vabalt läbi. Naaberrakkudega on taimerakud ühendatud plasmodesmide kaudu. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsent keskkonda. Osmoos- molekulide liikumine läbi madalama kontsentr lahusest kõrgema kontse lahusesse.Vakuooli ül-nooremate rakkude vakuoolides on toitained, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nendes toimuvad lõhustumisprotsessid, vee reservuaar. Leukoplastid-ül on säilitada varuaineid, peamiselt säilit süsivesikuid ja lipiide. Kloroplastid- nad saavaad mõned vajalikud valgud endale sünteesida ise, kuna neil on olemas DNA- ja RNA- molekulid ning ribosoomid. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood mikroskoopiline seeneniit. Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum.viljakeha-kokkupakitud seeneniitidest mood seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö
1 Robin Stef Luhtaru XI klass Kromoplast (punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid) üleminekuga kloroplastiks (rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees) Nt: porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast (rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees) üleminekuga leukoplastiks (värvitud palstiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist) Nt: kui roheline taim satub pimedusse, siis leukoplastid aitavad taimel säilida (nt kartul) Leukoplast (värvitud palstiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist ) üleminekuga kromoplastiks (punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid) Nt: küpsed viljad (algselt olnud värvitud, kuid valmides saavutanud värvi (kollaseid, punaseid, oranze pigmente)
Valkudest ja RNA-molekulist koosev organell, kus toimub valgusüntees lüsosoom membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldav põieke, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid. tsentrosoom Rakutsenter, ta osaleb loomaraku kudedes ja ka osades seenerakkudes 2) taimeraku iseäralikke tunnuseid; plastiidid- ainult taimedes a)kloroplastid -toimub fontosüntees ja kloroplastid on taime rohelistes osades b)kromoplastid- annab värvuse taimele, sisaldavad pigmente c) leukoplastid- sisaldavad varuaineid, tärklise, valkude ja lipiidide säilitamine. KLOROPLAST->KROMOPLAST viljade valmimisel enne lehtede langemist KROMOPLAST ->KLOROPLAST porgandi sälitusjuur muutub roheliseks KLOROPLAST->LEUKOPLAST kui roheline taim satub pimedusse vakuool- membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid rakukest- tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal 3) seeneraku ehituslkke eripärasid; Mõndadel seentel on ainult 1 rakk ja need on ümarad pärmseened
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist.
Rakukest - põhiline koostisaine on tselluloos. Küllalt suure veesisaldusega, suhtelised õhuke ja elastne. Kesta läbivad arvukad poorid. Ülesaneks on takistamine taimeraku liikumine ning on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Vaukoolid - on membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Ülesandeks on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka mitmeid varuaineid. Plastiidid - ovaalsed organellid. 1. Kloorplastid - rohelised, sarnane ehituselt mitokonderiga. Nendes toimub fotosüntees. 2. Kroomplastid - kollased või punased, sisaldavad pigemente 3. Leukoplastid - värvusetud. Nendes pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid. Loomarakk joonis:
omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. plastiidid: kloroplastid (roheline pigment klorofüll, vajalik fotosünteesiks), kromoplastid(karotinoidid annavad taimede viljale punase, oranzi või kollase värvuse) ja leukoplastid ( värvusetud, säilitavad varuaineid nt kartumugulate tärklisevaru). Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. ta on ümbritsetud kahe membraaniga. kloroplasti isemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised-lamellid. lamellide membraanides on klorofülli molekulid. lisaks sellele on klooroplasti sisemuses DNA,RNA ja valgu molekule. sarnaselt mitokondriga sisaldab ka kloroplast ribosome, mis sünteesivad sellele vajalikke valke
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast
ainete transportijatena ja info vastuvõtjate ehk retseptoritenaKolesterool- molekulide sidumine omavahel, membraani voolavuse reguleerimine erinevate temperatuuride tingimustes Kristad- mitokondri sisemembraani sopistused, kus toimub energia tootmine Plasmodesm- membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel Vakuool- membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid, kindlustab raku siserõhu, aitavad toimida lõhustumisprotsessidel, osmoosi tõttu liigub vesi rakku ja vakuooli Turgor- taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli Plastiidid- taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ühbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid Kloroplastid- rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees
mikrotuubulitest. Igas loomarakus on ainult 1 Vakuool (T) tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses. Koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Eelkõige taimeraku Sisaldavad enamasti veemahutid, mis võivad Plastiidid (T) mitmesuguseis varu- ja sisaldada ka mitmeid a) Kloroplastid jääkaineid. varuaineid. Samuti ka b) Kromoplastid kaitsekohastumus. c) Leukoplastid Membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Kloroplastid sisaldavad Kloroplastid on olulised rohelist pigmenti klorofülli. fotosünteesiprotsessis. Kromoplastid sisaldavad Kromoplastide karotinoidid
sissetungi rakku Laseb vabalt läbi pooride vett ja paljusid selles lahustunud aineid rakku ja rakust välja Pooride kaudu on naaberrakkude rakuplasmad ühenduses Mille poolest erineb taimerakk VAKUOOL loomarakust? Sisaldavad vett ja varuaineid Koguvad jääkaineid ja lagundavad neid Reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju. Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? KLOROPLASTID Neis toimub fotosüntees Rakus on veel plastiide, mis võivad üksteiseks üle minna Kromoplastid Leukoplastid Annavad lehtedele või Paiknevad tavaliselt taimede
elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (glükogeen), lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid), kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes.
värvuse.Plastiide on kolm rühma. 1. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Ümbritsetud kahe membraaniga , sisemuses paiknevad kotjad moodustised-lamellid , mille membraanides on klorofülli molekulid. Kloroplastides toimub fotosüntees. 2. Kromoplastid - sisaldavad pigmente karotinoide , mis annavad taimele kollase , oranzi ja punase värvuse. 3. Leukoplastid - pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid , nt kartulites, tärklis. Plastiidid võivad üksteisteks muutuda. Vakuoolide ülesanded. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed , mis sisaldavad varu või jääkaineid. Noortes rakkudes on mitu väiksemat vakuooli , mis sisaldavadvaruaineid . Vanemates rakkudes , vakuoolid ühinevad ja moodustub suur keskvakuool , mis sisaldab põhiliselt jääkaineid. Vakuoolid on ka vee reservuaariks ja kindlustavad raku siserõhu . e. turgori Bakterid .
moodustunud rakukestadest. omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. plastiidd: kloroplastid (roheline pigment klorofüll, vajalik fotosünteesiks), kromoplastid(karotinoidid annavad taimede viljale punase, oranzi või kollase värvuse) ja leukoplastid ( värvusetud, säilitavad varuaineid nt kartumugulate tärklisevaru). Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. ta on ümbritsetud kahe membraaniga. kloroplasti isemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised-lamellid. lamellide membraanides on klorofülli molekulid. lisaks sellele on klooroplasti sisemuses DNA,RNA ja valgu molekule. sarnaselt mitokondriga sisaldab ka kloroplast ribosome, mis sünteesivad sellele vajalikke valke. Kroon- lehtede ja viljade erk värvus meelitab ligi
käigus nad toodavad ATP-d (Adenosiintrifosfaat). Taimerakk Taimerakku ümbritseb peale membraani ka rakukest, mis annab oma jäikusega taimele tugeva teose ja kaitseb seda. Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukesta moodustamisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan. Taimerakus on vakuool, mis on rakumahlaga täidetud põieke. Seda ümbritseb üks membraankiht. Vakuooli ülesandeks on hoida rakku sisemise pinge eest, varustada varuaineid ja lagundada kasutuid organelle ja valke. Taimerakus on plastiidid, mis jagunevad pigmendisisalduse järgi kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leokoplastid. Plastiidid on ümbritsetud kahe membraaniga ja annavad taimele värvuse. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmeti klorofülli. Nendes toimub fotosüntees ja seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Fotosünteesimisel tegib gükoos, mis transporditakse teistesse taime osadesse.
· Kloroplastiidid rohelist värvi . Asuvad taimede rohelistest osades (lehed, varred). Annavad taimedele rohelise värvi ja viib läbi fotosünteesi Fotosüntees valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid liidetakse glükoosi molekuliks · Kromoplastid kollane, oranz, punakas toon. Sisalavad karotinoide, mis on head antioksüdandid. Paiknevad õites, viljades, juurtes(porgand) · Leukoplastid värvusetud. Sisaldavad varuaineid (tärklis) PLASTIIDIDE ÜLEMINEK Kloroplast Kromoplast Viljade valmimisel, enne lahtede langemist ( karotinoidid taluvad madalamat temp. kui klorofüll) Kromoplast Kloroplast Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast laukoplast Kui roheline taim satub pimedusse LOOMARAKK RAKUMEBRAAN: ümbritseb rakku, andes rakule kuju · Ühendab rake kudedeks · Kautseb rake
BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist j...
Rakukest-kaitseb taimeraku sisemust, annab taimerakule kindla kuju, kaitseb taimerakku siserõhu eest Siledapinnaline tsütoplasma võrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Ribosoom- toimub valgu süntees. Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsentraalvakuool-veemahuti, võib sis.mitmeid varuaineid, sinna võivad koguneda ainevahetuse jääkproduktid või ühendid. Lüsosoom- lõhustab rakule mittevajalikke aineid Kloroplast-toimub fotosüntees.
infovahetus välisk-ga RAKUTUUM Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. TUUMAKE toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. (Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente jm) TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK Selle kaudu toimub rakusisene ainete liikumine-ainete süntees ja transport SILEDAPINNALINE-sünteesitakse süsivesikuid ja lipiide ja nende transport KAREDAPINNALINE-valgusüntees ja transportimine valgu pakendamiskohta RIBOSOOM Valgusüntees GOLGI KOMPLEKS Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine
Looma- ja taimeraku erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja ...
· Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit · Kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. · Kromoplast- membraanidest koosnev taimeraku taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. · Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks. · Mükotoksiin(seenetoksiin)- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine · Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide(hüüfide) kogum · Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks · Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide
ainete liikumist. Juhtkude: selle osadeks trahheed ja trahheiidid moodustunud rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. Noores taimerakus mitu väikest. Vanas taimerakus liituvad üheks suureks tsentraalvakuooliks. ÜL: veemahutid, varuained ( ligimeelitavad ained), ainevahetuse jääkproduktid (mürgised taimetoidulistele loomadele). Rohtseid taime hoiab püsti taime siserõhk ehk turgor.
Rakutuum bakterirakus puudub. Raku elutegev juhtim,rakus toimuvate protsesside reguleer. Ained liiguvad tänu seal olevatele pooridele,asub DNA.Tentrosoom igas loomarakus on aind 1,rakutuuma läheduses.tähtis osa raku jagunemisel.Mitokonder loomarakus. Raku varustamine energiaga. Lagund. glükoosi, raku hingamine,valkude süntees.harjakesed,2membraani sees DNA Vakuool taimerakus.sisaldavad varu- ja jääkaineid.taimeraku veemahuti,võib sisald mitmeid varuaineid. Ribosoomid -valkude süntees. Koosneb kahest osast.Tsütoplasmavõrk ainete transport ja ainevahetusprotsessid. a) kare TPV ainete lagundamine, lipiidide ja sahhariidide süntees.b)sile TPV:seal paiknevad ribosoomid, kus toimub valkude süntees.Golgi kompleks- ühekordse membraaniga seal jõuab lõpule valkude töötlus,pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.koosneb põiekestest, tsisternikestest +ühendavatest kanalitest.
ainete liikumist. Juhtkude: selle osadeks trahheed ja trahheiidid moodustunud rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. Noores taimerakus mitu väikest. Vanas taimerakus liituvad üheks suureks tsentraalvakuooliks. ÜL: veemahutid, varuained ( ligimeelitavad ained), ainevahetuse jääkproduktid (mürgised taimetoidulistele loomadele). Rohtseid taime hoiab püsti taime siserõhk ehk turgor.
Mikroskoop leiutati 18. Sajandil Robert Hook'i poolt. Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) Tsütoloogia teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) Loomaraku uurija: T. Schwann; Taimeraku uurija: M Schleiden. Mõlemal: Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised
· Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- ainete transport, valkude süntees · Mitokonder- varustab rakku energiaga · Golgi kompleks- toimub valkude ümbertüütlemine, lüsosoomide moodustis · Lüsosoom- ainete lagundamineTsentrosoom- tagab tütarrakkudele võrdse sünteesi · Ribosoom- valkude süntees · Rkukest- kaitseb rakku · Vakuool- säilitab varuaineid, tagab taimes siserõhu 5. Tsütoskeleti osad ja ülesanded! · Raku tugi- ja liikumissüsteem · Tagab raku kindla kuju · Tsütoskeleti hulka kuulub ka tsentrosoom mis koosneb kashest ristiolevast tsentrioolist- tagavad raku pooldumisel pärilikkusaine jagunemise tütarrakkude vahel 6. Ainete transport! · Toimub läbi rakumembraani
Paljunemine: 1) suguline kaks vanemorganismi, osalevad sugurakud, uus organism saab alguse viljastatud munarakust. 2) mittesuguline 1) Eoseline näiteks seened, samblikud, sõnajalad 2) Vegetatiivne pooldumine ja pungumine näiteks seened Sarnasus taimedega: 1. puudub aktiivne liikumine 2. vakuoolid 3. rakukest 4. jagunevad piiramatult Sarnasus loomadega: 1. talletuvad varuaineid (glükogeen) 2. toituvad orgaanilisest ainetest heterotroofid loomse toitumis tüübiga 3. rakkudes puudub klorofül ja ei fotosünteesi 4. ühineaine, seeneraku kestades KITIIN (putukate välisskeletis sama) Seente tähtsus: 1. orgaanilise aine lagundajad 2. kääritajad õlle valmistamine 3. kergitajad pagari tööstuses 4. katse objekt 5. ravimite ja vitamiinide valmistamine KÜBARSEENED
Organellide tabel Organelli nimetus Organellid Organellide ehituslikud ülesanne iseärasused Rakutuum Asub tavaliselt raku Sisaldab ja säilitab keskel, seda ümbritseb pärilikkusainet. Juhib kahekordne membraan, raku elutegevust milles asuvad tuumakesed ja kromosoomid. Tsütoplasma Poolvedel rakusisaldis, Seob organellid ja mis koosneb peamiselt tuuma, tagab jääkainete veest. ja toitainete liikumise. Rakumembraan Ümbritseb kõiki rakke, Annab rakule kuju ja peamiselt koosneb kaitseb rakku. Seal kahelü...
Kontrolltöö 1.Ringita õige vastusevariant. (3p) 1. Membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid a) Rakukest b) Vakuool c) Kloroplast d) Lüsosoom 2) Seeneniidistik ehk a) Mükoriisa b) Hüüf c) Mütseel d) Plasmodesm 3) Seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud sümbioos a) Hüüf b) Mütseel c) Mükoriisa d) Viljakeha 2. Nimeta 3 seeneraku sarnasust loomarakuga. (3p) 3. Millise organelli ülesannetega on tegu: Ainete transport, tugi ja tugevus, tagab püstise
Turgor- raku sisesõrhk, mis on Kromoplast- membr.koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Kuulub tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. plastiidide hulka. Leukoplast- membr. Koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub Koloonia- moodustub miljonitest bakterirakkudest kunstlikul söötmel kasvades.Generatsiooniaeg- näitab plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin-(seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav palju kulub bakterite hulga kahekordistumiseks mürkaine Plasmotesm- tsütoplasmaniit, mis ulatub pooridest välja ning mis seovad omavahel naaberrakke Patogeenne Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide( hüüfide) kogum.Plasmiid- bakterirakus esinev bakter- teistele org. ohtlikud
inimestele vajalike ainete tootmiseks . Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, klorofülli sisadav plastiid. Kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse pigmentide sisalduse alusel. Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist.
· Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid). · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ER-i ülesanded: · Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. RIBOSOOMID
orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse. 12. Kambium koosneb algkoerakkudest. 13. Kambiumirakkude jagunemise tulemusena varred jämenevad. 14. Uinupung osa külgpungadest, mis arenevad edasi alles siis, kui osa võsust on hävinud. 15. Ronijuured aitavad hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal Tõmbejuured tõmbavad taime talvituva osa sügavamale mulda, kaitseb külma eest Säilitusjuured koguvad säilitus- ehk varuaineid Õhujuured imevad epifüüdidega õhust veeauru
bIOLOOGIA Lipiidid (ei lahustu vees) 1.Raskvad 2.õlid 3, vahad 4. Steroidid Steroidid (B-vitamiin, kolesterool, suguhormoon) kolesterool ateroskleroos (haigus) Lipiidid 1. Lihtlipiidid 2.Liitlipiidid Rasvad Fosfolipiidid (esinevad rakumembraani koostises, ehk ehituses) Test Siga, lehm, lammas, hobune, tiiger -raha Koer-sõbralik, kass-laisk, rott-rõve, kohv-mõru, meri-mõnus - Kollane jaan, punane siim, roheline jana, oranz magnar, valge ivar 3 elementi raakudes kõige rohkem Hapnik,süsinik,vesinik Ka lämmastik, fosfor, väävel Makro- suur mikri-väike Ülivähe- cu, Z I F jne Orgaanilisi aineid 18% 1.vesi Hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide tomumise keskond. 2. Katioonid organismides KjaNa-ioonid: närviimpulssi liikumiseks vaja Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Insuliin muudab liigse glük...
Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin, noradrenaliin. 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur ja glükagooni, mis aktiviseerivad hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sisaldust. 8. Millised on maksa ülesanded organismis? Toodab sappi, toodab verevalke, talletab varuaineid, lagundab kahjulikke aineid, lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. 9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Loode 100%, vastsündinu 80%, täiskasvanu 70%, vanur 50%. 10. Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Janutunne 5% Eluohtlik 20% 11. Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Erituselunditega. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Neerud, kopsud, nahk
Mitokonder Kromoplast Kloroplast -energia tootmine Oranž, kollane, punane Fotosüntees -sisemine membraan on -karotinoid (pigment) -pole kahte membraani sisse sopistunud -tolmendaja, seemnete -roheline klorofüll (pigment) levitaja -lehtede rakkudes -paikneb õites Leukoplast- talletab varuaineid, paikneb juurtes, vartes, mugulates, seemnetes Vakuool (kasvab suureks) membraan -taimeraku veemahuti -suhkru, orgaanilise aine talletamine loomade ligimeelitamiseks -ainevahetuse jääkproduktide kogumine-kaitsekohastumus, sisaldab ka mürkaineid) -sisaldab taime varuaineid -tekitab siserõhu e turgori (tähtsus: et taim õitseda saaks) -võivad sisaldada ka värvaineid, mis loomi ligi meelitavad +kõik, mis on loomarakus SEENED: moodustavad omaette riigi
Arv on liigiti erinev. 6. Ribosoomid neis sünteesitakse valgud 7. Lüsosoomid neis lagundatatkse mitte vajalikud ained ja ühendid 8. Golgi kompleks seal lõpeb valkude sünteesimine ja need suunatakse õigetesse kohtadesse 9. Tsütoplasmavõrgustik kanalid, mida mööda liiguvad rakus ained. 10. Rakukest katan rakku, annab rakule kindla kuju. Põhiliseks koostisaineks on tselluloos. 11. Vakuool sisaldavad vett ja selles lahustunud varuaineid, koguvad jääkaineid ja lagundavad neid 12. Kloroplastid sisaldavad klorofülli, neis toimub fotosüntees KUIDAS AINED RAKKU LIIGUVAD? Vee liikumist läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse, nimetatakse osomoosiks. Selleks energiat ei kulu. Loe õp lk 33! KUIDAS RAKK OMA KUJU SÄLITAB? Loe õp lk 33!
lumekelluke, valge lill, varesjalg Valgete õitega, rohelise südamikuga Kollane ülane (Anemone ranunculoides) Rahvapärased nimed: kollane varesjalg, kollalill, külmalill, sarapuunaat Kollaste õitega, rohelise südamikuga ÜHISED TUNNUSED VÕSA JA KOLLASEL ÜLASEL: Õitseb aprillis- mais Õied on mõlemasugulised Valguslembesed kasvavad enamasti metsaalustes Koguvad suvel maa-alusesse risoomi varuaineid, et varakult õitsema hakata Mitme aastane suvehaljas rohttaim Vilion kõverdunud nokaga 4-5 mm pikkused paljad pähklikesed Vars: paljas või väheste karvadega Paljunemine: seemnetega või vegetatiivselt risoomiga Metsülane (Anemone sylvestris) Rahvapärane nimetus: anemoonid, kitsesilm, siidlill, surmalill Õitseb mais-juuni Õied : kahesugulised, Suurema moonõit meenutava valge õiega Õiekattelehed on valged või harvem
Ehituselt on sarnane mitokondriga. On ümbritsetud kahe membraaniga ning tema sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad lamellid (paigutunud üksteisega kohakuti, moodustades lamellide kogumikke). Lisaks sellele sisaldab DNA, RNA ja valgu molekule. Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse (teiste organismide ligi meelitamiseks). Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest. Lisaks sellele saavad plastiidid ka üksteiseks üle minna. Taimerakkude tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid (membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid), mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust, on veidi lüsosüümide sarnased. Raku vananedes vakuoolid liituvad ja moodustub üks suur tsentraalvakuool
printsiibil: · seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine, · taimede väljakurnamine, mis tuleb arvesse vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrjes. Idandid on kõikidel taimedel, eriti umbrohtudel, kõige õrnemad. Idanema meelitatud umbrohtusid on kerge hävitada, kui seda tehakse õigel ajal. Kõik mitmeaastased taimed, kaasaarvatud umbrohud, koguvad vegetatsiooniperioodi lõpul mullas olevatesse vegetatiivorganitesse varuaineid, mida nad kasutavad järgneval vegetatsiooniajal paralleelselt lehtedes sünteesitud assimilaatidega jõuliseks kasvuks ja seemnete produktsiooniks. Mehaanilise umbrohutõrje ülesanne on takistada umbrohtudel varuainete kogumist ja sundida neid suve lõpus napiksjäänud varusid intensiivsemalt kulutama uute lehekodarike moodustamiseks. Kõige olulisem roll nende printsiipide rakendamiseks on sügisesel mullaharimisel. Viimane koosneb põhiliselt kahest etapist: kõrrekoorimine ja sügiskünd.
Sidekude ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks. Rakud paiknevad üksikult rakuvaheaine vahel. Sidekoe ülesanded: kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid ja ühendab kõik koed ühtseks tervikuks. Rasvkude on selline sidekoe liik, mille rakud on võimelised endasse rasva koguma. Rasvrakud moodustavad nahaaluse rasvakihi, mis kaitseb siseelundeid, vähendab organismi soojakadusid ja talletab varuaineid. Luu-ja kõhrkoe moodustavad haralise kujuga luukoe rakud. Elastne kõhrkude ja kõva luu kude täidavad tugi ja kaitsefunktsiooni. Veri on vedel sidekude. Veres on kolme tüüpi rakke: Punalibled transpordivad hapnikku. Valgelibled on tuumaga rakud ja kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. Vereliistakud on ilma tuumata rakud ja panevad vajadusel vere hüübima. Rakud saavad oma tooraine keskkonnast. Rakkude tootmisprotsessis tekib jääkaineid, millest
väliskeskkonna muutustele -Tuum: -Asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni -juhib raku elutegevust -reguleerib rakus toimuvaid protsesse -tuumakestas toimub ribosoomide moodustumine ja rRna süntees -Tsütoplasma: -Poolvedel raku sisaldis, koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest -Seob rakuorganellid ja tumma kindlaks tervikuks, kindlustab koostöö -jääkainete eritumiskoht -sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente -Tsütoplasmavõrgustik: -mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine -Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik: -Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees -Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik: -membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees -Ribosoomid: -sisaldab rRNAd ja valgumolekule, valgusüntees -Golgi kompleks:
Ribosoomid: valgussüntees Golgi kompleks: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosüümid: rakusisene seedimine Mitokonder: kindlustab hingamise raku tasandil Tsütoskelett: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Taimerakk Rakukest: hoiab kuju, kaitseb ja ainevahetus Vakuool: vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu Plastiidid: leukoplast, kloroplast ja kromoplast Kloroplast: fotosüntees Kromoplast: sisaldab värvilisi pigmente Leukoplast: talletab varuaineid (värvuseta) Seenerakk Heterotroofne - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest Biotroofid - toituvad elus orgaanilisest ainest HÜÜFID ehk seeneniidid sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk MÜTSEELIKS Üherakulised seened on nt: ümarad pärmseened KOTTSEENED(pärmseened), IKKESSEENED(täpphallikud), KANDSEENED(pilvikud) Bakterid
hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. plasmiid--bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. plastiid--membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. rõngaskromosoom--bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA
Inimkehas on stabiilsena vaja hoida: energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. 2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. 3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine - kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2); 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel; 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel; 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes.
Raku kesta põhi funktsioon on tugi ja kaitse funktsioon . Eristatakse 3rühma plastiide:1)Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli,mis on oluline fotosünteesil.2)Kromoplastid-sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotinoide ,mis annavad taimede õitele ja viljadele värvuse.3) Leukoplastid-on värvuseta plastiidid ja sisaldavad varuaineid(tärklist)**vakuoolid täidavad rakus erinevaid ülesandeid nad on eelkõige taimeraku veemahutid ,mis võivad sisaldada mitmesuguseid varuaineid. Pildid vaata üle29:Loomarakk 30.Bakterirakk 31.Taimede tolmlemisviisid-isetolmlemine-õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele,risttolmlemine-putuktolmlemine j tuultolmlemine 32Fotoperiodism on taime- ja loomorganismide füsioloogiline reaktsioon päeva ja öö pikkusele. - 33.Ontogenees- isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks 34.Rakkutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laialikandmise rakus. *On jääkainete eritumiskohaks. *Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum e ER. *Tsütoplasmas olev membraansete kanalikeste põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine. *Seotud ainedvahetuslike protsessidega. *Tuuma välismembraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. *Siledapinnaline ER 1)Varusüsivesikute (glükogeeni) süntees 2)Lipiidide süntees 3)Bioaktiivsete ainete süntees 4)Ca2+ ioonid depoo lihasrakudes
7. Trütoplasma + + Mööda selle kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal võrgustik sünteesitakse mitmesuguseid aineid. 8. Ribosoomid + + Neid sünteesitakse valgud. 9. Rakukest - + Annab taimerakule kuju ja tugevuse. 10. Kloroplast - + Selles toimub fotosüntees. 11. Vakuool - + Vee ja selles lahustunud ainete mahuti. 12. Leukoplast - + Talletab varuaineid. 13. Kromoplast - + Meelitada kohale tolmlejaid. Annab värvuse taime õiele. Taimerakkudes esinevad: 1.Rakukest, mis annab taimerakkudele tugevuse. 2.Vakuoolid- vee ja paljude ainete mahuti. 3.Plastiidid (kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid)- on vajalikud taime toitumiseks fotosünteesi teel. Rakkude jagunemine Rakkude jagunemine on vajalik kahel põhjusel. 1.Organismi kasvamisel peab suurenema rakkude arv. 2
Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu Kloroplast- membraanist koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Kromoplast- membraanist koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast- Membraanist koosnev taimeraku organell, kus pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid markomolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteerituid aineosakesi. Mikrotuubul- päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organeliide koostisesse. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab raku ATP molekule Mükotoksiin- mõnete seente poolt sünteesitav mürkaine
pikenemisele moodustavad juured juurekarvad, vanad aga kärbuvad. Juure tipus paikneb kasvukuhik, mis katab ja kaitseb -juurekübar. Juurte harunemine on tähtis, sest siis saab paremini vett ja toitaineid kätte. Taimed suudavad omastada ainult vees lahustunuid aineid. Juuremuudendite e. Muundunud juurte peamiseks ül järgi eristatakse tõmbe, roni, õhu ja säilitusjuuri. Säilitusjuured on paljudel kahe-ja mitmeaastastel taimedel ning nende ül on koguda varuaineid. Tõmbejuured lühenevad vananedes ja tõmbuvad taime talvituva osa(sibula, risoomi)sügavamale mulda. Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest. Tõmbejuured on krookustel, liiliatel, nurmenukkidel, jänesekapsal. Pika ja nõrga varrega taimedel on ronijuured(luuderohi)Ronijuurte ül on hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude rühma nim koeks. Taimekoed jaotatakse 2 suurde gruppi
osavõtul eraldu b süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) . Tsütoplasma Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tähtsus: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: *välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; *sisemembraan on kurruline Mitokond er sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käig u s hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) . ERINEVUSED · Ainult taimerakul esineb rakukest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
