t sind dagegen die Heide-und Moorlandschaften der Norddeutschen Tiefebene. Der Westen Deutschlands ist wesentlich Richter besiedelt als fer Osten. Rund 25 Millionen Menschen leben in einer der 82 Grossstädte, die Mehrheit wohnt dagegen in Dörfen und kleinstädten. Die Bundesrepublik Deutschland ist ein föderakustuscger Staat, Die Aufgaben von Regierund und Verwaltung sind auf Bund, Länder und Gemeinden verteilt. Deutschland ist ein demokratisch-parlamentarischer Bundesstaat. Der Bundestag ist das direkt vom Volk gewähte parlament. Im Bunderrat sind die sechzehn Bundesländer vertreten. Der Bundesrat wird aber nicht gewählt, sonder besteht aus Mitgliedern der Landesregierungen. Die Bundesregierung besteht aus dem Bundeskanzler und den ministerien. Der Bundespräsident schlägt dem Bundestag einen Kandidaten vor, und der Bundestag wählt dann den Kanzler. Deutschland ist Erich an Mundarten. An der Aussprache kann man bei den meisten deutschen erkennen, aus welcher Gegend
Am Abend des 27. Februar 1933 verbrannt der Plenarsaal und die Kuppel im ,,Reichstagsbrand" vollständig. Kurz nach dem Krieg wurde die schwerbeschädigte Reichstag nicht genutzt. Die Kuppel wurde in 1957 wieder renoviert geworden. Nach dem Zweiten Weldkrieg war der Reichstag in einem sehr schlechten kondition. Wenn Deutschland geteilt war von 1961 bis 1989 verlief die Berliner Mauer an der Ostseite des Reichstagsgebäudes. Im Gebäude gab es ein Museum über den Bundestag und die Geschichte des Reichstagsgebäudes zu besichtigen. Hetzutage ist auf dem Gibel des Reichstages geschrieben ,,DEM DEUTSCHEN VOLKE" Nach der deutschen Wiedervereinigung am 3. Oktober 1990 entschied der deutsche Bundestag am Ende einer Debatte den Umzug von Parlament und Regierung von Bonn nach Berlin und deswegen der Umzug des Bundestages in das Reichstagsgebäude. Es gab eine zweite Umbauphase ab 1994, die mit der ersten Sitzung des Bundestages im neuen Reichstagsgebäude am 19
· Separation of powers: Weimar problems Over-concentration of power Confused dual executive (Chancellor vs. President) Solutions Judiciary, with Constitutional Court at its apex, reviewing constitutionality of laws Legislature - the Bundestag and Bundesrat passing laws Executive (Chancellor and government): proposing and implementing laws · Single executive: President downgraded to ceremonial role Federalism: distribution of responsibilities between central and regional government Bundesrat Bundestag · Four year fixed term Second Chamber (cf House of Lords)
Saksamaa . Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas Pealinn Berliin Saksamaa lipp Rahvaarv on 81 757 600 (2010) On suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, Rahvastiku tihedus on 230 in/km2 Riigipea Peaminister Parlament 19 sajand keiser riigikantsler bundestag 20 sajand President Liidukantsler bundestag Kuulutati pidulikult välja 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. WilhelmI oli Preisimaa kuningas 18591861 ja Saksamaa Keisririigi keiser 1817 aastast kuni surmani. Otto Eduard Leopold von Bismarck 1. aprill 1815 30. juuli 1898 oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm II 27. jaanuar 1859 4
Rathaus Der Deutsche Reichstag Der Reichstag wurde 1884-1894 nach im Stil italienischen Hochrenaissance errichtet. Im Ersten Weltkrieg wurde die Widmung ,,Dem Deutschen Volke" über dem Portal hinzugefügt. Am 1933 brannte das Gebäude durch Brandstiftung aus und wurde nicht wieder renoviert. 1970 war der Wiederaufbau abgeschlossen und das geschichtsträchtige Gebäude wurde von dem Deutchen Bundestag für regelmässige Sitzungen benutzt. 1999 wurde der neue Reichstag einweihen feierlich. Das Glaskuppel da ist über dem Plenarsaal. 4 Das Brandenburger Tor Das Brandenburger Tor ist 62 Meter breit und 20 Meter hoch. Es ist Symbols Berlins. In die Nacht 5 Die Quadriga Die Quadriga war ein offner
Oktober mit der westdeutschen CDU zusammenschloss. In September wurde Merkel als Direktkandidatin der CDU im Bundestagswahlkreis Stralsund-Rügen-Grimmen nominiert. Von Oktober bis Dezember war Merkel Referentin im Presse- und Informationsamt der Bundesregierung. Bei der ersten gesamtdeutschen Bundestagswahl am zweitem Dezember erhielt die Koalition aus CDU/CSU und FDP 53,8 Prozent der Stimmen und Merkel wurde per Direktmandat in den Deutschen Bundestag gewählt. Mit der Wahl Helmut Kohls zum ersten Bundeskanzler des wiedervereinigten Deutschlands im Jahre 1991 erfolgte Merkels Berufung zur Ministerin für Frauen und Jugend. Im Dezember desselben Jahres wurde Merkel auf dem CDU-Parteitag zur stellvertretenden Parteivorsitzenden gewählt. In den Jahren 1992 bis 1993 war sie Vorsitzende des Evangelischen Arbeitskreises (EAK) der CDU/CSU. Im Juni 1993 wurde sie zur Landesvorsitzenden der CDU in Mecklenburg- Vorpommern gewählt.
· USA laenud ja investeeringud 2. Kellelt pärineb termin ,,sotsiaalne turumajandus" ja mida see tähendab? Termin pärineb Ludwig Erhard´ilt ja see tähendab ,,heaolu kõigile"- majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel ning sotsiaalabi vaestele. 3. Millised on SLV tugevamad erakonnad? Kristlikud demokraadid- Kristlik Demokraatlik Liit Sotsiaaldemokraadid- Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 4. Kuidas nimetatakse SLV parlamenti? Bundestag 5. Kuidas nimetatakse valitsusjuhti? Kes on praegu valitsusjuht? Liidukantsler ja hetkel on selleks Angela Merkel 6. Millised linnad on olnud SLV pealinnad? Bonn ja Berliin 7. Mis tähendab termin ,,raudne eesriie" ja kuidas see seondub Saksamaaga? Piir Nõukogude Liidu ja kommunistlike riikide ning Lääneriikide vahel. Saksamaaga seob seda terminit see, et 1961 aastal ehitati Berliinimüür, mis oli reaalseks osaks ,,raudsest eesriidest" 8
Linnade rahvaarv: 1. Berliin - 3,472 miljoni elanikku 2. Hamburg - 1,702 miljoni elanikku 3. München - 1,256 miljoni elanikku Riigi kord Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Õigusloome eest vastutavad iga nelja aasta järel otsestel valimistel valitav Bundestag, ja Bundesrat, kus on 69 esindajat 16 liidumaalt. Saksamaa president valitakse Liidukogu poolt viieks aastaks. Praegune president on Christian Wulff ja Kantsler Angela Merkel. Raha ühikuks on Euro. Loodus Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe kuid jõgesid on üsna palju. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõed 1. Doonau (2852 km) 2
· ühtne majanduspoliitika USA, Pr., Sb · majanduslikud sidemed nõrgenesid Adenaueri valitsusaeg tõi kaasa: · sotsiaalse turumajanduse · tihe koostöö USA ja lääneriikidega teise ms. Järel Saksamaa · 4 okupatsioonitsooni · kontrollnõukogu · Võitjate eesmärk denatsifitseerimine Lääne-Saksamaa välispoliitika 1950-60.a · Hallsteini doktriin SLV sisepoliitika · demokraatilik · täidesaatev-liidukantsler · seadusandlik-parlament(Bundestag ja Bundesrot) Lääne-Saksamaa välispoliitika: · uus idapoliitika lepingud Poola, Tsehhoslovakkia jne SDV suhete paranemine taasühinemine 1989.a Mõisted: Vietnami sündroom-Vietnami sõjas osalenud USA sõdurid, kes ei saanud sõjakoledustest üle. Hallsteini doktriin-SLV ei tunnusta SDV Tähtede sõda-USA kava luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Reaganoomika-USA majanduspoliitika 1980.a Riigi sekkumine majandusse vähenes.(Ronald Reagan)
2 Saksamaa kaart ning liidumaad, mida on kokku 16 3 Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev /Bundestag/ valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu /Bundesrat/, mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus /Bundesregierung/. Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja
vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks. Presidendi täidesaatev võim on siiski väga piiratud, kuid rahva seas lugupeetuna mõjutab president vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi osa valitsuse moodustamisel ja seadusandliku tegevuse kas kinnitava või ka tagasilükkava lõppinstantsina. Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev (Bundestag) valitakse rahva poolt neljaks aastaks. 14. legislatuuriperioodi parlamendi kohad jagunesid järgmiselt: SPD 298 kohta, CDU/CSU 245 kohta, Bündnis 90/Die Grünen 47 kohta, F.D.P 43 kohta ja PDS 36 kohta. Parlamendi sisemine struktuur, ülesanded ja tööviis on analoogne meie Riigikogu traditsioonidega (tegelikult küll vastupidi), seetõttu pole siinkohal põhjust detailidel pikemalt peatuda.
Die Deutschland Deutschland ist ein Staat in Mitteleuropa. Die Bundesrepublik Deutschland ist ein föderalistischer Staat. Deutschland ist demokratisch-parlamentarischer Bundesstaat. Der Deutsche Bundestag ist die Volksvertretung der Bundesrepublik Deutschland. Das Staatsoberhaupt ist der Bundespräsident und der Regierungschef ist der Bundeskanzler. Der Bundespräsident jetzt ist Christian Wulff und die Bundeskanzlerin ist Angela Merkel. Als Bundesstaat wird die Bundesrepublik Deutschland aus den 16 deutschen Ländern gebildet und stellt die jüngste Ausprägung des deutschen Nationalstaates dar. Die Bundesrepublik ist 357 000 (dreihundert siebenundfünfzig tausend) Quadratkilometer gro.
1949. aastal toimusid Lääne- Saksamaal parlamendivalimised ja veidi hiljem kinnitati ka Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus. Tekkis SLV. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 9. Kuidas arenes SLV pärast II maailmasõda (K.Adenauer, Saksa majandusime, Hallsteini doktriin, Saksamaa taasühinemine). SLV põhiseaduse järgi teostab riigis seadusandlikku võimu parlament, mis koosneb kahest kojast: Bundestag ja Bunderat. Valitsust juhib liidukantsler. Esimeseks liidukantsleriks sai Konrad Adenauer. Tema esmaseks ülesandeks sai riigi majanduse taastamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika. See töötas edukalt ning 15 aastaga suudeti Saksamaa tööstusriigi positsioon taastada. 1950.-1960. aastail oli elatustase kõrge ja tööpuudust peaaegu ei olnud. Umbes 15 aasta jooksul lähtus Saksamaa välispoliitika
piirides periood. Nii suurt voolu imigrante, ihaldanud pülgida Euroopasse, ei olnud nii arvukas. 2015 septembri kuu seisuga üle Sisemere jõudis kohale peaaegu 350 tuhat põgeniku, võrreldes 2014 aastaga kasvas põgenike arv 60 protsendini. Ja arvud aina kasvavad... Kahjuks, Euroopa ei ole kummist ja varem või hiljem võib kaotada oma kultuuri, moraalseid väärtusi ja ajalugu. Euroopa arutab hädavajadust migrantide sisserändu. Eeldatakse noori moslemeid Aagrikast ja Lähis-Idast: Bundestag avaldab tugevatest kättest, et päästa Saksa ekonoomikat. Ma ei või küsimata jätta, kus hakkavad tööle väheharitud inimesed, kes ei valda võõrkeeli? Märtsi 2015 aastast töötute tase Euroopas ei muutunud võrreldes veebruarile, jäi 11,3 %. Peale töökohtade probleemi, minu arvamus keskendub toimuvatele muutustele Saksamaal. Põgenike vool praktiliselt hõivas terve Saksamaa. Paljudes kooli sööklates keelati lauale panna seaviinereid, vorsti ja
ühinemine Euroopa Ühendusega, Prantsusmaa oli selle vastu, Falklandi sõda Argentiinaga, võtab ära SRB saared, Põhja-Iirimaaga terava suhted. 5) Saksamaa Liitvabariik peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Peale II ms jagunes Saksamaa kaheks. Lääne pool kuulus USAle Prantsusmaale ja SRBle(SDV) . Ida oli NSVL(SDV). Berliin suleti müüriga(1961-1989). SLV riigipeaks oli president, riiki juhtis aga kantsler. Bundestag on SLV parlament. Saksamaa sisepoliitikas eristatakse kolme etappi: 1)1950-1960 kristlikud demokraadid vanad traditsioonid 2) sotsiaaldemokraatlik W.Brandt 3)Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei. Konrad Adenauer kantsler, Saksamaa ülesehitaja. Saksamaa majandusime- riik reguleerib majandust, väiksed sõjalised kulutused, laenud, vaba tööjõud. Saksamaa välispoliitikas teravad suhted idapoolsete riikidega. 1960 ja 1970 II poolel suhete paranemine
70ndatel hakati toitu andma talongide alusel. Traagiline aeg, põgeneti USAsse. USAle: Pidid leppima Kuuba kommunismiga. Kennedy mõrvati pärast seda kriisi. NKLile: Võitis, kuna Kuuba jäi kommunistlikuks riigiks. Pidi veel rohkem toetama oma vaeseid liitlasi. · Külma sõja kajastus: ideoloogiline vastasseis. Esimene konflikt, kus osalesid esikriigid otseselt. Berliini kriis · 1949 a. 1)Saksa Liit Vabariik SLV (Bonn)- Demokraatlik, Bundestag, maksid sõjakohustused ära.Saksa 2)Demokraatlik Vabariik SDV (Ida-Berliin)- 1953 rahvaülestõus, surutakse maha, rahvas põheneb Lääne-Berliini ja edasi Lääne-Saksamaale. 13.aug 1961 betoonblokkidest müür- Berliini müür- 155km pikk, 3-4m kõrge. See on ,,raudse eesriide" sümbol. 3)Lääne-Berliin- 1948-49 Berliini blokaad. Vietnami sõda · 1950-75 a. · Osalejad: Põhja-Vietnam (H Chi Minh), Lõuna-Vietnam, USA, NKL, Hiina.
southwest Germany · Citizens have high environmental awareness · Sunniest Region in Germany, Making it the "Solar Capital" · The Heliotrope (the world's first energy self-sustaining solar building) Germany and the Kyoto Protocol · Sets binding obligations on industrialized countries to reduce emissions of greenhouse gases. · Between March 1998 and March 1999, 84 countries including Germany signed the Kyoto Protocol. · In March 2002, the Bundestag unanimously ratified Kyoto. In May 2002, the European Union submitted the articles of ratification for all 15 of its then member states. · Since signing and ratifying the protocol, Germany has committed to reducing its emissions to 21% below 1990 levels between 2008 and 2012 RECYCLING: A Prime Example of German Sustainability How it began... · The "Green Movement" in Germany was ignited by damaging acid rain that was ruining their forests
poliitika põhijooned (ülemkoda annab sageli heakskiidu alamkoja tööle) 5. Kojad komplekteeritakse erinevate põhimõtetega: 1. (alamkoda otsene valimine; ülemkoda teened ja tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik struktuur(1) Fikseeritud seadusega parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (tööorganid alatised keskenduvad ühele valitsemisalale; ajutised komisjonid erakorralised küsimused Poliitiline struktuur oleneb erakondlikust kooseisust fraktsioonid (ühe erakonna saadikud moodustavad) koalitsioon (valitsusparteid) ja opositsioon (ei osale valitsuses)
kaotamine. · Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa (1893) ja Inglismaa (1904). Saksamaa (õpik lk.28-29) Sisepoliitika: · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia, kuid keisril (Wilhelm II 1888-1918) olid laialdased volitused (näiteks määras ta ametisse valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestag`is) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Saksa keisririik oli noor riik Euroopas, sest ta loodi alles 1871.a. Varem oli Saksamaa koosnenud mitmekümnest väikeriigist. Saksamaa ühinemiseliikumine algas 19.sajani I poolel ja selle viis lõpule Preisimaa alistades omavahelises sõjas Prantsusmaa, kes üritas takistada Saksamaa ühinemist (Prantsuse-Preisi sõda 1870-1871)
2 et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa (19.02.2009) 6 ,,Presidendi täidesaatev võim on piiratud, kuid rahva seas lugupeetuna mõjutab president vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi osa valitsuse moodustamisel ja seadusandliku tegevuse kas kinnitava või ka tagasilükkava lõppinstantsina."3 Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev (Bundestag) valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat) pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest ning koordineerib ja kaitseb kõigi 16 liidumaa huve. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest
Tooge näiteid riigipea rollist ja võimupiiridest mõnes parlamentaarses riigis! Briti monarh Kinnitab ametisse peaministri Vabastab PM-i ettepanekul ametist ministreid Avab peale valimisi uue parlamendi 1. istungi Lõunatab PM-iga iga nädal Seega ülesanne: "konsulteerida, julgustada, hoiatada" · Teoorias võib Briti monarh: kuulutada sõda, sõlmida välislepinguid, vallandada PM-i, jne Saksa liidupresident: Valitud spetsiaalse kogu poolt (Bundestag + liidumaade esind.) Kinnitab ametisse kantsleri ja vabastab PM-i ettepanekul ametist ministreid Võib Bundestagi laiali saata, kui valitsus kaotab usaldushäälet. Kuulutab välja seadusi ja võib neid ka vetostada, kuid teeb seda vaid Konstitutsioonikohtuga nõu pidades. Tooge välja pool-presidentaalse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on pool-presidentaalse süsteemiga!
Marshalli plaani teostamine ja NATO sõlmimine näitasid, et Euroopa oli pikaks ajaks ja ametlikult jagunenud kaheks vaenutsevaks leeriks: kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks. 3) Missuguseks riigiks kujunes SLV, kuidas korraldati selle valitsemine? SLV kujunes parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Kõrgeimaks föderaalvõimuorganiks sai parlament, mis koosneb kahest kojast: Liidupäev e Bundestag valiti üldvalimistel proportsionaalse esindatuse põhimõttel; Liidunõukogu e Bundesrati liikmeid valisid liidumaade maapäevad ning kõik liidumaad olid võrdselt esindatud. Valitsus eesotsas liidukantsleriga toetus Bundestagi enamusele. 4) Mida kujutab endast Marshalli plaan, Trumani doktriin, NATO, VMN ja VLO? Marshalli plaan nägi ette 13 miljr dollari eraldamist Euroopa majanduse taastamiseks Trumani doktriin nägi ette kommunismi pealetungi peatamise NATO 1949
Restauratsioon ja revolutsioon(1814-1871) Peale seda kui venelaste, austerlaste ja preislaste armee 1813 aastal Leipzigi all Rahvaste Lahingus lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele Waterloo all Brüsseli lähedal ning 1815. aastal toimus Viini kongress. Sellel kongressil asutati Saksa Konföderatsioon (Saksa Liit), mis koosnes 42-st Austria poolt kontrollitavast riigist ja linnast. Seda juhtis Bundestag Maini äärsest Frankfurdist. 18201830 toimus kiire industrialiseerimine ja moodustati tolliliit, mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler Otto von Bismarck soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega. Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass Märtsirevolutsiooni Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle 1849. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa Saksamaa ühendamist.
rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus Parlament Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist sai Bundestagi neljandaks parteiks.
rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud → rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn → SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast → igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus → Parlament – Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) → presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist → sai Bundestagi neljandaks parteiks.
Väliskaubanduses alates 1986.aastast esikohal maailmas. Peep Reimer 3.2. Sisepoliitika: · Riigikord - parlamentaarne vabariik. SLV asutati 24.mail 1949.a.; pealinn Bonn (alates 1991.a. taas Berliin). SLV on föderatiivne riik, mis koosneb liidumaadest. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament e. Landestag ja valitsus (analoogne USA-ga), millel on õigus lahendada liidumaa siseküsimusi. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi e. liidukantsleri. Silmapaistvamad kantslerid on olnud: · Konrad Adenauer (KDL) 1949.a.-1963.a. (14 aastat) · Helmuth Kohl (KDL) 1982.a.-2000.a. (18 aastat) Riigipeaks on 5 aastaks valitav president, kellel on peamiselt ainult esindusfunktsioonid. SLV-s on mitmeparteiline süsteem, kuid parlamendis on olnud esindatud 5% künnise tõttu (kehtestati 1957.a.) ainult kuni 4 parteid
impeerium lagunes Põhja-Iirimaa tekitas tervaid konflikte b) Prantsusmaal: 1946a. võeti vastu uus põhiseadus ning kehtima hakkas IV vabariik presidentaalne 1947-ndani valitsuses ka kommunistid 1958 V vabariik. Poolpresidentaalne. Impeerium lagunes 1968 noorterahutused c) Saksamaa Liitvabariik 1949 uus põhiseadus, millega kehtestati föderatiivne vabariik. Kahekojaline parlament: Bundestag ja Bundesrat Okupatsioonireziim lõppes 1951 1955 liitus NATOga Majanduslikud muutused a) Suurbritannias Leiboristid lõid tervisekindlustuse, riigistati palju ettevõtteid, ehitati maju vaestele 1949 liituti Marshalli plaaniga 1973 liituti Euroopa Majandusühendusega b) Prantsusmaal 1948 liituti Marshalli plaaniga 1957 osales Euroopa Majandusühenduse loomisel 1960 suur majanduskasv c) Saksa Liitvabariigis 1950-1969 suur majanduskasv
Pikemalt artiklis Põhja-Saksa Liit Pikemalt artiklis Saksamaa ühendamine Peale venelaste, austerlaste ja preislasete 1813 aastal Leipzigi all Rahvaste Lahingus lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele Waterloo all Brüsseli lähedalning 1815. aastal toimus Viini kongress. Sellel kongressil asutati Saksa Konföderatsioon (Saksa Liit), mis koosnes 42st Austria poolt kontrollitavast riigist ja linnast. Seda juhtis Bundestag Maini äärsest Frankfurdist. 18201830 toimus kiire industrialiseerimine ja moodustati tolliliit, mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler Otto von Bismarck soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega. Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass Märtsirevolutsiooni Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle 1849. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa Saksamaa ühendamist
kaotamine. Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa (1893) ja Inglismaa (1904). Saksamaa (õpik lk.28-29) Sisepoliitika: Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia, kuid keisril (Wilhelm II 1888-1918) olid laialdased volitused (näiteks määras ta ametisse valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestag`is) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. Saksa keisririik oli noor riik Euroopas, sest ta loodi alles 1871.a. Varem oli Saksamaa koosnenud mitmekümnest väikeriigist. Saksamaa ühinemiseliikumine algas 19.sajani I poolel ja selle viis lõpule Preisimaa alistades omavahelises sõjas Prantsusmaa, kes üritas takistada Saksamaa ühinemist (Prantsuse-Preisi sõda 1870-1871)
f. Rahumeelne valitsuse kritiseerimine 21) Parlamendi ülesanded ja õigused a. Seaduste vastuvõtmine b. Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid c. Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid d. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle e. Riigieelarve vastuvõtmine 22) Parlamendi nimed erinevates maades a. Eestis Riigikogu, Soomes Seim, Rootsis Rikstag, Lätis Seim, Leedus Seim, Venemaal Riigiduuma, Saksamaal Bundestag, USAs Kongress (kaks koda: Senat ja Esindajatekoda), Suurbritannias Parlament (kaks koda: Ülemkoda ja Alamkoda) 23) Riigikogu struktuur a. Juhatus: esimees + aseesimehed b. Komisjonid: õigus-, keskkonna-, põhiseaduse- ja väliskomisjon c. Fraktsioonid (saadikurühmad): · Valitsuskoalitsiooni omad: Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit · Opositsiooni omad: Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond 24) Eesti presidendi peamised ülesanded: a
Mitmetes riikides tugevnesid alates 1980.aastatest paremäärmuslikud jõud, kes rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist ning vastandasid ennast eurointegratsioonile ja Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid: KDL/KSL (Kristlik-Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja
Restauratsioon ja revolutsioon(1814-71) Igal asjal on lõpp kui venelased, austerlased ja preislased 1813 Leipzigi all Rahvaste Lahingus lõpuks Napoleoni väed purustasid. Sellele järgnes veel prantslaste kaotus brittidele Waterloo all Brüsseli lähedal. Peale selliseid sündmusi korraldati 1815. aastal Viini kongress Viin tantsis. Sellel kongressil asutati Saksa Konföderatsioon (Saksa Liit), mis koosnes 42- st Austria poolt kontrollitavast riigist ja linnast. Seda juhtis Bundestag Maini äärsest Frankfurdist. Napoleoni vastu suunatud vabastussõjad tugevdasid Saksamaal soovi reformide ja rahvusliku ühtsuse järele. 18201830 toimus kiire industrialiseerimine ja moodustati tolliliit, mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler Otto von Bismarck soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega. Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass Märtsirevolutsiooni Berliinis
ka piisavalt pol olukord, e t oleks tunnustatud lõplikult seda piiri , mis oli tekkinud Saksamaa ja Poola vahel . Piiriküsimus jääb lahti kuni 1990 aastani . Täitevvõimu tugevdamiseks on ette nähtud olulise institutsioonina konstitutsioonkohut. Konsttutsioonikohus on istants , mis aitab täitevvõimul jõuda pol lahendusteni küsimustes , kus ei saavutata läbimurret parlamendis. Konstitutsioonikohtu erinevate lahendite nimekirjas oli murranduline Bundestag'i laialisaatmine (1984), `konstruktiivne umbusaldusavaldus',millega väga selgelt tugevdati kantsleri institutsiooni rolli parlamendiga võrreldes. Selle otsuse järel sai saksamaast kantsleri vabariik. 1981 a vahetub saksamaal võim Bundestag avaldab umbusaldust Helmund Schmiti juhtitud sotsdem ja vabdem valitsusele ja ametisse asub Kohli juhitav kristlike dem ja vabade dem koalitsioon. Helmut Kohli arvates siiski talle ei piisa, et ta sai vüimule läbi umbusaldusavalduse
Sotsiaaldemokraatlik Partei (vasakpoolsed), nende kõrval on olulisim mõni aasta tagasi natsionalistlikuks tembeldatud Austria Vabaduspartei, kuhu kuulus Jörg Haider. Bundesrepublik Deutschland 1949-1990 23. mail 1949 jõustus läänetsoonide Saksamaal uus põhiseadus, mille alusel loodi Saksamaa Liitvabariik. Uus põhiseadus rõhutas rohkem inimõigusi ning võimude lahusust (et välistada Ermächtigungsgesetzi võimalikkust tulevikus). Põhiseaduse järgi valitakse Saksamaa parlament (Bundestag, 614-kohaline) neljaks aastaks (välja arvatud siis, kui kantsleri soovil president kuulutab välja erakorralised valimised). Bundestagi kõrval on ka nö. parlamendi ülemkoda (Bundesrat, 69-kohaline), mis valitakse liidumaade (Bundesländer) esindajatest. Saksamaa riigipea on liidupresident (Bundespräsident), kes valitakse viieks aastaks selleks kokkutuleva valimiskogu (Bundesversammlung10) poolt. Bundespräsident nimetab
EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks
In der Schweiz in die Schweiz In der Bundesrepublik in die BRD In Estland nach Estland In Deutschland, Schweden nach deutschland 1990 – neunzehnhundert neunzig Im Jahre 1990 Heute ist der 3 (dritte) oktober Montag, der 3 (dritte) oktober Am dritten oktober Die Bundesrepublik Deutschland – Saksamaa liitvabariik Das Bundesland, -“er – liidumaa Der Bundesstaat, -en – liiduriik Der Bundestag – liidupäev Der Bundespräsident – liidupresident Der Bundeskanzler – liidukantsler Die Parte, -en – partei Die Macht, -“e – võim, riik Der Krieg, -e – sõda Der Zweite Weltkrieg – II maailmasõda Der Frieden – rahu Das Ende, -n – lõpp Due Wahlen – valimised Die Industrie – tööstus Das Industrieland, -“er – tööstusmaa Das Produkt – toode Fremd – võõras Das Fremdwort, -“er – võõrsõna Politisch – poliitika Die Politik – poliitik
1938 uus põhiseadus, kahekojaline riigikogu, alamkoda Riigi volikogu 80 liiget ja ülemkoda Riiginõukogu 40 liiget 1992 uus põhiseadus - ühekojaline riigikogu 101 liiget Parlamendid maailmas Soome: Eduskund (1 kojaline) Läti, Leedu, Seim (1 kojaline) poola kahekojaline Venemaa Venemaa Federatsiooni Federaalkogu 2 kojaline alamkoda riigituuma, ülemkoda federatsiooninõukogu Saksamaa Liidupäev(Bundestag) kahekojaline, alamkoda liidupäev, ülemkoda liidunõukogu Rootsi Riigipäev (Rikstag) Prantsusmaa kahekojaline ülemkoda Senat, alamkoda Rahvuskogu Inglismaa (1267) Parlament, 2 koda, alamkoda Alamkoda, ülemkoda Lordide koda USA Kongress 2 kojaline, alamkoda esindajate koda, ülemkoda: Senat Mille poolest erineb kahekojaline parlament ühekojalisest Kahekojalises moodustatakse alamkoda otseste üldvalimiste teel, ülemkoda
mõistlikkus pole olemas. See on asendatud mõjuvõimsa ja olulise konstitutsioonikohtuga, mida Valitsusel on lihtsam kontrollida kui referendumite tulemusi. - liidumaade positsioon tugevneb (Baier), - parteid, demokraatiaklausel, - referendumite keeld, - piir Poolaga, Art. 23 Olulisi Konstitutsioonikohtu otsuseid: - KP keelustamine (1956) - valitsusemeelse telekanali keelustamine (1961) - parteide rahastamine (1966, 1968) - Bundestag’i laialisaatmine (1984), ‘konstruktiivne umbusaldusavaldus’, - Maastrichti leping (1993) Suured parteid: Kristlikud demokraadid (CDU/CSU) – CSU on Baieri Kr.-Dem. Partei, millel on koostööleping CDUga. CDU ei sea iialgi üles oma kandidaate Baieris. Sotsiaaldemokraadid (SPD) – vanim Saksa partei, traditsiooniliselt tugev Põhja-Saksamaal. Väikesed parlamendiparteid: - Vabad demokraadid (liberaalid) (FDP), - Rohelised (G),
Tänapäeval on peaminister kujunenud juhtivaks tipp-poliitikuks, mõnedes Euroopa riikides ka sisuliseks riigipeaks. Nii esindab Euroopa Liidu tippkohtumistel Suurbritanniat peaminister ja Saksamaad liidukantsler. Kui peaministri ametissepanek sõltub enamikus Euroopa riikides parlamendist, siis üksikute ministrite puhul on põhiotsustaja just peaminister. Näiteks Saksa 17 Valitsemine ja avalik haldus seaduste järgi ei saa Bundestag üldse hääletada umbusaldust üksikule ministrile. Just nendes riikides, kus parlamendis on 2–3 tugevat parteid, on peaministri mõju suurem (nt Suurbritannia ja Saksamaa). Siiski sõltub peaministri tugevus oluliselt ka konkreetsest poliitikust. Mitmeparteilise valitsuse mudel nõuab peaministrilt oskust partneritega läbi rääkida ning erakondade seisukohti tasakaalustada. Eestis sõltub valitsuse tõhusus pigem
Erandiks on Briti ülemkoda, mille vajalikkuse üle diskuteeritakse sellepärast, et see on moodustatud ebademokraatlikul kujul. Kui on tegu kahekojalise parlamendiga, siis nimetatakse esimest koda küllalt sageli rahvuskoguks või rahvusassambleeks, näiteks Prantsusmaa ja mitmed Aafrika riigid. Austrias on alamkoja nimetuseks Rahvusnõukogu, Itaalias deputaatide koda, Ühendriikides ja Belgias Esindajatekoda. Teist koda nimetatakse äärmiselt sageli Senatiks (Saksamaal Bundestag). Kui on tegemist ühekojalise parlamendiga või kahekojalise parlamendi esimese kojaga, siis see valitakse praktiliselt alati otsestel üldvalimistel. Erandeid on siin väga vähe, näiteks Hiina, kus see valitakse suuremate haldusüksuste esindusorganite ning sõjaväelaste poolt. Esimese koja või ühekojalise parlamendi valimised toimuvad harilikult iga 4-5 a tagant. Üldreeglina uuendatakse korraga terve koosseis.
Riigipäev on üsna killustatud. Vastuvõetud seadused ei vaja valitsuse- või riigipeapoolset väljakuulutamist, Riigipäev kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele. Kuningas on esindusülesannetes riigipea (Karl XVI Gustav). Saksamaa Liitvabariik Parlamentaarne vabariik. Liitriik, mis koosneb 16 liidumaast, kõigil neil on oma põhiseadus, valitsus ja kohtud. Põhiseadus alates 1949. Keskparlament koosneb Liidupäevast (Bundestag) ja Liidunõukogust (Bundesrat). Liidupäeva liikmed (üle 600) valitakse 4 a-ks. ½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik-Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines. Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada
osalemine; 9) kõrgema kohtu (sh ka konstitutsioonikohtunike) valimine või nimetamine; 10) sõja või rahu lõplik sanktsioneerimine; P. 4. STRUKTUUR Parlamendid on kas ühe- või kahekojalised. Kahekojalised parlamendid on enamasti tekkinud kolmel põhjusel: 1) ajalooliselt (Šveits - Liidukogu ja Rahvuskogu; Suurbritannia Alam- ja Lordide koda); 2) föderatsiooni alusel ( Saksa LV - Bundestag; Bundesrat); 3) kui üks koda on teise suhtes kontrolli(revisjoni)funktsioonis. Föderaalparlamentide üks koda valitakse reeglina otse rahva poolt, teine koda aga mingil proportsionaalse esindatuse põhimõttel riikliku korralduse ja haldusterritoriaalse jaotuse alusel. Samas võivad formaalselt ühekojalised parlamendid korraldada oma tööd sisuliselt kahekojalistena. Näiteks Norras jaguneb parlament uue koosseisu alguses kaheks: seadusandluskärajad ehk
Riigipäev on üsna killustatud. Vastuvõetud seadused ei vaja valitsuse- või riigipeapoolset väljakuulutamist, Riigipäev kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele. Kuningas on esindusülesannetes riigipea (Karl XVI Gustav). Saksamaa Liitvabariik Parlamentaarne vabariik. Liitriik, mis koosneb 16 liidumaast, kõigil neil on oma põhiseadus, valitsus ja kohtud. Põhiseadus alates 1949. Keskparlament koosneb Liidupäevast (Bundestag) ja Liidunõukogust (Bundesrat). Liidupäeva liikmed (üle 600) valitakse 4 a-ks. ½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik- Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines. Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada
de/files/1027946170.39/Begruendung.pdf Internet für alle (2000). 118 http://www.bundesregierung.de/Themen-A-Z/Informationsgesellschaft-,3798/Initiative- Internet-fuer-alle.htm SEOTUD DOKUMENDID: "Internet for All" Ten Steps on the Path to the Information Society (18/09/2000). http://www.staat-modern.de/eng/download/info/tensteps.pdf ALLIKAD · Bundesgezetzblatt, 1949-... Veebiallikad: · Bundestag: http://www.bundestag.de/ · Bundesrat: http://www.bundesrat.de/ · Bundesregierung: http://www.bundesregierung.de/ · Ametlik Teataja: http://www.bundesanzeiger.de/index.php?main=5&sub=2 · Koostöös Justiitsministeeriumiga hallatav õigusalane andmekogu: http://www.staatmodern.de/gesetze/uebersicht/index.html · Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik: http://www.bsi.bund.de/ · Forum Informationgesellschaft: http://www.foruminformationsgesellschaft
annaabi.ee 
