Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Brasiilia sugalill". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sugalill, hooldustingimused, nõudlik, aknast, kontorisse, hooldusjuhend, rohket, liivaga, poti, jääks, kasvutingimused, valgustingimusteGolden Coast on aretatud lõhnavast draakonipuust. Vaatamata oma nimele ta ometi ei lõhna. Golden Coastil on rohelised kollaste äärtega 6-8cm pikkused laiad lehed. Poodides on peamiselt müügil ühe tüvega taimi, aga on võimalik saada ka kahe kuni nelja tüvega taime. Golden Coasti hooldusjuhend Lõhnav draakonipuu vajab aastaringselt mõõdukat kastmist. Tuleks jälgida, et muld läbi ei kuivaks! Draakonipuule ei meeldi, kui ta poti alla jääb vesi, seega peale kastmist tuleb üleliigne vesi poti alt ära valada. Kui seda mitte teha, lähevad draakonipuu juured mädanema. Draakonile meeldib kõrge õhuniiskus, seetõttu on soovitav draakonipuu pott asetada niiske liivaga alusele või kui see pole võimalik, siis nädalas paar korda piserdada lehti veega. Kui Golden Coasti lehtedele tekivad tumekollased laigud, siis selle järgi on võimalik aru saada, et talle kas ei sobi kasvukoht või on
1.2 Valgusnõuded Hoida valges, akna lähedal või hajutatud valguses. Otsest kevadist päikesevalgust tuleks vältida. Kui alpikann kasvab valges, võib õitsemise ajal temperatuur olla ka kõrgem. Valguse kompenseerimiseks, eriti soojas ruumis, võib anda fütolambiga lisavalgust. 1.3 Nõuded niiskuse ja mulla suhtes Kuna alpikann vajab kõrget õhuniiskust (60-80%), siis tuleks küttekeha lähedusse teda mitte panna. Õhuniiskuse tõstmiseks võib poti asetada veega täidetud alusele, millel on kivikesed või panna veega täidetud anum taime lähedusse. Vältida tuuletõmmet ja järske temperatuuri muutuseid. Suvel võib viia õue poolvarjulisse kohta. Alpikannile sobib toitainerikas happeline mullasegu, näiteks lehemuld, sõnnikumuld, turbamuld, mättamuld ja liiv. Samuti sobib segu: kanarbiku või männimetsamuld, sõnnikumuld, mättamuld ja liiv. 1.4 Väetamine Ei vaja üldiselt väetamist, eriti pärast õitsemist
päikesevalguse langemist taimele. Sobivad hästi tuppa või kontorisse , sest püüab õhust kahjulikke aineid. Vaatamata oma nimetusele lõhnav draakonipuu ta ei lõhna. Nimetus lõhnav draakonipuu on tulnud sellest, et ta on aretatud looduses kasvavatest draakonipuudest, mis lõhnavad väga tugevalt. Lemon Limel on 6-8cm pikkused lehed. Lõhnavale draakonipuu vajab aastaringselt mõõdukat kastmist. Tuleks jälgida, et muld läbi ei kuiva. Draakonipuule ei meeldi, kui ta poti alla jääb vesi, seega peale kastmist tuleb üleliigne vesi poti alt ära valada. Kui seda mitte teha, lähevad draakonipuu juured mädanema. Draakonile meeldib kõrge õhuniiskus, seetõttu on soovitav draakonipuu pott asetada niiske liivaga alusele või kui see pole võimalik, siis nädalas paar korda piserdada lehti veega. Kui Lemon Lime lehtedele tekivad tumekollased laigud, siis selle järgi on võimalik aru saada, et talle kas ei sobi kasvukoht või on hooldamisel tehtud vigu
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE.................................................................................................................................................4 NÕELKÖIS...................................................................................
Väetamine: kasvuperioodil 2 korda kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega. Ümberistutus: kord aastas peale puhkeperioodi kui õiepung on 4–5 cm pikk. Istutamise ajal eemalda lahtised kuivanud sibulasoomused ja täielikult kuivanud või pruuniks tõmbunud juured. Vana suure sibula küljest võib eemadalda ka väiksemad külgsibulad, need lähevad 2–3 aasta pärast õitsema. Meelsamini kasvavad nad väikses potis, sibul poolenisti mullast väljas. Sibula ja poti vahele peaks pöidla jagu jääma ruumi mullale. Puhastamine: pärast õitsemist tuleb õievars 10 cm kõrguselt ära lõigata. Haigused: punapõletik, haiguse levikut soodustab kõrge õhuniiskus, liiga jahe ruum, liiga lämmastikurikka väetise kasutamine või külma veega kastmine. Aitab kaaliumpermanganaadi lahuses või soojas (42–43°C) vees leotamine. Viimase võimalusena võib proovida seenhaiguste raviks mõeldud preparaati. Orhidee Üldiseloomustus
Juurdumiseks võib panna pistikud vette . [1][2] Katleia ( Cattleya ) Katleia kuulub käpaliste sugukonda . Tavaliselt soovitatakse katleiat kasvatada soojades kasvuhoonetes . Kuid õigetest kasvunõuetest ja tingimustest hoolikalt kinni pidades võib ta kasvada ja õitseda ka toas . Suvel vajab katleia palju soojust ning õhuniiskus peaks olema nii kõrge kui toatingimustes vähegi võimalik . Kasvu saab soodustada kaitstes taime tõmbetuule eest ning asetades poti alla suure laia veenõu . Kasvuperioodil väetatakse katleiat kord kuus ühes liitris vees lahustatud 1g toataimeväetisega . Plastmasspotile tuleb kindlasti panna põhja potikilde või puusöetükke üleliigse vee äravoolu soodustamiseks . Puhkeperioodil , mis nagu õitseminegi sõltub liigist ja sordist , hoitakse taim kuivas ja soojas . Talvel jahedamas . Kastmiseks kasutada ainult pehmet vett , mis ei tohi lahtedele ja õitele tilkuda , sest sellest võivad lehed laiguliseks muutuda .
1 VALGUS Vihmametsadest pärit kaktused taluvad hästi varju, otsene päikesevalgus pole üldiselt vajalik. Kuiva kliima kaktused tahavad aga palju valgust. Enamus kõrbete ja mägede kaktuse liike talub ilma probleemita täispäikest. Kõige kindlam on taim panna kas lõuna- või idapoolsele aknalauale. Kui kaktus ei taha kasvada, võib üheks põhjuseks olla liiga pime kasvukoht. Kaktused tunnevad end kõige paremini aknalaual või akna juures oleval postamendil. Juba meetri kaugusel aknast on kaktustel kasvamiseks liiga pime. [2. Internet] 3.2 TEMPERATUUR Vihmametsade kaktuste kasvatamisel on põhinõudeks aastaringne soojus (15 kuni 35 °C) ja niiskus. Kuivema kliima kaktused vajavad suvel palju soojust, kuid talvel meeldib neileb jahedas olla. Enamus kaktusi talub jahedas (alla 20 °C) olles pooleaastast kuivaperioodi. Isegi kui taim veidi krimpsu tõmbab ja madalamaks vajub, ei ole sellest midagi. [2. Internet]
ja surma põhjustaja. Kindlasti tuleks uurida orhidee korrektse kastmise kohta. 8 Väetamine 3 Paremaks eluks taimele, oleks väetamine siiski vajalik. Hea rusikareegel on väetada igal kolmandal kastmiskorral. Kärpimine 4 Juuri, mis on üle poti ääre kasvanud, ei tohiks kindlasti ära lõigta, kuna juuri üle poti ääre upitades üritab taim rohkem valgust saada. Ümberistutamine 2 Orhidee ümberistutamise peamisteks põhjuseteks on siis kui pott on liiga väikseks
bakterid ega hallitust. · Mädanik võib sageli ka tekkida kehva ventilatsiooni tagajärjel. · Kunagi ei tohi taimedele peale puhuda külm tuul, sest selle tõttu võivad pungad variseda. · Talle ei sobi temperatuur alla 15°C. Ümberistutamine · Enne ümberistutamist tuleb tagasi lõigata kahjustatud ja mädanenud juured. Ebatervel taimel lõigata ära ka õievars. Kuivanud ja juurteta tüveosa tuleks samuti eemaldada. · Kui poti sisu on väsinud, kurnatud, ära kasutatud või muutunud lihtsalt äratuntavalt limaseks, sammaldunud või kokku vajunud või kui kuukingal pole lihtsalt potis enam ruumi, tuleb taim ümber istutada. · Loomulikult tuleb alati oodata, kuni lehestiku keskelt ilmub uus sisemine leheke. · Kuuking vajab kindlasti orhidee istutussegu. Tavaliselt võib olla poe istutussegu liiga pehme või turbane. Segu saab lihtsalt täiendada, lisades puukoort, korpa ja söetükikesi
võib olla ka aktsenttaime rollis. Joonis 10. Aedkannike e.võõrasema (Viola vittrockiana) (http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1515.jpg) Kilbik (Lobularia) -kivikilbik (L.maritima sün. Alyssum minimum) Eelistab kasvukohana avatud, päikesepaistelist kohta. Ei kannata liigset niiskust ja pikaajalist kuivust. Külma- ja põuakindel. Mulla suhtes pole eriti valiv ega nõudlik. Meelitab ligi putukaid. Sobib kohevaks ääristaimeks, konteinerisse, rippkorvi, potti. Võimalik kasutada pinnakattetaimena, täitva taimena teiste suvelillede ning püsilillede vahele. 7 f
vähenõudlik, kuid kasvab pareminikeskmise raskusega saviliivmuldadel, mis ei ole liiga Aedhernes liblikõielised niisked ega õhuvaesed 0,60 - 2,5m eelistab üsna niisket huumusrikast õisikuvarrega Aedsalat korvõielised kobedat neutraalset mulda kuni 1 m mulla suhtes nõudlik, ei talu Sibul liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-80 cm soe ja päikeseline koht, lubjarikas Murulauk liilialised muld 15-30 cm mulla suhtes nõudlik, ei talu Porrulauk liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-100 cm päikeseline, eelistab
.....................................48 30.4 Hooldus...................................................................................................................................48 31. Syringa vulgaris - harilik sirel......................................................................................................48 31.1 Liigi lühikirjeldus...................................................................................................................48 31.2. Hariliku sireli hooldusjuhend................................................................................................49 32. Taxus baccata - harilik jugapuu....................................................................................................49 32.1 Harilik jugapuu.......................................................................................................................49 32.2 Hooldus........................................................................................................
Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate 3 näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Lehte vastu valgust vaadates märkame
lehtedega. • Kobarpead eelistavad poolvarjulist kuni päikselist kasvukohta Vajavad rammusat mulda. LÄHIS-USSITATAR (LÄHIS-KIRBUROHI) - POLYGONUM AFFINE • Varred tõusvad, lehed ovaal-lantsetjad või piklik- lantsetjad, terved, igihaljad. Õied pisikesed, kahvaturoosad, õitsemise lõpul roosakas-punased, tihedates 6-10 cm pikkustes pähikutaolistes õisikutes. • Eelistab varjulist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka päikese käes. Mulla suhtes nõudlik ei ole, kuid happelisi muldi ei armasta. Edeneb hästi vaid hea drenaaþiga aladel. Vastupidav põuale. LÕHISLEHINE PÄEVAKÜBAR - RUDBECKIA LACINIATA • Kõrgus: kuni 250 cm • Korvõisikud: keelõied kollased, laiuvad; putkõied • rohekaspruunid; õisikud paiknevad varrel üksikult • Korvõisiku läbimõõt: kuni 10 cm • Õitsemise aeg: august – september • Lehed: sulgjalt lõhestunud, tumerohelised, suured, • rootsuga; alumised 5-7-hõlmised, ülemised 3-5-
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ..........................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens
saavad kasutada. Kõige väärtuslikum on toiduainete tööstusvesi. Kõige parem on kasutada niisutuseks bioloogiliselt puhastatud vett, kasutades ära seal olevad väetusained. Pinnavee puudumise tõttu võib ka kasutada põhjavett. Põhjavesi on hapniku ja toitainete vaene, suhteliselt külm( 8...12°C) ning sisaldab rohkem või vähem keemilisi elemente ja vees lahustunud sooli. Vee võtmisel jõgedest ja ojadest tuleb jälgida, et ei häiriks teisi veetarbijaid, et jõkke jääks vähemalt minimaalne vooluhulk- vajalik vee isepuhastusvõime säilitamiseks. Vee võtmisel järvedest tuleb jälgida, etvesi ei alaneks. Suur veetaseme kõikumine halvendab veekogu loomastiku olukorda- nt kalad. Põhjavesi on enamasti neutraalne või nõrgalt leeliselise reaktsiooniga. Rannikutel ja saartel, kus pinnaveevarud on piiratud võib niisutuseks kasutada ka merevett. Mereveega niisutamise katsed on andnud häid tulemusi, mistõttu võib arvata, et tulevikus hakatakse rohkem merevett
allpool mullapinda. · Kevadel või sügisel (sept lõpus) kaevtakse jagatav taim üles, soovitavalt aiahargi abil, sest see ei vigasta juuri nii palju kui labidas. · Taime võib jagada väiksemateks osadeks käte, noa, aiakääride, kirve või labida abil jättes taimele terveid võsusid või kasvupungi ning juuri. · Vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve kohani. Samuti võib tagasi lõigata maapealseid osi. · Emataimede tükeldatakse nii, et igale osale jääks vähemalt 1...3 võsu või kasvupunga ning terveid, vigastamata juuri. · Labidaga lõigatud pinnad tuleks desinfitseerida söepulbri või KMnO4 lahusega. · Võrseid kärbitakse (5...10 cm kõrguselt maapinnast), et viia nad juurestikuga tasakaalu ja seejärel istutatakse kas puukooli või kohe püsivale kasvukohale. · Marjapõõsaste puhul kasutatakse jagamist juhul, kui toimub emaistandiku väljajuurimine. 27.04
Eelistatumad on keskmiselt täidetud sordid • Pinnakatte roosid – madalad, laiuva kasvuga väga õierikkad vastupidavad aedroosid. Meie tingimustes eriti dekoratiivsed ja suhteliselt ilmastikukindlad • Uued antiikroosid – õied enamasti tihedalt täidetud, romantiliste keerdudega rosettides, tihti intensiivse lõhnaga. Tuntakse Inglise rooside nime all, kuid neid toodavad praegu ka teised firmad, nagu Märchenrosen, Romanticarosen, Nostalgische rosen jpt. • Poti ja patioroosid – väikseõielised pistikutest paljundatud roosid. Patioroosid on õues potid või mollis kasvatamiseks mõeldud sordid • Ampliroosid – 3-5liitristes amplipottides võib kasvatada mõningaid nõrgemakasvulisi pinnakatteroose. Võivad vastu pidada 3-5 aastat • Teehübriidroosid – suurte täidisõitega (1-3), sageli lõhnavad vaasiroosid. Eraldi on aretatud katmikalale sobivad sordid, mis peavad olema küllalt pikad ja hea säilivusega
Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 4.Talirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvivormidest suurema saagikusega, kasvutingimuste suhtes nõudlikumad, oluline edukas talvitumine.Kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi sort. Enne talvituma jäämist peab taim olema piisavalt välja arenenud, et mitte külmuda. Talvitumisel oluline püsiva lumekatte olemasolu. Talub halvasti külma ja sula vaheldumist, eriti ohtlik lume varane sulamine ja seejärel vee külmumine. Mullastiku suhtes nõudlik (eriti niiskus), kasvab paremini kallakus tasasel maal, kuhu ei kogune veeloike. Sobiv pH tase 6-7 piires. Külvatakse juuli lõpus-augutis (Eestis), tavaliselt teraviljade järel; vegetatsiooniperiood terve aasta. Samale põllule ei tohiks uut rapsi külvata enne 3-5 aastat. Põllu ettevalmistamine (aega vähe!) algab eelkultuuride künnialuse üleskündmise, segamise ja kobestamisega (kuni 25 cm sügavuselt)
Õied asuvad tihedates õisikutes võrsete tippudes. SEEMNED idanevus säilib 3-4 aastat, idanemistemperatuur on 15-18° ja tõusmed tärkavad 15-25 päeva pärast Ajalugu Punet tundsid vanad egiptlased, seda taime hindasid kõrgelt kreeklased. Legendi järgi olevat selle taime loonud Kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite, et tähistada õnne ja rõõmu. Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaar, et nende kooselus õnn elu lõpuni püsima jääks. Eestlaste uskumuste koheaselt oli harilikul punel maagilist jõudu. Kasvatamine Seemned külvatakse mullapinnale, kaetakse õhukeselt. Võib külvata ka avamaale. Vanemad taimed annavad juurevõsusid ja moodustavad suuri puhmikuid. Talvekatet ei vaja. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et taimed saaksid rikkaliklt uusi võsusid kasvatada. Kasvuruumiks jätta vähemalt 20 x 25 cm Paljundamine seemnetega ja puhmikute jagamise teel.
pärast. Ajalugu Sidrunmeliss on juba sajandeid tagasi Idamaadelt Vahemere maadele jõudnud. Tänu oma paljudele headele omadustele vallutas ta seal kiiresti kindla koha aedades. Kuulsuse saavutas ta raviomadustega melissipalsami (Melissengeist) ühe lähteainena. Eestis kultuurtaim. Kasvatamine Meliss eelistab päikesepaisteist kohta, kuid kasvab ka poolvarjus. Soovitav on tuulevarjuline paik. Pinnas peaks olema huumusrikas ja hea veeläbilaskvusega, vajaduse korral võib seda liivaga kergemaks muuta. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele. Idanemiseks hoida temperatuuri umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Tiheda külvi korral taimi pikeeritakse. Välja istutada taimed, kui ilmad soojaks lähevad, kuna ta on külmaõrn. Kasvuruumiks arvestada 30-40 cm. Sooja suve järel võib anda isekülvi. Suuri puhmaid on parem jagada kevadel, et need sügiseks korralikult juurduksid.
üksik number on mugavam võtta täheklahvide peal olevalt numbriklahvilt. Laptoppitel parempoolseid klahve ei ole. Küll aga on kindlasti numbrid täheklahvide peal! Positiivsed numbrid Tavaliselt kirjutad ikka positiivseid numbreid ehk lihtsalt 1 või 2. Siin pole plussmärki vajagi kirjutada. Pealegi kui kirjutad näiteks +4, siis programm eemaldab ise selle plussi. Teinekord on aga väga-väga vaja, et see pluss alles jääks. Eriti just pealkirjades (+18% KM). Nimelt pead kirjutama nii: · ülakoma ( ) · + märk ja · siis ülejäänud numbrid · sisestuse kinnitamiseks vajuta Enter. Pane tähele, et sisestus jäi lahtris vasakule. Tea, et tekst paigutub vaikimisi lahtris vasakule ja numbrid paremale. Siin pead muidugi arvestama sellega, et näiteks selle +18-ga saad edaspidi arvutusi teha. Aga teksti lisamisel +18% KM
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17. ja 18. saj –
Tundlik õitsemise ajal.Nisskuse ja mulla toitaine suhtes on vähenõudlik.Reageerib hästi pealtväetamisele lämmastikväetisega.Põuakartlik sügisel võrsumise ajal.Võib kasv mitmesugustel muldadel.Kasvab kiiresti.Kevadel algab kasvu aprilli keskel,kõrsub mai I dakaadil,loob juuni algul.RisttolmlejaTerad saavad piimküpseks juuli II dekaadil,vahak juuli lõpul.Rukkiterad varisevad kergesti. 25)Talinisu bioloogilised iseärasused. Mullastiku,toitainete,eelviljade suhtes nõudlik,külma ja taimehaiguste suhtes vähe vastupidav.Seemned idanevad 1-2C juures,väga aeglaselt.14-17C juures 7-9 päeva peale külvi ilmuvad tõusmed.Talub 5-7C külma vähem kui rukis.Kasvuperioodi läbimiseks vajab õhut summat 2000-2100C.Mullastiku suhtes nõudlik.Eelistab struktuurseid mustmuldi.Mullahappesuse suhtes tundlik.Nisu juurestik on nõrgem kui rukkil.Kasut mineraal-ja orgaanilist väetist.Pikapäevataim,vajab 14-17 h valget aega, isetolmlev.Kõrsub 2
Tundlik õitsemise ajal.Nisskuse ja mulla toitaine suhtes on vähenõudlik.Reageerib hästi pealtväetamisele lämmastikväetisega.Põuakartlik sügisel võrsumise ajal.Võib kasv mitmesugustel muldadel.Kasvab kiiresti.Kevadel algab kasvu aprilli keskel,kõrsub mai I dakaadil,loob juuni algul.RisttolmlejaTerad saavad piimküpseks juuli II dekaadil,vahak juuli lõpul.Rukkiterad varisevad kergesti. 25)Talinisu bioloogilised iseärasused. Mullastiku,toitainete,eelviljade suhtes nõudlik,külma ja taimehaiguste suhtes vähe vastupidav.Seemned idanevad 1-2C juures,väga aeglaselt.14-17C juures 7-9 päeva peale külvi ilmuvad tõusmed.Talub 5-7C külma vähem kui rukis.Kasvuperioodi läbimiseks vajab õhut summat 2000-2100C.Mullastiku suhtes nõudlik.Eelistab struktuurseid mustmuldi.Mullahappesuse suhtes tundlik.Nisu juurestik on nõrgem kui rukkil.Kasut mineraal-ja orgaanilist väetist.Pikapäevataim,vajab 14-17 h valget aega, isetolmlev
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2. Prosenhüümsed rak
õisi, et hiljem oleks, millest toituda. Valminud kanarbikumesi on väga tume ja muutub kõvaks alles pika aja möödudes. Iseloomulik on veel kanarbikumee veidi mõrkjas või kibekas maitse. Ühelt hektarilt kanarbikuväljalt võib saada kuni 200 kilo mett. Kanarbik paistab algul väga leplik taim olevat: kasvab ta ju nadides tingimustes, kus vaid vähesed taimed peale tema hakkama saavad. Tegelikult on see pilt siiski petlik. Kanarbik lihtsalt on selline, et ta vajabki rohket kõrvetavat päikest. Ta on sellega harjunud ja suudab sellistes kohtades teisi taimi välja tõrjuda. Samas võib varjulisemas kohas kanarbik teistele taimedele alla jääda ja hukkuda. Kanarbiku kohastumisest liigkuivusele annavad märku tema soomusetaoliselt pisikesteks muutunud lehekesed, millest aurub ka kuuma ilmaga väga vähe vett välja. Teiseks vajab kanarbik kindlasti happelist pinnast. Selline on näiteks männimetsade alune, kus lagunevad okkad muudavad pinnase happeliseks
2. Siberi (Abies sibirica) ja euroopa nulg (Abies alba) Abies sibirica - areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Talub madalaid temperatuure. Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m. · Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. · Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. · Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. · Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun................................................................................................................................
annaabi.ee 
