Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Clash of clans õpetus kuidas teha". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uuriti, uuringut, hüpotees, loetelu, suurtähtedega, perekonnanimi, järgnevast, artiklist, loovtöö, lühiülevaade, põhimõistetest, uurimisküsimused, alustele, põhjendus, taolisi, uuringuid, viinud, protseduur, kogutiARTIKLIPÕHINE UURIMUSTÖÖ VORMISTUSNÄIDIS LÕPPARUANNE Nimi Uurimistöö pealkiri Ülevaade Mis oli küsitluse eesmärk? Keda küsitleti? Millised olid küsitluse tulemused? SISSEJUHATUS Mis eesmärgil küsitlust läbi viidi ja milline oli hüpotees? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Kuna ja kes on veel taolisi küsitlusi läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? MEETOD Respondendid. Metoodika. Millist küsimustikku või ankeeti kasutati? Küsimustiku või ankeedi kirjeldus. Protseduur. Kuidas küsitlus läbi viidi? Milline oli küsitluse käik? TULEMUSED Kirjeldatakse saadud tulemusi ja esitatakse tulemusi graafiliselt ning tabelitena.
Järeldusteni ei jõuta statistika põhjal, vaid leitakse n-ö mustreid. Kui uurija soovib probleemi lahendada kvantitatiivselt, st keskenduda nähtuste praktilisele mõõdetavusele ja tulemuste esitamisele arvkujul, siis domineerib statistiliste faktide analüüs, mille aluseks on andmed, mida kogutakse vaatluste, mõõtmiste, eksperimentide ja varasemate uurimuste abil. 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine Valides kvantitatiivse uurimuse, tuleks eelnevalt püstitada hüpotees. Hüpoteesi püstitamiseks tuleb õpilasel endale ette kujutada võimalikke seoseid uuritavate objektide vahel ja nendele tuginedes sõnastada oma hüpotees. Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi, st see ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud tulemustega. Sellepärast on soovitatav enne hüpoteesi sõnastamist tutvuda erialase kirjandusega. Lisaks peab hüpotees olema kontrollitav ja põhjendatav. Vastasel juhul ei ole
3. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS 3.1. Pealkiri ja tiitelleht Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud. See peab osutama uurimisobjektile, probleemipüstitusele ja käsitluse mahule ega tohi lubada rohkem kui töö hõlmata suudab. Informatiivsuse ja täpsuse saavutamiseks on uurimistööde pealkirjad pigem pikad kui lühikesed. Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö tüüp (uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistust vt ptk 4.2. 3.2. Võõrkeelne kokkuvõte Töö juurde lisatakse võõrkeelne kokkuvõte (õpilane valib ise, millises keeles). Kokkuvõtte pealkirjaks on uurimistöö pealkirja tõlge valitud keelde, pealkirja all on autori nimi ja selle all vastavalt keelele ,,Zusammenfassung" või ,,Summary" või ... Kokkuvõtte pikkus on 12 lehekülge.
hüpoteese. Rakendusliku töö puhul esitatakse kontseptsioon ja lahendite kirjeldused. Tulemuste liigendamisel on otstarbekas lähtuda metoodilisest liigendusest. Tulemused tuleb anda teaduskirjanduse jaoks väljakujunenud stiilis (kiretult, lakooniliselt ja täpselt, umbisikuliselt), nende tähendust kommenteerimata. 2.1.4.1. Tabelid ja joonised. Tulemuste ülevaatlikuma esitamise huvides kasutatakse tabeleid, jooniseid, skeeme, fotosid ja arvjooniseid (graafikud ja kaardid). Kõik töös esinevad graafilised lisandid nummerdatakse (Joonis 1, Joonis 2, jne). Igal joonisel peab olema üheselt mõistetav sisu ja lühendeid, tähiseid, ühikuid vms selgitav allkiri (vt näidiseid lisast 2). Iga töös esineva joonise kohta peab tekstis olema viide ja vajadusel selgitus. Näide: Lindude kehapikkuse ning massi mõõtmise tulemused on esitatud joonisel 1. Või Lindude kehapikkuse ning massi vahel leiti tugev korrelatsioon (joonis 1)
milleni õpilane töö käigus jõudis. PROBLEEM lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne. Teiste sõnadega uurimisülesanne. Uurimistöö teostaja peab enesele ise püstitama küsimused, valima neist välja jõukohasemad ning leidma iseseisvalt (juhendaja toetusel) vastused. HÜPOTEES oletus või tõestamata väide, mille uurimistöö autor on esitanud ning mida ta hakkab oma töös tõestama või ümber lükkama. Hüpotees peab olema kontrollitav ja 4 põhjendatav. Vastasel juhul ei ole uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu. (Näiteks väidab õpilane, et TJG gümnasistidest ei söö hommikust vähemalt pooled. Selleks, et hüpotees leiaks kinnitust või lükatakse ümber, tulebki läbi viia uurimus gümnasistide seas.) JUHENDAJA on TJG õpetaja, kes aitab nõu ja jõuga õpilasel uurimistööd koostada. Ta on
2.3 Metoodika ja andmeanalüüs Eesmärk määrab uurimistöö suuna ja lõpp-punkti, kuhu tahetakse jõuda. Uurimistöö eesmärk peab olema vastavuses töö pealkirjaga, antud tööga saavutatav ja üheselt mõistetav. Töö eesmärk peab olema suunatud tulemusele, mitte protsessile. Eesmärgist tulenevad uurimisküsimused või hüpotees(id). Uurimisküsimusi kasutatakse nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse, hüpoteesi aga kvantitatiivse uurimuse korral. Hüpotees on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta. Hüpotees peab alati olema kontrollitav. Uurimistöö käigus kogutakse materjali uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside kontrollimiseks. Andmekogumismeetoditeks võivad olla näiteks intervjuu, tegevusuuring, ankeetküsitlus, vaatlus, eksperiment, mõõtmine, test, võrdlus, dokumendianalüüs jt. Õpilasuurimuse valimi suurus sõltub uuritavast teemast. Andmeid tuleb koguda nii palju, et
................................................................................................................................ 3. Uurimistöö koostamise protsess..................................................................................................................... 4. Teema valik.................................................................................................................................................... 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees.............................................................................................................. Uurimusliku töö koostamise etapid............................................................................................................... 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded................................................................................................ 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed.................
suhtlemisoskust ja võimet väljendada oma mõtteid arutelu, kirjutamise ja loomingu kaudu; oskust reflektiivse protsessi kaudu hinnata oma teadmisi, neid analüüsida ja seada vajalikke suundasid edaspidiseks tegutsemiseks. Portfoolio sisaldab vajadusel sisukorda, õppeprotsessis koostatud teoreetilisi kirjutisi; õppematerjale, juhiseid, ettekandeid, uurimistulemusi, õppija loetud tekstide kokkuvõtteid, erinevaid seminaritöid, fotosid, pilte, jooniseid, skeeme jne. Täpsemad juhised portfoolio koostamiseks annab õppeaine õppejõud. Praktikamapi koostamisel tuleb lähtuda praktikajuhendist. Portfoolio edukaks kasutamiseks õppevahendina on oluline, et õppija: koostab õpimapi enda, mitte õppejõu jaoks; mõtleb läbi ja kavandab selle koostamise; struktureerib portfoolio sisu; kogub materjali järjekindlalt ja süstemaatiliselt;
............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3 4. Teema valik. ............................................................................................................................................... 3 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. ......................................................................................................... 4 Uurimusliku töö koostamise etapid ........................................................................................................... 5 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. ............................................................................................ 6 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. .................
3.4 Pealkirjad ja sisukord Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Vältida tuleks selliseid töö sisust mitte midagi rääkivaid pealkirju nagu ,,Empiiriline osa" ja ,,Teoreetiline osa", isegi sissejuhatusele võib leida tabavama pealkirja. Kõigi peatükkide, sissejuhatuse, arutelu, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega. Alajaotuste pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Sõnu pealkirjades ei poolitata. Lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, arutelu, allikate loetelu jne) alustatakse töös uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt
LISAD 33 Lisa 1. Pealkiri 32 Lisa 2. Pealkiri 41 12 Kasutatud materjalide loetelu koostamine Igas uurimistöös kasutatakse teiste autorite materjale: ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, ajakirjandust, filme, mõõtmis- või küsitlustulemusi, vaatlusandmeid, suulisi mälestusi, intervjuusid jne. See on vajalik taustsüsteemide kirjeldamiseks ning oma järelduste ja seisukohtade võrdlemiseks. Kasutatud materjalidest koostatakse viitekirjete (kasutatud kirjanduse) loetelu, mis sisaldab ainult töös viidatavaid materjale. Viidete järgi on võimalik töös esitatut kontrollida. Seepärast kuulubki kasutatud materjali loetelu kohustusliku osana uurimistöö juurde.
Milliseid järeldusi üks ja teine neist võimaldab teha?- sama- 9 21. Millise uurimisstrateegia puhul kasutatakse kinniseid küsimusi ja statistilist andmetöötlust? Vali üks või enam: a. Kombineeritud metoodika b. Struktureeritud ehk kvantitatiivse metoodika c. Struktureerimata ehk kvalitatiivse metoodika 22. Deduktiivne teooria ja uuringu vaheline suhe on see, kui... Vali üks: a. Uurija viib läbi empiirilise uuringu uute teooriate ja tõlgenduste loomiseks. b. Teoreetilistele alustele toetudes püstitab uurija hüpoteesi ja viib läbi empiirilise uuringu. Teooria juhib uuringut. 23. Nimeta vaatlusprotokolli 2 kohustuslikku tulpa. • AEG. • VAADELDAV TEGEVUS. 24. Kirjelda diskursusanalüüsi peamisi põhimõtteid. -tegeleb sotsiaalsete probleemidega, uurides keelelisi ja sotsiaalseid protsesse. Diskursusanalüüs aitab vastata küsimusele, kuidas kasutavad inimesed keelt, kujutamaks reaalsust ja konstrueerimaks arusaamu sotsiaalsest maailmast
2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad 11 Uurimistöö või praktilise töö kirjaliku osa vormistamisel tuleb lähtuda käesoleva juhendi 3. peatükis esitatud nõuetest (vt „Lõputöö vormistamine“). 2.2.1. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema õppeasutuse nimi, töö pealkiri ja liik (uurimistöö või praktiline töö), autori ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistamisnõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. 2.2.2. Sisukord Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu nad esinevad töös endas. Sisukorra vormistamise nõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. 2.2.3. Sissejuhatus Sissejuhatusel on järgmised ülesanded: põhjendada teema valikut;
Reeglina töö käigus esialgne skeem muutub, kuid see etapp on oluline uurimistöö loogilisele ülesehitusele. Koostaja peaks esitama juhendajale esialgse kava, et vältida asjatut tööd. 2.2.2. Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut aktuaalsuse ja uudsuse seisukohast lähtuvalt ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi saavutamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest. 2.2.3. Sisuline osa Töö sisuline osa sisaldab tavapäraselt kolm kuni viis peatükki. Esimeses peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist loetud kirjanduse põhjal, fikseeritakse uuritava probleemi tegelik olukord ning esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad (erinevate autorite teooriate võrdlus)
koostab üliõpilane uurimiskava. Uurimiskava koostatakse vabas vormis, pikkusega vähemalt 2 lehekülge. Uurimiskavas on keskseteks küsimused sellest, mida tahetakse uurida ja kuidas kavatsetakse seda teha. Üliõpilase poolt allkirjastatud kava peab sisaldama järgmisi alapunkte: · uurimuse teema ja selle valiku põhjendus; · lahendamist vajavad uurimisprobleemid; · töö eesmärk (planeeritav tulem ja väljund); · uurimisaine määratlemine (mida uuritakse); · hüpotees (kvantitatiivse uurimuse korral); · uurimuse meetodid, etapid ja ajakava; · mõned olulised kirjandusallikad; · juhendaja nimi ja allkiri. Lõputööde (v.a doktoritööde) teemad ja juhendajad kooskõlastab eriala kureeriva õppetooli juhataja ja kinnitab osakonna juhataja kaitsmisele eelneval semestril 1 1 akadeemilises kalendris kehtestatud tähtajaks. Lõputöö kava esitamise tähtaeg on 15
2.2. Üliõpilastööde koostisosad ja vormistamine 2.2.1. Tiitelleht Töö tiitelosa koosneb järgmistest nimetustest: tiitelleht; võõrkeelne lühikokkuvõte (bakalaureuse- ja magistritöö); sisukord; tähised ja lühendid (vajadusel) ning sissejuhatus. 12 Tiitellehel on järgmised elemendid: 1) õppeasutuse nimetus kirjutatakse suurtähtedega, kirjasuurus 14 punkti, ülemisest servast 25 mm (rõhutamata) (Vorm C.1) või suurtähtedega ja rõhutatult (Bold), kirjasuurusega 14 punkti ülemisest servast 25 mm (Vorm C.2 [4]); 2) instituudi nimetus kirjutatakse väiketähtedega, kirjasuurus on 14 punkti; 3) Eesti Maaülikooli logo lisatakse ainult magistri- ja doktoritööde tiitellehele (Vorm C.3 [5]); 4) autori ees- ja perekonnanime kirjasuurus on 14 punkti ja kirjutatakse rõhutatult (Bold);
Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Näited sisukorrast ja töö osade nummerdamisest on toodud lisas 2. 2.3 Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi kinnitamiseks või ümber lükkamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest. Kui autor soovib töö valmimisega seoses kedagi tänada, on seda sobilik teha sissejuhatuse lõpus. Sissejuhatuse esimene lõik on tavaliselt mõeldud lugeja motiveerimiseks. Kirja tuleb see panna väga lühidalt, aga nii, et selleks piisaks lugeja innustamiseks. Sissejuhatuse juures hinnatakse konkreetsust ja arusaadavust ning see
Kaitsmise protseduur: - õpilase kaitsekõne - retsensiooni ärakuulamine ja küsimustele vastamine - ülddisskussioon (komisjoniliikmete ja teiste kohalviibijate küsimused) - juhendaja annotatsiooni esitamine uurimistöö kohta - õpilase lõppsõna. TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine Kaitsekõne pikkus 7 minutit, seda toestab slaidiesitlus: - teema valiku põhjendus - uurimusküsimus/uurimistöö hüpotees ja eesmärk - meetodi(te) ja ülesehituse tutvustus, vajaduse korral põhjendamine - lühike sisuülevaade - töö kokkuvõte: milleni jõuti, kas eesmärk sai täidetud. 6. LISAD Resümee: sisaldab lühidalt seda, mida on eelnevalt töös käsitletud, resümee annab tervikliku lühiülevaate kogu tööst: mis oli uurimisprobleem, mida uurimistöö autor tegi selle lahendamiseks; eesmärkidest lähtuvalt kirjeldatakse lühidalt tulemusi ning tuuakse
3. Töö koostamise põhietapid: esialgse teema valik; allikmaterjalide valik ja läbitöötamine; kava (plaani) koostamine; andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine; andmetöötlus; töö teksti kirjutamine; töö vormistamine ja korrektuur; töö esitlus ja kaitsmine. 4. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa
Õpilaste praktiliste töödega seonduvaid materjale kasutatakse kooli õppetegevuses, kooli tutvustavates trükistes, kooli õppematerjalidena jne. 16 GÜMNAASIUMI PRAKTILISE TÖÖ LÄBIVIIMISE JUHEND KUNSTIS. LISA 1 TIITELLEHE VORMISTAMISE NÄIDIS Tartu Kunstigümnaasium LÕUNA EESTI MAASTIKUMAAL Praktiline töö EESNIMI, PEREKONNANIMI ...klass Juhendaja - EESNIMI, PEREKONNANIMI Tartu AASTA 17 GÜMNAASIUMI PRAKTILISE TÖÖ LÄBIVIIMISE JUHEND KUNSTIS. LISA 2 SISUKORRA VORMISTAMISE NÄIDIS Sisukord Sissejuhatus 3 1
pealkirjastatakse. Tabelite puhul kasutatakse pealkirju ning jooniste puhul allkirju. Tabeli pealkirja ja tabeli ning tabeli ja sellele järgnevate seletuste vahele jäetakse tühi rida. Ka joonise ette ja joonise allkirja järele tuleb jätta tühi rida. Mõnede teemade puhul on näitmaterjaliks ka fotod. Viimaseid nummerdatakse ainult juhul, kui fotosid on mitu ja tekstis on vajalik neile osutada. Harilikult piisab allkirjast. Näide: Foto 1. Albrecht Düreri ,,Rüütel, surm ja kurat" TABELID. Näide: Tabel 1. Ettevõtte töötajate haridustase Jrk nr Töötaja ametikoht Töötaja haridus JOONISED. Siia alla kuuluvad kõik diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid jms. Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst tuleb trükkida suurusega 11
omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) Muutujad • Mõõdetavad ja vaadeldavad karakteristikud • Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine • Muutujatel on väärtused: nominaal, järjestikuline, intervall, suhtarv – NB! Hüpotees kui seos väärtuste vahel • Sõltumatu muutuja: põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9
Uurimistöö meetodid- konspekt Teemavaliku põhjendamine. Kas teema on piisavalt aktuaalne? Teema leidmise nipp- vaata, mida varasemalt on soovitatud edasi uurida. Keskendu tööde arutelu osadele, seal tuuakse välja edasised võimalikud uurimissuunad. Sissejuhatus. Põhjenda ära, miks antud teema oled valinud. Miks üleüldiselt ning miks konkreetses situatsioonis/asutuses. Eesmärk Kas mingi hüpotees peab paika või mitte (jah/ei). Hüpoteese on 3 tüüpi: 1. Võrdlevad hüpoteesid- tahame teada, kas mingisugune inimene/ettevõtte erineb teisest inimesest/ettevõttest millegi poolest. Eesmärgiks kontrollida oletust, kas mingi osakonna tööga rahulolu on suurem teise osakonna tööga rahulolust nt. Või ka näiteks kas rahulolu aastal 2008 on teistsugune võrreldes aastaga 2007 jne. 2. Korrelatsiooni puudutavad hüpoteesid- seos
.................................................................12 3 TÖÖ KEEL JA STIIL ...................................................................................................................14 3.1 Lühendite kasutamine ....................................................................................................14 3.2 Arvude esitamine tekstis. ...............................................................................................14 3.3 Loetelu kasutamine.........................................................................................................15 3.4 Valemid ...........................................................................................................................15 3.5 Tabelid.............................................................................................................................15 3.6 Joonised .................................................................
Eriliseks probleemiks on veel avaldamata tähelepanekute, tulemuste või ideede keelatud laenamine. Samuti on probleemiks esseede ja lõputööde turg internetis. Plagiaadi vältimiseks tuleb kindlasti algallikale ja autorile viidata iga kord kui : kopeeritakse teise autori täpset sõnastust refereeritakse teise autori ideid kasutatakse teise autori poolt esitatud fakte, statistikat, tabeleid, jooniseid, diagramme, pilte jne. Probleemid on Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt · hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus; · hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus; · hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega; · hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega;
III trimestril Uurimisküsimused on lühikesed ja sisutihedad küsimuse vormis esitatud laused. N: Käesolevas uurimistöös otsitakse vastuseid küsimustele: Kui suurel hulgal III trimestri rasedatest esineb kõrvetisi? Kas kõrvetisi kogevatel rasedatel õnnestub neid leevendada antatsiididega? 1) Hüpoteesid väited kahe või enama muutuja vahelise oletatava seose kohta mingil populatsioonil. Hüpotees on sõnastatud ennustusena; uurija peab hüpoteesi kas kinnitama või ümber lükkama. Hüpoteesi testimise eesmärgiks on teadmiste üldistamine. Üldistamine tähendab teoreetikute poolt esitatud, varasemates uurimustes avaldatud või praktikas täheldatud teoreetiliste väidete või seoste testimist. N: Käesolevas uurimistöös on hüpoteesiks: Vähemalt 50% Tartu Naistekliinikus arvel olevatest III trimestri rasedatest on kogenud kõrvetisi.
kokkuvõte (1/10 töö põhiosast), 7 kasutatud kirjanduse loetelu, lisad. Kui töös kasutatakse palju spetsiifilisi mõisteid lühenditena, siis tuleb lühendite loetelu tuua välja pärast sisukorda ja enne sissejuhatust. 3.1.2 Tiitelleht ja sisukord Tiitellehele märgitakse järgmised andmed: kooli nimi (keskjoondusega, tähesuurus 14 pt, kirjatähed); autori ees- ja perekonnanimi (keskjoondusega, paikneb pealkirja kohal, 14 pt); töö pealkiri (keskjoondusega, 20-22 pt, jämedas kirjas (bold), suure algustähega, ei kasutata lühendeid ja poolitusi, võimalikult lühidalt ja konkreetselt); töö liik (uurimistöö, lõputöö, referaat, olümpiaaditöö vm) kirjasuurusega 14 pt; töö juhendaja nimi (keskjoondusega, eesnimi ja perekonnanimi, 14 pt); töö valmimise koht ja aastaarv (keskjoondusega, nende vahele koma ei panda, 14 pt).
kohta · Ei tohi olla kallutatud Hüpoteesid uurimusküsimuste eri/alaliigid Hüpoteed on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta Tõestamisele võetavad väited, teesid (MIDA ASUN TÕESTAMA?) Uuringu tulemusena kinnitatakse või lükatakse ümber · Hüpoteeside allikad: Teooria Teied uurgud Vaatlus/kogemus Loogiline arutluskäik Töös esitatakse hüpotees koos põhjendusega Hüpotees on faktidel/seadustel rajatav aga tõestamata! Hüpoteesi näitel on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega , aga mitte tõega · Tüübid: Võrdlushüpotees Seosehüpotees · Hüpotees: Ei ole liiga kitsas ega lai Ei tohi olla liiga ilmne Koosneb kahest poolest On sisukas On sõnastatud konkreetselt
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
- eriala osakond; Alus- ja alghariduse õppetool - autori ees- ja perekonnanimi; - õpperühm; - töö pealkiri; - töö liik (referaat); - töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; - töö valmimise koht ja aasta. REFERAADI PEALKIRI Tiitellehe näidis: Referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus,
- autori ees- ja perekonnanimi; Õpetajate seminar - õpperühm; Alus- ja alghariduse õppetool - töö pealkiri; - töö liik (referaat); - töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; - töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe näidis: REFERAADI PEALKIRI Referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass 3 Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega
Kokkuvõte Allikad Lisad (vajadusel) Tiitelleht peab kindlasti olema. Tiitelleht on töö esimene lehekülg, mis kajastab teatud formaalset ja töö sisuga seotud informatsiooni ( vt lisa 1). Tiitellehe tähtsaimaks osaks on pealkiri, mis peaks selgelt ja tuumakalt kajastama töö sisu. · Õppeasutuse (keskel, suurtähtedega), teaduskonna ja osakonna nimetus (väiketähtedega) · Autori ees- ja perekonnanimi (pealkirja kohal keskel, väiketähtedega, va esitähed) · Töö pealkiri (keskel, suurtähtedega) · Töö üldnimetus (pealkirja all keskel: seminari-, diplomi-, bakalaureuse- või magistritöö) · Töö juhendaja andmed (paremal servas: teaduslik kraad lühendatult, ees- ja perekonnanimi). Kui tööl on mitu juhendajat ja/või konsultanti, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla. Kui
annaabi.ee 
