* Children's Corner (1909) * Preludes (1910-1913) * Etudes (1915) Orkestriteosed: * Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894) * Nocturnes (1899) * Dances Sacrée et Profane (1903) * La Mer (1905) * Images (1909/1911) * Le martyre de St. Sébastien (1911) * Jeux (ballett, 1913) Kammermuusika: * Keelpillikvartett g-moll (1893) * Syrinx (1913) * Sonate pour violoncelle et piano (1915) * Sonate pour flûte, alto et harpe (1915) * Sonate pour violon et piano (1917) Ooper: * Pelléas ja Mélisande (Pelléas et Mélisande 1892-1902)
* Inimene on saatuse meelevallas. * Tegelased on abstraksed. * Uuendused harmoonias. Teosed Klaveriteosed: Deux Arabesques, Pour Le Piano, Suite bergamasque, Reverie, Estampes, Images, Children's Corner, Preludes, Etudes. Ooper: Pelléas ja Mélisande. Orkestriteosed: Fauni pärastlõuna, Nocturnes, Dances Sacrée et Profane, La Mer, Images, Le martyre de St. Sébastien, Jeux. Kammermuusika: Keelpillikvartett g-moll, Syrinx, Sonate pour violoncelle et piano, Sonate pour flûte, alto et harpe, Sonate pour violon et piano. "Fauni pärastlõuna" Teost peetakse üheks Debussy õnnestunuimaks ja ka mängitavaimaks. Esimeseks impressionistlikuks on Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". See teos oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud. Prantsuse luuletaja Stéphane Mallarmé ütlus poeesia kohta on lähedane sellele, mida helilooja muusikas taotles: "Nimetada asju nimepidi tähendab hävitada kolmveerand luulest saadavast
5 4. Teosed Klaveriteosed: Deux Arabesques, Pour Le Piano, Suite bergamasque, Reverie, Estampes, Images, Children's Corner, Preludes, Etudes. Ooper: Pelléas ja Mélisande. Orkestriteosed: Fauni pärastlõuna, Nocturnes, Dances Sacrée et Profane, La Mer, Images, Le martyre de St. Sébastien, Jeux. Kammermuusika: Keelpillikvartett g-moll, Syrinx, Sonate pour violoncelle et piano, Sonate pour flûte, alto et harpe, Sonate pour violon et piano. "Fauni pärastlõuna" Teost peetakse üheks Debussy õnnestunuimaks ja ka mängitavaimaks. Esimeseks impressionistlikuks on Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". See teos oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud. Prantsuse luuletaja Stéphane Mallarmé ütlus poeesia kohta on lähedane sellele, mida helilooja muusikas taotles: "Nimetada asju nimepidi tähendab
8 Orkestriteosed · Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894) · Nocturnes (1899) · Dances Sacrée et Profane (1903) · La Mer (1905) · Images (1909/1911) · Le martyre de St. Sébastien (1911) · Jeux (ballett, 1913) Kammermuusika · Keelpillikvartett g-moll (1893) · Syrinx (1913) · Sonate pour violoncelle et piano (1915) · Sonate pour flûte, alto et harpe (1915) · Sonate pour violon et piano (1917) 9 Kokkuvõte Rahvus: prantslane Sündinud: St Germain-en Laye, 1862 Surnud: Pariis, 1918 Peamised zanrid: orkestri- ja klaverimuusika Põhiteosed: ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907) klaveriprelüüdid (1910, 1913) ,,Mängud" (1913) 10
Krämeri lese Mariaga. Arvatavasti panditi Ohtu 1725.a paiku Harpede perekonnale. On teada, et G. Krämeri 1717 aastal surnud tütar Anna Margaretha oli abielus Otto Wilhelm von Harpega (+1739). Viimaselt päris valduse ta poeg Otto Johann (+1761), kelle lese Anna Katharina surma järel müüsid pärijad mõisa 24.6.1775. Christoph Heinrich von Kursellile. Harpedest on Ohtuga seoses teada veel nii palju, et üks tolleaegne mõisaproua, nimelt Euprhosyne Elisabeth von Harpe oli tuntud kroonikakirjutaja Ch. Kelchi tütar; tema ühest pojast tuli Tallinna Iinnapea, teisest Toomkiriku praost. ARHITEKTUUR . OHTU JA TEMA AJASTU Ohtu näol on tegemist ühe kunstiväärtuslikuma mõisaansambliga kogu vabariigis. Siinne mõisasüda on sündinud põhiosas 18.saj. 60.70. aastate vahetuse paiku ja sellisena hilisbarokliku stiilisuuna tüüpilisemaid näiteid. Teatud tugipunktiks dateeringu täpsustamisel on talli tuulelipul leiduv
· Nocturnes (1899) · Dances Sacrée et Profane (1903) 15 · La Mer (1905) · Images (1909/1911) · Le martyre de St. Sébastien (1911) · Jeux (ballett, 1913) Kammermuusika · Keelpillikvartett g-moll (1893) · Syrinx (1913) · Sonate pour violoncelle et piano (1915) · Sonate pour flûte, alto et harpe (1915) · Sonate pour violon et piano (1917) 16 Edward Benjamin Britten Edward Benjamin Britten (22. november 1913 Suffolk, Lowestoft 4. detsember 1976 Aldeburgh) oli inglise helilooja ja pianist. Teda peetakse Inglismaa suurimaks heliloojaks pärast Henry Purcellit ja 20. sajandi üheks suuremaks klassikalise muusika heliloojaks. Oma esimesed heliteosed kirjutas ta juba 9-aastase lapsena. Kooliajal sai ta õpetust
annaabi.ee 
