1) punalibled ehk erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2) valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on panna vajaduse korral veri hüübima. Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad ja võõrad rakud. Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka loomaraku koostisesse.
Veri on vedel sidekude. Veres on kolme tüüpi rakke: Punalibled transpordivad hapnikku. Valgelibled on tuumaga rakud ja kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. Vereliistakud on ilma tuumata rakud ja panevad vajadusel vere hüübima. Rakud saavad oma tooraine keskkonnast. Rakkude tootmisprotsessis tekib jääkaineid, millest osa sobib mõne teise toote tooraineks, osa on rakule kasutuskõlbmatud või lausa kahjulikud ja rakk eemaldab need. Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan Kõikide organismide rakke ümbritseb membraan, mis eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. Veel kontrollib see ainete transporti rakku ja rakust välja. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma. Kõik ebavajalikud tekkinud ained väljutatakse samuti läbi rakumembraani. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise
Ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodute ja surnud rakuorganelle ● Mitokonder - koosnevad siledast välismembraanist ja kurrulisest sisemembraanist. Toimub rakuhingamine. ● Tsütoplasmavõrgustik - membraanse ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Viimases asuvad ribosoomid. Toimub valkude süntees ja töötlemine. Esimeses sünteesitakse ning töödeldakse lipiide ja süsivesikuid. ● Tsütoplasma ● Ribosoom - koosnevad rRNA-st ja valkudest. Nendes toimub valgusüntees ● Golgi kompleks - päristuumse raku organell, mis koosneb membraanidest. Toimub lõplik valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse ning lüsosoomidesse. ● Rakumembraan ● Tuum ● Tuumake, tuumamembraan, tuumapoorid ● Fosfolipiidid - fosforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Molekuli üks ots
Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärilikkusaine. Kahe ei leidu loomarakus. hüdrofoobne. Membraani membraaniga organell, Kloroplastides asub roheline kuju võib muutuda, kuna silindrikujuline, 1-10m pikad, värvaine klorofüll, need lipiidide molekulide vahel diameeter 0,5-1m . Võtavad paiknevad taime pole tugevaid sidemeid. suurema osa rakust, maapealsetes osades.
Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed otsad väljapoole. Fosfolipiidne kahekihiline membraan on liikuv, painduv jne. Tegemist ei ole jäiga struktuuriga. Fosfolipiidid takistavad veeslahustuvate ainete sissepääsu rakkudesse ning väljapääsu ka. 2. Kolesterool on loomarakkude membraanide koostises kui struktuuri tugevdav molekul ning tekitab membraani koostises tasapinnalisi ja jäiku struktuure. 3. Valke, mis rakumembraani koostises on, on erinevaid ning neil on ka palju erinevaid ülesandeid. Valkude funktsioonid: a
aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud 8. nukleiinhapped 9. pigment 10. regulatoorained (ensüümid, hormoonid) 11. lahustunud gaasid Tsütoplasma ülesanne: Tsütoplasma seab kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. TUUM Tuumake Poorid Ribosoomid Tuum Tsütoplasmavõrgustik Tuuma ehitus: Tuuma ümbritseb kaks membraani, membraanis paiknevad poorid,mille kaudu toimub ainevahetus. Tuuma täidab karüoplasma. Tuumas esinevad kas üks või mitu
looma ja seene rakud. 4)Ainete transport: Passiivne transp.- ei vaja lisaenergiat. Diffusioon-gaasi liikumine läbi membraani, selles suunas kus on nende hulk väiksem. Osmoos- lahusti liikumine läbi membraani, sellises suunas kus tema hulk on suurem. Membraani valkude abil-glc, Aminohap. Aktiivne transport- vajab lisaenergiat. Mõned valgud, mis lisaenergia abil viivad aineid mõlemasse suunda. Pinotsütoos- vedelike omastamine. Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine. Membraan käheb ümber.Selle abil toituvad amööbid. 5)Rakumembraan- a)Eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. b)Kaitseb rakku välismõjude eest. c)Ühendab rakke omavahel. d)Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ehitus: koosneb fosfolipiididest, valkudest (info,ainete vahetamine) ja süsivesikutest (võtavad infot). 6)Tsütoplasma- rakku täitev geelisarnane aine, milles paiknevad kõik organellid, koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaan. ainetest
Miks ainuraksed organismid on enamasti väga väikesed. Mida suurem on rakk, seda väiksem on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suve. Ainevahetus toimub ainuraksetel rakumembraani kaudu. Kui membraani suhteline pindala jäb liiga väikseks, häiruvad ka mainitud protsessid. Loomaraku ehitus: 1. tuumake 2. tuum 3. ribosoomid 4. vesiikul 5. karedapinnaline tstoplasmavrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ER) 6. Golgi kompleks 7. rakumembraan 8. siledapinnaline tstoplasmavrgustik 9. mitokonder 10. vakuool 11. tstoplasma 12. lüsosoom 13. tsentrosoom (moodustub kahest tsentrioolist) Eukarüootne ja prokarüootne rakk Eeltuumne ehk prokarüootne rakk. (Bakterid- puudub piiritletud tuum, tunduvalt vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure). Päristuumne ehk eurkarüootne rakk.(protistid, taime-seene, loomariik). *Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. *Sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga.
Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimesel on näiteks 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks (sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Igas muna ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid). Need kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome jagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomse fibrilli moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. 3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel
Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast. Loomarakus on olemas: Mikrotuubulid Päristuumses rakus esinevad valgulised torukesed, mis kuuluvad mõnede organellide (kääviniidid, vibur) koostisesse. Mitokonder Kahemembraanne päristuumse raku organell, milles viiakse lõpuni glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks). · Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) · Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd (võime sõltumatult paljuneda) ja ribosoome (võime valke sünteesida) · Rakuga endosümbioos Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse
täpseustatud nende siseehitust 2. Tsütohistokeemia 3. Diferentseeriv tsentrifuugimine Rakustruktuuride eraldamine tsentrifuugimise teel, preparaatide valmistamiseks 4. Värvumine Rakkude mitmekesisus Rakuorganellid Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma Taime-, looma- ja seeneriik Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained Poolvedelas tsütoplasmas leidub arvukaltmitmesuguseid organelle Osalevad reaktsioonides, tagavad püsiva pH taseme 2. Eeltuumsed rakud e
Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Protistid – eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised.
sünteesiks 7. Kuidas toimub ainete transport läbi membraani? • Passiivtransport- (ei kuluta energiat)-difusioon (aine liigub sinna, kus tema hulk on väiksem; osmoos ( lahusti liikumine selle suunas, kus tema hulk on väiksem; valgukanalid • Aktiivtransport (vajab lisaenergiat)- transportvalgud; Fagotsütoos; (pinotsütoos); ainult läbi valgukanalite 8. Tsütoplasma koostis ja ülesanded • Koosneb veest ( 60-90%); madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid; biopolümeerid, pigmendid, regulaatorained, lahustunud gaasid. • Ülesanne: seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks 9. Mis on tsütoskelett, selle ülesanded. • on raku tugi- ja liikumissüsteem • koosneb niitjatest valkudest • tagab raku kindla kuju 10. Mis on kromosoom, selle ehitus?
3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava: Aatom 0,1nm > molekul 1nm ja valgumolekul 10nm > viirus 100nm > mitokonder 1µm > bakter 1-101µm > rakk 50 µm > munarakk jagunemisel 100 µm Kude-sarnase ehituse ja elutegvusega rakkude rühm Koe tüüp Iseloomustus Ehitus Ülessanded 1) Epiteelkude 1)katab elundeid ja Rakud tihedalt 1)kaista organismi keha üksteise kõrval 2)võimaldab
Rakuteooria: -Kõik organismid koosnevad rakkudest -Iga uus elu saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel -Ainuraksed -Hulkraksed -Ainuraksed on mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus rakumembraani kaudu -Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Loomarakk -Rakumembraan: -Koosneb fosfolipiididest ja valkudest -ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, annab rakule kuju -Ainete transport läbi rakumembraani: -Passiivne transport .- difusioon(kõrgemalt konsetratsioonilt madalamale, kuni tasakaalustub -gaasid) ja osmoos (lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama konsetratsioonilt kõrgema suunas tasakaalustumiseni) (membraani läbivad vesi, gaasid, etanool väiksed molekulid), ei vaja lisaenergiat -Aktiivne transport transportvalgud juhivad läbi membraani ainult vajalike aineid, vajatakse energiat -Retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E
rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata.
3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90% ° vees lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. ° anorgaanilised ained osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad püsiva pH. ° hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jne. ° ka bipolümeerid polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped.
* Tsütoplasmast * Lüsosoomidest * Golgi kompleksist * Mitokondritest * Raku tuumast ja selles asetsevast tuumakesest * Kareda- ja siledapinnalisest tsütoplasmavõrgustikust * Tsentrioolisest * Ribosoomidest * Tsenraalvakuoolist * Plastiididest Raku osad Rakumembraan Ümbritseb ja piiristab rakku säilitab kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakku. Rakumembraani vahendusel toimub ainevahetus. Rakumembraani vahenusel toimub energiavahetus (energiarikkad ühendid (glüloos) pääsevad rakku, energia eraldumine soojuse kujul). Rakumembraani vahendusel toimub infovahetus raku ja väliskekskkonna vahel (molekul
glükoosi lagundamine.Varustab rakku ATP molekulidega. mükotoksiin-(seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum,mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. ribosoom-nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRna ja valgu molekulidest.Ribosoomides toimub valgusüntees. rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. spoor-(eos) protistidel. seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist. tsentrosoom-loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest
kromatiidi hoiab koos tsentromeer Kromosoomistik: 1) Kõik rakus paiknevad kromosoomid moodustavad kromosoomistiku. 2) Keharakkudes (somaatilistes rakkudes) on diploidne kromosoomistik st. kromosoomid paiknevad paarikaupa. Paarilised kromosoomid ühesuguse kuju ja suurusega, sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. 3) Sugurakkudes (gameetides) on haploidne kromosoomistik, st. igast paarist üks kromosoom. 4) Kromosoomide arv ja kuju on liigispetsiifilised. Rakumembraan Ehitus: kahekihiline, koosneb valkudest ja fosfolipiididest (kolesterool ja oligosahhariidid) Ülesanne: kaitse, piiritleb, eraldab rakke üksteisest, ühendab rakud omavahel, läbi membraani toimub ainevahetus, info vahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transport läbi rakumembraani Diffusioon (passiivne transport – rakk ei kuluta energiat (suured molekulid – süsivesikud)) – gaasilised molekulid
moodustamises 50.Lüsosoomide ülesanded? Kehaomaste ainete, surnud rakkude, kudede lagundamine 51.Kuidas osalevad lüsosoomid immuunsüsteemi töös? Lagundavad võõrkehasid 52.Tsütoplasma iseloomustus? Rakku täitev geelisarnane aine, milles paiknevad kõik rakuorganellid 53.Tsütoplasma ülesanded? Seob rakuorganellid ja –tuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö 54.Mille poolest erinevad loomaraku, taimeraku ja bakteriraku tsütoplasma? Loomarakus on tsütoplasmat ligikaudu pool raku mahust, taimerakkudes tunduvalt vähem, bakterite rakus on tsütoplasma liikumatu 55.Tsütoskeleti iseloomustus? Valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks 56.Rakutuuma ülesanded? Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku infot 57.Tuuma ümbritseva membraani ülesanded? Eraldab DNA tsütoplasmast 58.Miks on tuumamembraanis poorid? Läbi nende liiguvad ained tuuma ja
Prokarüoodid e eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskel olev DNA pole ümbritsetud membraaniga. NT: bakterid ja ahred. Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks. Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erineb taimerakk loomarakkust? · taimerakus on kloroplast: seal toimub fotosüntees. · Vakuool hoida varuaineid, v vett v jääkaineid. Taim närbub ära kui vakuool tühjaks saab.
FUNKTSIOONID · Kaitseb väliste mõjutuste eest · Annab taimerakule kuju ja tugevuse · Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest VAKUOOLID · Ühekihilise membraaniga · Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid FUNKTSIOONID · Vee reservuaar · Kindlustavad turgori · Lahustunult on vakuoolides keemilised ühendid, mis kaitsevad taime ärasöömise eest või meelitavad vilju sööma · Lüsosoomide analoogid, milles toimuvad ka lõhustumisprotsessid PLASTIIDID · Kahemembraansed organellid · Plastiidide eellasteks on proplastiid KLOROPLASTID · Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma · Klorofüll asub lamellides FUNKTSIOON · fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad karotinoide FUNKTSIOON · Erksad värvid meelitavad ligi (viljad) · Ainevahetus taim vabaneb jääkainetest LEUKOPLASTID · Pigmendivabad, värvuseta FUNKTSIOON · Varuainete talletamine EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS
rasvkude) ning tugifunktsiooniga sidekoed(kõhr ja luukude)Rakumembraani ehitus ja ülesanne-kahekihiline ja koosneb põhiliselt fosfolipiididest(fosfaatrühma sisaldavad lipiidid).Fosfolipiidi molekuli üks ots on seostuv vee molekulidega e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide molekulide vahel ei ole tugevaid keemilisi sidemeid, slp võivad need üksteise suhtes üsna vabalt liikuda, mistõttu rakumembraani kuju võib muutuda, ilma et membraan kahjustuks. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ül täitvad valgu, membraanivalgud. Need asuvad membraani sise vüi välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi memraani. Liiguvad kiiresti ühest kohast teise.Nad tegutsevad nii ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate e retseptoritena. Loomaraku membraani koostisesse kuulub ka kolesterool, ül on molekule omavahel siduda ning regul membraani voolavust erinevate temp tingimustes
rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel. Vakuool-membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli.plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku välismõjude eest, annab taimerakule kuju ja tugevuse, kaitseb rakku siserõhu e turgori eest
elusorganismide rakud on eel-ja missuguste päristuumsed? – Eeltuumsed ehk prokarüöödid: Rakutuum puudub, bakterirakud. Päristuumsed ehk eukarüoodid: On rakutuum, seenrakk, taimerakk, loomarakk. 2. Rakuteooria põhiseisukohad? – Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest, vakuool, ribosoom, mitokonder, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom, tsütoskelett. Tuum: Kontrollib ja juhib raku tegevus, säilitab DNA’d. Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja valgud; ülesanded: kaitse, ainete transport), et eraldada ja kaitsta kromosoome. Plastiidid: Ainult taimerakkudes. Rakukest: On tselluloosist. Biopolümeerid. Ülesanne on raku ja kogu taime
2. Osmoos. 3.Valkude abil. kolesterooli. 4. Fagotsütoos. 5.ATP Rakutuum Reguleerib kõiki rakus Tavaliselt raku keskel ümar või toimuvaid protsesse. Juhib raku ovaalne.Tuum ümbritsetud kahe elutegevust ja säilitab pärilikku membraaniga. Tuum on informatsiooni. Tuuma täidetud karüoplasmaga, mis ümbritsev membraan kaitseb sisaldab vett, RNA-d ja DNA- tuumas olevat geneetilist d.Tuumas asuvad materjali ja laseb valikuliselt kromosoomid, tähtsaimad sisse ja välja erinevaid aineid. komponendid. Ribosoom Valkude kokkupanemine Kaheosaline, mõlemad osad nendest 20 aminohappest. koosnevad ribosoomi- RNA ja
Loomaraku organellid Organell Ehitus Ülesanne Suurus/arv Ribosoom Ümmargune struktuur, Valkude sünteesimine. Ühes rakus võib olla mis koosneb rRNA-st ja miljoneid ribosoome. valkudest. ( membraan puudub. ) Mitokonder Pikliku kujuga ning neil Rakkude varustamine Ühes rakus on sadu on oma ribosoomid, energiaga. mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on.)
Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Seeneraku ehitus ja talitlus. · Tuum - Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse. · Rakumembraan -Ümbritsetud membraaniga . · Rakukest -Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest. · Mitokondrid - Varustavad seenerakku energiaga. · Tsütoplasmavõrgustik ehk ER - Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. · Golgi kompleks - - membraanist koosnev päristuumse raku organell. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, Rakumembraani ja rakukesta moodustamine, Lüsosoomide moodustumine · Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed
hästi toimida. o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne. o Millise kujuga on bakterid? Valgusmikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi vorme. o Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Koest, millest nad pärinevad. o Tooge näiteid rakkudest, millel on muutuv väliskuju. Amööb o Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest, mis on jäik. PÄRISTUUMNE RAKK · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Tsütoplasmas peamine koostisaine vesi, seal lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained tagavad püsiva pH · Tsütoplasmas aminohapped, nukleotiidid, moni-ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jt. · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja.
Epiteelkude-Keha ja elundite pinda vooderdav kude mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest Lihaskude-kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine Sidekude- Palju rakuvaheaineid sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks--VERI Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust Raku ehitus Rakumembraan, TUUM, Golgikompleks, tsütoplasma, mitokonder, ribosoomid Rakumembraan. Õpik lk.74-79. 1.Millised ülesanded on rakumembraanil? Eraldab sisemuse väliskeskkonnast, kaitseb, ühendab rakke omavahel, keemilised reaktsioonid, info liikumine 2.Tee joonis rakumembraanist, viita orgaanilistele ainetele. ------ 3.Mis võimaldab rakumembraani lipiididel olla liikuvad, miks on neil seda vaja? Pole tugevad keemilised sidemeid, 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
