Milline on inimese "sotsiaalne mina" George Herbert Meadi järgi? Kuidas see kujuneb? Tema arvates vastandub sotsiaalne mina ( ing. k. Me) personaalsele minale(I). Mead pidas minateadvuse tekkimise aluseks suhtlemises kujunenud sümboleid. Pidas inimeste tegevust sotsiaalseks käitumiseks, mis põhineb kommunikatsioonil: inimesed reageerivad mitte ainult vastaspoole käitumisele, vaid ka teiste inimeste kavatsustele. Sotsiaalne tegevus on indiviidi teadlik sotsiaalne valik. Meadi teoorias asetab inimene end teise asemele, võtab üle teise rolli. Sotsiaalsed ja individuaalsed teooriad: kas meie "ise" oleme enne kogemust või on kõigepealt "kogemus" ja selle põhjal kujuneb meie "ise" Me kujuneme alati mingisugustes suhetes. Mitte Durkheimi sotsiaalsed faktid vaid suhtlus. Me suhtleme teineteisega mingite sümbolite abil. # Põhineb pragmatismil ja biheivorismil. Pragmatistidelt, et ,,reaalsus" ei
Milline on inimese “sotsiaalne mina” George Herbert Meadi järgi? Kuidas see kujuneb? Tema arvates vastandub sotsiaalne mina ( ing. k. Me) personaalsele minale(I). Mead pidas minateadvuse tekkimise aluseks suhtlemises kujunenud sümboleid. Pidas inimeste tegevust sotsiaalseks käitumiseks, mis põhineb kommunikatsioonil: inimesed reageerivad mitte ainult vastaspoole käitumisele, vaid ka teiste inimeste kavatsustele. Sotsiaalne tegevus on indiviidi teadlik sotsiaalne valik. Meadi teoorias asetab inimene end teise asemele, võtab üle teise rolli. Sotsiaalsed ja individuaalsed teooriad: kas meie “ise” oleme enne kogemust või on kõigepealt “kogemus” ja selle põhjal kujuneb meie “ise” Me kujuneme alati mingisugustes suhetes. Mitte Durkheimi sotsiaalsed faktid vaid suhtlus. Me suhtleme teineteisega mingite sümbolite abil. # Põhineb pragmatismil ja biheivorismil. Pragmatistidelt, et „reaalsus” ei
Milline on inimese “sotsiaalne mina” George Herbert Meadi järgi? Kuidas see kujuneb? Tema arvates vastandub sotsiaalne mina ( ing. k. Me) personaalsele minale(I). Mead pidas minateadvuse tekkimise aluseks suhtlemises kujunenud sümboleid. Pidas inimeste tegevust sotsiaalseks käitumiseks, mis põhineb kommunikatsioonil: inimesed reageerivad mitte ainult vastaspoole käitumisele, vaid ka teiste inimeste kavatsustele. Sotsiaalne tegevus on indiviidi teadlik sotsiaalne valik. Meadi teoorias asetab inimene end teise asemele, võtab üle teise rolli. Sotsiaalsed ja individuaalsed teooriad: kas meie “ise” oleme enne kogemust või on kõigepealt “kogemus” ja selle põhjal kujuneb meie “ise” Me kujuneme alati mingisugustes suhetes. Mitte Durkheimi sotsiaalsed faktid vaid suhtlus. Me suhtleme teineteisega mingite sümbolite abil. # Põhineb pragmatismil ja biheivorismil. Pragmatistidelt, et „reaalsus” ei
Deborah Tanneni näited autori enda sõnul seotud eelkõige erinevustega kaudsuses/indirektsuses. Kultuuri mõiste ja olemus Kultuuri definatsioone: - Matthew Arnold (1822-1888): - `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' - Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): - `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' - Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel "Kõrgkultuur" Kultuur suure tähega Karl Marx: Klassiühiskondades on valitsevad ideed alati valitseva klassi ideed. Lorenzo Canas Botos (Vikerkaar 1/2 2009, Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri mõistet): "Kultuur (suure K-ga ja ainususes) on valitseva klassi kultuur" Kultuur suure tähega
Kultuur samastatakse nende käsitluste kohaselt suuresti tsivilisatsiooniga. Nendes kultuuridefinitsioonides kasutatakse sõnu nagu tervik, totaalsus, kogum jne. Deskr.def-d on levinud nt kultuuriantropoloogias. Nt üks esimesi antropoloogilisi kultuuridefinitsioone pärineb 1871 Edward Burtnett Tylor Primitive Culture: Kultuur...on see keerukas tervik, mis sisaldab teadmisi, uskumusi, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ja kõiki teisi võimeid ja harjumusi, mille inimene ühiskonna liikmena on omandanud. Culture ... is that complex whole which includes knowledge, belief, art, law, morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 4
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkurents;
Habitat, IKEA - poed, mis tegelevad sellise elustiiliostmisega. IKEA - 7000 nimetust kaupa küünaldest köögimööblini. Pigem suunatud madalamale keskklassile, kes tahavad ka moodsat elustiili näidata. Oluline: elustiil ei ole seotud klassiga selles mõttes, mis Weber või Veblen silmas pidasid, kuid sissetulek ja positsioon tootmishierarhias ikkagi mõjutab tarbimist. Ilmselt ka muud faktorid: demograafilised faktorid: sugu, rass, vanus, seksuaalsus jne 15. Mida peab Bourdieu silmas habitus'e all? ,,Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust ning võimaldab toimetada erinevaid asju läbi analoogiate edastamise" (1977:83) Võimaldab sihipäraselt tegutseda ilma et seda teadlikult sihipäraselt tehtakse. Kuid Habitus ei ole neutraalne Näiteks: ,,isiklikud" valikud hobide, toidu, kunsti jm kohta on tegelikult kooli, pere ja materiaalsete
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
.................................................................................... 34 3.1.7. Humanistlik sotsioloogia............................................................................... 34 3.1.8. Feministlik sotsioloogia.................................................................................34 4. Kaasaegsed sotsioloogid..............................................................................................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2. Michel Foucault (1926 1984) .................................................................... 36 4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36 4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused...................................
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
pigem harjumused, sümbolid kui ratsionaalsus ja efektiivsus). Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normed ja ootused, millega kaasnevad tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur, keelekasutus, riietus jne). Saatussümbolid, nende mõtestamine. Arusaam turuobjektist, millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. KAPITALIDE KÄSITLUSED Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital kapital, mis ei ole selle "kandjast" eraldatav (haridus, oskused, tervis, motiveeritus, väärtused, mõtestatav ja kasutatav indiviidi kui grupi tasandil ja omandatakse teatud aja jooksul) Kapitale saab omavahel vahetada, erinevad kapitalid on omavahel konverteeritavad. Sotsiaalne kapital suhted, sotsialiseerumine (tutvusringkond, pere jne), sageli on vahendavaks kapitaliks teiste kapitalide vahel 1 suund võime tagada "kasu saamine", "tulu" tänu liikmelisusele
lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali 8 Sissejuhatus sotsioloogiasse Karl Marx (1818 – 1883) Peateosed: Saksa ideoloogia (1846), Kommunistliku partei manifest (1848), Kapital (I köide – 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894), Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932). Materialistlik ühiskonnateooria Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite (toidu, peavarju jms) hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks – baasiks ja pealisehituseks. Ühiskonna baas on majandus
teinekord tähelegi. Mikrotasandi võimu ilmingu vormid kujundavad meid ühiskondliku ja kultuurilise keskkonna subjektidena. Inimesed ise on selle võimu edasikandjad ja teostajad. Nad ei teosta seda tihti oma huvides. Selle võimu pisikesi norme järgides nad kinnistavad neid ja annavad neile suure kaalu. Võim on tegelikult läbi immutanud kõik meie tegevused, elamismaailma ning me ei pääse selle eest mitte kuskile. 46. Kuidas toimivad võimusuhted kultuuri väljal Bourdieu teooria kohaselt? Sümboolse kultuuri väljal ei valitse demokraatia- seal on võim. Kultuuri väljal dikteerib oma tahet: sümboolne kapital, mis teenitakse välja sellega, et teenitakse tõelili kultuuri väärtusi, mis kultuuriväljal kehtivad. (Kunstnik korraldab tundmatus galeriis näituse- sõbrad tulevad vaatama- galerii saab feimi- ja kogub sümboolset kapitali, nii, et nad saavad korraldada seal järgmise tundmatu kunstniku näituse).
· Friedrich Engels kaastöötaja · Dialektiline · Karl Marxi põhiline idee on materialism. Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse). Majandus on kõige olulisem osa ühiskonnast (materialistlik teooria kõige lihtsam seletus). · Ühiskonna osad: 1. Baas 1) Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2) tootmissuhted toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas
Vastavalt ideaalsele tüübile, sisaldab kapitalism endas nelja põhiomadust: · eraomand kõigil kasutootvatel tegevustel · kasumi saamine/tagaajamine · firmade ja ettevõtete vaheline konkurent · Laissez Faire, või valitsus ei sekku majandusse 21. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited. Väli on positsioonide ja seisukohtade (nt intellektuaalsed, religioosed, hariduslikud, kultuurilised vm) vaheliste suhete struktuur, võrgustik. Välja piirid on enam või vähem institutsionaliseeritud. Peamisteks väljadeks ühiskonnas peab Bourdieu kunsti-, haridus-, poliitika, seaduse-õiguse- ja majandusvälja. Habitus on ühtaegu loov-esilekutsuv printsiip ja praktikate klassifitseerimise printsiip inimeste (agentide) kujutluses ning see väljendub nende käitumises. 22
kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited. PIERRE BOURDIEU- PRANTSUSE SOTSIOLOOG. SOTSIAALNE VÄLI ON SOTSIAALSETE FAKTORITE KOGUM, MIS MÕJUTAB INIMESE TEGUTSEMIST JA KÄITUMIST. HABITUS ON INIMESE ISELOOMULIKE OSKUSTE, HARJUMUSTE, USKUMUSTE, EELISTUSTE JA SOOVIDE KOGUM. KOGUKAPITAL ON KOGU ÜHISKONNA POOLT TOODETUD RESSURSS. KAPITAL VÕIB OLLA SEALHULGAS NII MATERIAALNE (RAHA, KAUP, TOOTMISVAHENDID), KUI MITTEMATERIAALNE (TEADMISED JA SUHTED). (LISAKS TULEB MÕISTA, ET SÜSTEEM KEHTESTAB NENDELE HIERARHILISED SUHTED, EHK ON OLEMAS VALITSEVAD NORMID JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD VÄÄRTUSED JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VÕIMUL OLEVAD TEGUTSEJAD JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD HABITUSED (VALITSEVATE TEGUTSEJATE DISPOSITSIOONID) JA KÕIK ÜLEJÄÄNUD.)
Temaga seoses nimetatakse mõnikord ka mõistet sotsiaaldarvinism. Tähendab, et darvinistlikud evolutsiooniseadused (olelusvõitlus) kehtib ka ühiskonnas. Kasutas mõistet survival of the fittest tugevamate ellujäämine. See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes. Tänapäeval on sotsiaaldarvinism saanud natuke nagu sõimusõnaks, natuke nagu rassistlik tähistab rassistlike ideid Tema teoorias on veel selline mõiste nagu orgaaniline metafoor. Organism ja ühiskond: ORGANISM ÜHISKOND Rakk Inimene Kude Grupp Skelett Teed, ehitised Vereringe Hüvede jaotus Närvisüsteem Käskluste jaotus
ärkamist) säilinud manifestsest unenäosisust(sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga), Freud aga keskendus uudsele psüühikaainesele- latentsele unenäosisule(väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi.) ehk unenäomõtetele.Tähelepanu objektiks aga ei tohi teha aga mitte unenägu tervikuna, vaid selle sisu üksikosi.Freudi põhitees- „soovide täitumine on iga unenäo mõtteks“. OIDIPUSE KOMPLEKS Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt teadvustuvad allasurutud alateadvuslikud tungid, sealhulgas kompleksid, muutunud kujul: sümbolitena, piltidena, kunstiteostena, unenägudena, kõnevääratustena vms. Freud toob hulgaliselt näiteid Oidipuse kompleksi avaldumisest kultuuri ajaloos, sealhulgas tõstes esile müüdi Teeba
o Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid; ametiühingud, professionaalide liidud, rahvusriigi ja globaalsel tasemel; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. o Tööstusharu, turg: interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur); staatussümbolid, nende mõtestamine->identiteet tegutsejana. 5. Loeng – kapitalide käsitlused 1) Kapitali ja inimkapitali mõiste o Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks 4 o Inimkapital – kapital, mis ei ole selle „kandjast“ eraldatav, nt. haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum.
21. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited. Bourdieau järgi on habitus ühtaegu loov - esilekutsuv printsiip ja praktikate klassifitseerimise printsiip inimeste (agentide) kujutluses ning see väljendub nende käitumises. Habitust luuakse ja reprodutseeritakse alateadlikult, ilma teadliku keskendumiseta. Väli on Bourdieau teoorias positsioonide ja seisukohtade (nt intellektuaalsed, religioosed, hariduslikud, kultuurilised vm) vaheliste suhete struktuur, võrgustik. Välja piirid on enam või vähem institutsionaliseeritud. Peamisteks väljadeks (kaasaegsetes lääne) ühiskonnas peab Bourdieau kunsti-, haridus-, poliitika, seaduse-õiguse- ja majandusvälja. 22. Selgita funktsionalistliku teooria selgitust ühiskonna kohta üldiselt?
Varanduspõhine, vähemalt määral sotsiaalse staatuse ja hariduspõhine hierarhiline jaotus Kõik ressursid koonduvad heriarhia ülemistesse kihtidesse Sotsiaalne mobiilsus teoreetiliselt võimalik Eksogaamia teoreetiliselt võimalik Tegelik klassidevaheline liikumine suhteliselt väike Sarnase elustiiliga, ent mitte koherentsed grupid Enamasti puudub "klassiteadlikkus“ Pierre Bourdieu: kapitali sotsiaalsed vormid Majanduslik kapital (raha jm materiaalne vara) Sotsiaalne kapital (sotsiaalne kuuluvus, suhted, vastastikune tunnustus jne) Kultuuriline kapital (teadmised, oskused, haridus, elustiilitüüp) Sümboliline kapital (au, prestiiž) Bourdieu La distinction. Critique sociale du judgement. (1979) "Klassimaitse" analüüs (kvanitatiivne) Sotsiaalne klass ja sotsialisatioon määravad klassipõhiste grupeeringute esteetilised eelistused (riietumisstiili, muusikamaitse jne).
sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism
Lääne-Euroopa noorsoouurijad on tugevasti mõjutatud 1970. aastate briti subkultuuriuuringutest. Stuart Hall & Tony Jefferson (1976): Resistance through Rituals, Paul Willis (1978): Profane Culture. Neid uurijaid ühendas Birminghamis tegutsev Centre for Contemporary Cultural Studies (CCCS). • CCCS ühendas erinevaid paradigmasid: feminism, postmodernism, kriminoloogia, konstruktivism. CCCS’s lähtuti nii vanematest Eriksoni ja Colemani lähenemistest kui uuematest Bourdieu käsitlustest. • Birminghami koolkond mõjutas tugevasti Põhjamaade noorsoouurijaid. • Birminghami koolkonna järgseid arenguid iseloomustab jagunemine kultuurilisteks ja sotsioloogilisteks uuringuteks. Neid suundi on rahastatud erinevatest uurimistoetustest. • Kultuuriuuringute fookus on olnud kultuuri produktidel ja noorte innovatiivsusel, sotsioloogilised uuringud on keskendunud sotsiaalsele reproduktsioonile ning eriti sotsiaalse ebavõrdsuse uurimisele.
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
FLA 1. Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tundemaailm jne), sõnaga
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates suundades. Kultuurirelativism seisukoht, mille kohaselt teise kultuuri aspekte vaja käsitleda selle kultuuri normide kontekstis. Bordieu, Pierre oli prantsuse sotsioloog; Ühendab teooria ja empiirilised andmed, et mõista subjekti objektiivses struktuuris. Lõi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia mõistetele nagu sümboolne vägivald, kultuuri-, sotsiaalne ja sümboolne kapital jne. +Chomksy, Noam USA keeleteadlane, filosoof jne. Lõi generatiivse grammatilise teooria.Grammatika on lauseid genereeriv mehhanism. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste prantsuse filosoof. Pani aluse positivismile, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Emile prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele
loodusjõudude eest) Inimese kultuuriline determineerimine Kui palju mingis olukorras käitub ta ise? Ja kui palju käitub, kui keegi teine? Jne * rollid vs isiksus : vaade, kus on olemas minu sisemine mina, mis käitub nendes situatsioonides iseendana, olemas mingisugune privaatsfäär - essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/strukturalistlik seisukoht - niisugust privaatsfääri ei ole, see on moodustatud, mille olen omandanud ja mis moodustavad minu mingisuguse loomuse. See konstruktivistlik/strukturalistlik seisukoht domineerib. Pascal, Mõtted Hegel, Vaimu fenomenoloogia John Desvey, Inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused Harjume kuidagi käituma. Me ei mõtle kunagi läbi, kas need reeglid, kuidas me käitume, on tõestatavad. * habitus - omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
iseloomustab instrumentaalne käitumine. 4.9. Mis vahe on «In-» ja «Out-» grupil? In-grupp on esmased ja teisesed grupid, kuhu kuulume meie ja out-grupid on sellised grupid, kuhu kuuluvad "nemad" ja kuhu meie ei kuulu. Gruppidevaheline vaenulikkus on seotud etnotsentrismiga, mis tähendab, et meie oleme parimad ja mõõdupuuks teiste gruppide hindamisel. 4.10. Mis tähendus on terminil «kontrollgrupp» sotsioloogia teoorias? (Soovi korral võid lisada ka selle termini erineva tähenduse eksperimentaalse uurimistöö kontekstis). Kontrollgrupp on grupitüüp, kuhu isik ei pruugi kuuluda, kuid mis ikkagi mõjutab tema identiteeti, norme ja väärtusi. Etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. 4.11. Kuidas näeb välja sotsiogramm ja kuidas seda tõlgendada? (Vastamiseks palun
4 3) metseen, kollektsionäär, kuraator, kriitik; 4) kunsti tootmise, tirazeerimise, säilitamise ja levitamisega tegelevad asutused. e) kunsti ja kultuuri turustamine (marketing). Sellega tegeleb retseptivistika. Demograafilised, hariduslikud ja etnilised kriteeriumid. Reklaam. Eriti arenenud USAs. Tänapäeva kirjanduse ja kunstisotsioloogidele on pikemat aega olnud eeskujuks Pierre Bourdieu teosed (1930-2002). Põhimõiste on väli struktureeritud sotsiaalne ruum, kus käib pidev võitlus erinevate jõudude vahel, mis mõjutab sotsiaalseid agente sõltuvalt nende asendist väljal. 19. sajandi prantsuse kirjanduse väljal on akadeemia, dekadendid. Suured majanduspoliitilised väljad, võimuväljad. Igas kultuuriväljas on kaks põhialget: heteronoomne ja autonoomne. Heteronoomne alge on suunatud mitmekesisusele, autonoomne alge ühtsusele väljas. Dekadendi eesmärgiks on ebaedu
Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes. Marxi olulisimaks panuseks on võimusuhtete analüüs ja seos ajalooliste arengutega. Das Kapital * katse kapitalistliku süsteemi toimimisseadusi, nende päritolu ja tulevikku lahti seletada. * räägib inimkonna võõrandumisest moodsas majanduses, kus keskseks printsiibiks on raha * Kapitalismi keskseks tõukejõuks ongi tööjõu ekspluateerimine ja võõrandamine * inimtöö võõrandumine töö lõpptulemusest viib tootefetishismini kapitalismi üks iseloomulikumaid omadusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
