Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Casa del Menandro". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pompeii, casa, vulkaan, põhiplaan, aatrium, sisehoov, altar, välisseinEtruskitel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus Etruskid tundsid kirja, neil oli oma kiri Etruskid läksid ajalukku kui kuulsad ehitajad, kellelt roomlased võtsid palju üle Etruski tempel erines Kreeka templist, põhiplaanilt lähenes ruudule (kreeka oma oli piklik), pronaus ehk eeskoda oli sügavam ja sambad paiknesid laiemalt, katus oli järsem ja puudus harmoonia ehk tasakaal. Etruski elamust on eeskuju võtnud paljud euroopa rahvad Keskne ruum ehk aatrium Sõltuvalt jõukusest oli kõrvalruume ehk eburahnumid Templi tiiva moodustas alae Complunium - kuhu tuli valgus Inplunium kuhu voolas vihmavesi Tähtsal kohal kultuuriloos olid kaljuhauad: corneto, orieto, vulci Etruskid ja Egiptlased pöörasid tähelepani hauatagusele elule, selle tõttu olid rikkalikud hauatagused Sarkofaagid- üksikkujudest olid olulisemad Kapitooliumi emahunt ja kõnemees Koraatum(?) Rooma kunst
(kõrgus 56 m) ka kiriku välisvaates domineeris keskne kuppel. Kirik pidi väljendama ülistust jumalale, õhkkond ja valgus pidid looma müstilise tunde Jumala kohalolekust. Moslemid ehitasid kirikule juurde minareitd, mis moonutasid esialgset välisilmet. Kirik on kasutusel muuseumina, kuid elusolendeid kujutavad maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud usunõuete tõttu. Osa kirikuid on võrdhaarse kreeka risti kujuga. 9. saj hakkab levima nn viiskuppelkirik, kus põhiplaan on ruudukujuline, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Kõrvalkkuplid paiknevad madalamas hoone osas ja keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Maali- ja mosaiigikunst Kirikud olid rikkalikult kaunistatud. Ajajooksul tekkis Bütsantsis kaks leeri: 1) ikoonide pooldajad e ikonodoomid. Pilt on püha objekt(vaimulikud ja mungad) 2) pildi eitajad e ikonoklastid. Püha asja kujutamine on pühaduse teotamine. (sõjaväelased)
riigiks 476 pKr kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse – vanaaja lõpp, keskaja algus Ida-Rooma keisririik jäi püsima kuni 1453, tuntud kui Bütsants (põhiliselt tänapäeva Türgi alad, Egeuse mere ümbrus) Rooma kunst Vähem säilinud kui skulptuuri Rohkem on saadud sellest teada alates 18. saj., kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud (24.aug 79) linnade Pompeii, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi Kunst oli populaarne Rooma maalikunst Perspektiivi ja varjude abil sügava illusiooni tekitamine (õpitud kreeklastelt?) Ruumilised silmapetted (aknast paistvad maastikud) Meisterlikkus pindade kujutamisel (nt marmor) Maalid said ainest mütoloogiast, kirjandusest, igapäevaelust; tehti ka natüüramorte Mosaiikidega armastati katta põrnadaid Fresko Pompeiist, “Kolm graatsiat”
sammaste arvu. Kreeka templi juures oli olulisim selle kaunis ja korrapärane välisilme ning igati paigas proportsioonid. Seest olid templid valgustamata - valgus tuli ainult läbi ukse, aknaid ei olnud. Hiljem hakati suuremate templite katustesse valguse läbipääsuks ka avasid rajama. Kreeka templi pearuumiks oli cella, kus asus selle jumala kuju, kellele tempel pühendatud oli. Kreeklaste uskumuse kohaselt elas jumal templis ja teda ei võinud seal segada. Altar asus aga templi ees ning pühasid riitusi ja ohverdamisi toimetati väljas. Joonisel on kujutatud enamik kreeka templite põhitüüpe. (Näitlikku pildimaterjali kreeka templitest vaata mõistete dooria, joonia, korintose order all) 1 Rooma tempel. Rooma templiehituse arengut hilise vabariigi ajajärgul mõjutasid ühelt
stseene. Surmajärgne elu ei pidanud olema ei parem ega halvem. Etruskide seinamaalid on looduslähedased ja emotsioonikad. (nt: Fresko Tridiniumi hauast Torquinia). Püütakse rõhutada isikupärasust. Urnid olid savist või kivist, kus oli lahkunu portree peal. Sarkofaagid olid poollamavas asendis, mis olid põletatud savist terrakota tehnikas. Arhitektuur Linnad olid ümbritsetud kõrgete müüridega, olles väravad. Teada on ka templid kirjelduste järgi. Põhiplaan oli pigem ruudukujuline. Tempel paigutatud kivist aluse peale, eeskohas püharuumid (2-3). peamiselt ehitatud puidust ja sambaid oli hõredalt. Hiljem olid templid ja sambad kivist. Sambad meenutavad Dooria sambaid aga neil on baas. Kaunistatud keraamiliste figuuridega. Skulptuur nt: Apollo, Veji templist, värvitud terrakotta u.500eKr Eeskujuks arhailine kuros, arhailine naeratus ja riides. Tegu massiivse ja maskuliinse ning liikuva kujuga. Loomade anatoomiat tunti paremini
Oma elu lõpus hakkas Marcus Aurelius huvituma filosoofiast. "Iseendale". Talle püstitati ka ratsamonument. Kuju on aastast 165., on tehtud pronksist. On ainus säilunud antiikne pronksist ratsamonument. Praegu asub kuju Kapitooliumi muuseumis. 1998 - 1999 tehti kujust pronkskoopia. Aastal 1860 ühendatakse kaks Itaalia riiki. Selle esimeseks kuningaks saab Vittore Emanuele II. Tema auks tehti suur hoone. Praegu asub majas ajalooinstituut. Kompleksis on Türreeni ja Aadria purskkaevud, Rahu altar ning Tundmatu Sõduri haud. ROOMA - on suurim 2. saj. p. Kr. Kr Pont du Gard (sild üle Gard'i jõe) I saj. e. Kr. - akvedukt Lõuna-Prantsusmaal, millega juhiti mägedest lume sulades tekkinud vett 48 km kaugusele Nimes'i linna. 300m pikk, 50 m kõrge 3 osa kaaristut. 18. saj ehitati sild kõrvale, aga vahele jäeti väike vahe. Roomas on Claudiuse akvedukt. Colosseum - 80. p.Kr
Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Aatriumiga elumaja Aatrium "Traagilise Palee varemed põhiplaan Poeedi" majas Palatinuse künkal Pompejis Roomas Elamud, villad, lossid Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga
Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss Dolmen haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber Menhir kõrge püstine kivirahn, vahel asusid rühmiti. Neid leidub Prantsusmaal Carnacis kilomeetrite pikkuste ridadena. Levinud ka Saksamaal, Skandinaavias ja mujal. · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid
* Polnud vaja karta välisvaenlasi, sest laevad merel. Religioonis arvatavasti esikohal viljakuse kultus. * Kreeta kogukondades oli toimunud ühiskondlik kihistumine ja seal võimul kohalikud valitsejad, kuid arvatavasti polnud see võim nii suur, et jäädvustada valitsejaid portreekunstis. Kreeta: · Kreeta ehituskunsti tähtsamad saavutused olid suured lossid Phaistos, Hagia Triada ja Knossos (knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist). Lossid koosnesid väga paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel laoruumid, teisel korrusel suured ja esinduslikud toad. Osa ruume hämarad, osa sai valguse galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest. Losside seinad kivist, laed puust. Puust olid ka losside allapoole peenenevad sambad, mis olid mitte ainult lagede
Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri sarnasus etruski templi tüübiga. Detailid on töödeldud mõnevõrra kuivalt. Vahetevahel esineb seal kunstimälestiste elemente. Ilusaim näide on siinkohal väike ümmargune tempel Tivolis, mis asetseb kõrgel järsakul, olles erakordselt elegantne ja sarmikas. Elumaja tüübis juhtis loojaid eklektismi vaim erilaadiliste elementide ühendamisele (näiteks itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül (sammastega ümbritsetud siseõu, kuhu avanesid maja üksikud toad)). Näitena võib tuua Pompeii Pansa ja Fauni majad, Loreius Tiburtinuse ja Vettiuse majad: pidulikus poolhämaruses võtsid külalisi vastu avar aatrium ja selle kaks kõrvaltiiba. Söögitoaks määratud ruumi tablinumi taga oli uuendusena näha Kreekast sisse toodud peristüül. Kaunistusi oli rohkelt. Erinevalt kreeka majast olid ruumid rooma majades asetatud
altar noorema paleede ajajärgust. Keskõu põhja ja ida küljes oli paleedele tüüpiline portikus. Palee suurim ja tähtsaim osa on olnud Keskõue kahekorruseleine läänepoolne tiib, kus olid kultus-, ameti- ja hoidlaruumid. Siia jääb nn "lodza", "suur trepp" ja piilarite ruum. Keskõue SW nurka jääb Kernos veel teinegi suur trepp, mille kõrval on kuulus Malia kernos - rituaalne anum diameeriga 0,90 m. Palee edelanurgas on kaheksa viljahoidlat. Altar Keskõues "Lodza" 4-astmeline trepp Keskõu põhjakülge jääb nn hüpostüloni saal, mille funktsioon ei ole teada. Sellest läände jääb sillutatud koridor, mis ühendab Keskõu Põhjaõuega. Põhjasissepääsu teatraalne tee tõi siia välja. Palee loodenurgas olid kuninglikud ruumid. Siit on leitud lineaarkirja A tahvleid. Loodenurgas asetsevad ka "vastuvõturuum" ja kultusebassein. Polythyra ja
Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks
Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks
ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Egiptusse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3.saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli VäikeAasias asunud Pergamoni linn. Rhodose koloss. Ligi 3m kõrgune oli 2.saj alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime 'Samothrake Nike'. Pergamoni altar. Laokooni grupp. Milose Venus. Halikarnassose mausoleum. Artemise tempel. Samothrake Nike. Laokooni grupp. §15. Rooma kunst. Etruski kunst. Etruskid olid rahvad, kes elasid Itaalia kirdeosas ja nende tuumikmaaks (?) oli Toscana maakond. Päritolu on vaieldav. Teada on, et neil oli oma kiri ja kirjalikke allikaid on palju. Kiri on desifreerimata. Moodustasid omavahel lõdvalt seotud poolisteliidu. (polis
kelle abikaasa kuulutas Troojale sõja. 9.Trooja asus Väike-Aasias, praeguse Türgi territooriumil. 10.Väljakaevamised Mükeenes ja Troojas saksa ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann. Vanakreeka kunst. 1.Kreeka kunsti ajajärgud-*arhailine aeg 660 e.Kr *klassikaline aeg 480 e.Kr *hellenistlik aeg 323-30 e.Kr 2.Kunsti levikualad väljaspool Väike-Aasia (praegune Türgi), Lõuna-Itaalia, Lõuna- Prantsusmaa, Krimmi poolsaar, Egiptus ja Põhja-Aafrika. 3.Kreeka templi põhiplaan sammastega ümbritsetud piklik hoone, seisis astmeliselt tõusval alusel. Keskel akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju, sambad ümbritsesid hoonet kas ühes või kahes reas. 4.Dooria sammas (vanim stiil) kõige lihtsam, üleval kaks kiviplaati, üks kandiline, teine ümmargune, templil kaunistusriba-friis. Joonia sammas-üleval kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud, sambal on alus.Korintose sammas-kõige uhkem, ülaosas on taimemotiivid. 5
värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P Arhitektuur Muistne Kreeka TEMPLID Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas.
· Roomlased tundsid ka keskkütet · See lähtus keldrist ja küttis ainult esimest korrust · Rooma linna keskus oli Kapitooliumi künkal · Seal oli ka peaväljak Forum Romanum · Tegu oli küllaltki väikese väljakuga · Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad · Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja · Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks · Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum · Tablinum oli ainult magamiseks · Aatrium oli must ja räpane eluruum · Hilisemas villas oli ruume rohkem · Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks · Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi · Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum · Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein · Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül · Peristüül sammastega siseõu
jumala kuju, ning siis katuseehitis; o Kreeklased arvestasid ka, et inimese silm näeb valesti ning perspektiivi tundsid ja nad arvestasid seda ning kasutasid ka igasuguseid teisi nippe, et näeks ideaalselt; o Ehtaas sambapaisutus; o Neil ei olnud sideainet, kuid lagunenud on selle tõttu, et nad tegi katused puust; o Kreeka templi põhiplaan kujunes välja juba arhailisel ajajärgul ja olid tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas; o Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid 2 tegurit; Kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne; Ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest ilma sideaineta. o Kreeka tempel koosneb kahte liiki osades, kandvatest ja kantavatest osadest;
o foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus; omandas piduliku välisilme; naabrusesse rajati keiserlikud foorumid; ehitati hipodroome, amfiteatreid, teatreid. o palee tuleb Palatinuse nimest (Palatinuse künkale ehitati paleesid) o cloaca maxima - (ld k) suur äravoolukanal; kanalisatsioonisüsteem o term avalik saun; pakkus ka massaazi ja erootilisi teenuseid; raamatukogud ja lugemisruumid. o aatrium maja keskel olev siseõu, mis oli piiratud nelja seinaga igast küljest; igapäevase elu keskkoht o akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega · Pompei varemed Lõuna-Itaalias;mattus 79.aastal Vesuuvi vulkaanilise tuha alla; olulised säilmed, sest seal on näha, millised olid teed, millised olid majad ja üldse palju erinevat arhitektuuri on säilinud. · Usk Rooma riigis
Vesuuvi kuulsaim purse toimus aastal 79, mis mattis enda alla Pompei, Herculaneumi ja Stabiae, mis kõik jäid maa alla 7ks sajandiks. Järgmised võimsad pursked toimusid 1631., 1779., 1794., 1822., 1872., 1906., 1929., and 1944. aastal ning jällegi hävis asustus. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid. Etna on kõrgeim aktiivne vulkaan Euroopas. Selle nimi oli algselt Aitne, mis tuli kreeka sõnast Aitho - põlema. Etna on suur vulkaaniline kompleks, mis asub Sitsiilia idaranniku lähedal. Tipp sarnaneb tornja koonusega, milles on omakorda sisemine koonus ja peakraater. Külgmised pursked on moodustanud üle 200 koonuse mäekülgedel. Etna esimene dokumenteeritud purse toimus 1500 aasta paiku eKr. Viimane vulkaaniline aktiivsus algas 4. veebruaril 1999
2. Kartuss- hoone raidkivist kaunistus. Enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. 3. Tallinnas- renessanss-stiilis fassaad on Mustpeade vennaskonna majal. 4. Tallinnas- renessanss-stiilis tornikiivrid on Tallinna Raekojal ja oli Pühavaimu kiriku tornikiiver. Hooned on küll gooti stiilis, aga tornikiivrid ehitati uuema moe järgi ümber. 5. Madalmaade maalikoolkond-rajasid vennad Jan van Eyck ja Hubert van Eyck, nt Genti altar. 6. Isenheimi altar- Kristus, Maarja Magdaleena, Ristija Johannes (Matthias Grünewald). 7. Albrecht Dürer, joonistaja ja graafik. Täiuslikud puu- ja vasegravüürid. 8. Lucas Cranach vanem-tema piltidel on ümmarguse näo ja pilukil silmadega naisenäod. 9. Tallinnast on pärit portreede meister Michel Sittow (Niguliste Kirik). Ehitusmeister ja kujur Arent Passer asus Hollandist Tallinnasse (Mustpeade vennaskonna hoone fassaad, hauaplaadid Tallinna Toomkirikus). 10
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandus. Hakati tegema orn
Zeusi tempel Olümpias V saj eKr (arhitekt Libon, skulptuurid Pheidias) Ateena Akropol V saj eKr (Pheidiase kujundatud ansambel) sh o Propüleed (arhitekt Mnesikles) o Nike Apterose tempel (arhitekt Kallikrates) o Parthenon (arhitektid Iktinos ja Kallikrates) o Erechteion Epidaurose teater IV saj eKr (arh. Polykleitos Noorem) Halikarnassose Mausoleum IV saj eKr (arh. Pytheos ja Satyros) Pergamoni altar IV saj eKr Ehitustüübid: Templid, teatrid, ühiskondlikud hooned, spordirajatised, peristüülõuega elumaja. Ehitusmaterjalid: Ehituskivi, travertiin, marmor. Katusekive, voodriplaate, katteplaate jne tehti nii põletatud savist kui marmorist. Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute, - pulkade ja -klambritega
Elu oli karmim ja sõjakam, mis avaldas mõju ka kunstile. Ehitusmälestustest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide pagutus oli korrapärasem kui Kreetal. Tirynsis on Kreeta lossidega võrreldes palju suurem ja kesksem pikergune saal megaron. Selle põhiplaan on eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanidele. Mükeene linn on laotud samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnuski. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks. Siit tuleb ka nimetus kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest
· Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir · Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele · Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid · Kõige paremini on säilinud Stonehenge`i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all · Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr
Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika. Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed
- 3. at. vahetus), mis oli pühendatud jumal Anile. Sellest on säilinud võimas kaldseintega terrass, millel asuva templi varemete seintel on tänaseni säilinud esialgne valge krohv. Terrassi pindala on 70 X 60 meetrit, kõrgus 14 meetrit, üles viib kaks treppi. Ristkülikukujulise templi seinad olid tõenäoliselt hästi liigendatud. Tempel oli jaotatud paljudeks suuremateks ja väiksemateks ruumideks. Hoone keskel asuvas kõige suuremas ruumis ( või siseõues ) paiknes altar. Umbes samasse perioodi kuulus ka Uruki teine tähelepanuväärne ehitis - " Punane maja ", mis võis olla rahvakoos - olekute paigaks. Plaanilt on see suure siseõuega hoone, mille siseseinad olid kaunistatud tihedalt üksteise kõrval seisvate suure läbimõõduga pool- ( kolmveerand-) sammastega. Põletamata tellistest laotud sammaste pealispind kaunistati värviliste otstega savist kiiludega, mis taoti üksteise kõrvale nõnda, et neist moodustus selline muster, mis oli
(Olümpiamängud 1980: 7) On teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega Peisistratost võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu.( internet - wikipedia) Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj eKr, oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213 x 29 m) ja hipodroom (730 x 336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid
Peamisteks kultuse paikadeks olid templid ja altarid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud, atleetide, luuletajate ja muusikute võistlused. Sealt saavad alguse olümpia mängud. Kreeklaste suurimad saavutused on filosoofia, kirjanduse, kunsti ja teaduse alal. Arhidektuur: Tähtsaim ehitis on tempel. Tempel ei olnud ainult pühamu vaid ühiskondliku elu keskus. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan. Templi arhidektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane möödukus ja propotsiooni tunne ning ehitustöö püstitamine kiviplokkidest ilma sideaiteta, metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb kadvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest, ülemine aste on stülobaad. Teiseks sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: talastik, mis
Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Elamine Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest, kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu
kunagiseks (kuni 1625. aasta tulekahjuni) maailma kõrgemaks ehitiseks, arvatav kõrgus ulatus 134st kuni 180 meetrini (tol ajal oli mõõt antud süldades, kuid pole selge, millist sülda mõeldi). Tänaseks on aga üsna ammendavalt tõestatud, et see nii ei olnud ja kiriku kõrgus jäi vahemikku 115m-125m (tänapäeval 123,7m).4 4 Oleviste kiriku roheline katus. Foto: Peeter 5 Oleviste kiriku põhiplaan. Allikas: Marelle Soosaar Säre 3 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 4 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Imeline Ajalugu, 2012) 5 Koluvere linnus Koluvere loss ehk endine Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänapäeval on võimalik rentida erinevaid
kasutas selle loomisel? 5. Kus saab tänapäeval Pheidiase Athena Parhenoset imetelda? 6. Millise Ateena riigimehe valitsemise ajal püstitati Parthenon? 7. Milliseid rajatisi oli (on) Ateena Akropolil veel? 8. Kus asuvad säilinud Parthenoni reljeefid tänapäeval? 9. Kas Londonis paiknev Briti Muuseum peaks Kreekale tagastama nn. Elgini marmorkujud? 10. Kes on hellen ja mis on hellenism? 6. PERGAMONI SUUR ZEUSI ALTAR (2. saj. eKr.) Kreeklastega asustatud Pergamoni linn asus Väike-Aasia loodeosas praeguse Türgi Vabariigi territooriumil. Saksa arheoloogid alustasid siin väljakaevamisi 19. saj. teisel poolel. Zeusile ja Ateenale pühendatud altari üksikud osad toimetati Berliini, kus teadlased need taas kokku panid. Praegu Berliini südalinnas, nn. Muuseumide saarel, paikneva Pergamoni Muuseumi hoone avati 1930. a. Samas muuseumihoones saame näha veel paljusid Sumeri,
Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t. Mesopotaamia kunst (§ 4 Vana-Mesopotaamia kunst, § 5 Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst) 1) Millist piirkonda tähistab mõiste Mesopotaamia? Kahejõemaal ehk Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel maal. 2) Millised rahvad elasid Mesopotaamias IV-III a. tuh. e
annaabi.ee 
