*Sile-kattefunktsioon *Kurruline- kristad e. harjakesed. *Harjakeste vahel Maatriks Mitokondrite funktsioonid *Paljunevad pooldumise teel *Maatriksis DNA, RNA , Mitokondriaalsed ribosoomid. *Kindlustavad hingamise raku tasandil s.o. toitainete järk-ärgulise lõhustumise hapniku osavõtul energia saamiseks *ATP süntees Tsütoskelett *Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur *Moodustab raku paindliku sisetoese. *Annab rakule vormi ja seob raku sisemuse ühtseks tervikuks. *Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom . rakutsenter *Esinb loomarakkudes, osades seene-rakkudes *1tsentrosoom = 2 tsentriooli *Tsentriool koosneb mikrotuubulitest (9x3) *Asub rakutuuma läheduses. *Olli raku jagunemisel, moodustab mitoosikäävi mitoosis ja meioosis, tagades kromosoomide liikumise raku poolustele.
ribosoome aine 3. Sile: glükogeeni süntees Ümmargune 2.Topelt-membraan Lipiidide süntees 2.pole poore 4.juhtimine Tsütoskelett valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, Annab rakule vormi, 3.piklik ---------------------------------------------------4. moodustab raku sisetoese kindlustab rakkude liikumise, Energia kuju muutumise -------------------------------------------------------- Tuum täidetud karüoplasmaga, seal asuvad Säilitab DNA-d, juhib rakku --------tekitamine kromosoomid ja DNA
Selgitage, miks 50 C juures ei eraldu enam süsihappegaasi? 6.Valige õige vastusevariant Ribosoomide peamiseks ülesandeks on a)valkude süntees;b)lipiidide süntees;c)sahhariidide süntees;d)DNA süntees Rakumembraan koosneb a)valkudest;b)glükolipiidsest kaksikkihist;c)fosfolipiidsest kaksikkihist;d)süsivesikutest. Difusiooni teel liiguvad rakku a)vesi ja mineraalsoolad;b)gaasid;c)aminohapped;d)hormoonid rRna süntees toimub a)tuumas;b)tuumakeses;c)ribosoomides;d)Golgi kompleksis Raku sisetoese moodustab a)tsütoplasma;b)tsütoplasmavõrgustik;c)tsütoskelett
Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes taimekesta moodustamisel. 13. Millest sõltub mitokondrite arv rakus? Mis on mitokondrite põhiülesanne rakus? Arv sõltub sellest, mida enam rakk energiat vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Ülesanne on raku varustamine energiaga. 14. Kirjelda tsütoskeleti ehitust! Koosneb niitjatest valkudest, on raku tugi-ja liikumissüsteem. 15. Millised on tsütoskeleti ülesanded rakus? Rakule sisetoese andmine, rakkude vormi ja kuju paika panemine, kindlustab rakkude liikuvuse, kujutab vastavate valkude tagavara. 16. Millised organellid on omased vaid taimerakule? Plastiidid, vakuoolid. 17. Kirjelda taime rakukesta ehitust! Nimeta rakukesta ülesanded! Kesta põhiline koostisosa on tselluloos, suure veesisaldusega. Ülesanded on kogu taime toestamine, kaitseb taime(kaitsefunktsioon) ja transportfunktsioon. 18. Nimeta plastiidid ja nende ülesanded
-) Kõige väiksemaks rakuks loetakse: mükoplasmat. -) Uued ribosoomid moodustuvad: rakutuumas. -) Mitokondrid esinevad: eukarüootsetes rakkudes. -) Nii mitokondrites kui kloroplastides leidub: DNA-d. -) Membraane ei esine: ribosoomi ehituses. -) Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: valkude süntees. -) Rakumembraan koosneb: fosfolipiidsest kaksikkihist. -) Tsütoplasma koostises on kõige rohkem: vee molekule. -) rRNA süntees toimub: tuumakeses. -) Raku sisetoese moodustab: tsütoskelett. -) Raku tsütoskelett koosneb põhiliselt: valkudest. -) Sümbioos on iseloomulik: mükoriisale. -) Plastiidide eellasi nimetakse: proplastiidideks. -) Antibiootikumidega ravitakse: bakterihaigusi. -) Ribosoomid esinevad: prokarüootsetes rakkudes. -) Tuumakeses sünteesitakse: ribosoome. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Valgusmikroskoobi põhilised osad on mehaaniline süsteem, optiline lääts ja valgussüsteem.
Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. Teaduslik uurimismeetod: 1. uurimisküsimuse esitamine 2. info kogumine 3. hüpoteesi püstitamine 4. hüpoteesi kontrollimine 5. katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. bakterid (piimhap...
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
Lüsosoomid moodustuvad seal. Lüsosoomid: mittevajalike ainete lagundamine ja kahjulike aine lõhustamine. Lüsosoomid tagavad metabolismi nälgimisel. Mitokondrid: sisemembraan on kurruline, kurrud moodustuvad kristasi e harjakesi. Harjakeste vahel on maatriks. Maatriksis on DNA, RNA ja mitokondriaalsed ribosoomid (oma valgusünteesi süsteem). Mitokondrid tagavad hingamise raku tasandil. Mitokondrites toimub ATP süntees. Tsütoskelett: on võrkjas struktuur, mis moodustab raku paindliku sisetoese, annab rakule vormi. Tsentrosoom: 1 tsentrosoom moodustub 2 tsentrioolist, tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Tsentrioolid on olulised raku jagunemisel. TAIMERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED Rakukest: kaitseb väliste mõjutuste eest. Annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Kaitseb rakku siserõhu eest. Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. Vakuoolid: on vee reservuaariks, kindlustavad siserõhu. Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vanemates jääkained.
2) Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal kujunes fagotsütoosi võime. Esmakordselt tekkis Maa peal loomne toitumine. Seni olid kõik heterotroofsed organismid toitunud seenselt, seedides toitu väljaspool keha ja lagundamise saadusi imendades. Esmatähtis oli leitud söögi kinnihoidmine ja seeditu maksimaalne imendamine, milleks oli vaja seeditav objekt/subjekt ümbritseda võimalikult igast küljest – kuna toitu oli nüüdsest vähem. Fagotsütoosi teke eeldas raku sisetoese teket. Raku osade kohendamine saagi vastu ja hiljem selle ümbere tähendas raku osade liigutamist – see on võimalik aga vaid sisetoese olemasolul. Kuid pole sisulist erinevust enda saagi ümbere liigutamisel (=fagotsütoos) ja teise kohta loivamisel – tekkis ka amöboidne liikumine. 3) Esimesed fagotsüteerivad bakterid suutsid seedida püütud saagist väikese osa. Nälja piiril elades võis neil poolsurnuna saaki neelates ka oma vähese seedimisvõime ja kaitsevõimega raskusi tekkida
2) Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal kujunes fagotsütoosi võime. Esmakordselt tekkis Maa peal loomne toitumine. Seni olid kõik heterotroofsed organismid toitunud seenselt, seedides toitu väljaspool keha ja lagundamise saadusi imendades. Esmatähtis oli leitud söögi kinnihoidmine ja seeditu maksimaalne imendamine, milleks oli vaja seeditav objekt/subjekt ümbritseda võimalikult igast küljest kuna toitu oli nüüdsest vähem. Fagotsütoosi teke eeldas raku sisetoese teket. Raku osade kohendamine saagi vastu ja hiljem selle ümbere tähendas raku osade liigutamist see on võimalik aga vaid sisetoese olemasolul. Kuid pole sisulist erinevust enda saagi ümbere liigutamisel (=fagotsütoos) ja teise kohta loivamisel tekkis ka amöboidne liikumine. 2 3) Esimesed fagotsüteerivad bakterid suutsid seedida püütud saagist väikese osa.
2) Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal kujunes fagotsütoosi võime. Esmakordselt tekkis Maa peal loomne toitumine. Seni olid kõik heterotroofsed organismid toitunud seenselt, seedides toitu väljaspool keha ja lagundamise saadusi imendades. Esmatähtis oli leitud söögi kinnihoidmine ja seeditu maksimaalne imendamine, milleks oli vaja seeditav objekt/subjekt ümbritseda võimalikult igast küljest kuna toitu oli nüüdsest vähem. Fagotsütoosi teke eeldas raku sisetoese teket. Raku osade kohendamine saagi vastu ja hiljem selle ümbere tähendas raku osade liigutamist see on võimalik aga vaid sisetoese olemasolul. Kuid pole sisulist erinevust enda saagi ümbere liigutamisel (=fagotsütoos) ja teise kohta loivamisel tekkis ka amöboidne liikumine. 3) Esimesed fagotsüteerivad bakterid suutsid seedida püütud saagist väikese osa. Nälja piiril elades võis neil poolsurnuna saaki neelates ka oma vähese seedimisvõime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
