kõik, mis aitasid kogukonna võimu tugevdada. Tegeleti loomade ohverdamisega, kuna ohvriand oli oluline suhtlemisvahend jumalatega, et saavutada sõjaõnne, saada lapsi, religioosse elu lõppeesmärk oli taevasse pääsemine. Taeva all mõisteti käesoleva elu täiustatud kuju. Taassünni ja vaimse vastutuse mõisted on nende usundis tundmatud. Budismi mõiste ja rajaja Budism on religioon, iidne filosoofia (maailmast arusaamise viis), mis on saanud kõige rohkem mõjutusi Induse oru religioonist. Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Arvatakse isegi, et ükski inimene ei ole neid kõiki läbi lugenud. Budistliku õpetuse sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budismi rajajaks oli Põhja-India radsha poeg Siddharta Gautama, Virgunu, kes on tuntud Buddha nime all. Tema sünniaastaks arvatakse olevat 557 e.Kr. Temast pidi saama sõjapealik, ent 29-aastaselt,
Budism 2009 Budism Budism on Buddha Skjamuni ning see arvatavasti 6.5. saj eKr ning selle põhjal Indias tekkinud õpetus ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha.
vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh sansaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine. Budalase eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade väline külg on buda õpetuse järgi vaid meelepete ja illusioon (maya, maaja), mis on olemas vaid niipalju, kui inimene talle ise väge annab. Neli põhipahet budistlikus käsitluses: 1. kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding, 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma, 3. väärusk, 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus). Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb); 2
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks.
Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12
kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks siiani). See näitab, et usul on vabastav mõju, usk mõjutab poliitikuid tegema paremaid otsuseid ning seisab vastu korruptsioonile ja ebaõiglusele. Antud referaadi esimesed peatükid keskenduvad hinduismi tutvustamisele, teises on kirjeldatud budismi ajalugu ning tavasid
Taevas, mis oli ülemjõud. Läbi aastatuhandete on olulisel kohal olnud esivanemate kultus. Muistsed hiinlased austasid esivanemaid ja küsisid neilt nõu, kuidas korraldada oma igapäevast elu. Uskusid,et elu jätkub pärast surma. Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: taoism,budism ja konfutsianism. Budism Õpetas usklikele, et nad saavad mitu korda ümber sündida ning siinses elus heategude sooritamine annab paremaid võimalusi järgmises elus. Budism on iidne filosoofia, mis pärineb Indiast. Budistliku õpetuse sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budismi rajajaks oli india prints, kelle nimi oli Siddhartha Gautama (hiljem Buddhana). Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust e. ettekirjutust.
alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetusesk oli taoism lühikest aega 2. saj eKr Hani riigi algusaegadel. Hiina budism budism jõudis Hiinasse 1. saj pKr Indiast mahajaana (`Sure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündides saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
perekonnas ning hooramine ja abielurikkumine on patud, mille eest islam näeb ette kõige rangemaid karistusi. Koraan lubab mitmenaisepidamist (kuni 4 naist mehel, naisel üks mees), kuid pigem lese või vaeslapse abistamiseks. Islam lubab lahutust, kuid Koraan seda väga heaks ei kiida. Mehe roll on kanda hoolt oma naise ja laste eest, tagades neile korraliku toidu ja riietuse, naise ülesanne on kodu korras hoida ja lapsi kasvatada. BUDISM Budism on saanud oma nimetuse buda järgi. Buda pole isik, seda võiks pigem tiitliks nimetada. Läänemaailmas on harjutud keskenduma Buddha isikule, budistid aga eelistavad rõhutada mitte Buddhat ennast, vaid tema õpetust. Budistide jaoks on alati olulisim õpetus, see näitab asjade tõelist olemus. Buddha rändav kerjusmunk, kes otsis lõplikku tõde, mis vabastaks inimese täielikult kannatustest. Ta elas karmi elu, oma vähese toidu hankis ta kerjates. Sügava meditatsiooni
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
Sanskrit on vanaindia keel, mida kasutati alates veedade ajajärgust erinevate pühakirjade, filosoofiliste õpetuste, kirjanduslike tekstide jm ülestähendamiseks. Sanskriti keelel on nüüdisaegses Indias täita sama osa, mis oli ladina keelel kesk- ja uusaegses Euroopas. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 12 5. BUDISM: 5.1. Siddharta Gautama – budismi rajaja: Buddha (sanskriti k virgunu, valgustunu) on nimi, mis anti budismi rajajale Siddharta Gautamale (nimetatud ka Šakjamuniks, šakja hõimu targaks). Pärimuse järgi elas ta 6. – 5.saj eKr Põhja-Indias ning pärines valitsejasoost. Pärast seda, kui ta oli 29 aastaselt näinud esimest korda elus rauka, haiget, surnut ja rändavat askeeti, olevat ta hakanud sügavalt
jumalateks). 8) Grupeerimine religiooni keskse mõiste järgi. Näiteks seaduseusundid juutlus ja islam, kuna seal on väga olulised jumala käsud ja keelud. Kõike neis usundites ei saa siiski taandada käskudele ja keeldudele. Niimoodi võiks religiooni samastada moraaliga, religioonil on aga rohkem dimensioone. Lunastususundi seavad eesmärgid inimese vabastamise millestki, mis teda seob: müsteeriumiusundid (kristlus), budism. Nähtused, millest vabanetakse pole siiski alati võrreldavad. Kõik usundid on ajas muutunud. 1. Religioon mängib inimkonna ajaloos suurt rolli. Et mõista kultuuri, ajalugu ja ühiskonda, on oluline mõista religiooni. 2. Religioon mõjutab inimese otsuseid. Et mõista inimest, tuleks mõista tema religiooni. 3. Et mõista võõraid kultuure, on oluline mõista rahvaste religioone. 4
Inimesd sinna sattudes pannakse tema süda ja jaanalinnu sulg kaalule. Süda ei tohi olla raskem kui sulg. Peale seda saab kas hea elu paradiisis või lihtsalt lakkab olemast. · Olid kindlad normid, mille järgi pidid inimesed käituma, et pääseda paradiisi. 02.11 Jaan Lahe India · Riik ja religioon on läbi põimunud. · 2001. a andmete järgi oli suurem osa(88%) hindusid, vähemuses olid budistid(0.8%), kes ei ole isegi India budistid, vaid sisse rännanud. Mingil määral esineb ka metslasi- animismi usku inimesi; alg-juute ja alg-kristlasi. Hinduism · Seda ei ole pmst olemas kui ühtset usundit. · Etniline ja ühiskondlik erinevus · Hinduks saab ainult sündida-sinu kastikuuluvus: - Marna(värv)-kast. Diskrimineerime toimub nahavärvi alusel. - Tekib aarialaste tungimisega Indiasse. - Arya: brahmana-preestrid, ksatriya-sõdalased, vis-ülejäänud rahvas, sudra-
olla jumalate teener.. hindud asustavadelu, kõiki eluvorme, loodusrahvaid ja kultuuri, india köök on peamiselt taimetoit, on pühalehm. Veise liha söömine on sama mis inimliha nende jaoks. Askeetlus, askees- keha kurnamine vaimse valgustuse eesmärgil. On pos. askees-keha kurnatakse läbi liialduste, neg. Askees-keha piinatakse läbi loobumiste. Pereisa läheb kuhugi. Dharma. Ülitõde, universumi kord, maailmakord. Seda usuvad ka budism, ja värk veel oli mingi, see tähendab seda et inimene saabn õigesti aru loodusest või siis jumalast, kuna näeb siis et jumal on ehk brahman on looduse taga ja inimen epeab elama kooskülas selle universumi korraga et jõuda moksasse. Induistlik sümboolika. OM kõige võimsam mantra ja koosneb kolmest kõrgemast helist a u m Ja hääldatakse om tähendab kolme india kolme pühaveedat, hindud usuvad et see om väljendab universumi
-) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel) ja kogemuslikeks usundeiks nt budism.
3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid.
kohtab vanurit, haiget, surnut ja askeeti, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse. Siddhartha läkski otsima võimalust, kuidas kannatusest vabaneda. Ajas pea kiilaks, muretses askeeditarvikud. Koos viie askeediga alustas ranget paastu, ent see ei viinud sihile. Loobus karmist eluviisist, pesi end, jõi kruusitäie piima ning istus bodhipuu ehk virgumise puu alla. Seal mediteerides sai ta oma otsingutele vastuse, virgumise hetk oli koitnud ning temast sai Buddha. Ülejäänud elu veetis ta õpetades, rajas nii munga- kui nunnakogukonna. Viimased eluaastad veetis kloostris, tema surnukeha põletati. Traditsioon kõneleb, et tuhk peideti kaheksasse paika, kuhu püstitati poolkerakujulise kupliga ehitised stuupad. pettekujutlustes elamine inimesed elavad sageli pettekujutelmades, kujundavad oma meelte ja mõtlemisega arusaama elust ja maailmast. Argipäeva eluolu siiski petlik ja näilik, samuti ka inimese mina
nii, et islamieelses usundis olid pühad kuud, mil ei võind verd valada ega tülitseda ja sel ajal tuldi mekasse et rahuliku kaubitsemise kõrval sooritada palveränd Ka'ba kivi juurde .. / Palveränd lõppeb palvepeoga, mis kestab 3p, ohverdatakse lambaid jumalale, et head õnne endale paluda Traditsiooniline lugu: Muhammad saatis oma saadikud araabia hõimude juurde religioonist ja 5 tugisambast teavitama, kõik kes tahtsid liituda said kui tunnistasid neid viit tugisammast Muftil õigus anda välja legaalset arvamust ehk fawtat kui keegi selle väljastanud, siis see oli selle mufti arvamus tema teadmistele vastavalt. Teine Mufti võib anda teiste teadmisetga fawta välja, a mõlemad on legaalsed Islami müstiline vool ehk sufism Araabiakeelne nimetus on Tasawwuf, see lisandus hiljem tähendab karedast villasest rüüd selga panemist Zuhd ehk askees, maailmast eraldumine islami prohvet keelas seda, sest pole inimesele
Väärtustas hoopis suicide- enesetappu. Näide Tammsaare ,,Kõrboja peremehest" Kui Katku Villu end maha lasi, ütles isa selle kohta, et see oli esimene tõeline mehetegu tema elus. VANA IDAMAADE FILOSOOFILISED ÕPETUSED ISELOOMULIKKE JOONI IDAMAADELE * Idamaades kujunesid välja vanimad kõrgkultuurid ehk iidsed tsivilisatsioonid (nt Vana Egiptus, Babüloonia, India, Hiina). * Kõik 3 maailma usundit on pärit Idast. Vanim on budism. Buddha sündis Põhjs-Indias, praeguse Nepaali territooriumil. Teine maailma usund kristlus tekkis Lähis-Idas, Vahemere idarannikul. Kolmas maailma usund islam. Meka asub Araabia poolsaarel, tänapäeva Saudi-Araabia territooriumil. *Lisaks tekkisid Idamaades rahvususundid hinduism (maailmas 900 milj hinduisti) või eriline etnoreligioon judaism, mille sümboliks on 6-haruline Taaveti täht, mis on ka Iisraeli lipul.
Teatud pidustustel teatud riitused. Rongkäik, ohverdus ja … Pühamus oli altari tuli ette valmistatud, siis aeti loomad sinna keskele. Nad tapeti, võeti teatud organid anti jumalatele, osad põletada. Paluti jumalatelt nt võitu sõjas, õnnistust linnale jne.. lubati järgmiseks korrasks teatud kogus ohverdusi jne. Viimasena oli see, kas jumal oli ohverdusega nõus. Kas ja kuidas altari tuli põlema läks, kuidas ohverdus oli nõus minema jne. 16.november 2012 3.loeng India budism Indias valitses suur stress, ühiskondlikust muutusest tekib ka budism. Teljeajastu-aeg kui Iisrealis tegutsevad erinevad profetid. 8.-4.saj. eKr. Stress on tingitud sellest, et .. Liikumiste vahe on selles, et kes tunnistavad vedade kirjandust ja need kes ei tunnista. Neil liikumistel on ka ühisjooni: usutakse et enesepiinamine ja liha suretamine viib paradiisi; 8 kesmine tee peaks tähendama, et ei piinata ennast
Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted.
Jaapani ajalugu jaotatakse järgmisteks perioodideks: Aeg Perioodi nimi Olulised sündmused 1) 13 000 eKr - Jmoni periood Kütid-korilased 300 eKr 2) 300 eKr 300 Yayoi periood Põlluharimine (riis), Väikeriigid 3) 300710 Kofuni periood Ühendatud Jaapan, budism, Esimene põhiseadus 4) 710784 Nara periood Nara ja Nagaoka on pealinnad 5) 7841192 Heiani periood Kyto (Heian) saab pea- Linnaks, Taira dünastia 6) 11921333 Kamakura periood Minamoto dünastia, zen-
(Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast. 3 ÜLDANDMED
väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda? 1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon. Kõik kolm maailma usundit on tulnud idamaadest (Budism, Kristlus, Islam). Ka hinduism, judaism. Budism Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal. Rooma impeeriumi idaosas. Islam Koraan ,,Allah on ülekõige". Pärit on araabia poolsaarelt. (Saudi Araabia linn Meka). 3) Riiklus. Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid, Akad. Neljandal aasta tuhandel enne Kristlust tekkisid esimesed riigi moodustused linnriigid. Vaated riigile on osa poliitilisest filosoofiast. 4) Looduslikud klimaatilised tingimused
Strabon ja Diodoros Siculus, kuid muud materjali nende kohta on vähe. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. Braahman - hinduismis preester või preestri õpilane; kõrgeima, vaimulike seisuse liige Indias. Budism - (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama; arvatavasti 6.–5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Šākjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena
Wapusk. Rahvuspark Kanada põhjaosas, kus saab tutvuda tundraloodusega, sõita koerarakendiga ning vaadata jääkarusid vabas looduses. Yellowstone. Maailma esimene rahvuspark (1872) kuumaveeallikate, geisrite ja omapärase maastikuga. Suure kanjoni rahvuspark. Üks tähtsamatest USA loodusimedest. Teotihuacan. Suurim linn Kolumbuse-eelses Ameerikas, kus tänaseni on säilinud hiiglaslikud püramiidid. Chichen-Itza. Iidne maiade linn, mis valiti ka uute maailmaimede hulka. Costa Rica rahvuspargid ja looduskaitsealad. Lähisekvatoriaalsed vihmametsad omapärase taimkatte ja loomariigiga. Evergladesi Rahvuspark 36. Ülevaade Lõina Ameerika looduse iseärasusest ja turismivõimalustest 19 LõunaAmeerikasse kuuluvad ÜRO liigituse järgi (12 riiki) : Argentiina, Boliivia, Brasiilia, Peruu, Tsiili, Uruguay, Venezuela, Prantsuse Guajaana, Kolumbia, Ecuador, Paraguay, Suriname.
Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. 3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas kui ka mujal arenenud maailmas: · Religioonis: tekkisid maailmareligioonid - hinduism, budism, taoism, judaism · Majanduses: uute maaharimistehnikate kasutuselevõtt, toimus kaubanduse ja jõukuse kasv, linnastumine · Poliitikas: lõpeb Lähis-ida impeeriumide ülemvõim; Kreekas areneb välja demokraatia ja tekivad linnriigid. Suure poliitikafilosoofia aeg jõudis Kreekas kätte paradoksaalselt ajal, mil Ateena oli langenud Spartale ja demokraatlik linnriigi valitsemiskorraldus oli lõppenud.
ja dolmenid (kuulsaim - Stonehenge Wiltshire's Inglismaal - u 1500 BC). Iga kivi on individuaalne, ülekaaluka personaalsusega. Need olid esimesed hauaehitised, mille ülesandeks olid matuserituaalid, pööripäevade märkimine maastikul, jumalatega lävimine jne. Samuti kultuseobjektid, ohvripaigad, mis võisid olla ka lihtsalt kokkusaamise kohad. Arheoloogid arvavad, et see püha paik oli ehitatud selleks, et avaldada austust suvisele pööripäevale. Sisemine U-kujuline ekseeder (poolring) on kujundatud avatud osaga selle horisondi punkti poole, kuhu pööripäeval päike kaob. Vanim aiakunst ulatub aega, mil inimene hakkas üldse maad harima. Esimesed põllunduskultuurid tekkisid Egiptuses Niiluse jõe kallastel, Mesopotaamias, Indias ja Hiinas. Esimesed aiad tekkisid igiammu samuti antiiksetes idamaades. Maal, kus oli kuuma kliima, vajati
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
