Üldine Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enam- vähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. Venemaa On iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolsevistliku revolutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Venemaa Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat.
2009 KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Üldine Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enam-vähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. Venemaa On iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolsevistliku revulutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Venemaa Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat.
riigieksamid. Elulugu Juba kooli ajal kuulus Viktor põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kuhu kuulusid enamasti Leedu, Läti, Poola ja Venemaa noored. 1906. aastal korraldas ta õpilasstreigi, mille tagajärjel oli kool ligi kuu aega suletud. Ülikooli ajal kuulus Kingissepp Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei (VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille ülesandel käis 1907 - 1908 Tallinnas. 1912 - 1914 oli ta bolsevistliku ajalehe ,,Kiir" aktiivne kaastööline. Pidas sidet ,,Pravda" toimetuse, VSDTP KK Venemaa büroo ja IV Riigiduuma bolsevike fraktsiooniga. Oli novembrist 1914 kuni märtsini 1916 halduskorras asumisele saadetuna Tveris ja Kaasanis. Astunud ülevenemaalise Linnade Liidu teenistusse, oli Kingissepp juulist 1916 aprillini 1917 Taga-Kaukaasias rindel sanitaarrongi ülemana. Juunis 1917 tuli Kingissepp Tallinna ning oli
Metsavennad Eesti, Läti ja Leedu olid 1940. aastail Punaarmee poolt okupeeritud. Sellest ajast varjas end metsades endisi riigitegelasi või sõjaväelasi, kes oleks muidu vangistatud. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941. Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alustati sõjategevust, läks Eestis rohkesti relvadega mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolsevistliku võimu alt. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesõja käigus vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Suuremad võitlused toimusid Timmkanali ümbruses ja Tartus, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu. Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse. Nõukogude armee okupeeris endiselt iseseisva Eesti, Läti ja Leedu 1944-1945. a.-l.
........................................................................................ 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula..............................................................................................................................10 Stagnatsioon................................................................................................................12 Venestamine................................................................................................................ 13 Kultuurielu...................................................................
ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Stalin ei viitnud NSV Liidu huvide teoks tegemisel aega: 28. Septembril 1939. aastal kirjutati alla Eesti ja NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile, mis andis NSV Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse mere- ja õhujõud ning 25 000 nõukogude sõdurit (Eestil oli teenistuses pisut üle 15 000 mehe). Sisuliselt muutus Eesti selle lepinguga bolsevistliku idanaabri protektoraadiks. Moskva plaanidest teadlikud Berliini võimud kutsusid Eestis elavaid baltisakslasi ,,naasma kodumaale" ning üleskutsele vastates siirduski aastatel 19391941 Saksamaale üle 20 000 inimese. Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. NSVL saatkond pani kokku uue valituse nimekirja, mis moodustati peamiselt mitte Eesti kommunistlikest parteidest, vaid muudest sotsialistlike vaadetega erakondadest. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit
indiaani rahvakunst,katoliku kirikukunst, Euroopa avargardism ja karnevalikultuur. 15. Nimeta Siqueriose loomingut. David Alfaro Siqueiros "Seinamaal Chapultepeci lossis"; "Kõndivad figuurid" 16. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti? ,,Mandunud kunstiks". 17. Milline kunst kuulutati lubatuks NSVL-s? Kust võeti selle eeskujud? Sotsialistlik realism, mis toetus 19.sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogiat. Esitati ülistatavas laadis võimumeeste portreid ja võite Kodusõja lahingutes. Arhidektuuris tähendas see 19.sajandi vene klassitsismi ja eklektika jäljendamist, kuid eeskujudele lisati massiivsust,monumentaalsust ja nõukogulikku sümboolikat. 18.Kus ja millal avati kunstikool ,,Pallas"? Nimeta Pallase eesotsas olnud 3 kunstnikku. Kunstikool Pallas asutati Tartusse 1919.aastal. Konrad Mägi"Varemed Capril"; Nikolai Triik" Oskar Lutsu portree"; Ado Vabbe"Kohvikus". 19
riigitegelastega: · Jüri Uluots (1890-1945) ekspeaminister · Otto Pukk (1900-1951) Riigivolikogu esimees · Alfred Maurer (1888-1954) Riiginõukkogu esimees · Johan Holberg (1893-1978) Riiginõukogu liige Need riigimehed võtsid isiklikult osa mobilisatsiooni korraldamise organisatsioonilisest tööst ning aitasid ettevõtmist ka avalikult propageerida. Hirm taastuva bolsevistliku terrori pärast oli suur, kuid ei kaalunud see hirm venelaste võimu taastumise pärast üles meeste tahtmatust minna relvaga võitlema. Mobilisatsioon tema alguspäevadel ei näinud mingit edukust. Seda ei suutnud mõjutada ei Narva rinde ohtlik olukord, ega idast liikuv bolsevistliku vägivalla oht. Veel vähem aga surmanuhtlusega ähvardamine. 7. veebruaril 1944 pidas professor Jüri Uluots radiokõne, kus selgitas momendi tähtsust ja
mitte. Kümnendal sajandil sai selgeks, et islamiriik ei ole suuteline säilitama oma poliitilist terviklikkust ja alates 935 aastast jäi kaliif ainult formaalselt umma juhiks. 1288 rajab Uthman, ghazi ehk püha sõdalane rajab Bütsantsi Anatoolias Osmanite dünastia . Viimane kalifaat Osmani impeeriumi kujul lõpetas oma eksistentsi alles peale I maailmasõda 1924 aastal. Türgist sai ilmalik riik. Araablaste diplomaatia lähtus samadest põhimõtetest kui bolsevistliku Venemaa diplomaatia selle trotskistlikus variandis. Diplomaatia oli vajalik ajutise suhtlemisvahendina perioodil, kuni kõik rahvad ei ole veel islami usku omaks võtnud. Bolsevikel oli ajutine diplomaatia vajalik kuni maailmarevolutsiooni võiduni. XI sajandist pärit memuaarid annavad hea ülevaate araablaste diplomaatiast. Saadikutena lähetati alati kaks isikut. Üks oli tähtis isik õukonnast ja teine oli õpetatud mulla. Kaasas oli kaks kirja
... Kes teda keelest sikutas? Nad kõik Hewlett Johnson, Frédéric Joliot-Curie ja Pablo Picasso on tõprad. Elavad maailmas, kus vahest polegi nii hõlbus põli, aga kus saab tõtt rääkida ja tööd teha, tegelda sellega, mida sa vajalikuks pead. Picassost, näe, sai rahutuvi! Kirjandus · Genrihh Orlov, "Dmitri Sostakovits. Lühike ülevaade elust ja loomingust". Tõlkinud L. Kukk. Eesti Raamat, Tallinn 1971, 104 lk. · Rein Laul, "Sostakovitsi muusika bolsevistliku ideoloogia ja praktika valguses" (artikkel) TMK 1996, nr. 9 (tõlkinud Margus Pärtlane; artikkel ilmus vene keeles kogumikus . . : 90- , 1996); ka Rein Laulu artiklikogumikus "Sissevaateid muusikasse", Ilmamaa, Tartu 1999, lk. 245263 · Dmitri Sostakovits, "Tunnistus. Dmitri Sostakovitsi mälestused". Kirja pannud Solomon Volkov. Vagabund, Tallinn 2002, 268 lk.
mängulust. Ta muutus mõtlikuks ja endasse tõmbunuks. Sel ajal sai temast Koba. Õppetöö vajus ära, et tegeleda ,,saladusega". 1.6. Põrandaalused organisatsioonid Ta ühines Vene Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteiga (VSDTP-ga) ning temast sai elukutseline revolutsioonäär. Koba pidas marksismi universaalseks imerohuks. See ,,filosoofiline süsteem" oli vastavuses tema totalitaarse iseloomuga. Sallimatu ja isikukeskse bolsevistliku kultuuri paranoiline salatsemine klappis hästi kokki Koba enesekindluse ja intrigeerimisoskusega. Ta sukeldus revolutsioonilise poliitika allmaailma, mida iseloomustasid vendeseltslaslikud intriigid, ideoloogiline väiklus, haritus, fraktsioonide võimumängud, revolutsionääride omavahelised armulood, politsei sisseimbumine ja organisatsiooniline kaos. Põrandaalune rändurielu, mis oli alati ohtlik, vormis mitte ainult Stalini, vaid ka kõigi tema seltsimeeste iseloomu
instrueerimine. Instrueerimise koosolekuid peeti maakondlikes keskustes peaaegu ühe ja sama mustri järgi. Alustati poliitilise miitingukõnega, mille lõpul selgitati ,,nõukogudevaenuliste elementide" hädaohtlikkust nõukogude korrale ja siis teatati , et öösel algab Eestist selliste elementide asumisele saatmine Nõukogude Liitu. Kokkukutsutuile rõhutati, et neile on usaldatud äärmiselt tähtis ülesanne ja et selle edukas läbiviimine on ühtlasi nende bolsevistliku valvsuse ja ustavuse prooviks. Peale kõnesid asuti küüditamise operatiivgruppide ehk brigaadide moodustamisele. Igale veomasinale määrati brigadir ja brigaad koosnes tavaliselt 4-st isikust. Kohe jagati brigaadidele välja ka küüditamisele märatute nimestikud ja dokumentide blanketid, mis tulid vangistamisel täita. Küüditamise töö esimese osaga inimeste kinnivõtmise ja vagunitesse paigutamisega jõuti lõpule 16. juuni hommikuks
Tööliste partei (VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille ülesandel käis 1907 1908 Tallinnas. 19081909 elas ja õppis ta Moskvas. 1909. aastal Kingissepp abiellus. Abielust sündis ka kaks poega. 1910 abielu lahutati, kuid juba samal aastal abiellus Kingissepp uuesti ja jätkas oma õpingurada Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani-germaani keelte osakonnas, 19111917 õppis ja lõpetas õigusteaduskonna. 19121914 oli ta bolsevistliku ajalehe ,,Kiir" aktiivne kaastööline ning hankis sellele rahalist toetust. Pidas sidet ,,Pravda" toimetuse, VSDTP KK Venemaa büroo ja IV Riigiduuma bolsevike fraktsiooniga. Oli novembrist 1914 kuni märtsini 1916 halduskorras asumisele saadetuna Tveris ja Kaasanis. Sooritas 1916 1917 Petrogradi ülikoolis riigieksamid. Astunud ülevenemaalise Linnade Liidu teenistusse, oli Kingissepp juulist 1916 aprillini 1917 Taga- Kaukaasias rindel sanitaarrongi ülemana.
Sulg 6. Dets. 1917 Saame saab iseseisvaks. 24. Veebr. 1918 Eesti saab iseseivaks. 28. Nov. 1918 Eestis algab Vabadussõda. Soome aitab Eestit võitluses bolsevistliku Venemaa vastu laenates 20 milhonit ning 10 00 vintpüssi ja 20- 25 suurtükki ningi 2500 vabatahtliku. Inglise laevastik saabus 12 detsembril tallinna Inglased hõivavad 1918 jõulu ajal 2 vene hävitajat. Need antakse üle eestlastele. Laevad saavad uued nimed Lennuk ja Wambola . Punalaevastik suruti baasidesse ja ei omanud eriti tähtust enam. 30. Dets. 1918 Jõuab eestlastele appi 1157 soome vabatahtlikku Kolonelleitnant Martin Ekströmi juhtimisel. 7. Jaan
kaotusi 1.Eesti polk. Algas enamlaste popul.kasv. Sakslaste sissetungi kartuses alustati tööstusettevõtete evakueerimist=tööta jäämine paljudele.Sakslaste sõjaline edu tõstatas iseseisvumise küsimuse. 25.aug maapäeva kosolekul leidis J.Tõnisson, etSaksa okupatsioon on vägagi reaalne, ja tuleb viia meie probleem maailmapol areenile. ISESEISVUMINE Oktoobripööre- enamlased moodustasid 1917. okt. Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee> Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingisepp. Bolsevistliku riigipöörde õnnestumine Petrogradis> 26 okt. alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. Kõrgem täidesaatev võim läks J.Poskalt üle V.Kingisepale. Enamlaste reformid- Kõrgem seadusandlik asutus- SRK, olulisemad korraldused- Petrogradist, täidesaatev võim- ENT (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee)- Jaan Anvelt. Valimistel sai osalemiseõiguse vaid töörahvas. >jõukamad jäeti pealtvaatajateks. Eesti Asutava Kogu valimisel 1918 jaan. > ebademokraatlikud
Kindrali küsimusele: kui kauaks nad sellisesse olukorda peavad jääma, vastas NKVD ametnik: "Kuni sõja lõpuni." 28. juunil 1941 Johan Laidoner arreteeriti ja paigutati Pensa Oblasti NKVD Peavalitsuse vanglasse. Seal kuulati ta kahekümne viiel korral üle. Tema süüdistusaktis on kirjas:"Juhtis eesti armee ülemjuhatajana detsembris 1918 sõjalisi operatsioone Punaarmee vastu, surus jõhkralt maha eesti tööliste revolutsioonilise liikumise, 1924. aastal likvideeris bolsevistliku ülestõusu Eestis. Kasutades ära oma mõju Eesti valitsevates ringkondades, teostas vaenulikku poliitikat Nõukogude Liidu vastu." 1942. aasta septembris viidi Laidoner Moskva Butõrka vangla kaudu Kirovi vanglasse, kuhu jäi kuni 1945. aasta sügiseni. Sealt viidi Laidoner Ivanovo vanglasse, kust ta 1952. aastal uuesti Moskva Butõrka vanglasse toodi. Siin võeti temalt ära kõik isiklikud esemed, isegi kalossid. Hammastelt võeti maha kuldkroonid.
Kuni 1991. aastani oli enamiku lääne ajaloolaste seisukoht kaunis ambivalentne. Nad tunnistasid, et Stalin lõik kõige jõhkrama diktatuuri ning kasutas kohutavamaid meetodeid, kuid ta saavutas ka märkimisväärseid tulemusi. Tänu eriti tema industrilaiseerimisele sai võimalikuks võita fasismi üle ja seejärel NL kujunemine üliriigiks. E.H. Carr usub, et Stalinit oli vaja sest ta oli üks ajalo tõukejõude, mille sigitasid bolsevistliku revolutsiooni järgsed olud. Kui Stalin poleks industrialiseerimist käivitanud, pidanuks seda tegema keegi teine. Selles mõttes oli Stalin revolutsioonilise poliitika täideviija. Kuid ta oli ka vastuoluline inimene: tohutute vägitegudega kaasnes ülim julmus. Carri sõnul oli ta vabastaja ja türann. Selle mõtteviisi peavastane on Ulam, kes eelistab rohkem rõhutada Stalini vigu ja leiab, et Venemaa käsi oleks temata käinud hoopis paremini
14.Metsavennad olid mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse.Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alustati sõjategevust läks Eestis rohkesti relvadega mehi metsa,et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolsevistliku võimu alt. 15.Küüditamised. 14.juuni 1941.aastal toimus suur massiküüditamine Balti riikides,Eestist deporteeriti Venemaale loomavaguneis 10 157 enamik neist vanurid,naised ja lapsed. 1949.aastal toimunud massiküüditamisel deporteeriti Eestist siberisse ööl vastu 26.märtsi 20 722 inimest.Suurem osa küüditatutest olid naised ja lapsed.Märtsiküüditamise teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu,et hirmuõhkkonnas saavutada nende üle "vabatahtlik" kolhoosidesse
1970.aastatel ja pärast 1989. aastat räägiti stalinismist ka eurokommunistlikes ja postkommunistlikes parteides stalinismist, kuigi sellele mõistele ei antud selgepiirilist ajaloolist, teoreetilist ega poliitilist sisu. Stalinism on marksismist ja leninismisist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning (Jossif Stalini) terrolistlik diktatuur. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (VK(b)P ehk NLKP-ga), ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (OGPU, NKVD), primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror, vaenulike (talupojad, aadelkond jt
................................................................................12 Pildid.............................................................................................................13 2 Sissejuhatus Teema ENSV 1945-1953 iselooomustab totalitaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (VK(b)P ehk NLKP- ga), ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (OGPU, NKVD), primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror, vaenulike (talupojad, aadelkond jt. eraomandit
,,eluruumi vallutamiseks idas" polnud Ribbentriopi mõttemaailmas kohta. Kuigi ta järgis ka selles tingimusteta füürerit, ei taotlenud Ribbentrop ometi ,,rasside võitlust". Mistahes ideoloogiad olid talle vaid siis tähtsad, kui ta sai need lülitada omaenda võimusüsteemi. Lisaks ei olnud Ribbentropile omane Hitleri verejanuline antisemitism, mille nimel füürer oli valmis kõik mängu panema. Ribbentrop hoiatas küll alatasa ,,bolsevistliku maailmaohu" eest, ent idee haakristiretkest itta oli talle esialgu võõras. Tema jaoks oli esmatähtis Saksamaa võimu poliitiline kindlustamine Euroopa südames. Eriti seldelt avaldus tema ja Hitleri nägemuse erinevus Inglismaa poliitika suhtes. Kui selgus, et Suurbritannia pole üldsegi nõus sõlmima Saksamaaga relvaliitu, muutus Ribbentropi välispoliitika lausa Briti-vaenulikuks. Selleks, et tegutseda nüüd Inglismaa vastu, liitus
Nõukogude riigi loomine sünnitas uut tüüpi kurjategija ,,klassivaenlase". Erinevalt tavalisest kurjategijast ei saanud klassivaenlaselt iial loota koostööd nõukogude reziimiga ja teda tuli karistada karmimalt kui tavalist mõrtsukat või varast. Inimesi mõisteti süüdi seega selle eest, kes nad olid. Kui veel vahetult enne revolutsiooni pidas riik läbirääkimisi USAst saadava abi üle, siis revolutsioon külmutas igasugused variandid võõrriikide toele, kuna bolsevistliku valitsust umbusaldati (Heywood 1999). Venemaa tavakodanikke valdas aga ükskõiksus. Tagasi vaadates sedavõrd suure sündmuse suhtes jäi külmaks ka Petrogradi börs, kuivõrd väärtpaberite hinnad püsisid suhteliselt samal tasemel. Ainus märgatav muutus oli rubla kursi kukkumine dollari suhtes vahemikul 23. oktoobrist 4. novembrini poole võrra. Samas ei osatud bolsevikest esiti märkimisväärset ohtu karta. Kuulus on Austria
(võitlus nn kodanliku natsionalismi, nn rahvavaenlastejne vastu). Sellega kaasnes kommunistliku propaganda vohamine. Sula Stalini surmale 1953. aasta märtsis järgnenud poliitiline sulaperiood algas Eestis mõningase hilinemisega, aastail 19561957, mil rehabiliteeriti ja lubati tagasi Eestisse paljud küüditatud ja arreteeritud. Nõukogude Liidu Kommunistliku (bolsevistliku) Partei (NLK(b)P) etteotsa tõusnud Nikita Hrustsovi reformidega said nn. liiduvabariigid piiratud majandusliku ja kultuurilise autonoomia. Majanduslike olude ja rahva elujärje paranedes tekkis kujutelm, et Nõukogude ühiskonda on võimalik liberaliseerida, ning kommunistlikku parteisse astus suur hulk eesti haritlasi, kes lootsid ehitada rahvuskommunistlike ideede alusel inimnäoga sotsialismi. Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP
Paneuroopa I kongressil 2000 osavõtjat, Eesti astus liikmeks 1929. asutajaliikmeid 102 Ühingu esimees rahv õiguse prof Ants Piip. Codenhove.-Kallergi lootis Euroopa Föderatsioonist 3 eelist: 1. uut poliitikat, mis parandaks Saksa-Prantsuse ning Itaalia-Austria suhteid. Paneuroopa mõte oli Euroopa rahvaste rahuidee, Am Üh ja Sveitsi kui föderatiivsete riikide eeskujul loodaks tugev koostöö Euroopa riikide vahel . 2. majanduslik kasu föderatsioonist. 3. Paneuroopast pidi saama vastukaal bolsevistliku revolutsiooni vastu. I MS järel 1919 loodi suurima ühend-na Rahvasteliit ja Eesti liikmeks 1921a. Aristide Briand (Prants peam 11 korda, Nobeli rahupr Locarno lepin. eest) koostas Briand-Kelloggi pakti sõja ärahoidmise kohta, esitati Rahvasteliidu peaassambleel 1929 a (seda toetas ka Saksamaa kantsler G. Stresemann). 1930 a esit memorandum "Euroopa föderaalse liidu reziimi organiseerimine". Rahvl le aga polnud konkreetne, memor. puudus ühenduse loomise kava
Eestisse ja lõppes Eesti Vabariigi iseseisvumisega augustis 1991. See oli Nõukogude Liidu kolmas ja ühtlasi ka viimane okupatsioon Eesti territooriumil. 13.2 Perioodid 1. Hilis-stalinism 1944-1953 Stalinism on marksismist ja leninismist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning (Jossif Stalini) terroristlik diktatuur. Stalinismi iseloomustavad: · totalitaarne ainuparteisüsteem, · äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (NLKP-ga), · ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (NKVD), · primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, · juhikultus, · klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror- vaenulike (talupojad, aadelkond jt eraomandit valdavate) klasside, vähemusrahvuste, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, · spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste
Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. aasta oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (Eestimaa SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp. 23. oktoobri õhtul saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeodadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavail asusid patrullima Punakaardi salgad. 26. oktoobril, saanud teate bolsevistliku riigipöörde õnnestumisest Petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Samal päeval võtsid kohalikud SRK-d üle ametiasutused Tartus ja Narvas. 27. oktoobril ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud; vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks kubermangukomissar J. Poskalt üle SRK abiesimees V. Kingsepale. (T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn:
Rahvakomissaride Nõukogu esimees 1917-1924 oli Lenin. Sõja ja laevastiku rahvakomissar 1918-1925 oli Lev Trotski, kellele ühtlasi allus Punaarmee ja kes seega omas nii kodusõja ajal kui järel väga suurt võimu. Välisasjade rahvakomissar 1918-1930 oli Georgi Tsitserin (1872-1936). Hariduse rahvakomissar 1917-1929 oli Anatoli Lunatsarski. Rahanduse rahvakomissar 1918-1922 oli Nikolai Krestinski. Seadusandlikuks võimuks oli Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee, mille esimees oli ühtlasi ka bolsevistliku Venemaa riigipea. 1917-1919 oli selleks esimeheks Lenini lähedane liitlane Jakov Sverdlov (1885-1918). Peale viimase ootamatut surma sai Kesktäitevkomitee esimeheks Mihhail Kalinin (1875-1946), Tallinnas töötanud ja eestlannaga abielus olev vana kommunist, kes hiljem kujunes Stalini tingimusteta pooldajaks. Erinevalt Sverdlovist ei mänginud Kalinin bolsevike parteis kuigi suurt rolli. Sisejulgeolek: Võimu kaitsmiseks ja opositsiooni likvideerimiseks loodi 20.12.1917
160-168. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enam- vähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. VENEMAALE on iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolsevistliku revulutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Revolutsioonilise utopismi uimas usuti, et on võimalik luua täiesti uut tüüpi kultuuri, kus kaovad piirid mitte ainult kunstiliikide, vaid ka kunsti ja elu ning kunstnike ja publiku vahel. Seni väga omaette tegutsenud kunstnikud joovastusid võimalusest oma
160-168. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enam-vähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. VENEMAALE on iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolsevistliku revulutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Revolutsioonilise utopismi uimas usuti, et on võimalik luua täiesti uut tüüpi kultuuri, kus kaovad piirid mitte ainult kunstiliikide, vaid ka kunsti ja elu ning kunstnike ja publiku vahel. Seni väga omaette tegutsenud kunstnikud joovastusid võimalusest oma
Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE Sõjast sõjani Pärast I maailmasõda lagunesid Saksa keisririik, Austria-Ungari monarhia, Türgi ja Tsaari- Venemaa, vana Euroopa kujundati suures osas ümber, jagati 38 riigiks. I maailmasõja järel oli senise 60 miljoni inimese asemel Euroopas võõra võimu all 20 miljonit inimest (3 % Euroopa rahvastikust). Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. 1919
Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE Sõjast sõjani Pärast I maailmasõda lagunesid Saksa keisririik, Austria-Ungari monarhia, Türgi ja Tsaari-Venemaa, vana Euroopa kujundati suures osas ümber, jagati 38 riigiks. I maailmasõja järel oli senise 60 miljoni inimese asemel Euroopas võõra võimu all 20 miljonit inimest (3 % Euroopa rahvastikust). Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. 1919
Ta tahtis autentselt taastada ja tema käe all valmisid mitmed retrolavastused. Oli äärmiselt produktiivne: teoreetilised tööd + üle 30 näidendi. 1912 Gogoli ,,Revident": iga vaatus lahendatud erinevas paroodilises stiilis: üks vaatus parodeeris Stanislavski kunstiteatrit, teine Craigi stiilis, kolmas Reinhardti stiilis, neljas parodeeris kömöödiafilme jne. 1920 ,,Talvepalee vallutamine", massispetaakel: 10 000 osalejat, 100 000 pealtvaatajat. Taastati bolsevistliku revolutsiooni pöördepunkt kolm aastat hiljem täpselt samas kohas. Efekt hämmastav. Suure väljaku ääres poodiumid, millel etendati veriste sündmusteni viinud sündmusi. Korralik propagandalavastus. Palees leidis aset heade ja kurjade võitlus. Lavastuses osales punaarmee jalavägi, sõjalaevadelt kõlasid kahuripaugud jne. 70) (Jean Anouilh) Paljud näidendi kirjutatud 1950ndatel. Õppis juurat, see ei pakkunud huvi. Edu tuli näidendiga ,,Pagasita reisija"
"Kultuurirevolutsiooni" käigus püüdsid okupatsioonivõimud juurida välja kõike, mis meenutas iseseisvat Eestit, selleks asendati uuega isegi senine traditsiooniline haldusjaotus. Eriti ränga tagakiusamise alla langesid vaimulikud ja usklikud. Stalini surmale 1953. aasta märtsis järgnenud poliitiline sulaperiood algas Eestis mõningase hilinemisega, aastail 19561957, mil rehabiliteeriti ja lubati tagasi Eestisse paljud küüditatud ja arreteeritud. Nõukogude Liidu Kommunistliku (bolsevistliku) Partei (NLK(b)P) etteotsa tõusnud Nikita Hrustsovi reformidega said nn. liiduvabariigid piiratud majandusliku ja kultuurilise autonoomia. Majanduslike olude ja rahva elujärje paranedes tekkis kujutelm, et Nõukogude ühiskonda on võimalik liberaliseerida, ning kommunistlikku parteisse astus suur hulk eesti haritlasi, kes lootsid ehitada rahvuskommunistlike ideede alusel inimnäoga sotsialismi. Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond
Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE Pärast I ms lagunesid Saksa keisririik, Austria-Ungari monarhia, Türgi ja Tsaari-Venemaa, vana Euroopa kujundati suures osas ümber, jagati 38 riigiks. I maailmasõja järel oli senise 60 miljoni inimese asemel Euroopas võõra võimu all 20 miljonit inimest (3 % euroopa rahvastikust). Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. 1919
sattusid soome rahvusluse mõjuvälja. Neid haaras seltsiliikumine. 1899 toimus Skuoritsas I Ingeri laulupidu. 1897. aasta andmeil oli ingerisoomlasi 130 413. Pärast Vene tsaaririigi kokkuvarisemist hellitati ka ingerisoomlaste seas lootusi iseseisvusest (ühinemisest Soomega) või vähemalt autonoomiast. Vabadussõjast võttis Eesti poolel osa kaks ingeri pataljoni. Tartu rahuga (2.2.1920) läks Ingerimaa lääneserv Eesti Vabariigi koosseisu (nn Eesti Ingeri). Ülejäänu jäi bolsevistliku Venemaa kontrolli alla, ingerisoomlastele lubati autonoomiat. 1926. aasta andmeil elas NSV Liidus 114 831 "Leningradi soomlast", s.o ingerisoomlast. 1920. aastail hakati Ingerimaal looma ingerisoome rahvuskülanõukogusid (1936. aastaks oli neid 54) ning 1928 loodi Toksovo (Kuivaisi) rahvusrajoon. Kohalikus asjaajamises ja koolides kasutati soome keelt, Leningradis ja Petroskois ilmusid sajad soomekeelsed raamatud, samuti ajalehed. Olid isegi soomekeelsed raadiosaated
annaabi.ee 
