harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos) Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ( C6H12O6 ) ja fruktoos ( C6H12O6 ). Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 ) Kõik eespool nimetatud monosahhariidid on looduses väga levinud. Nagu hiljem selgub, esinevad fruktoos, eriti aga glükoos, põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on neid puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur (glükoos) ning puuviljasuhkur (fruktoos). Sahhariidide korral nimetatakse eetreid glükosiidideks. Niisiis on glükosiidid üks eetrite alaliike
Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse() see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii
SAHHARIIDI NIM. KEEMILINE EHITUS OMADUSED LEIDUMINE LOODUSES SAHHARIIDI ÜLESANDED RIBOOS 1) vees lahustuv 1) koeensüümides 1) RNA koostisosa C5H10O5 2) lihtsuhkur 2) vitamiinides 3) valge 3) kõikides organismides (RNA) DESOKSÜRIBOOS 1) valge 1) desoksüribonukleotiidide koostis 1) DNA komponent C5H10O4 2) vees hästi lahustuv 2) DNA koostises 3) toatemp
Aldoosid- sisaldavad aldehüüdrühma (riboos, glükoos) Ketoosid- monoosid, mis sisaldavad keto rühma (fruktoos) Monooside 4 esindajat- desoksüriboos C5H10O4 dna`s kromosoomis igas rakus päriliku info säilitamine, C5H10O5 riboos rna`s igas rakus päriliku info ülekanne, C6H12O6 veres viinamarjas ja teistes taimedes energiaks ja toiduks, fruktoos puu ja juurviljades energiaks ja toiduks Disahhariidide 3 esindajat- C12H22O11 suhkrupeedis suhkruroos toit ja energia, laktoos Cl+Ca piimas toit ja energia, maltoos Cl+Cl idanevas idus toit ja energia Polüsahhariidide 4 esindajat- (C6H10O5)n puuvillas linavarres toit ja kaitse, tselluloos
ained, mis vees ei lahustu. Mis juhtub organismis varurasvade kiirel lõhustamisel ? Vastus : Kehakaalu langus. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Sahhariidide liigitamine ? Vastus: Monosahhariidid: tavaliselt 5-6 C 1 süsinik kuulub aldehüüdrühma (aldoosid) või ketorühma (ketoosid) koostisse, ülejäänutega on seotudhüdroksüül rühmad moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale C6H12O6 - glükoos, fruktoos, galaktoos C5H10O5 - riboos, C5H10O4 desoksüriboos ·Oligosahhariidid: tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C12H22O11 sahharoos, maltoos, laktoos ·Polüsahhariidid: on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles onomavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke [C6H10O5]n tärklis, tselluloos, glükogeen Iseloomusta tärklist ? Vastus: Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb
Riboos Desoksüriboos Glükoos Fruktoos Glükoos (viinamarjasuhkur) Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiaallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. Fruktoos (puuviljasuhkur) Puuviljades ja mees esinev monosahhariid. C6H12O6 Riboos ja desoksüriboos Riboos C5H10O5 Nukleiinhapete koostises (RNA). Desoksüriboos C5H10O4 Nukleiinhapete koostises (DNA). II OLIGOSAHHARIIDID Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. Maltoos Laktoos Sahharoos Maltoos (linnasesuhkur) Koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi
S Ü S I V E S I K U MONOSAHHARIIDID e. MINOOSID SAHHARIIDI NIMETUS Glükoos/fruktoos Riboos VALEM C6H12O6 C5H10O5 LEIDUMINE 1)mesi 1)koeensüümid 2)veri, koed, rakkud 2)vitamiinid 3)viinamarjad, marjad 3)kõik organismid 4)maisisiirup 5)puuviljad, juurviljad 6)õienektar SAAMINE Glükoosi saadakse tärklise hüdrolüüsil mineraalhapete manulusel. Fruktoosi saa-
Monosahhariidid (C arv 3-6) C6H12O6 Glükoos (viinamarjasuhkur) Organismide peamine energiaallikas Taimedes tekib fotosünteesil Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Tselluloosi ja taime rakukesta olulisemaid komponente. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g (4,1 kkal) Glükoos veres = veresuhkur Fruktoos e puuviljasuhkur C6H12O6 Leidub mees, puuviljades, mahlades Kõige magusam suhkur Energeetiline funktsioon Hea dieeti ja diabeeti korral Riboos C5H10O5 Desoksüriboos C5H10O4 RNA koostisosa, osaleb transkriptsioonis Hüdroksüülrühma asemel on vesinikuaatom ATP komponenet, mis osaleb metabolismis kuulub nukleotiidide ja DNA koostisesse Oligosahhariidid (2-3 liitunud lihtsahhariidi) Sahharoos e suhkur C12H22O11
Monosahhariidid ehk MONOOSID Disahhariid Polüsahhariidid ehk POLÜOOSID Riboos Glükoos Fruktoos Sahharoos Tärklis Tselluloos Valem C5H10O5 C6H12O6 C6H12O6 C12H22O11 (C6H10O5)n (C6H10O5)n Leidumine Glükoosi leidub rohkesti viinamarjades Fruktoosi leidub rohkesti puu-ja Sahharoosi leidub rohkesti Leidub siis taimeriigis Vatt, puuvillane ja linane riie
nukleiinhapped pärilikkus. Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid. Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on rohkem taimedes. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Monosahhariidid Monosahhariid on lihtsuhkur millel on süsinike arv 3-6. Näited: riboos C5H10O5 riboos on RNA koostises (tsüklo) Desoksüriboos C5H10O4 DNA koostises , üks hapnik vähem kui riboosil. Glükoos C6H12O6 ehk viinamarja suhkur. Kõikide elusorganismide energiaallikas. Tekib fotosünteesis. Loomad saavad toidust. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 KJ/g. Veresuhkur = glükoos veres. Insuliin reguleerib veresuhkru taset. Fruktoos - C6H12O6 ehk puuviljasuhkur ja leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Samuti energiaallikas. Kõige magusam suhkur
loomades 2%, seentes 3% ja mikroorganismides 12-30%. põhiosa süsivesinikke koos valemite, nime ja otstarbega. 1) glükoos - C6H12o6 viinamarjasuhkur. imendub väga kergeseti ja seega kasutavad sportlased seda peale raskeid treeninguid, et taastumine oleks efektiivsem. 2) fruktoos - C6H12o6 puuviljasuhkur. Leidub valmis marjadesja puuviljades ja soovitatakse diabeedikutele kuna fruktoos ei vaja rakku pääsemiseks insuliini. 3) riboos - C5H10o5. 4) desoksüriboos - C5H10o4 Oligosahhariidid 1) maltoos - C12H22O11 linnasesuhku. Samuti väga hästi imenduv süsivesinik, mida sportlased kasutavad suurema lihasmassi saavutamiseks treeningute ajal. 2) laktoos - piimas sisalduv suhkur 3) sahharoos - suhrupeedis ja suhkruroos sisalduv suhkur Liitsuhkrud 1) tärklis - C6H10O5(üldvalem) leidub kartulites ja sibluates ning banaanis 2) tselluloos - C6H10O5 taimede ehitus materjal. Meile tuntud ka kui paberi tooraine.
· Glükoos ehk viinamarjasuhkur on üks monosahhariidest. GLÜKOOSi leidub mees, veres, viinamarjades · Fruktoos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest. C6H12O6. Seda leidub palju, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Keemiline valem on C6H12O6 · Aldoos on Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. · Ketoos on Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. · pentoosid(C5H10O5) ja heksoosid(C6H12O6) on Monosahhariidide molekuli koostises. · Glükosiid on ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist.
Tetroosne sahhariid, valemiga C4H8O4 Samuti on oluline metabolismis. Värvitu või kollane siirupi taoline struktuur, mis vees hästi lahustub. Ärritab nahka ja silmi. Treoos On samuti tetroosne monosahhariid, valemiga C4H8O4 Erütroosiga väga sarnane aine, samuti on läbipaistva või kollase värvusega siirupi sarnase välimusega. Riboos Pentoosne monosahhariid, orgaaniline ühend ja nukleiinhapete koosseisu kuuluv suhkur, valemiga C5H10O5 Esineb laialdaselt looduses ja inimeste sees (DNA, RNA). Avastati 1891.aastal. Valge värvusega tahke aine, vees hästi lahustuv. Arabinoos Samuti üks pentoosetest sahhariididest Leidub hulgaliselt looduses, kõige rohkem pektiinis ja hemitselluloosis. Tähtis aine molekulaarbioloogias ja bioteaduses. Veeslahustuv aine, värvitu kristalljas nõela või prisma kujuline. Ksüloos Esimene pentoone suhkur, mis isoleeriti puidust ja
sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesik suhkur Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. I MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud (üks tsükkel), kus C arv on 3 6. NÄITED: RNA 1. RIBOOS - C5H10O5 RNA koostises 2. DESOKSÜRIBOOS C5H10O4 DNA koostises. Erinevus? 3. GLÜKOOS C6H12O6 ... ehk viinamarjasuhkur. Kõikide organismide peamine energiaallikas. Tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust, Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g; veresuhkur = glükoos veres Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 4. FRUKTOOS C6H12O6 ... ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades Energiaallikas. Kõige magusam suhkur. II OLIGOSAHHARIIDID ..
Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse --Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos --Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi).
ja tärklis, energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. Süsivesikud jagunevad kaheks: Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid ehk oligosahhariidid. I Monosahhariidid Ehk lihtsuhkrud, kus C arv on 3-6 Näiteks: 1. RIBOOS - C5H10O5 RNA koostises 2. Glükoos C6H12O6 ehk viinamarjasuhkur. Kõikide organismide peamine energiaallikas. Tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust, Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g; veresuhkur = glükoos veres Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 3.Fruktoos C6H12O6 ... ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades Energiaallikas. Kõige magusam suhkur. II Oligosahhariidid ... on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on
1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12-28% Monosahhariidid ehk liitsuhkrud Nimetuse aluseks süsinike arv + lõpp oos. · C2H4O2 - diosiid · C3H6O3 - triosiid · C4H8O4 tetrosiid erütroos · C5H10O5 pentosiid riboos, desoksüriboos · C6H12O6 heksosiid glükoos (magus), fruktoos, galaktoos (piim) · C7H14O7 - heptosiid · C8H16O8 - oktosiid · C9H18O9 - nonosiid · C10H20O10 dekosiid · Väga aktiivne, vees lahustuv, magus Oligosahhariidid Maltoos, laktoos, sahharoos O OH H O O Glükosiitside
1. Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii
Regulatoorne ülesanne – rasvkude naha all hoiab sooja SAHHARIDID EHK SÜSIVESIKUD 2 Orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid (taimedes 75-90%; loomades 2%; seentes 3%) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised C5H10O5 – riboos – RNA koostises C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline energiaallikas) C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur Oligosahhariidid – 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur 2 glükoosijääki = maltoos e. linnasesuhkur Glükoos + galaktoos = laktoos e. piimasuhkur Polüsahhariidid – kõrgmolekulaarsed; monomeeriks on glükoosijääk (monosahhariidid)
Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, kahe molekuli osa vahel. Peale disahhariide esineb looduses veel trisahhariide ja oligosahhariide. Tuntumad disahhariidid:
energeetilise materjalina eelühenditena Süsivesikud Üldvalem: Cn(H2O)n · (3C) Monooside alarühmad: trioosid: C3H6O3 = esindajad: glütseeraldehüüd (4C) tetroosid: C 4H8O4 = erütroos Disahhariidid: (2-10 jääki) 2 jääki on kokku pandud Polüsahhariidid · (5C) Pentoosid C5H10O5 = riboos, desoksüriboos(ilma hapnikuta, DNA) · (6C) Heksoosid C6H12O6 = glükoos, veresuhkur, galaktoos, fruktoos, mannoos · (7C) hektoosid: C7H14O7 = D sedoheptuloos Oligosahhariidid · Sahharoos roo ehk peedisuhkur Sahharoos = glükoos + fruktoos · Laktoos ehk piimasuhkur · Maltoos ehk linnasesuhkur Polüsahhariidid · Glükogeen loomad, maks
- globulaarvalgud- kerajad 7) denatureerumine- valgu struktuuri lagunemine primaarstruktuuriks 8) valgu hüdrolüüs => aminohapped SAHHARIIDID Liigitamine: 1) monosahhariidid: tavaliselt 5- 6 C-d - 1 osa aldehüüdrühma või ketorühma koostisesse. Ülejäänutega on seotud hüdroksüülrühmad. - Moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale - C6H12O6- glükoos, fruktoos - C5H10O5- riboos 2) oligosahhariidid: tekivad 2- 10 monosahhariidi ühinemisel - C12H22O12- sahharoos (tavaline suhkur) Maltoos (linnase suhkur) Laktoos (piimasuhkur) 3) polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke - [C6H10O5]n- tärklis, tselluloos, glükogeen Tsüklilise sisemolekulaarse poolatsetaali teke: Glükoosi keemilised omadused: 1
närviimpulsside ülekandmine jne Tähtsamad anioonid rakus OH- ja HCO3- tagavad rakusisese pH HPO4-2 ja H2PO4- nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises I- kilpnäärme hormooni koostises Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid - üksikmolekulid, milles on 3 -6 süsiniku aatomit - glükoos, fruktoos C6H12O6, riboos, desoksüriboos C5H10O5 - lahustuvad vees (hüdrofiilsed) Riboos, Glükoos desoksüriboos Oligosahhariidid - koosnevad 2 -3 monosahhariidi molekulist - sahharoos ehk suhkur, laktoos ehk piimasuhkur, maltoos ehk õllesuhkur - lahustuvad vees (hüdrofiilsed) - enamasti magusa maitsega Polüsahhariidid - koosnevad paljudest monosahhariidide jääkidest - tärklis, tselluloos, kitiin - ei lahustu vees (hüdrofiilsed) ... ....
· Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? · MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud · OLIGOSAHHARIIDID e. disahhariidid · POLÜSAHHARIIDID e. liitsuhkrud 9. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Pentoosid: · Riboos C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA · Desoksüriboos C5H10O4 nukleiinhapete koostises, DNA Heksoosid: · Glükoos C6H12O6 tähtis energiaallikas, leidub viinamarjades. · Fruktoos C6H12O6 energiaallikas, leidub puuviljades 10. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. · Maltoos: kahest glükoosijäägist, Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Õlle ja viski
Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis energiaallikana Taimed valmistavad eluks vajalikke süsivesinikke ise. MONOSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD - Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised (rakudes pole monosahhariide, sest muidu hakkavad veega reageerima. (1g sahh. – 4g vett) Pentoosid (5 c aatomit) Heksoosid (6 C aatomit) Riboos(nukleiinhapete koostises, RNA) C5H10O5 Glükoos Desoksüriboos(nukleiinhapete koostises, DNA) Fruktoos C5H10O4 Glükoos ehk viinamarja suhkur C6H12O6 - Taimedes moodustub fotosünteesi käigus, loomad saavad toiduga. OLIGOSAHHARIIDID – koosnevad 2-3 monosahhariidist. (kui kaks siis disahhariid) Maltoos e. linnasesuhkur (idandatud teravili) koosneb kahest glükoosi jäägist Laktoos e. piimasuhkur(glükoos + galaktoos) Sahharoos – (glükoos + fruktoos) roo ja peedi suhkru peamine koostisosa
2. Struktuurne, ehituslik kitiin, tselluloos 3. Varuaine glükogeen, tärklis 4. Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitse ärakülmumise vastu 5. Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6 Riboos C5H10O5 Riboos(ijäägid) on RNA koostises. RNA molekulid teevad valmis valgud. Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Rohelistes taimedes tekib glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Glükoos in organismide põhiline energiaallikas. Leidub viinamarjades, veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Organismide põhiline energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Leidub mees, puuviljades, mahlades.
palju aega. See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Esimeseks tööstuslikuks sünteetiliseks kautsukiks sai butadieenkautsuk ehk buna. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega. Kautsukiistandused asuvad peamiselt Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Edela- Aasias. Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: monosahhariidid(süsinike arv kolmest kuueni, viiesüsinikulistest on olulisemad riboos(C5H10O5) ja desoksüriboos(C5H10O4), kuuesüsinikulistest on suhkrutest tuntumad glükoos ja fruktoos(üldvalem mõlemil C6H12O6)Nii fruktoos kui glükoos on organismide peamised energiaallikad)., oligosahhariidid( tuntumad on sahharoos, maltoos ja laktoos), polüsahhariidid(põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen). Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad C, H, O
Mikroelemendid 1. Raud seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 2. Jood vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks, leidub lestas ja õunaseemnetes Orgaanilised ained Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku, hapnikku. Energiarikkad, loomad kasutavad toidus olevaid SV energiaallikana, taimed toodavad ise. 1. Monosahhariidid väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid riboos (C5H10O5) ja desoksüriboos (C5H10O4) Heksoosid: Glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6) moodustub FS käigus, energiarikkas, lagundatakse esimesena organismis, saadakse teiste süsivesikute lagundamisel Fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6) 2. Oligosahhariidid (ka disahhariidid) Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades, on palju idanevates seemnetes
Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid sellest tasapinnast eespool. Projektsiooni võib liigutada ainult paberi tasandil, kuid seda ei tohi keerata ,,külili", st 90º võrra CHO CHO
amülopektiinist, glükoosi monomeeride hargnenud ahelatest Tselluloos struktuurilt lähedane amüloosisga, kuid moodustab ahelate vahel palju vesiniksidemeid 19.26 Kirjeldada nukleiinhapete struktuure ja otstarvet DNA ja RNA koosnevad puriini- või pürimidiiniderivaadist(heterotsükliline amiin), monosahhariidjäägist, fosfaatrühmast O-PO 32- DNA esineb biheeliksina, RNA lihtsalt heeliksina(?) RNA koostisse kuulub riboos(C5H10O5) DNA koostisse kuulub desoksüriboos(C5H10O4) Koosneb fosfaatrühmast, monosahhariidijäägist ja puriini-või pürimidiiniderivaadist. Ntks DNA ja RNA molekulid, eluslooduses üks tähtsamaid komponente, mille abil kantakse edasi pärilikkust.
Taimede jaoks on süsiniku allikaks õhus olev CO2. Orgaanilised ained tekivad ainult organismides. Sisaldavad rakudele kättesaadavat energiat; 1)süsisvesikud e. sahhariidid Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik vesinik ja hanik. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ained. 1)Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. NT:*riboos(RNA suhur)-C5H10O5 *Desoksüriboos(DNA suhkur)- C5H10O4 *Glükoos e. viinamarjasuhkrud- C6H12O6(organismide peamine enegiaallikas.. <), teib fotosünteenis,, loomad saavad toidust Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. *fruktoos ehk puuviljasuhkur. Leidub ohtralt
Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid sellest tasapinnast eespool. Projektsiooni võib liigutada ainult paberi tasandil, kuid seda ei tohi keerata ,,külili", st 90º võrra CHO CHO
higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas. 8.Kuidas jaotatakse sahhariide? monosahhariidid e. lihtsuhkrud; oligosahhariidid e. disahhariidid; polüsahhariidid e. liitsuhkrud. 9.Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Pentoosid:Riboos - C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA. Desoksüriboos - C5H10O4 nukleiinhapete koostises, DNA. Heksoosid:Glükoos - C6H12O6 tähtis energiaallikas, leidub viinamarjades.Fruktoos - C6H12O6 energiaallikas, leidub puuviljades. 10. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Maltoos: kahest glükoosijäägist, Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid.
Ei seotud hüdroksüülrühm omavahelisel ühinemisel. lahustu vees. (OH-), desoksüriboosil aga vesinik. Glükoos ja fruktoos on organismi esmased energiaallikad. Riboos Ülesande Energiaallikaks On energiaallikaks. Ka ja desoksüriboos d organismides. ehituslik ülesanne. kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Riboos C5H10O5 Maltoos ehk Desoksüriboos Tärklis linnasesuhkur Tselluloos Näited C5H10O4 Sahharoos Kitiin Glükoos C6H12O6 Laktoos ehk piimasuhkur Fruktoos C6H12O6 · Valgu molekuli ehitus ja ülesanded
o. 2:1 (glükoos C 6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse · Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos · Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid ( = vähe, ebapiisavalt...). Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne
nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid ( = vähe, ebapiisavalt…). Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi).
Heksoosid: · Glükoos · Fruktoos Glükoos ehk viinamarjasuhkur Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiallikas. · Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. · Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. Fruktoos ehk puuviljasuhkur Puuviljades ja mees esinev monosahhariid. C6H12O6 Riboos ja desoksüriboos Riboos Nukleiinhapete koostises. RNA C5H10O5 Desoksüriboos Nukleiinhapete koostises. DNA C5H10O4 II OLIGOSAHHARIIDID Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. · Maltoos · Laktoos · Sahharoos Maltoos ehk linnasesuhkur Koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid (idandatud
nailon6,6. • Nailonkiud on väga vastupidavad ja neid kasutatakse väga palju tekstiilitööstuses. Sahhariidid ehk süsivesikud • Monosahhariidid ehk monoosid – üks rühm sahhariide, mille ahelas on tavaliselt viis (pentoosid) kuni kuus (keksoosid) süsiniku aatomit. Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6), riboos (C5H10O5), desoksüriboos (C5H10O4) Monosahhariidide omadused • Käituvad sarnaselt alkoholidele ja karbonüülühenditele. Moodustavad molekulisiseseid tsükleid. • 3)Tsüklilistel molekulidel on 2 isomeerset kuju: α-vorm ja β-vorm • Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). Sahhariidid • Disahhariidid – kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid
Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närvi-impulsi moodustumises. süsinik, vesinik ja hapnik Leidub veres ja rakkude tsütoplasmas 1) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised Magneesium on seotud nukleiinhapetega C5H10O5 – riboos – RNA koostises 2) Mikroelemendid – Fe, Zn, Cu, I, F jt; ülesanne olla erinevate C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises bioaktiivsete ainete koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline Raud esineb hemoglobiini koostises : oluline roll hingamiseks energiaallikas)
suhkur. puuviljades, mees jne. 2.) hõbepeegli reakts.(ahelvorm Pentoosid: (aldoosid) reag.Ag2O-ga. Vees lahustuv, Riboos kuulub nukleiinhappe C5H10O5 riboos glükoosist RNA ja nukleotiidi ATP (ketoosid) 3.) dehüdratatsioon: 2 magusam, koostisse ja desoksüriboos C6H12O6C12H22O11+H2O
Sahhariidid jagunevad omakorda rühmadeks. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, mille ahelas on tavaliselt viis kuni kuus süsiniku aatomit. Molekulis on lisaks üks karboksüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma. Süsinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide –oos. Seetõttu võib monosahhariide nimetada ka monoosideks. Kõige tuntumad on glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 ja fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6. Olulised on ka nukleiinhapetesse kuuluvad sahhariidid riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4. Monosahhariidid käituvad sarnaselt alkoholidele ja karboksüülühenditele. Nad moodustavad molekulisiseseid tsükleid. (Tuulmets 2006: 74-75) Oligosahhariidideks nimetatakse liitsuhkruid. Nad moodustuvad monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Nendest tuntumad on laktoos ja sahharoos ehk harilik suhkur. Samuti võib moodustuda monosahhariidide molekulide liitumisel polüsahhariidid. (Martma 2005: 35)
2. Struktuurne, ehituslik kitiin, tselluloos 3. Varuaine glükogeen, tärklis 4. Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitse ärakülmumise vastu 5. Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6 Riboos C5H10O5 Riboos(ijäägid) on RNA koostises. RNA molekulid teevad valmis valgud. Desoksüriboos - C5H10O4 Desoksüriboos(ijäägid) on DNA koostises. Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Rohelistes taimedes tekib glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Glükoos in organismide põhiline energiaallikas. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 KJ/g. Leidub viinamarjades, veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Organismide põhiline energiaallikas
sisalduvad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid". Enamasti koosnevad suhkud vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust ning vesiniku ja hapniku vahekord on neis samasugune nagu veel (CnH2mOm) siit ka eestikeelne nimetus süsivesikud. Aminosuhkrute koostises on ka lämmastik, suhkrute fosfaatestritel fosfor ja heteroglükosiididel väävel. Suhkrud on valged tahked ained, sageli magusa maitsega. Monosahhariidide ehk monooside molekuli koostises on viis (pentoosid, C5H10O5) või kuus (heksoosid, C6H12O6) süsiniku aatomit. Karbonüülrühma asukoha järgi jagatakse monosahhariidid ketoosideks ja aldoosideks. Ketoosidel on karbonüülhapnik esimese süsiniku aatomi juures, ketoosidel teise. Monosahhariidid on näiteks glükoos, fruktoos, galaktoos. Oligosahhariidid koosnevad 24 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide
sisalduvad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid". Enamasti koosnevad suhkud vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust ning vesiniku ja hapniku vahekord on neis samasugune nagu veel (CnH2mOm) – siit ka eestikeelne nimetus süsivesikud. Aminosuhkrute koostises on ka lämmastik, suhkrute fosfaatestritel fosfor ja heteroglükosiididel väävel. Suhkrud on valged tahked ained, sageli magusa maitsega. Monosahhariidide ehk monooside molekuli koostises on viis (pentoosid, C5H10O5) või kuus (heksoosid, C6H12O6) süsiniku aatomit. Karbonüülrühma asukoha järgi jagatakse monosahhariidid ketoosideks ja aldoosideks. Ketoosidel on karbonüülhapnik esimese süsiniku aatomi juures, ketoosidel teise. Monosahhariidid on näiteks glükoos, fruktoos, galaktoos. Oligosahhariidid koosnevad 2–4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide
ühendid. Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7. Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: * 3C trioosid C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis * 4C tetroosid C4H8O4 - esindaja erütroos - fosfoderivaat on süsivesikute metabolismi ühe põhiraja vaheühend * 5C pentoosid C5H10O5 - esindajad riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiin- hapete ehitusse * 6C heksoosid C6H12O6 - esindajad glükoos, galaktoos, mannoos, fruktoos * 7C heptoosid C7H14O7 - esindaja seduheptuloos Monoose liigendatakse ka funktsionaalse põhirühma järg: aldoosidel on aldehüüdrühm, ketoosidel ketorühm. Monooside tähtsamad esindajad on: Glükoos (dekstroos, viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhilie süsivesik. Ta ei ole
(LIHTSÜSIVESIKUD) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid. Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: ◦ 3C trioosid C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis ◦ 4C tetroosid C4H8O4 - esindaja erütroos - fosfoderivaat on süsivesikute metabolismi ühe põhiraja vaheühend ◦ * 5C pentoosid C5H10O5 - esindajad riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete ehitusse ◦ * 6C heksoosid C6H12O6 - esindajad glükoos, galaktoos, mannoos, fruktoos ◦ * 7C heptoosid C7H14O7 - esindaja seduheptuloos Monoose liigendatakse ka funktsionaalse põhirühma järg: aldoosidel on aldehüüdrühm, ketoosidel – ketorühm. MONOSAHHARIIDID EHK MONOOSID (LIHTSÜSIVESIKUD) Monooside tähtsamad esindajad on:
Fe esineb hemoglobiini koostises, osaleb hapniku transpordil veres I tagab kilpnäärme talitluse, reguleerib ainevahetust SAHHARIIDID E SÜSIVESIKUD Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. ÜLESANDED: Energiaallikas, värvaine, taimede seente koostises, kaitsev ül külmumise eest, meelitav nt õienektar MONOSAHHARIIDID Lihtsuhkrud, C arv on 3-6 Riboos: C5H10O5 (RNA koostises) Desoksüriboos: C5H10O4 Glükoos C6H12O6 (kõikide organismide peamine eergiaallikas; tekib fotosünteesis) Fruktoos C6H12O6 kõige magusam suhkur, puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlades; energiallikas, meelitaja. ) OLIGOSAHHARIIDID Süsivesikud, milles 2 kuni 10 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos: tavaline lauasuhkur, mida on rohkoelt suhkruroos ja suhkrupeedis
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii
Liigesevõie- vähendab hõõrdumist Lootevesi- imetaja loode areneb vesikestas ehk amnionis Bioloogia Page 4 Orgaanilised ained 9. september 2009. a. 12:51 Bioloogia Page 5 Sahhariidid 21. september 2009. a. 13:48 Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostis on süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid - süsiniku aatomeid molekulis 3-6: · Riboos (C5H10O5) · Desoksüriboos (C5H10O4) · Glükoos (C6H12O6) · Fruktoos (C6H12O6) Oligosahhariidid - 2-3 on omavahel liitunud: · Maltoos e linnasesuhkur - kaks glükoosijääki · Sahharoos e suhkur (suhkrupeedist)- glükoosi- ja fruktoosijääk · Laktoos e piimasuhkur - galaktoosi- ja glükoosijääk Polüsahhariidid- palju monosahariide: · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Sahhariidide funktsioonid:
2. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud · Monosahhariidid ehk monoosid üks rühm sahhariide, mille ahelas on tavaliselt viis (pentoosid) kuni kuus (keksoosid) süsiniku aatomit. Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Süsivesinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide oos. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6), riboos (C5H10O5), desoksüriboos (C5H10O4). · Keemilised omadused: 1) Käituvad sarnaselt alkoholidele ja karbonüülühenditele. 2) Moodustavad molekulisiseseid tsükleid. 3) Tsüklilistel molekulidel on 2 isomeerset kuju: vorm (esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse allpool tsükli tasapinda) ja vorm (esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse ülalpool tsükli tasapinda).
annaabi.ee 
