tegevusnimi Tukku/mata tukku/ma Kaudne kõneviisi olevik: tukkuvat V-kesksõna: Tukku/v Lihtmineviku jaatav vorm: Tukku/si/n da tegevusnimi tukku/da Käändeline vorm: tukku/des Da-tegevusnimi Tukku/da Nud-kesksõna: Tukku/nud Käskiva kõneviisi pöörded (ta, me, te, nad) Ta tukku/gu Me tukku/gem Te tukku/ge Nad tukku/gu Oleviku ainsuse 1.pööre tuku/n Oleviku teised pöörded
omadus- ja määrsõnadele. Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, nt elasin, elavat, elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. Infiniitsed vormid Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühma: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed: da-tegevusnimi e da-infinitiiv, vat-tegevusnimi e vat- infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin, b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid ja c) määrsõnalaadne des-vorm e gerundiiv. 1 da-tegevusnimi da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt
Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGU...
Tegusõna käändelised vormid M. Tsirkova Narva Vanalinna Riigikool 2014 Tegusõna käändelised vormid Tegevusnimed Kesksõnad lugema lugenud kogeda kogetud lugev kogetav Tegevusnimed on ma- tegevusnimi ja da- tegevusnimi da- tegevusnime tunnus on ma- tegevusnime tunnus on -ma -da, -ta, -a Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des Seestütlev: laul/mast kuula/tes (kust) tööta/des Saav: laul/maks (milleks) Ilmaütlev: laul/mata (milleta) Kesksõnad jagunevad oleviku ja mineviku kesksõnadeks Oleviku kesksõna tunnuseks on Oleviku kesksõnadest saab -v ja tav (...
) -ta (raha/ta); 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?) -ga (noa/ga). 3. Võrdluskategooria 1) algvõrre e positiiv. Tunnuseta; 2) keskvõrre e komparatiiv: -m : -ma (tunnus liitub omastava tüvele); 3) ülivõrre e superlatiiv: kõige + keskvõrre; i-ülivõrre (kahtlase/im, kaune/im); tüveülivõrre (kahtlasím, kením). PÖÖRDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD Käändelised vormid e infiniitvormid Tegevusnimed e infinitiivid 1. da-tegevusnimi, tunnused -da (ela/da, veen/da); -ta (tõmma/ta, haka/ta); -a (tull/a, pann/a, käia/a. tund/a, need/a, kest/a). 2. vat-tegevusnimi, tunnus -vat (nägin teda tule/vat, kuulsin sellest räägi/ta/vat). 3. ma-tegevusnimi e supiin, tunnused -ma, -mas, -mast, -maks, -mata (kuul/ma, kuul/mas, kuul/mast, kuul/maks, kuul/mata). Kesksõnad e partitsiibid 1. Oleviku kesksõnad, -v (luge/v, tööta/v), -tav (loe/tav, laevata/tav), -dav (möön/dav, käi/dav). 2
pööre (1) (Me oleme lugenud) Kindel kõneviis, täisminevik, eitav kõne (1) ep olle olnud. Tingiv kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (3) ((ta) loeks) woiks, olleks, Tingiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (1) ((te) loeksite) Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (5) (lugege) unnustage, hüüdke, katske, kaswatage, tehke. Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre, eitav kõne (2) (ärge) ärge unnustage, Möönev kõneviis, olevik (1) tehko. da-tegevusnimi (6) laulda, loetada, katsta, palluda, luggeda, öppida. ma-tegevusnimi (6) keelma, wotma, seisma, lendama, teggema, piddama. mast-tegevusnimi (1) küssimast. mata-tegevusnimi (2) piddamatta, katsumatta. des-vorm (1) ellades
Otsekõne Saatelause Otsekõne 1. Saatelause : Otsekõne .!? Õpetaja ütles : , Avage vihikud ja täitke lüngad esimesest ülesandest 2. ´´Otsekõne , ´´ saatelause . ´´Avage vihikud ja täitke harjutuse lüngad, ´´ ütles õpetaja 3. ´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad Lauselühendi kirjavahe märgistamine sõltub suuresti peasõnast Kirjavahemärgid ja reeglid 1. Täiendilisi (missugune ? milline? ) Nud, - tud, v tav, lauselühendeid komaga ei eraldata. N. Hirmust hullunud loom jo...
VV – tugevas astmes III välde, nõrgas astmes II välde LN – laadivahelduse nõrk vorm LT – laadivahelduse tugev vorm VN – vältevahelduse nõrk vorm VT – vältevahelduse tugev vorm V? – jääb lahtiseks, nt eranditega I välte puhul Testvormid AV leidmiseks: Käändsõnad: ainsuse nimetav – omastav – osastav Erandid : põder (I) - põdra (II, nõrk) - põtra (III, tugev) nali – nalja – nalja Pöördsõnad: ma-tegevusnimi – da-tegevusnimi – oleviku ainsuse esimene pööre Erandid: astmevaheldust ei ole ühesilbiliste tüvedega sõnade puhul. AV esineb vaid pea- või kaasrõhulises silbis, tavaliselt esimese ja teise silbi piiril. Astmevaheldusmall: Käändsõnad: nõrgenev AV, kui ainsuse omastav on nimetava ja osastavaga võrreldes nõrgas astmes tugevnev AV, kui ainsuse omastav on tugevas astmes
Täisalus Nimetav KES? MIS? Päkapikk otsis õiget aadressi. Osaalus Osastav KEDA? MIDA? Päkapikke pole olemas. Tegija Olija Öeldis Lihtverb Juku on ulakas. Ühendverb Kirjutame üles kõik ülesanded! võima/tulema/saama Juku võib tulla! - DA (tegevusnimi) Juku, sul tuleb minna! Juku ei saa tulla! hakkama/pidama Juku peab minema! - MA (tegevusnimi) Juku hakkab lõpuks minema! Sihitis Tegevus on suunatud/sihitud sihitisele. Kes? Mis? Sulgege aken! Kelle? Mille? Lahendasin ülesande kiiresti.. Keda? Mida? Ootasin sõpra. Öeldistäide Näitab, kes, mis või mis...
Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla: a) Finiitsed – võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja selles avalduvad kategooriad b) Infiniitsed – normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Tunnused: da-tegevusnimi, vat-tegevusnimi, ma-tegevusnimi, kesksõnad, des-vorm. c) Lihtvormid e sünteetilised vormid – koosnevad ühest sõnast d) Liitvormid e analüütilised vormid – koosnevad kahest või kolmest sõnast 10. Tegumoekategooria liikmed. Tegumoekategoorial on kaks liiget- isikuline ja umbisikuline tegumood. Isikuline – tegija on tavaliselt väljendatav alusena, tunnus puudub. Umbisikuline- tegijaks on keegi umbisik, kes jääb lauses väljendamata
mõndaginäinutelt, oleks kõigil üht-teist õppida. Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, ntelasin, elavat, elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. 29. Infiniitsed vormid Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühm: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed: da-tegevusnimi e da-infinitiiv(da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. Ta võib esineda mis tahes nimisõnalise lauseliikmena: a) alusena, nt Mõtelda on mõnus; b) sihitisena, nt Katsu selle peale mitte mõtelda; c) määrusena, nt Kübar kõlbab kanda;
Hüüdsõnad: Ennäe, kõtt, tsau!, tere!, tohoh jne. 5) Vormiõpetus: tüvi, liited ja tüvevaheldus- Sõnavorme saadakse tüvevahelduse ja aglutinatsiooni teel. Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduse puhul muudetakse sõnatüve. Käändsõnade A-tüvi (ainsuse omastav) ja B-tüvi (ainsuse osastav). Tegusõnade A-tüvi (mina vorm) ja B-tüvi (da-tegevusnimi). Tüvevokaal on tüves avalduv vokaal nt. koera. 5 tüvevahelduse liiki Astmevaheldus (tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks variant tugevas astmes, teine nõrgas astmes) Jaguneb kaheks: (1) Laadivaheldus Laadivahelduslike sõnade tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrga astme tüvavariantis see aga puudub või on asendunud teise konsonandiga.
kõhnunud). Kõne liik: · Jaatav tunnus puudub · Eitav eitussõna ei, ära, ärgu, ärgem (ärme), ärge, (käskiva ja möönva kõneviisis eitus = keeld) Verbi käändelised vormid Välj. üldist tegevust ilma kõnet, kõneviisi, isikut ja arvu väljendamata Sarnanevad käändevormidega · Ma- tegevusnimi (sisseütl) + mas- (seesütl) , mast- (seestütl) , maks- (saav), mata (ilmaütlev)- vorm · Da-tegevusnimi (osastav) + des-vorm (-tes, -des, -es / seesütlev) · OLEVIKUS: * v-kesksõna (-v) / kes midagi teeb ? / * tav-kesksõna (-tav, -dav) / kellele tegevus suunatud ? / · MINEVIKUS: * nud kesksõna (-nud) * tud kesksõna (-tud) Vaherühma verbid. (19 tk) Muutuvad nagu ,,elama" või ,,õppima" (I PM) Lõppema, sulgima (sulgi ajama, sulil olema), hälbima (/teelt/ kõrvale eksima, kõrvale
18. Sõnajuur sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega tuletusliiteid 19. Aglutinatsioon sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid (kapsas/kapsast) 20. Tüvevaheldus sõnavormide moodustamisviis, mille puhul muudetakse sõnatüve (jalg/jala/jalga) 21. Käändsõnade A-tüvi on omastava käände tüvi ja B-tüvi osastava käände tüvi. Tegusõnade A-tüvi on kindla kõneviisi oleviku esimese pöörde tüvi ja B-tüvi da-tegevusnimi. Sõnastiku vorm nimetav; ma-tegevusnimi 22. Astmevaheldusmall tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused NB! Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23. Vokaalivaheldus sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega moodustatakse käändsõnade mitmuse osastava käände vorme ja omadussõnade võrdlusastmeid.
Eesti keele kolm tähtsamat tüvevahelduse liiki on astmevaheldus, vokaalivaheldus ja kujuvaheldus. 2. Nimeta eesti keele astmevahelduse alaliigid. Astmevahelduse alaliigid on laadivaheldus ja vältevaheldus. 3. Mis on A-tüvi ja B-tüvi? A-tüvi on käändsõnal ainsuse omastav (kelle?, mille?) ja pöördsõnal oleviku ainsuse 1 pööre (mida teen?). B-tüvi on käändsõnal ainsuse osastav (keda?, mida?) ja pöördsõnal da-tegevusnimi (mida teha?). 4. Mis on astmevaheldusmall? Tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi nimetatakse astmevaheldusmalliks. 5. Kuidas nimetatakse välte ebareeglipärast vaheldust? 6. Mis on vältevaheldus? Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõnade tugev aste on 3 vältes ja nõrk aste 2 vältes. Ainsuse omastav Mitmuse osastav u e i e e i
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku e...
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt
* Öeldis kui lause tuum on üldjuhul igas lauses. * Mõnikord võib lause koosneda ainult öeldisest peamiselt ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub : - umbisikulise tegumoe korral. näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed. * Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis harilikult ainsusesse. NÄITED Õpilane kirjutas kontrolltööd. Ema valmistab kooki. Mängin väljas palli.
· t-tunnusega tud-kesksõna: pekset `pekstud', loulet `lauldud' Sisemine liigendus: Saaremaa - Lääne- (Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala) ja Ida-Saaremaa (Kärla, Kaarma, Püha, Karja, Valjala, Jaani, Pöide. Lä-Sm: tüveklusiil nõrgeneb (kaasik : kaasigu), laskma vormid (ma lasse/lahe), kohati säilinud lõpuklusiil (ölut `õlu'), a-tüveliste verbide nud-kesksõna ja ma-tegevusnimi sisekaota (töstand 'tõstnud', andama 'andma') ning da-tegevusnimi lisatunnusega (niitada 'niita'), tagavokaalide vahel d -> j (madu : maju 'madu'). Sõrve murrakud (Jämaja, Anseküla): sõna alguses kr, pr, tr, aga kl, pl > l (kriit, laat 'plaat'), a labialiseeritus (soun 'saun', koo 'ka'), h ees ä > i (ihib 'ähib', kihe 'kähe'). I-Sm: pikkade madalate vokaalide diftongistumine (ebajärjekindel Jaanis ja Karjas) (poat 'paat', ear 'äär'), j kadu tagavokaalide vahel (koo 'koju', raama 'rajama', ooma `ujuma')
LIITSUBSTANTIIVID … ehk liitnimisõnad on liitsõnad, mille põhiosaks on nimisõna. Liitnimisõnad jagunevad moodustusosade seose järgi laiend- ja rindliitsõnadeks. Laiendliitnimisõna Liitnimisõnade laiendosaks võib olla eri sõnaliigi sõnu (vt tabel 1). Kõige produktiivsemad on nimi- ja omadussõnalise laiendosaga ning muutumatu või kinnistüvelise esiosaga liitnimisõnad. Tabel 1. Kasiku (2015: 296) tabel “Liitnimisõnad laiendosa sõnaliigi järgi” Käändsõnaline ...
Sõnaliigid Sõnaliikidesse kuuluvad ühtmoodi käänduvad ja ühtmoodi pöörduvad sõnad või sõnad mida ei saa käänata ega pöörata. Muutmisviisist tulenevalt jagunevad sõnad käänd- pöörd ja muutumatuteks sõnadeks. Käändsõnade kõige suurem rühm on nimisõnad, mis on ära tuntavad, kes? Ja mis? Küsimuste järgi algvormis. Käändumatud omadussõnad ja käänduvad kullakarvaline kangas naeruväärne (lugu) naeruväärse (loo) naeruväärset (lugu) naeruväärt (lugu) segavereline (koer) segaverelise (koera) segaverelist (koera) segaverd (koer) Omadussõna ja tegusõna Tekstid ON LÄBI VAADATUD (tegusõna) LÄBIVAADATUD (missugused?) tekstid visati ära. See teema ON ammu UNUSTATUD(tegu) UNUSTATUD (missugune?) TEEMA ei tule enam kõne alla. 3) arvsõnad väjendavad arvulist hulka ja neid peab saama NUMBRITEGA KIRJUTADA pool, viiendik, seitsmendale, viiskümmend 4) asesõnad asendavad nimi-, omadus-, arvsõn...
5)Traditsioonipõhimõte-õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust , nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line- omadussõnade kirjutamine. 6)Pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheb liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine( vrd sünnipäevapidu) Kui kõhklete , kas kirjutada kokku või lahku, siis kirjutage parem lahku. Kokku lahkukirjutamise reegleid : 1) da-tegevusnimi kirjutatakse eelnevast nimisõnast lahku(vett täis tassida ) 2) kui nimisõna väljendab liiki, siis kirjutatakse see järgnevast nimisõnast lahku(avatud õuevärav). 3) Keeled kirjutatakse alati lahku ( Eesti keel ). 4) Kui põhisõnale eelneb mitmeosaline täiend, siis kirjutatakse ta eelnevatest sõnadest lahku ( Eesti keele õpik ). 5) Hulka ja kogu väljendavad ühendid , kui täiend osa on liitsõna, siis
loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud) · kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu) · kaks kõnet (kõneliiki) -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu) Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. · Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-,
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -...
Vormiõpetus Õp. lk 85136 Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustusviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul muudetakse sõnetüve. Tähtsamad tüvevaheldused on astmavaheldus, vokaalivaheldus ja konsonandivaheldus. Astmevahelduse liigid Astmevahelduse on tüvevaheldus, mille puhul sõnetüve üks variant on tugevas astmes, teine nõrgas astmes. Laadivaheldus sõna tugeva astme vormis on 2. silbi alguses sulghäälik või s, aga nõrga astme vormis mitte. Laadivaheldus võib toimuda 3 erineval moel. 1. häälik kaob vägi: väe: väge 2. häälikud sarnastuvad lammas: lamba: lammast 3. häälikud asenduvad halb: halva: halba nälg: nälja: nälga tahtma: tahan: tahta raad: rae: raad...
1. Silp Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus. Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või täishäälikuühend. Ema: E=tuum. Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult hääldus...
He had worked He hadn't worked Had he worked PAST PERFECT CONTINUOUS [had been + ing] · tegevused, mida tehti minevikus enne teise teadaoleva tegevuse algust. (for, since) · tegevused, mis kestist mingit aega minevikus ja mille tulemused olid näha minevikus. väljendid, mida kasutatakse: for, since, how long, before, until, etc He had been working He hadn't been working Had he been working USED TO harjunud olema · used to+infinitive(da-tegevusnimi) I used to work I didn't used to work Did you used to work FUTURE SIMPLE [will+bare infinitive] lihttulevik · oletused tuleviku kohta, mida me arvame, usume või kujutleme. · otsused, mis on tehtud rääkimise hetkel · lubadused, ähvardused, hoiatused, palved, lootused ja pakkumised · asjad, mis kindlasti juhtuvad. I will work I won't work Will you work BE GOING TO · plaanid tulevikuks · tegevused, mida oleme otsustanud teha lähitulevikus
9. Moodustage võrdlusastmed, kus võimalik. Kus võimalik, ka lühike ülivõrre. (15 p) 15 p järsk- keskvõrre järsem ja järsum, ülivõrre kõige järsem, kõige järsum ja järsim 5 p nüri- keskvõrre nürim, ülivõrre kõige nürim 2 p lühike- keskvõrre lühem, ülivõrre kõige lühem ja lühim 3 p oluline- keskvõrre olulisem, ülivõrre kõige olulisem ja olulisim 3 p märg- keskvõrre märjem, ülivõrre kõige märjem 2 p 10. Moodustage da-tegevusnimi, ainsuse 1. pööre nii olevikus kui lihtminevikus ja nud- kesksõna. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (25 p) 25 p tüütama- tüüdata, tüütan, tüütasin, tüüdanud 4 p töötlema- töödelda, töötlen, töötlesin, töödelnud 4 p hälbima- hälbida, hälbin ja hälvin, hälbisin, hälbinud 5 p käskima- käskida, käsin, käskisin, käskinud 4 p kuduma- kududa, koon, kudusin, kudunud 4 p
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletus...
2. Mõttekriipsudegaeraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause. 3.Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms 48. Mis liikidesse jagunevad lauselühendid? Lühendi liik Peasõna vorm Näide Aluslühend da-tegevusnimi Vaikida tähendab nõus olla Sihitislühend da-tegevusnimi Jaan kavatses kinno minna vat-vorm Kuulsin õues karjutavat Öeldistäidelühend da-tegevusnimi End teostada on karjääri teha v-kesksõna Reklaam peab olema lööv tav-kesksõna See puuvili on söödav
HARJUTUSED-ÜLESANDED VÄITELEHT: hinda väite õigsust enne ja pärast koolitust Väide Enne Pärast koolitust koolitust 1. Mida rohkem on lauses tegusõnu, seda kergem on seda lugeda. Ei 2. kui ja nagu ette ei panda kunagi koma. Pannaks e koma 3. muud kui + da- tegevusnimi eraldatakse keskelt komaga. Ei 4. ne- ja line liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva arvuga kokku Ei 5. Pühad ja tähtpäevad kirjutatakse suure algustähega. Ei 6. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga Ei ühendites. NN DIAGNOOSTÖÖ: Paranda kõik v...
nimeosa ei käändu Kohanimes on liigisõna maa Eestimaa, Baltimaad TEGUSÕNAD TEGEVUSNIMED 8 ma-tegevusnimi (mida tegema?) nt ronima Seesütlev ronimas Seestütlev ronimast Saav ronimaks Ilmaütlev ronimata 9 da-tegevusnimi (mida teha?) nt ronida, hüpata, süüa des-vorm (mida tehes?) nt ronides, hüpates, süües KESKSÕNAD 1) v- ja tav-kesksõna (mida tegev? mida tehtav?) nt laulev, lauldav, hüppav, hüpatav 2) nud- ja tud-kesksõna (mida teinud? mida tehtud?) nt laulnud, lauldud, roninud, ronitud, hüpanud, hüpatud TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE NB! Ühend- või väljendtegusõnast tuletatud käändsõna osad kirjutatakse kokku
t-tunnusega tud-kesksõna: pekset ‘pekstud’, loulet ‘lauldud’; Sisemine liigendus: Saaremaa Lääne- (Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala) ja Ida-Saaremaa (Kärla, Kaarma, Püha, Karja, Valjala, Jaani, Pöide. Lä-Sm: tüveklusiil nõrgeneb (kaasik : kaasigu), laskma vormid (ma lasse/lahe), kohati säilinud lõpuklusiil (ölut ‘õlu’), a-tüveliste verbide nud-kesksõna ja ma-tegevusnimi sisekaota (töstand ’tõstnud’, andama ’andma’) ning da-tegevusnimi lisatunnusega (niitada ’niita’), tagavokaalide vahel d -> j (madu : maju ’madu’). Sõrve murrakud (Jämaja, Anseküla): sõna alguses kr, pr, tr, aga kl, pl > l (kriit, laat ’plaat’), a labialiseeritus (soun ’saun’, koo ’ka’), h ees ä > i (ihib ’ähib’, kihe ’kähe’). I-Sm: pikkade madalate vokaalide diftongistumine (ebajärjekindel Jaanis ja Karjas) (poat ’paat’, ear ’äär’), j kadu tagavokaalide vahel
käänded 12. Olev Kellena? Millena? Tüdrukuna Tüdrukutena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Tüdrukuga Tüdrukutega 7.Tegusõna vormistik a) Tegusõna käändelised vormid. ma-tegevusnimi da-tegevusnimi Kesksõnad Teonimi Tegija -ma -maks -da (-ta, -a) -v -nud -mine -ja (jooksja) -mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid.
LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle ...
3 TEGUSÕNAD TEGEVUSNIMED 1) ma-tegevusnimi (mida tegema?) nt ronima Seesütlev ronimas Seestütlev ronimast Saav ronimaks Ilmaütlev ronimata 2) da-tegevusnimi (mida teha?) nt ronida, hüpata, süüa des-vorm (mida tehes?) nt ronides, hüpates, süües KESKSÕNAD 1) v- ja tav-kesksõna (mida tegev? mida tehtav?) nt laulev, lauldav, hüppav, hüpatav 2) nud- ja tud-kesksõna (mida teinud? mida tehtud?) nt laulnud, lauldud, roninud, ronitud, hüpanud, hüpatud TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE TEGUSÕNA MÄRKUS NÄITED
ei elatavat ei olevat elatud / polevat elatud Paradigma Sõna elama paradigma (käskiv kõneviis): ela elagem elage ära ela ärgem elagem / ärme ela(me) ärge elage Morfoloogilised kategooriad Sõna elama paradigma (möönev kõneviis): elagu olgu elanud ärgu elagu ärgu olgu elanud elatagu olgu elatud ärgu elatagu ärgu olgu elatud Morfoloogilised kategooriad Sõna elama paradigma (infiniitsed vormid): Tegevusnimed: da-tegevusnimi elada, olla elanud, olla elatud vat-tegevusnimi elavat, olevat elanud / elanuvat ma-tegevusnimi elama, elamas, elamast, elamaks, elamata Kesksõnad: Oleviku kesksõnad elav, elatav Mineviku kesksõnad elanud,elatud des-vorm elades, olles elanud Paradigma Defektiivne paradigma on paradigma, mis ei sisalda kõiki ootuspäraseid vorme. plurale tantum-sõnadel puudub ainsuse vormistik (nt andmed) singulare tantum-sõnadel puudub mitmuse
ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne CMP komparatiiv e keskvõrre COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis DAT daativ ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav) PASS passiiv PL pluural e mitmus PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse PRS preesens e olevik PRT partitiiv e osastav kääne PST lihtminevik PSV positiiv e algvõrre
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/n...
(lugevat, olevat lugenud) · kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu) · kaks kõnet (kõneliiki) -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu) Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev Sõnaliigid · käändsõnad · nimisõna (ehk substantiiv): loom, kivi, Mart · omadussõna (ehk adjektiiv): hea, kollane, suur
pardi> : leopardi, leopardi, leopardi/leopardisse, leopardide, leoparde/leopardisid 10) Moodustage võrdlusastmed, kus võimalik. Kus võimalik, ka lühike ülivõrre. (14 p) 13 p järsk nüri lühike oluline märg Vastused: järsk <20> : järsum/järsem - kõige järsem/kõige järsum/järsim nüri <3> : nüri, nürim, kõige nürim lühike[ne] <12>: lühem, kõige lühem, lühim oluline <12> : olulisem, kõige olulisem / olulisim märg <21> märg, märjem, kõige märjem 11) Moodustage da-tegevusnimi, ainsuse 1. pööre(mina) nii olevikus kui lihtminevikus (tegin) ja nud-kesksõna. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (25 p) 25 p tüütama töötlema hälbima käskima kuduma möönma Vastused: tüütama - tüüdata - tüütan - tüütasin - tüüdanud töötlema - töödelda - töötlen - töötlesin - töödelnud hälbima - hälbida - hälbin/hälvin - hälbisin - hälbinud käskima - käskida - käsin - käskisin - käskinud kuduma - kududa - koon - kudusin - kudunud
ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk piklik Metall metalne Kass kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, ...
Aruanne sisaldab andmeid ~ andmed kaitsekulutuste kohta. Murdarvude pool, veerand, kolmveerand puhul nimetav ja omastav. Poiss sõi ära pool/veerand = poole/veerandi jäätist. …jääb omastavasse, kui laiendab sihitiseks olevat da-tegevusnime. Ta tahtis meie vahele tõmmata võrdusmärgi. Üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse. Aga: Koosolekul otsustati (umbis tgm) esitada pankrotiavaldus. da-tegevusnime sihitise kääne: Kui da-tegevusnimi laiendab (tulemuseta, jätkuvat tegevust väljendavaid) tundeverbe (kartma, armastama jne) – osastavas. Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.) Soovimist, tahtmist või kavatsemist väljendavate verbide (jõudma, kavatsema, laskma, lubama, soovima, suutma, tahtma, tohtima jt) puhul – mõlemad. Soovin osta seda raamatut ~ selle raamatu. Tahan saata sõbrale pakki ~ paki. Eitus: Ma ei soovi osta seda raamatut.
Te laulate laulsite olete laulnud olite laulnud Nad laulavad laulsid on laulnud olid laulnud Umb- lauldakse lauldi on lauldud oli lauldud isikuline *Tulevik eesti keeles puudub, seda saab väljendada nt tegusõna hakkama abil (Homme hakkan õppima). Tegusõna käändelised vormid: ma-tegevusnimi da-tegevusnimi Kesksõnad Teonimi Tegija -ma -maks -da (-ta, -a) -v -nud -mine -ja (jooksja) -mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) Kõneviisid isikulises tegumoes:
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? ...
L et-kõrvallauset satuks muidu kõrvuti. maks-lühendiga ei maksa E liialdada, see mõjub snooblikult. ! Sass tahtis püsti tõusta, näitamaks sellega, et ta on viisakas poiss. (Sass tahtis püsti tõusta, et näidata, et ta on viisakas poiss.) 5. Liialdada ei tohi ka öeldistäitelise v- või tav-lühendi kasutamisega. Kui pöördeline verbivorm või da-tegevusnimi annab edasi sama sisu, tuleb eelistada neid. HEA HALB Puhhi isutus tekitas muret. Puhhi isutus oli õige Tema arutlusi on raske murettekitav. mõista. Tema arutlused on raskesti mõistetavad. Lauselühendi kirjavahemärgid Alati eraldatakse komaga
ühis- vööndist, võib oletada, et uurali ✴kose ✴soksз ✴n'julkз ✴näŋз ✴s'ala uurali algkodu asus nen ning soome keeles on isegi neli tegevusnime (eesti keeles Tabel 2. Käänete arv de kokkupuutealal. on kaks: ma- ja da-tegevusnimi). uurali keeltes 56 57 Seevastu inglise keeles kasutatakse tegevuse väljendamiseks Ajavahemikus 3000−1000 aastat e.m.a eraldi sõna to (näit I want to read ‘tahan lugeda’). puutusid soomeugri keeled ning nen- Eesti keel on oma keele kõla ja
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tr...
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
annaabi.ee 
