Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

DDOC ja tarkvara referaat - sarnased materjalid

digidoc, ddoc, vorming, tarkvara, mobiil, allkirjastamine, digitaalne, formaadi, digiallkirja, cdoc, allkirjad, sertifikaat, laiendi, digital, entsüklopeedia, allkiri, wikipeedia, portaal, veebiteenus, niiöelda, kasulikku, advanced, konteiner, klientprogramm, infosüsteemide, tehinguid, kirjeldavad, segadust, erineval, tõsisem, kirjutasin, morse
thumbnail
15
doc

Arvuti tarkvara ja piraatlus-referaat

.............................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?...............................................................................................4 Kellele on piraatlus kahjulik?..................................................................................................... 7 Ühiselt piraatluse vastu............................................................................................................... 8 Piraatlus arvutivõrkude vahendusel.......................................................................................... 10

Informaatika
82 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Tarkvarapiraatluse referaat

...................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID................................................................6 3.1.1 ARVUTIPROGRAMMIDE EBASEADUSLIK REPRODUTSEERIMINE...............6 3.1.2 TARKVARA VÕLTSIMINE......................................................................7 3.1.3 LITSENTITA PROGRAMMIDE INSTALLEERIMINE......................................8 3.1.4 PIRAATKOOPIATE LEVITAMINE INTERNETIS JA SELLE VAHENDUSEL SAADUD PIRAATKOOPIATE KASUTAMINE......................................................8 3.1.5 TARKVARA RENTIMINE VÕI LAENUTAMINE...........................................10 4. TARKVARAPIRAATLUSE NEGATIIVSED KÜLJED.........................................11 5

Intellektuaalse omandi...
48 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Norra - referaat

4.3. INFO ­ JA SIDETEHNOLOOGIA Info- ja sidetehnoloogiatööstusest (IST) on saanud Norra uus lipulaev. Hetkel on see käibe poolest Norra suuruselt teine maismaal baseeruv tööstus, mis ainult ei loo riigile rikkust, vaid on ka teiste tööstusharude ja avaliku sektori elutähtis partner. Tööstusharu hõlmab suurt hulka kõrgtehnoloogiaettevõtteid, kus töötatakse välja uusi side-, IST riist- ja tarkvara ning tööstuselektroonikatooteid ja pakuvad nõustamisteenuseid . Norra on IST kasutamiselt elaniku kohta maailma tippriikide seas. Riigi hästiarenenud infrastruktuuri kuuluvad satelliitsidejaamad ja kiudoptilised kaablivõrgud digitaalseks andmeedastuseks. Norra sidevõrk laieneb kiiresti ning sidesektoris tegutseb üha rohkem rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtteid ja teadlasi. Pakutavate toodete valikusse kuuluvad

Geograafia
201 allalaadimist
thumbnail
16
docx

ODT vorming ja tarkvara

working on an update of OpenDocument change-tracking that will not only enhance the existing change-tracking feature set, but also lay the foundation for the standardization of real-time collaboration by making change tracking compatible with real-time collaboration. (OpenDocument 2014) - mõisted, kasutusala ja näitajad, mis vastavat infovaldkonda iseloomustavad Open Document Format (ODF) on standardite rahvusvahelises perekonnas, ODF on standardiseeritud Oasisis. ODF ei ole tarkvara, kuid ta on informatsiooni hoidmise ja töötlemise universaalne meetod. ODF ei ole mitte ainult kiirem ja tõhusam kui tema eelkäijad, vaid ka tuleviku kindel. Avalik sektori, äri- ja kultuuriline sisu ei tohi kaduma minna, kui tarnija otsustab enam mitte toeta vanu failivorminguid, sest et teised tarkvarad ei saa käsitleda neid faile. ODF sa väldid sellist ohtu: see on rahvusvaheline standard aktiivselt toetab seda mitmed

Informaatika
3 allalaadimist
thumbnail
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile

Informaatika
32 allalaadimist
thumbnail
42
rtf

WMV vorming ja tarkvara

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond .... AÜTH1 WMV VORMING JA TARKVARA Referaat Juhendaja: .... Pärnu 2015 2 SISUKORD 3 4 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvuda veidi võõrama teemaga kasutades interneti infootsingut. Tutvutud on failiformaadiga WMV – Windows Media Video, mis on üks enamlevinumaid formaate. See on loodud Microsofti poolt ja antud töös on välja toodud milleks WMV failiformaati kasutatakse ning kuidas see toimib. Samuti WMV ajalugu ja

Majandusinformaatika
7 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
238
docx

PHP ALUSED RAAMAT

 OOP tugi, mis lubab suurendada funktsionaalsust ja arendada modulaarsust Redaktorid PHP koodi saab kirjutada täiesti tavalise Notepad'iga, kuid tunduvalt mugavam on kirjutada seda programmidega, mis kuvab koodi värvilisena, lubab salvestada koodijupikesi, käivitada php koodi jne.  Notepad++  Sublime Text 2  Adobe Dreamweaver CS6 (30 päeva tasuta) Kordamine  Mis ülesannet täidab veebiserver?  Milline on kõige populaarsem veebiserveri tarkvara?  Põhiline erinevus staatilisel ja dünaamilisel kodulehel?  Mis on PHP ja miks see on nii populaarne?  Milline on php süntaks? 03 - PHP - Ettevalmistused koodiga töötamiseks Teemad  Mis on WAMP  WAMP serveri allalaadimine  WAMP serveri paigaldus  WAMP serveri käivitamine  PHP käivitamine WAMP serveris  Alternatiivid WAMP'ile  Adobe Dreamweaver seadistamine Sissejuhatus

Informaatika
23 allalaadimist
thumbnail
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu
4 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

. . . . . . . . 40 2.5 Draiverid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 2.6 Diagnostika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 3 Tehniline dokumentatsioon 48 3.1 Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . 48 3.2 Abi otsimine veebist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 3.3 Kasutusjuhendi loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 3.4 Hoolduse dokumenteerimine . . . . . . . . . . . . . .

Informaatika
94 allalaadimist
thumbnail
30
doc

E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS

· hea juhtkonna, haridustehnoloogilise toe ja õpetajate vaheline koostöö ning infovahetus. 3. Infrastruktuur ja toimivad tugistruktuurid · õpilastel ja õpetajatel pidev ligipääs arvutile ja Internetile (arvutid, · internetiühendus, arvutiklassid jne); · hea tehnoloogiline varustatus klassides (IKT vahendite ja Interneti pidev 24 · kasutusvõimalus klassides, tarkvara jne); · hea ligipääs IT- ja haridustehnoloogilisele toele; · hea ligipääs koolitusvõimalustele, õpetajate pädevuste hindamine. 4. Motiveeritud ja pädevad õpetajad ja õpilased · vajalikud IKT ja e-õppealased pädevused õpetajatel ja õpilastel; · toimivad õpetajate- ja koolidevahelised koostöövõrgustikud; · motiveeritud ja entusiastlikud õpetaja, õpetajate meeskonnad; · motiveeritud ja ennastjuhtivad õpilased.

Informaatika
45 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016

ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et registreerida seadmete koordinaate ja servomootoritega, mis andsid võimaluse vahetult arvutiga fotosid paigutada. Siiski tehti tööd ikka ehtsate (analog) fotodega ja ikka vajati kõrge täpsusega mehhaanilist ja optilist varustuse osa nn analüütilist plotterit. Selle järgi nimetati antud etappi analüütiliseks fotogramm-meetriaks.  III etapp Digitaalne meetod Nagu kõik teavad on viimastel aastakümnetel arvutite võimsus tõusnud hingevõtva kiirusega. Miks mitte kasutada digitaalpilt ja teha töö otse arvutis? Tänapäeval on isegi lihtsas personaalarvutis piisavalt võimsust ja salvestusmahtu, et käsitseda digitaalpilte. See on praegune etapp – digitaal fotogramm-meetria.  Foto – Originaal aerofoto filmil

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Faililaiendid.

Erinevad Wordi versioonid toodavad erinevaid DOC ­ faile ega ava teisi, kas siis varasemaid või hilisemaid pakette korrektselt, sest puudub ühtne standard. DOC´i kodeering hoitakse salajas- sellega saavutatakse võimalikult suure hulga klientide hoidmine Microsofti tootevaliku juures ja loobumine alternatiividest. Sellest tingitult tuleks eelistada teistega suhtlemisel avatud formaate. Näiteks RTF, mis võimaldab infovahetust erinevate operatsioonisüsteemide ja programmide vahel. (DOC vorming ... 2008) Veebilehtede hulgast on populaarseim faililaiend HTML. WWW all kättesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language) keeles vormistatud dokumentidena: need võivad sisaldada läbisegi teksti, pilte, heli- ja videolõike, seega põhimõtteliselt kõiki arvutites esitatavaid andmetüüpe. ( WWW ) Programmide ja muude süsteemsemate failide laiendite hulgast on tuntuim EXE laiend, mis esindab täitis ehk programmifaili.EXE failid võivad olla ka iselahtipakkivad failid

Informaatika
19 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Office MS(Office) programmid

See oli esimene teatas Bill Gates 1. augustil 1988 kell COMDEX Las Vegas. Esialgu turustamise mõiste jaoks komplekteeritud rida rakendusi, esimesed versiooni Office sisalduvad Microsoft Word, Microsoft Exceli ja Microsoft PowerPoint. Aastate jooksul Office'i rakendused kasvanud tunduvalt lähemal jagatud funktsioone, nagu ühine õigekirjakontrolli, OLE andmete integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel. Microsoft positsioneerib ka ametist arendusplatvormi line-of-äri tarkvara alla Office Business Applications bränd. 10. juulil 2012 Softpedia teatas, et amet on kasutatud üle miljardi inimese kogu maailmas. Büroo on toodetud mitmeid versioone suunatud eri lõpptarbijate ja arvuti keskkondades. Algne ning levinuim versioon on töölaua versioon, saadaval arvutites töötab Windows ja MacOS operatsioonisüsteemides. Kõige aktiivse töölaua versioon on büroo 2016 Windows ja MacOS, vabastati 22

Informaatika
19 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Teadustöö vormistamise juhend

Sel juhul tuleb allikate loetelus ära tuua teisese, s.t tegelikult kasutatud allika (Karu, 1999, 82) andmed. Läbi teise allika viitamist tuleb võimalusel vältida. 3.6 Allikad Allikate loetelu sisaldab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Kõik töös viidatud allikad peab välja tooma allikate loetelus. Loetelu vormistamise üldiseks aluseks on APA juhend. Viitamise ja allikate haldamise hõlbustamiseks on olemas ka tarkvara (nt EndNote), mis automaatselt vormindab viite ja allika kirje nõuetekohaseks ning lingib soovi korral allika viitega. Iga kirje esimene rida algab ilma taandreata, järgmised taandrealt. Allika kirje koostatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Kirje koostatakse viidatava allika keeles. Allikad esitatakse autorite tähestikulises järjekorras ilma järjekorranumbrita. Kui allika autor on asutus või organisatsioon,

Informaatika
37 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

3) nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid – TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll – reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. Protokoll ehk reeglistik, mis määrab ära kuidas andmevahetus toimus, sisaldab endas kolme komponenti:

Arvutivõrgud
55 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Infosüsteemid

(Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse, mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks kasutamiseks. DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid süsteemis ja genereerida aruandeid. Selle arendamisel lähtutakse rahvusvahelistest standarditest, Eesti, Leedu ja Läti seadusandlusest, mis on väga laialt integreeritud Microsofti tarkvaradega (Office; Outlook). Amphora - Internetis töötav dokumentide ja projektide haldamissüsteem, töö korraldamist lihtsustav abivahend. Amphora võimaldab paremini planeerida aega ja inimeste tegevust,

Infoteadus
24 allalaadimist
thumbnail
14
docx

LONWORKS

Põhiliselt kasutatakse õhukonditsioneere büroodes, eramutes, haiglates, apteekides, spordisaalides, kaubanduskeskustes, tööstustes, tootmishoonetes ning kilbi- ja serveriruumides. 1. Õhuvõturest, mille kaudu seade imeb sisse ruumis olev sooja õhu 2. Seadme esipaneel, mille taga on õhufiltrid 3. Nupp, mille abil on võimalik konditsioneeri käivitada ilma puldita 4. Näitude paneel (võib olla nii digitaalne kui ka dioodlampidega) 5. Horisontaalne õhusuunaja (üles/alla) 6. Vertikaalne õhusuunaja (paremale/vasakule) 7. Õhuionisaator (lisatarvik) 8. Söefilter (lisatarvik) 9. Elektrostaatiline või plasmafilter (lisatarvik) 10.Mehaaniline pestav tolmufilter 11. Kaugjuhtimispult 12.Õhuvõturest 13.Kondensaadi (vesi, mis jahutamisel siseseadmes tekib) ärajuhtimise toru 14.Külmaaine torud ning sise- ja välisseadme vaheline kaabel 15.Õhu väljapuhke võre

Automaatika
16 allalaadimist
thumbnail
848
docx

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

graafilise- või veebidisainiga, fotograafiaga, mängude loojana jne. Kursuse õpitulemus Selle kursuse läbimisel omandatakse järgmised teadmised ja oskused:  vektor- ja rastergraafika olemus ning nende põhilised kasutusalad  värvimudelid ja nende kasutamise põhimõtted  orienteerumine Adobe Photoshop keskkonnas  oskab luua ja ette valmistada graafikat erinevates meediumites kasutamiseks (ekraan, trükimeedia, video jne) Vajalik tarkvara Kursuse läbiviimiseks valisin rastergraafikaga manipuleerimiseks Adobe Photoshop CS6. Arvatavasti saab hakkama ka natuke vanema versiooniga ja tulevikus võib-olla ka uuematega. Aga kui oled näiteks Corel’i toodete või GIMP’i fänn, siis pead ise hakkama saama. Hindamine Materjal on ülesehitatud selliselt, et kõigepealt on teooria osa, millele järgnevad erinevad harjutused. Kui mingi osa harjutustest on positiivselt lahendatud, siis tuleb iseseisvalt hakkama saada mõne ülesandega

Arvutigraafika
14 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Operatsioonisüssteemide Referaat

Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:

Informaatika
87 allalaadimist
thumbnail
51
odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

koostise, ülesannete, lugejate, alluvuse jms alusel. Raamatukogutüübid kogude järgi: · universaalsed · mitme või ühe eriala kogud · muu tunnuse järgi moodustatud kogud · laadi järgi moodustatud kogud. Raamatukogutüübid automatiseerituse astme ja elektrooniliste teavikute kasutamise järgi: · traditsiooniline raamatukogu · automatiseeritud raamatukogu · hübriidraamatukogu · digitaalne raamatukogu Raamatukogu ülesannetest ja eesmärkidest lähtuvalt jaotatakse: · rahvaraamatukogud · rahvusraamatukogud · kooliraamatukogud o ülikooliraamatukogud o kooliraamatukogud Raamatukogutüübid funktsiooni järgi: RAHVUSRAAMATUKOGU (National library) Riigi keskne teaduslik universaalraamatukogu, kes hangib, säilitab ja teeb kättesaadavaks sellel maal, selle rahva keeles, selle maa kohta ilmunud ja selle maa autorite avaldatud väljaandeid

Infoteadus
253 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kontoritarkvara

...................................................................................... 4 1.1.Tabelarvutus..................................................................................................................4 2.Muud kontoritarkvara programmid........................................................................................5 2.1.Esitlustarkvara...............................................................................................................5 2.2.Andmebaasi tarkvara.....................................................................................................5 2.3.E-posti tarkvara..............................................................................................................6 3.Kontoritarkvara paketid........................................................................................................6 3.1.OpenOffice.org.............................................................................................................

Tarkvara ja andmebaaside...
6 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Dokumendi halduse eksamiks

Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv info on salvestatud kodeeritud kujul (failivorming). Ühest dokumendist saab teha eri failivormingutes versioone.

Infoteadus- ja...
189 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Arvutite koostetehnoloogia

Tänapäeval kasutavad seda tehnoloogiat üksnes vähesed mudelid, sest see on asendunud Bluetoothi ja WiFi-ga. IrDA võimaldab tekitada ühenduse kahe pihuarvuti või pihuarvuti ja mingi muu IrDA porti omava seadme vahel. Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas. SERVERARVUTI TUTVUSTUS Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti. Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest:

Informaatika
21 allalaadimist
thumbnail
14
docx

GoPro

jagatud kolme peatükki ja hõlmab endas tarkvaraprogrammi omadusi, -kasutamist ning ­turvalisust. Töös on kasutatud erinevaid nii kodumaisedid kui välismaiseid allikaid. GoPro on dokumendi-, asja- ja kontaktihaldustarkvara, mis töötab Lotus Notesi keskkonnas ning seal toimivad samad funktsioonid, mis Lotus Notesis. Näiteks oskab GoPro ära kasutada järgmisi Lotus Notesi funktsionaalsusi: e-post, aadressiraamat, grupikalender. 1. TARKVARA OMADUSED 1.1. Tarkvara üldinformatsioon GoPro on tarkvara rakendus, mis spetsialiseerub juhtimiskorralduse dokumentide ja kliendisuhete haldamise tarkvara arendamisele. GoPro programm on juhtimishaldamissüsteem mida rakendati IBM Lotus Notes ja Microsoft. NET infrastruktuurides. Alates firma asutamisest 1993 aastal on tehtud tihedat koostööd avaliku sektori organisatsioonidega ja eelkõige euroopas. Seda eesmärgiga arendada

Majandusinfosüsteemid
22 allalaadimist
thumbnail
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

2.2.8. Protsessori koostöö mälu ja välisseadmetega 79 2.3. Andmevahetus 82 2.3.1. Andmevahetuse meetodid 82 2.3.2. Rööpvärat 87 2.3.3. Jadavärat 90 2.3.4. Taimer 91 2.3.5. Otsemällupöördus ja DMA-kontroller 96 2.4. Tarkvara 98 2.4.1. Ülevaade mikroarvutite ja juhtraalide tarkvarast 98 2.4.2. Assembler 99 2.4.3. Intel 8080 assemblerikeel 101 2.5. Signaaliprotsessorid 105 2.5.1. Signaaliprotsessorite ehituse iseärasused 105 2.5.2. Digitaal-analoogmuundurid 106 2.5.3. Analoog-digitaalmuundurid 107 2.5

Tehnikalugu
43 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Arvutite riistvara

a firmas MITS esimene arvuti Altair-8800. See arvuti maksis 500 USD. Selle arvuti võimalused olid piiratud (operatiivmälu 256 baiti), klaviatuuri ja ekraani ei olnud. Sai populaarseks. Hilisemad variandid varustati monitoride ja klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles

Arvutid
34 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Tekstiformaadid üldiselt

dokumentide failivormingule Open Document Format for Office Applications, mis on ühtlasi ka rahvusvaheliseks standardiks ISO/IEC 26300. pdf formaat ­ Portable Document Format. See dokumendiformaat on firma Adobe Systems poolt 1991.a. loodud universaalne failiformaat, mis säilitab sõltumata kasutatavast platvormist ja versioonist, algdokumendi esialgse väljanägemise s.t. säilib esialgne kirjapilt, vorming, graafika ja värvid. rtf formaat ­ Rich Text Format on dokumendifaili formaat, mis on välja töötatud Microsoft Corporation poolt 1987. a programmidevahelise dokumendivahetuse hõlbustamiseks. txt formaat ­ tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. TXT baseerub ASCII (American Standard Code for Information Interchange) ja Unicode täheregistril. 5 DOC JA DOCX

Majandus
17 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

Asjaajamise alused

........................................................................................21 5.1 Käskkiri................................................................................................................21 5.1.1 Üldine informatsioon ...................................................................................21 5.1.2 Käskkirja koostamise protseduur.................................................................21 5.1.3 Käskkirja vorming .......................................................................................22 5.2 Korraldus..............................................................................................................24 5.3 Protokoll...............................................................................................................25 5.3.1 Üldine informatsioon ...................................................................................25 5.3

Asjaajamise alused
320 allalaadimist
thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite

Infotehnoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Operatsioonisüsteemid läbi aja

Unixi koodist ning disainist. Peagi muutusid need süsteemid aga ärilistel kaalutlustel kinnise lähtekoodiga tasulisteks kommertssüsteemideks ­ asjaolu, mis tingis Unixi populaarsuse languse ning Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide pealetungi. (Kikkas 2004:8) 1.1.2 Unixi-laadsed 1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi-laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990. aastate alguseks oli olemas piisavalt tarkvara, et luua täielik operatsioonisüsteem. Paraku jäi GNU operatsioonisüsteemi ilmumine selle kerneli mittevalmimise taha (Kikkas 2004: 8). 1980. aastatel oli üks populaarsemaid operatsioonisüsteeme California Berkeley Ülikoolis loodud BSD, millest on arenenud mitmed Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid. Ent kuna 5 BSD sisaldas Unixi koodi, millele olid tegelikult õigused Unixi projekti rahastanud kompaniil AT&T, kaebas viimane BSD kohtusse

Informaatika
41 allalaadimist
thumbnail
138
docx

Tarkvaratehnika 2016/2017 eksami materjal

Tarkvaratehnika: Loeng 1:  Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised:  Suuremad süsteemid  Keerulisemad süsteemid  Kiiremini  Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus

Tarkvaratehnika
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun