Plastmass.
Mirko Laanekivi
Millised on plastmassid ?
Plastmassid on sünteetilised materjalid,
mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid
või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine,
plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.)
sulamit.
Täiteained.
Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või
rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali
omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning
mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka
maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks
on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie.
Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti,
grafiiti, klaaskiudu, vaiku ja teisi materjale.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mirko Laanekivi
Õppematerjali autor
muutu. Plastifikaatori doseering on tavaliselt 0,2...0,5% tsemendi kaalust. Lisandi efektiivsus sõltub ka betoonisegu koostisse viimise hetkest (see kehtib kõigi lisandite, eriti aga veevajadust vähendavate lisandite kohta). Praktika on näidanud, et plastifikaatori lisamine segamisaja lõppfaasis tõstab tema mõjusust nii plastifikaatori kui veevajadust vähendava lisandina. Plastmasside kasutamine ehituses Paljud ei teagi, et plastmass on ehitussektoris väga laialdaselt levinud materjal. Peaaegu 20% kogu plastmassist tehtavast toodangust Euroopas tarbib ehitustööstus, olles selle näitajaga pakenditööstuse järel suurim plastmasside tarbija. Milleks kõike seda plastmassi siis kasutatakse? Plastiktorud joogi- või reovee juhtimiseks, plastikaknad, mis kindlustavad, et soe või jahe jääks tuppa ning müra välja! Plastikust põrandakatted (näiteks köögis) ja vaht, mis tehakse samuti plastmassibaasil ja kasutatakse
................................................................................6 2.1.1 Klaasi ajalugu.............................................................................................................7 2.1.2 Klaasi omadused........................................................................................................7 2.1.3 Klaasi saamine...........................................................................................................7 2.2 Plastmass...........................................................................................................................8 2.2.1 Täiteained...................................................................................................................8 2.2.2 Plastide mehaanilised omadused................................................................................8 2.2.3 Plastmassi ajalugu............................................................................
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise minimaalne vajadus, toote o
1. Mitteraudmetallide liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, toodete valmistamise viisi järgi, termotöötluse järgi? tiheduse järgi: - kergmetallid ja sulamid < 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti) - keskmetallid ja sulamid = 5000...10000 kg/m3 (Sn, Zn, Sb, Cr, Ni, Mn, Fe, Cu)- raskmetallid ja sulamid > 10000 kg/m3 (Pb, Ag, Au, Ta, W, Mo) sulamistemperatuuri järgi: - kergsulavad Ts < Ts Pb = 327 °C (Sn, Pb, Bi) - kesksulavad Ts = 327...1539 °C (Al, Mg, Mn, Cu, Ni, Co, Ag, Au) - rasksulavad Ts > Ts Fe = 1539 °C toodete valmistamisviisi järgi (liigituse alus faasidiagramm (FD) ):- deformeeritavad ehk Survetöödeldavad , valusulamid termotöötluse järgi (TT võimalikkus eeldab lahustuvuse muutust või faasimuutust tardolekus): TT: lõõmutamine, karastamine, vanandamine. 2. Al ja tema sulamid: liigitus- deformeeritavad ja valusulamid, termotöödeldavad ja mittetermotöödeldavad sulamid. Al tugevnemine külmdeformeerimisel. Põhilised legeerivad elemendid Al-sulamites. Al-s
ruumilised, neid ümbervormida ei saa.2. Täiteaine võib olla pulbrikujuline( talk, puidujahu, grafiit jne), kiuline(klaaskiud) või kihiline( paber, riie jne). 3. Plasttoodete vormimise viisid: a) pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude vahel. b) Surve all valamine- Kasutatakse termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. c) ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõike vastava kujuga avast. d) valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale. e) keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhjujoaga. 4. Plastide termilised omadused: a) mahumass on enamikel plastmassidel 900...1500 kg/m3.b) tugevus sõltub täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad c) kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist, omab tähtsust põrandakatte materjalide puhu
Tehnomaterjalid II KT 1. Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%. Ferriit on sitk
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
Materjaliõpetus kordamisküsimused 1. Loetle metallide füüsikalised omadused. 2. Loetle metallide mehaanikalised omadused. 3. Loetle metallide tehnoloogilised omadused. 4. Loetle metallide kasutusomadused. 5. Mis on tugevus? Missugused detailid peavad olema tugevast materjalist? 6. Mis on kõvadus? Nimeta 2 kõvat metalli. Missugused detailid peavad olema kõvast materjalist? 7. Mis on sitkus? Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist? 8. Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid