/või lühenemine) (ka joondeformatsioon, normaaldeformatsioon, pikkedeformatsioon, lahknemine).Deformeerumine toimud varda telje sihis. 8. Millised on pikke tunnused? Varda tõmme ja surve Pike varda tööseisund, kus : · varda pikkus muutub (teatud juhtudel ka mitte);
( pv ) 1.2 Lim ( 0,3445) 1, 2 5) Leida sobiv seaduv SKF liugelaager, kasutades SKF luigelaagri valiku metoodikat st C = 2F =2 Fr ja SKF kataloogi. Nimetada seaduva liugelaagri eelised. Seaduva liugelaagri eelised: · Ei vaja täpset joondamist. · Puuduvad kõrged kontaktsurved laagri servadel ning sellest johtuvad lisakoormused tapile ning laagrikerele · Kompenseerivad võlli deformatsioone. · Võimaldavad suuremaid valmistamistolerantse ning kuju- ja asendihälbeid. _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
- RONG 2. AVARIITÜÜBID Avariitüüpide eristamine on eelkõige vajalik võimalike kannatanute vigastuste prognoosiks, enne nendega otsesesse kontakti jõudmist. See annab võimaluse juba eelnevalt teha ettevalmistusi esmaabi andmiseks ja vajalike abijõudude kutsumiseks. Vähem on avariitüübi eelnevast teadmisest kasu kannatanute vabastamise taktika valimisel, sest avarii puhul võivad tüübid esineda kombineeritult. Küll aga on reaalne hinnata autode deformatsioone, teades millisel moel avarii on toimunud. OTSASÕIT JALAKÄIJALE Auto on sõitnud otsa jalakäijale, kuna jõudude ja masside erinevused on väga suured, peab arvestama jalakäija raskete vigastustega. Esmalt on tõenäoline, et vigastatud on jäsemed, vaagen ja kolju. Teiseselt kolju ja rindkere. KOKKUPÕRGE Kaks autot on omavahel kokku põrganud, või teisel, ja väga levinud juhul, auto on sõitnud vastu takistust. Kokkupõrge on toimunud eest alla 25°
(inertsimomente peatelgede suhtes peainertsimomentideks.) Kui deformatsioonid peale väliskoormuse eemaldamist kaovad, siis nimetatakse neid elastseteks deformatsioonideks ja keha, mis taastab peale väliskoormuse eemaldamist oma kuju ja mõõtmed elastseks. Deformatsioonid mis peale väliskoormuse eemaldamist jäävad nimetatakse plastseteks e jääkdeformatsiooniks. Kehi, mis säilitavad peale koormuse eemaldamist deformatsioone, nimetatakse plastseteks. Materjalide omadust deformeeruda märgatavate plastsete deformatsioonideta nimetatakse plastsuseks. Materjale, mis purunevad märgatavate plastsete deformatsioonide ilmnemiseta nimetatakse habrasteks Tugevus: detaili vastupanuvõime purunemata vastu panna koormustele(voolavuspiir) Jäikus: detaili vastupanuvõime deformeerumata vastu panna koormustele(elastsete deform piirkond) Staatiline koormus - ajas muutumatu või aeglaselt muutuv.
Küsimuse tekst Arvuta vardas tekkiv pinge, kui varda otsa on pandud 808,7 kilogrammine keha ning varda ristõike pindala on 10,4 mm² ja g= 9,8 m/s² Vastus anda kümnendiku täpsusega 762,0 Answer: Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud pinge ning varda tõmbediagramm on järgmine Vali üks: a. Varras puruneb b. Vardas ei toimu purunemist ega deformatsioone c. Varras deformeerub plastselt, kuid ei purune d. Varras deformeerub elastselt
105 Ø50H7/r6 6. Kontakpindade pinnakaredused Võlli ja rummu liitepindade pinnakaredused peaksid olema piirides: Rq = (0,8 ... 3,2) m. Siledad pinnad ei ole soovitatavad, pinnad tuleks karestada pikisuunas. Kuna pressliites tekivad suured pinged, mis võivad põhjustada liitepindade plastseid deformatsioone ja detailide purunemise, tuleb pressliite töökindluse tagamiseks kontaktsurve p väärtusele sätestada piirang ning arvutuslikult leitud pingu võib võtta veidi suurema, kuna liite pressimisel pinnakonarused osaliselt tasanduvad. Istu tuleks optimeerida, et oleks tagatud rummu tugevus ka suurema pingu korral, kasutades tugevamat materjali või muuta konstruktsiooni, et kontaktsurve väheneks.( suurendades läbimõõtusid ).
jms. Materjalid jaotatakse habrasteks ja sitketeks. · Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad (teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. · Habrastele materjalidele on omane puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. Kõik deformatsioonid võivad olla pöörduvad või pöördumatud Deformatsioone jaotatakse plastseteks ja elastseteks. · Plastseteks nimetatakse neid deformatsioone, kus materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu. Neid plastseid deformatsioone, mis kasvavad välist jõudu suurendamata, nimetatakse materjali voolavuseks (yield strength, yield point). Plastseid deformatsioone, mis kasvavad aja jooksul kindla rõhu all, mis ei ole suuteline välja kutsuma analoogset deformatsiooni lühiajaliselt mõjudes, nimetatakse roomavuseks
12.4. Staatikaga määramatu paine 12.4.1.Jäiga ja sharniirkinnitusega ühtlane tala Joonkoormusega painutatud detail on kinnitatud mõlemast otsast ühes otsas on jäik kinnitus, teises lihtne tugi (Joon. 12.19): PROBLEEM: Arvutada on vaja Detaili (Joon.12.20) sisejõududest arvestatakse vaid detaili toereaktsioonid paindemomenti M ja sellega seotud deformatsioone: · toereaktsioonide määramiseks koostatakse tasakaaluvõrrandid; · toereaktsioonide määramiseks koostatakse tasakaaluvõrrandid; · tasakaaluvõrrandeid on kaks, tundmatuid on kolm: FA; MA ja FB; · see on staatikaga ühekordselt määramatu ülesanne; Priit Põdra, 2004
Leian tegeliku tõmbetugevuse: 61261 * 0,5 * 780 = 612,61 N 2 = 61261g , = m = 61261 = 7,8 * 10 -3 h = 7,8 * 10 -3 = 10km mm 2 V V * 0,5 2 33. Nimetage materjali hapra purunemise tunnused. Purunemine toimub kiiresti, ootamatult. Enne purunemist pole deformatsioone näha või siis vähesel määral. 35. Kirjeldage metalli omadus 2000300= 300 MPa, selle nimetus. 37. Mida näitab tegur K1C = c=45 MPa m, selle nimetus? Pinge intensiivsusetegur K1C sõltub metalli plastsest deformatsioonist prao tipus ja sellega näitab prao, kui pingekontsentraatori võimet raadiuse suurenemiseks. 39. Mis omadus on külmhapruse lävi T50, selle määramine? Madaltemperatuursed omadused Sageli võetakse külmhapruseläveks temperatuur T50 s
Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekan- dumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Vajaliku gaasisurve reguleerimiseks avatakse põletil korraks kumbki gaasikraan, et tekiks gaasi läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Gaasileegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu
Deformatsioonid müüritise koormamisest Nagu uurimised on näidanud moodustab müüritise deformatsioonidest põhilise osa mördi deformeerimine. Seega on müüritise deformatsioonide vähendamise teeks mördivuugi hoidmine minimaalse (normaalse) paksuse juures. Müüritise kui hapra materjali deformatsioonid on peale elastsete deformatsioonide seotud mikropragude tekkimisega nii mördis, kui ka kivides. Mikropragude teket võib vaadelda, kui plastseid ja pöördumatuid deformatsioone. Plastsete deformatsioonide tõttu on - diagramm müüritise puhul kõverjooneline. Sisejõudude määramiseks võetakse elastsusmoodul f/3 kõrguselt E = tan Müüritise pikaajalise koormamisega kaasneb ka roomamise nähtus. Kõrgetel pingetel tekkivad müüritisse ajajooksul täiendavad mikropraod (oluline on siin mördi osa), deformatsioonid suurenevad ilma koormust (pinget) tõstmata. Muud deformatsioonid Roomamine (roome)
C = 2F =2 Fr ja SKF kataloogi. Nimetada seaduva liugelaagri eelised. SKF kataloog: www.skf.com Siin otsin siis laagri mitte D vaid C järgi. C = 2 · 500 kN = 1000 kN Sobib järgnev sfääriline liugelaager: Seaduvate liugelaagrite eelised: Ei vaja täpsed joondamist Puuduvad kõrged kontaktsurvedlaagri servadel (mis muidu põhjustavad lisakoormust tapile ja laagri kerele) Kompenseerivad võlli deformatsioone Võimaldavad suuremaid valmistamistolerantse ning kuju- ja asendihälbeid 8
Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Teraste keevitatavus Legeerimata terased on hästi keevitatavad kui süsiniku sisaldus on neis alla 0,21%, süsinik sulab 3632°C juures ja hakkab keema 4800°C juures, süsinik annab terasele juurde tugevust kuid koguse kasvades suurendab ka terase rabedust. Kui süsiniku sisaldus terases on üle 0,25% siis võivad keevitustsoonis tekkida praod.
kanda normaalseid koormuseid. Tootjad pakuvad laia valikut värvi ja tekstuuri poolest. Ehitustellised- Need tellised on tehtud valitud savist ja ettevaatlikult põetatud, et lõplik tellis oleks väga kõva ja puhas ning kannab palju tugevamaid koormuseid kui teised tellised. Neid kasutatakse kandvates seintes ning ka maa-alustes seintes. Spetsiaalsed tellised- Need tellised on tehtud parimast savist, et kontrollida ja vähendada kokkutõmbe deformatsioone. Spetsiaalsed spetsiaalsed tellised- Tootjad valmistavad ka eritellimusel telliseid, et sobida erilistesse konstruktsioonidesse. Et neid valmistada, peab varuma aega. Need tellised on kallid kuna nad on tehtud eritellimusena ja tavaliselt tehakse väikestes kogustes. Kuid kui neid erilisi telliseid konstruktsioonis kasutada annab see tellisseinale uue ja erilise välimuse. 5 4 Telliste füüsikalised omadused
Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad
4.1. Millist mõju avaldab vardale teljega risti mõjuv koormus? Lõikav koormus mõjub detaili materjali kihte üksteise suhtes nihutavalt (purunemisel detaili osad üksteise suhtes nihkuvad, kuid purunemispinnad jäävad samale tasapinnale, nagu enne purunemist). 4.2. Missugust koormust nimetatakse lõikavaks! varda teljega risti mõju põikkoormus 4.3. Nimetage neli lõikele töötavat liidet! Tihvtliide, neetliide, keevisliide, sarniirliigend 4.4. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda deformatsioone! lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid; kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid; 4.5. Defineerige põikjõud! = osakestevaheliste (sise-) nihkejõudude resultant lõikel *takistab materjalikihtide nihkumist üksteise suhtes; *mõjub ristlõikepinna sihis; *rakendub ristlõike keskmes 4.6. Missugune tööseisund on lõige?
Naistel kaldub RA põhjustama tõsist liigesekahjustust kiiremini kui meestel. Ravi tulemusena ja vahel ka spontaanselt tekivad lühemad või pikemad remissioonid ehk vaibefaasid, mil inimene tunneb end täiesti või peaaegu tervena ja võib ekslikult arvata, et haigus on möödunud ja ravi võib lõpetada. Ka vaibefaasis on võimalik liigesekahjustuse aeglane edenemine, seetõttu tuleb ravi katkestamist alati hoolega kaaluda. Mõnedel inimestel kulgeb haigus aastaid olulisi deformatsioone tekitamata ja haaratud on võrdlemisi vähe liigeseid see on aeglase, healoomulise kuluga RA. Mõõdukas kulg on siis, kui haigus tabab üht liigesegruppi teise järel ja deformatsioonid võivad kujuneda umbes kümne aastaga. Haiguse ägenemisi esineb ligikaudu kord aastas või paari järel. Kiire kulu puhul on liigesepõletik pidevalt aktiivne, deformatsioonid võivad tekkida juba mõne aastaga ning liigesekahjustus on ulatuslik.
põlevgaasid. Kõige kõrgema põlemistemperatuuriga on atsetüleenileek (tavaliselt kasutatakse atsetüleeni-hapniku segusid - C2H2 + O2). Enamasti kasutatakse gaaskeevituse puhul lisametallina traati. Gaaskeevituse eeliseks on, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ning malmi. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon
Nii et vertikaalse deformatsiooniga kaasneb müüritises horisontaalne deformatsioon. Nüüd hoiab müüritist koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi. Põikvõrkudega armeeritud müüritise arvutuslik survetugevus Kuidas horisontaalsed võrgud (põikvõrgud) tugevdavad müüritist? Võrk pannakse mördivuuki eesmärgiga takistada müüritises horisontaalseid deformatsioone Kuidas vertikaalne armatuur tugevdab müüritist? Pikiarmeerimist kasutatakse konstruktsioonis tekkivate tõmbepingete vastuvõtmiseks. Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest. Pikiarmeerimist võib kasutada ka tsentrilisel survel saledate elementide puhul (kasutatakse põhiliselt armeeritud südamikku), kui põikarmeerimine ei anna tulemusi. Kahekihilise müüritise töötamise üldised põhimõtted, koormuste vastuvõtmine ja
Küsimuse tekst Arvuta vardas tekkiv pinge, kui varda otsa on pandud 808,7 kilogrammine keha ning varda ristõike pindala on 10,4 mm² ja g= 9,8 m/s² Vastus anda kümnendiku täpsusega 762,0 Vastus: Küsimus 21 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud pinge ning varda tõmbediagramm on järgmine Vali üks või enam: 1. Vardas ei toimu purunemist ega deformatsioone 2. Varras deformeerub plastselt, kuid ei purune 3. Varras puruneb 4. Varras deformeerub elastselt
annaabi.ee 
