· Hermesel hakkas Paanist kahju ja viis ta Dionysose lõbusasse kampa, kus ta avasüli ja narma pahvatades Paani imelikku välimust ja naljakaid liigutusi nähes, vastu võeti. · Paani meelispaik oli mägedejumalana Arkaadia, kus ta sündis. Paan mängis seal vilepilli, mille ta ise valmis tegi. · Inimesed kartsid Paani. Lahingutes jäi ta õiglaste poolele, ja tekitas paanikat nende vaenlastele. (sellest ka tema nimi) · Paan oli armunud metsanümfi Syrinxisse. Syrinx aga põgenes Paani esmakordselt nähes. Paan jälitas teda kuni Ladoni jõeni. Kuid seal palus Syrinx jõejumal Ladoni abi ja see muutis ta pillirooks. · Paan haaras pilliroo. Ta kuulis, kuidas tuul läbi selle varre vilistas ning talle tuli mõte. Ta leiutas sellest muusikariista süürinksi ehk paaniflöödi. Ta hakkas seda endaga alati kaasas kandma. · Paan oli suur muusik, ainult Apollon võis temast võimsam olla, seepärast kutsus viimase võistlema.
* Reverie (1890) * Pour Le Piano (1899) * Estampes (1903) * Images (1905, 1907) * Children's Corner (1909) * Preludes (1910-1913) * Etudes (1915) Orkestriteosed: * Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894) * Nocturnes (1899) * Dances Sacrée et Profane (1903) * La Mer (1905) * Images (1909/1911) * Le martyre de St. Sébastien (1911) * Jeux (ballett, 1913) Kammermuusika: * Keelpillikvartett g-moll (1893) * Syrinx (1913) * Sonate pour violoncelle et piano (1915) * Sonate pour flûte, alto et harpe (1915) * Sonate pour violon et piano (1917) Ooper: * Pelléas ja Mélisande (Pelléas et Mélisande 1892-1902)
Oma rõõmsa meele, lamburite ja jahimeeste kaitsjana armastas muude lõbusate asjade kõrvalt Paan üle kõige vilepilli mängu. Nüüd räägin vilepilli valmistamise mõttest. Me kõik teame sõna paaniline. See on tulnud Paani nimest kuna ta ajas inimesed paanikasse. Kui toimus lahing oli ta alati nende poolt kes võitlesid õiglaselt ja samas ajas nende astased paanikasse. Paanile meeldis üks nümf, kelle nimi oli Syrinx. Kuid oma välimusega ehmatas ta kõik elava enda lähedusest eemale, kaasaarvatud Syrinxi. Niipea kui nümf nägi Paani põgenes ta kabuhirmus tema eest. Toimus tagaajamine kuigi võis arvata et Paan on kiire oli nümf kiirem. Tagaajamise käigus jõudis nümf jõeni. Nümf nägi Paani lähenemas ja olles meeleheitel palus nümf jõejumalalt ,et ta päästaks ta selle jubeda eluka käest. Ja viimane päästiski. Ta muutis nümfi pillirooks. Paan nägi mis oli ta armastatuga
eelaimdused. * Inimene on saatuse meelevallas. * Tegelased on abstraksed. * Uuendused harmoonias. Teosed Klaveriteosed: Deux Arabesques, Pour Le Piano, Suite bergamasque, Reverie, Estampes, Images, Children's Corner, Preludes, Etudes. Ooper: Pelléas ja Mélisande. Orkestriteosed: Fauni pärastlõuna, Nocturnes, Dances Sacrée et Profane, La Mer, Images, Le martyre de St. Sébastien, Jeux. Kammermuusika: Keelpillikvartett g-moll, Syrinx, Sonate pour violoncelle et piano, Sonate pour flûte, alto et harpe, Sonate pour violon et piano. "Fauni pärastlõuna" Teost peetakse üheks Debussy õnnestunuimaks ja ka mängitavaimaks. Esimeseks impressionistlikuks on Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". See teos oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud. Prantsuse luuletaja Stéphane Mallarmé ütlus poeesia kohta on lähedane sellele, mida helilooja muusikas
juurde. Kes aga sellest lättest joob saab surematuks, kuid nümfid avasid vastava värava vaid siis, kui nende kaaslane tapeti. Kõik nümfid, olgu siis mere-, jõe- või metsanümfid olid noored, õrnad, kaunid ja meelad. Ka oli neid raske tabada ja nende kavalus oli võrdne vaid nende metsiku poolega kui vaja, võisid nad olla hävitavad ja kättemaksuhimulised. Nümfid veetlesid Paani ta jahtis neid armutult , kuid nümfid ei vastanud tema armastusele. Nümf Syrinx oli sunnitud end isegi kõrkjapuhmaks muutma, et Paani küüsist pääseda. Kättemaksuks tegi Paan endale kõrkjavartest muusikariista, mis võlus edaspidi kõiki nümfe. Neriidid Merenümfid. Merejumala Neruse ja okeaniidi Dorise 50 tütart, kes elasid Vahemere sügavustes oma hõbedases koopas. Tavaliselt ümmardasid nad surematud merenümfi Thetist. Neile meeldis laulda ja pilli mängida, samuti purjetasid delfiinide või müütiliste merihobude seljal üle lainete ning vahel nähti
laulvate näkineidudega ning kuuluvad tema kõige impressionistlikumate teoste hulka. 5 4. Teosed Klaveriteosed: Deux Arabesques, Pour Le Piano, Suite bergamasque, Reverie, Estampes, Images, Children's Corner, Preludes, Etudes. Ooper: Pelléas ja Mélisande. Orkestriteosed: Fauni pärastlõuna, Nocturnes, Dances Sacrée et Profane, La Mer, Images, Le martyre de St. Sébastien, Jeux. Kammermuusika: Keelpillikvartett g-moll, Syrinx, Sonate pour violoncelle et piano, Sonate pour flûte, alto et harpe, Sonate pour violon et piano. "Fauni pärastlõuna" Teost peetakse üheks Debussy õnnestunuimaks ja ka mängitavaimaks. Esimeseks impressionistlikuks on Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". See teos oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud. Prantsuse luuletaja Stéphane Mallarmé ütlus poeesia kohta on lähedane sellele, mida helilooja muusikas taotles: "Nimetada asju nimepidi tähendab
· 12 etüüdi 1914 Ooper · Pelléas ja Mélisande (Pelléas et Mélisande (1892-1902) 8 Orkestriteosed · Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894) · Nocturnes (1899) · Dances Sacrée et Profane (1903) · La Mer (1905) · Images (1909/1911) · Le martyre de St. Sébastien (1911) · Jeux (ballett, 1913) Kammermuusika · Keelpillikvartett g-moll (1893) · Syrinx (1913) · Sonate pour violoncelle et piano (1915) · Sonate pour flûte, alto et harpe (1915) · Sonate pour violon et piano (1917) 9 Kokkuvõte Rahvus: prantslane Sündinud: St Germain-en Laye, 1862 Surnud: Pariis, 1918 Peamised zanrid: orkestri- ja klaverimuusika Põhiteosed: ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907)
Ooper · Pelléas ja Mélisande (Pelléas et Mélisande 1892-1902) Orkestriteosed · Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894) · Nocturnes (1899) · Dances Sacrée et Profane (1903) 15 · La Mer (1905) · Images (1909/1911) · Le martyre de St. Sébastien (1911) · Jeux (ballett, 1913) Kammermuusika · Keelpillikvartett g-moll (1893) · Syrinx (1913) · Sonate pour violoncelle et piano (1915) · Sonate pour flûte, alto et harpe (1915) · Sonate pour violon et piano (1917) 16 Edward Benjamin Britten Edward Benjamin Britten (22. november 1913 Suffolk, Lowestoft 4. detsember 1976 Aldeburgh) oli inglise helilooja ja pianist. Teda peetakse Inglismaa suurimaks heliloojaks pärast Henry Purcellit ja 20. sajandi üheks suuremaks klassikalise muusika heliloojaks.
Löökpillid jagatakse kahte rühma: · Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid (timpanid, ksülofon, kellad) · Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin) Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide...
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
