Plastmassid (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Timo Reinpõld
Plastmassid
referaat
juhendaja : Kai Pajumaa
Pärnu 2011
Sisukord:
1.täiteained
2. Plastifikaatorid
3. plastmasside kautamine ehituses
4.plastmasside mehaanikalised omadused
Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator , stabilisaator, värvaine jms.) sulameid .
Täiteained
Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised . Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti , klaaskiudu, klaasriiet, vilku, kvartsi ja teisi materjale.
Rullmaterjali kujul kootud või lausmaterjalist sisseviidavad täitained võimaldavad saada suure tugevusega kihilisi plastmasse- plastikuid. Kasutades puuvillriiet saadakse tekstoliit, klaasriiet- klaastekstoliit, paberit- getanaks, asbestriiet- asbesttekstoliit, ühekihilist vineeri ( spooni )- puitplast.
Täitematerjalide erirühmaks on sarrustava toimega klaaskiud (kas üksikiudude, köie või mati näol), mille kasutamisel detailide tugevus on võrreldav terase tugevusega.
Plastifikaatorid
Lisandite kasutamine põhineb nende füüsikalistel ja keemilistel omadustel. Nende kasutamisele peavad eelnema katsetused. Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi ta liigitatakse mingisse klassi, kuid tal võib olla ka teatud teisejärgulisi toimeid, mida nimetatakse kõrvalefektideks. Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Plastifikaatori kasutamine võimaldab vee hulka betoonis vähendada umbes 5...10%, vahel isegi kuni 15% ehk keskmiselt 10...20 (30) liitrit 1m³ betooni kohta, kusjuures betoonisegu töödeldavus ei muutu. Plastifikaatori doseering on tavaliselt 0,2...0,5% tsemendi kaalust . Lisandi efektiivsus sõltub ka betoonisegu koostisse viimise hetkest (see kehtib kõigi lisandite, eriti aga veevajadust vähendavate lisandite kohta). Praktika on näidanud, et plastifikaatori lisamine segamisaja lõppfaasis tõstab tema mõjusust nii plastifikaatori kui veevajadust vähendava lisandina.
Plastmasside kasutamine ehituses
Paljud ei teagi, et plastmass on ehitussektoris väga laialdaselt levinud materjal. Peaaegu 20% kogu plastmassist tehtavast toodangust Euroopas tarbib ehitustööstus, olles selle näitajaga pakenditööstuse järel suurim plastmasside tarbija.
Milleks kõike seda plastmassi siis kasutatakse? Plastiktorud joogi- või reovee juhtimiseks , plastikaknad, mis kindlustavad, et soe või jahe jääks tuppa ning müra välja! Plastikust põrandakatted (näiteks köögis) ja vaht , mis tehakse samuti plastmassibaasil ja kasutatakse majade isoleerimiseks. Lisaks veel muidugi plastmassi kasutamine erinevate kodumasinate valmistamiseks. Plastmasse kasutatakse isegi maja vundamendi ehituses ning värvi tootmisel.
Ehituse seisukohalt on plastmass ideaalne materjal, kuna omadustelt on ta tugev, ilmastiku- ja kuumuskindel ning paindlik. Plastmassid on lisaks sellele väga kerged ning nõuavad vähe hooldust (nad ei roosteta ega mädane). Need omadused teevadki plastmassist ehitustööstuse jaoks ideaalse materjali. Plastmasse on ligi 50 erinevat sorti ja igaühel on ehitustööstusele midagi erinevat pakkuda.
Miks on plastmass nii tähtis? Tänapäeval on energiatõhusus ülioluline ning kui transport kõrvale jätte, on hooned suurimad energiatarbijad. Plastmassid on suurepärased isolaatorid ja kattematerjalid, aidates nõnda kaasa energiatõhususe suurendamisele ning ohtlike C02 emissioonide vähendamisele.
Plastmasside mehaanikalised omadused

• Plastmasside deformatsioonidiagrammid on sirged peaaegu kuni purunemiseni, kusjuures enamiku katkevenivus ei ületa 2...3%.
  
• Tavaliselt on Plastmasside mehaanikalised karakteristikud tõmbel ja survel erinevate väärtustega.
  
• Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi .
  
• Plastmasside mehaanikalised karakteristikud on metallidega võrreldes suurema hajuvusega. See seletub materjalide vananemise, hügroskoopsuse, anisotroopsuse ja struktuuri ebaühtlusega ning temperatuuri ja valmistamistehnoloogia mõjuga.
  
• Plastmassidele on iseloomulik metallidega võrreldes järsem mastaabiefekti avaldumine. Plastmassdetailide tugevuspiir alaneb oluliselt põikmõõtmete suurendamisel.
  
• Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi. Plastmasside põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°.
  
• Plastmassidel on kalduvus roomamisele ja relaksatsioonile isegi toatemperatuuril.
  
• Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige jäigemate plastikute (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalam kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastmassdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone.
  
• Kihiliste plastikute arvutamisel tuleb elastsusõpetuse meetoditega arvesse võtta materjali anisotroopsust.
  

Kasutatud kirjandus
http://www.annaabi.com/
http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/chats/plastics.ht m