----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...................................................................................
troopilistes erinevat värvi sest seal värvilised taimed ja loomad.Kala suurus liigist,vanusest ja toidu hulgast. Mageveekalad-särg,ahven,haug,Merekalad-lest,heeringas,tursk.Siirdekalad mõlemas-särg,haug,ahven. Lepiskalad- särg,latikas,toi taimed ja selgrootud.Röövkalad-haug,ahven,koha,,söövad teisi kalu.---6- Alammõõt-lühim kala ked apüüda võib.7-Kalalaadsed loomad-luukalad,sõõrsuud ja kõhrkalad. Kõhrk-algelisema ehitusega,toes kõhrest,painduvam kui luu. Luukude ei..,-,..Hai-kuni 20 m,hästi liikuvad,teravad hambad,röövk,vere lõhna järgi otsivad ohvrit.....Rai-mõnikümmend cm-7m,lameda kehaga,pikk saba,merepõhjas,ujuvad-tiivulisi rinnauimi lehvitades.toi-väiksed kalad ja selgrootud. Sõõrsuud-silmud,ei soomused,lõug ja tüüp suu,lehtrikujuline suu ,serval asuvad sarvainetest hambad,nendega raspeldavadlihatükikesi kalalt,laibalt,,imevad keha külge ja
.......................................................... ..................................................................................................................................... Toitumise järgi jaotatakse: Lepiskalad: (3näidet) …………………….. toit ........................................ röövkalad: (3näidet) ……………………… toit ........................................ Ehituse järgi jaotatakse: sõõrsuud: (3näidet) ……………………… kõhrkalad: (3näidet) …………………….. luukalad: (3näidet) ………………………. Mille poolest erinevad sõõrsuud ja kõhrkalad luukaladest? ....................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... ...........
Haid meenutavad välimuselt luukalu, kuid neil puuduvad soomused, selle asemel paiknevad neil kehal nahahambad. Haid tunnevad erakordselt hästi lõhnu, samuti on nad teravate hammastega röövloomad. Raid on välimuselt teistsugused, neil on lame keha ja pikk saba. Raid ujuvad oma tiivakujulisi rinnauimi lehvitades. Hai ei tohi kunagi hambutuks jääda, kuna ta on röövkala ning sööb suuri kalu ja võib rünnata ka inimesi, selleks on vaja teravaid hambaid. Sõõrsuud - Suu asemel on suulehter Suulehtri serval ja keelel arvukad sarvhambad Poolparasiitne eluviis
Ihtüoloogia eksami küsimused Pilet 1 1. Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1. Uimed 2. Karpkalalised 3. Õhuhingamine 4. Kalanduse osatähtsus rahvamajanduses Pilet 5 1
kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Lõhe Välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja paaris- ning paarituteuimede olemas olu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni),kereks (viimasest lõpusepilust pärakuni) ja sabaks (pärakust keha lõpuni). Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad,luukalad, vihtuimelised ja kopskalad. Kala ehitus Kalade evolutsioon Kivistised on näidanud, et kalad on evolutsioneerunud enam kui 500 miljonit aastat. Kõige primitiivsemateks peetakse pihklaste (Myxiniformes) seltsi. Kala fossiil Kalad toiduna Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine.
Vesi biosüsteemides Molekulaarne tasand 1. hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) hüdrofoobsed ühendid ei lahustu, ei märgu 2. hüdrolüüs tärklis+vesi+ amülaas (ensüüm) = glükoos 3. vesi on taimse fotosünteesi lähteaine, veest pärineb eralduv hapnik 4. vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Vere pH on vahemikus 7,3 7,4 Uriinil 5 8 Puhas vihmavesi 5,5 6,3 (happevihmadel alla 5) Uriin pH-ga 5 uriinist pH 7 on 100x happelisem (ühiku vahe 10x) Raku tasand 1. Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna (tavaliselt 60 80%) 2. Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakkudes siserõhu ehk turgori. Eriti suur on see kestaga rakkudes nt taimerakkudes. nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks on ju vaja rõhku, et vesi sinna latva saaks. 3. Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt...
maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalade välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni), kereks (viimasest lõpusepilust pärakunii) ja sabaks (pärakust keha lõpuni).Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku? Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone
Angerjas (Anguilla anguilla) Angerjas on tuntud ka rahvapärase nimega Ualan. Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Angerjas kuulub sõõrsuude hulka. (Sõõrsuud moodustavad omaette klassi luukalade ja kõhrkalade kõrval). Ta on maduja kehaga ja poolparasiitne eluviisiga. Ta sarnaneb veidi luukaladega, kuid tal puuduvad soomused, lõuad ja tüüpiline suu. Suu asemel on tal suulehter. Suulehtri serval ja keelel asuvad arvukad hambad. Nende abiga raspeldab ta lihatükikesi elusatelt kaladelt või laipadelt. Emased kalad kasvavad Eestis kuni 110 cm pikkuseks ja isased kuni 50 cm. Kehamass sõltub soost ja vanusest. 10..
kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Kuidas selgrootud vee all hingavad? · Jõevähk hingab lõpustega. · Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. · Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad? · Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.). · Kalad ei pea veepeale hingama tulema. · Nad hingavad lõpustega. LÕPUSEKAANE D 1. Mida tähendab väljend ,,ma tunnen end kui kala vees"? 2. Mis kala on pildil? Lõpused · Vees hingamiseks spetsialiseerunud hingamiselund. · Vesi läheb suu kaudu sisse, liigub lõpustesse, kust veest (HO) omistatakse hapnik (O) ning vesi liigub uuesti
Pisiharjasussid 2 ? Hulkharjasussid 6 ? Väheharjasussid 103 200 Kaanid 19 20 Sammalloomad 7 15 Teod 74 80 Karbid 62 70 Koorikloomad 326 356 Ämblikulaadsed 786 2055 Hulkjalgsed 38 50 Loimurid 1 50 Putukad ~10000 20000-21000 Sõõrsuud 3 3 Luukalad 71 71 Kahepaiksed 11 11-13 Roomajad 5 5-6 Linnud 359 380 Imetajad 68 68 Põhjalikumalt vt ka Eesti putukad, Eesti kalad, Eesti kahepaiksed, Eesti roomajad, Eesti linnud ja Eesti imetajad. Eesti fauna kujunemine Eesti fauna koostise mõistmiseks pakub palju pidepunkte ta tekkelugu. Praegune Eesti
nt kilpkonna kilp. Selgroogsed jagatakse: 1. imetajad 2. linnud 3. roomajad 4. kahepaiksed 5. kalad Ptk. 6 Keskkonnast ärritust vastu võtvad elundi on meeleelundid. Meeli on vaja, et leida toitu, partnerit, vältida hädaohte, suhelda omavahel. Igas meeleelundis on erilised tunderakud, mis regeerivad just kindlat tüüpi ärritajale. Linnud-nägemine, öise eluviisiga loom- suured silmad, maa all elav loom- ebanägemine. Ptk. 7 Kalad jaotatakse 3 suurde rühma: 1. sõõrsuud 2. kõhrkalad 3. luukalad 95%. Kaladel on ujupõis. Ptk. 8 Kalad jagatakse: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad, Madala soolsusega merd nimetatakse riimveeks. Röövkalad söövad söövad teisi kalu ja lepiskalad söövad selgrootuid ja taimi. Kalad on tähtsad lülid toiduahelas, inimesed kasutavad teda kalamaksõliks, liimiks, söögiks, väetiseks, loomasöödaks, ilukalaks, teaduslikuks katseks Ptk. 9
raamatkopsud- kitiinsetest lehekestest raamatusarnased kopsud- ämblikud küljejoon- meeleelud, millega tunnetada väliskeskkonda- kalad (nt: haug) kõigusoojane- keha temperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist kahepaiksed, roomajad püsisoojane- keha temperatuur ei sõltu niivõrd väliskeskkonna - imetajad kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehas (emakas nt)- enamus imetajaid, linnud kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehast väljaspool- sõõrsuud, kalad, kahepaiksed alammõõt- isendi pikkus, millest allapoole jäävad isendid ei ole suure tõenäosusega veel järglasi saanud- kalad lepiskala- kalad, kes toituvad ainult taimedest- rääbis siirdekala- paljunemiseks rändab, vahetab veekogu- angerjas, lõimetishoole- vanem hoolitseb oma järglaste eest- ogalik, linnud, putukad lõpused- vees hingamise organ- kalad, vähid, karbid, kahepaiksetel (pisikesena üldiselt)
kui kliima kuivemaks muutus (karboni ajastul) Roomajate eelis kahepaiksete ees on nende kõva kestaga munad, mistõttu roomajad saavad muneda ka maismaale. Karboni ajastul olid lülijalgsed suuremad kui praegu, kuna hapnikusisaldus atmosfääris oli 30% praeguse 20% asemel. Lõuatud- 480 miljonit aastat tagasi alguse saanud primitiivsed selgroogsed, kellel lõualuud puuduvad ja kelle luustik on kõhreline. Uimedest oli ainult olemas suur sabauim. Silmud on tänapäevased lõuatud kalad- sõõrsuud Kõhrkalad said alguse 400 miljonit aastat tagasi. Neil oli kõhrest luustik, lõualuu ning hambakesetaolised soomused. Soontaimed- organitega taimed (varred). Tekkisid 440-410 miljonit aastat tagasi (veest maismaale). Ürgraikad- sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega (puudusid lehed ja juured, esinesid varred ja risoomid). Vihtuimne kala on kalade ja kahepaiksete vaheline üleminekuvorm. Tänapäeval on nendest alles nt. latimeeria. Kopskalad- ka üks vahevormidest
1. Sissejuhatus Kalad jagunevad kolme rühma luukalad, sõõrsuud ja kõhrkalad. Selles jutus käsitleme lähemalt luukalu ning kõhrkalu. Luukalad on soomustega veeloomad, kes on painduva ja voolujoonelise kehaga. Nad on kõigusoojased. Hingamiseks on neil lõpused. Maailmas elab 25 000 luukalaliiki, kellest 73 liiki elavad Eesti vetes. Luukalad elavad tiikides, jõgedes, järvedes, ookeanides ja meredes. (Bioloogia põhikoolile I) 2. LUUKALAD (OSTEICHTHYES) 2.1 Luukalade välisehitus
putukad lülijalgsed loomad putukad lülijalgsed loomad putukad lülijalgsed loomad putukad lülijalgsed loomad putukad lülijalgsed loomad putukad lülijalgsed loomad putukad lülijalgsed loomad putukad lülijalgsed loomad putukad lülijalgsed loomad putukad lülijalgsed loomad sõõrsuud selgroogsed loomad kiiruimelised (kalad) selgroogsed loomad kiiruimelised (kalad) selgroogsed loomad kiiruimelised (kalad) selgroogsed loomad kiiruimelised (kalad) selgroogsed loomad kiiruimelised (kalad) selgroogsed loomad kiiruimelised (kalad) selgroogsed loomad kiiruimelised (kalad) selgroogsed loomad kiiruimelised (kalad) selgroogsed loomad kiiruimelised (kalad) selgroogsed loomad kiiruimelised (kalad) selgroogsed loomad
Harilik loidtiib Loidtiib Loidtiiblased Suurtiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Lapsuliblikas Lapsuliblikas Põualibliklased Liblikalised Putukad Lülijalgsed Loomad Pääsusaba Pääsusaba Ratsuliblikas Liblikalised Putukad Lülijalgsed Loomad Põdrakärbes Lipoptena Raudkärblased Kahetiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad SELGROOGSED Sõõrsuud Jõesilm Jõesilm Silmlased Silmud Selgroogsed Loomad Lampetra fluviatilis Lampetra Petromyzontidae Petromyzontiformes Petromyzontida Chordata Animalia Kalad Latikas Latikas Karpkalalased Karpkalalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Abramis brama Abramis Cyprinidae Cypriniformes Actinopterygii Chordata Animalia
Areng See on organismi ehituse ja elukvaliteedi muutus tavaliselt paremuse suunas. Jaguneb: 1. Otsene Noor järk sarnaneb üldjoontes suguküpse isendiga, erinevus nt proportsioonides, mõõtmetes, sugunäärmete talitluses. Nii lindudel, imetajatel ja roomajatel. 2. Moondega - VASTNE Esineb vastne, mis oluliselt erineb suguküpsest isendist. Keelikloomadest arenevad moondega: a) Kahepaiksed - vastne on kulles b) Kalad - vastne maim c) Sõõrsuud - silmude vastseks liivasonglased Moondega areng ka selgrootute seas: a) käsnad b) ainuõõssed c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik. Vastse erinevused: kehamõõdud, tiibade olemasolu, tundlate ehitus, kehalülide arv jne. Nt. tirtsud, prussakad, lutikad, täid, ritsikad
(haploidne kromosoomistik) kombineerumine. Jaotatakse: 1. Kehasisene 2. Kehaväline Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti munarakke) roomajad Kehaväline Vees Väga suured Väike Kahepaiksed, kalad, (sugurakke on palju) sõõrsuud 1. Monospermia Munarakku siseneb ja tuumade ühinemises osaleb 1 sperm, nt imetajad 2. Polüspermia Munarakku siseneb u 1000 spermi, tuumade ühinemises osaleb 1, ülejäänud lagundavad rebu. Vaid reburohketel - linnud, kahepaiksed, roomajad. Viljastumine inimesel 1. Koht - munajuha 2. Spermide eluiga - max kuni 72 tundi naise suguteedes 3. Munaraku viljastumisvõime kuni 36 tundi 4. Viljatus - olukord, kus aastase kooselu vältel soovitavat rasedust pole toimud. Eestis
...... 9 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................10 KIRJANDUS..........................................................................................................................11 3 SISSEJUHATUS Sugukond silmlased (Petromyzonidae) kuuluvad taksonoomia alusel järgnevatesse rühmadesse: Hõimkond: Keelikloomad (Chordata); Klass: Sõõrsuud (Cyclostomata); Selts: Silmulised (Petromyzoniformes); Sugukond: Silmlased (Petromyzonidae). Silmlaste keha on paljas ja angerjalaadse kujuga. Angerjalaadse kehaga silmud on esimeste ürgsete, veel ilma tõeliste lõugadeta kalalaadsete loomade viimased säilinud sugulased. Toes on silmastel kõhrene ja sidekoeline, luukude puudub. Neid iseloomustab omapärane segu vanapärastest ning samas tugevat spetsialiseerumist näitavatest tunnustest. Neil on
o Jaotatakse kehasiseseks ja kehaväliseks Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti roomajad munarakke) Kehaväline Vees Väga suured Väike Kahepaiksed, kalad, (sugurakke on palju) sõõrsuud o Monospermia – munarakku tungib ja viljastab üks sperm o Polüspermia – munarakku tungib sadu sperme, kuid viljastab üks, teised lagundavad rebu ja on toiduks lootele. o Viljastumine inimesel § Toimub munajuha laienenud osas § Munaraku eluiga 24h (viljastumisvõime 12-18h) § Spermi eluiga naise organismis 48h, max 72h
EESTI MAGEVEEKALAD. Klass SÕÕRSUUD Selts silmulised Sugukond silmlased. ( ussitaolised, t täppi) MERISUTT. Ühevärvilised, mustrita. JÕESILM Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suu...
Arv Mõlemapoolselt suur Sperme palju, munarakke vähe Viljastamise Väiksem Suurem tõenäosus Energeetilised kulud Suured (liikumine viljastumiskohta ja Väiksemad sugurakkude toodang Näited Kahepaiksed, kalad, sõõrsuud Roomajad, linnud, keelikloomadest imetajad Tunnus Monospermia Polüspermia Spermide asrv munarakus Üks 103-4 Tuumade ühinemine Ühe spermi tuum Ühe spermi tuum Näited Pärisimetajad, kahepaiksed Linnud, kalad
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria).
eemale hoidmiseks. Toitub planktonist ja detriidist, mida sõelub ripsmete jõul läbi neelu pumbatavast veest. Väädikud hoiavad eemal jämedat prahti. Selgroogsed. Närvitoru eesotsas peaaju, mida ümbritseb kõhrest või luust kolju. Seljakeelik on eri klassides kas hästi säilinud, või erineval määral asendunud närvitoru ümbritseva selgrooga. Samuti on eri määral taandunud elundite metameeria. 82. Selgroogsete traditsiooniline jaotus ülenevateks klassideks (sõõrsuud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad) pole fülogeneetilises mõttes õige. Kalade (Pisces) eri rühmad on üksteisest põlvnemiselt kaugemal, kui üks nende haru (käsiuimsed) neljajalgsetest. Kalad (koos sõõrsuudega) on pigem selgroogsete varasem arengutase, eluvorm: algusest pääle vees elavad selgroogsed, vastandina maismaal tekkinud neljajalgseile. Sobib siiski praktilises töös. Selgroogsete klasse, ja ühtlasi kalu traditsioonilises, eluvormi mõttes (siis klass Pisces)
(Pterygota) kahetiivalised (Diptera), putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) alamselts sääselised alamklass tiibputukad (Pterygota) kiletiivalised putukad (Insecta) lülijalgsed (Arthropoda), (Hymneoptera) alamhõimkond kuuejalgsed (Hexapoda) silmulised, silmud sõõrsuud (Cyclostomata) keelikloomad (Petromyzontiformes) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) lõhelised (Salmoniformes) luukalad (Osteichthyes) keelikloomad (Chordata), alamhõimkond
Loomad kasutavad hapnikku ja eritavad elutegevuse kägus süsihappegaasi Looma kehad paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt Loomad arenevad moondega või ilma LOOMAD SELGROOTUD SELGROOGSE o Käsnad Kalad o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid
Emaskala munasarjades valmivad munarakud ning isaskala seemnesarjades valmivad seemnerakud. Sigimisperioodil heidetakse muna- ja seemnerakud sobivas kohas vette. Vees toimub viljastamine. Areng on moondega. Munarakust areneb vastne, kes muutub hiljem maimuks. Esialgu toituvad kõikide kalaliikide maimud väikestest veeorganismidest, hiljem muutuvad siis röövkaladeks või lepiskaladeks, olenevalt oma liigist. Kalalaadsed loomad jaotatakse nelja suurde rühma, millest levinumad on sõõrsuud, kõhrkalad ja luukalad. Sõõrsuud on maduja kehaga ning suu asemele on arvukate sarvjate hammastega suulehter. Nad toituvad elusatest loomadest ja laipadest. Eestis elab jõesilm. Kõhrkalad on võrreldes luukaladega algelisema ehitusega. Nende toes moodustub kõhrest. Luukude kehas puudub ning nende hulka kuuluvad haid ja raid. Kalad on kohastunud eluks kas ainult magevees või merede soolases vees. 47. KAHEPAIKSETE ÜLDISELOOMUSTUS
115.Seljakeeliku ja selgroo saatus selgroogsete ( Chordata ) evolutsioonis. Närvitoru ümber ja selle kaitseks tekkis alguses kõhrene, hiljem luustunud selgroog. See kõhrene või luine toes tõrjus järkjärgult seljakeeliku välja. Selgroolülid tekivad algul kahe kaarena, ülalja allpool seljakeelikut; lõpuks asendavad seljakeelikut lülikehad. 116. Kalad ( Pisces ) – takson , evolutsioonitase või eluvorm? 117,’. Mille poolest erinevad sõõrsuud ( Cyclostomata ) õigetest kaladest? Sõõrsuud on lõuatud; neil puuduvad paarilised uimed; neil puuduvad tõelised (luulised) hambad; neil puuduvad soomused; samuti puudub sõõrsuudel paariline ninaava ja paariline ninaõõs. 118.Kalade ( Pisces ) klassid ja nende evolutsiooniline seos neljajalgsetega ( Tetrapoda ). Vanaaegkonnas, Siluris eristus kalade seas neli klassi. Neist kaks surid peagi välja: rüükalad (Placodermi) ja ogakiirsed (Acanthodii). Kaks klassi elavad edukalt
* inimese munarakku ümbritseb abirakkude kiht(foliikuli rakud) - võtavad verest toitaineid ja edastavad need munarakku. Viljastumine : - viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individiuaalse arengu e. ontogeneesi. - viljastumine on spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Viljastumine jaguneb : 1. kehaväline - toimub vees, sugurakkude arv on suur, energeetilised kulutused on suured, viljastumise tõeneäosus on väiksem. (sõõrsuud, kalad, kahepaiksed). 2. kehasisene - toimub emasorganismi suguteedes, sugurakkude arv on väiksem, energeetilised kulutused on väiksemad, viljastumise tõeneäosus on suurem. (imetajad, linnud, roomajad) Viljastumine jaguneb veel : 1. monospermia - munarakku tungib 1 sperm ja tuumade ühinemine toimub 1 spermi tasandil. 2. polüspermia - munarakku tungib sadu sperme, tuumade ühinemine toimub aga 1 spermi tasandil. (linnud, kalad, roomajad) Viljastumise bioloogilinie tähtsus :
valmik- moonde läbi teinud täiskasvanud putukas v. ämblikulaadne, röövik- täismoondega putukate arengujärk tõuk- täismoondelise vastne. Tal on pea ja kolm paari rindmiku jalgu vagel- kahetiivaliste putukate vastne, tal pole pead ega jalgu kestumine- perioodiline jäiga kehakatte vahetamine, nt lülijalgsetel, sest see ei võimalda loomal kasvada. VI. LOOMARIIK - SELGROOGSED SALLY 1. Kalad, nende esindajate kohastumused eluks vees. Kalade jagunemine: Sõõrsuud (silmud) Kõhrkalad (haid, raid) Luukalad (räim, ahven) Suurem osa kalu elab meredes või ookeanides, nad on kohastunud soolases veel elama. Osa liike eelistab elupaigana avamerd, teised sügavamaid veekihte, osad kalad armastavad aga hoopis vaikseid taimerikkaid lahesoppe. Kalu, kes elavad terve oma elu järvedes või jõgedes, neid me kutsume mageveekaladeks. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees (haug, ahven, räim) 2
Kehaväline Kehasisene Koht vees Emasorganismi suguteedes Sugurakkude hulk Mõlemal tasandil suur Suur ainult spermide arv Viljastumise tõenäosus väike suur Energeetilised kulutused Suured, sageli nii suured, et üks Oluliselt väiksemad või mõlemad osapooled hukkuvad Näited Klass sõõrsuud, kalad, kahepaikne Kl: roomaja, linnud, imetaja Monospermia- munaraku ühinemises ja tuumade ühinemises osaleb üks sperm (imetajad) juhul kui läheb kaks spermi, on tagajärjeks iseeneslik mikroabort Polüspermia- munarakku läheb 100-1000 sperme, aga tuumade ühinemises osaleb üks, ülejäänud lagundavad rebu- palju rebu sellistes munarakkudes (kalad, linnud) VILJASTUMINE INIMESEL Toimumiskoht: munajuha laienenud osas
2. tagatakse kombinatiivse muutlikuse III alatasa 3. Paljudel liikidel määratakse viljastumis hetkel sugu. 4. Viljastumisega kaasneb sügoodi aktivisatsioon. 5. suguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees ehk isendi areng. Viljastumise vormid: 1. Kehaväline · sugurakkude arv on suur(seprm ja munarakk) · vees · tõenäosus väike · energeetilised kulutused suured · Näiteks sõõrsuud, kalad, kahepaiksed 2. Kehasisene · spermide arv suur · emasorganismi suguteedes · tõenäosus suur · geneetilised kulud väikesed · roomajad, linnud, imetajad 1. Monospermia · Munarakku tungib 1 seprm · Tuumade ühinemises ka 1 sperm( inimene) 2. Polüspermia · Munarakku tungib sadu sperme · Tuumade ühinemises osaleb 1 seprm Viljastumine inimisel Koht: · Munajuha laienenud osas Ajavaru:
Not Evaluated (NE) sõõrsuud 1 1 2 linnud 4 8 8 22 32 141 1 147 363 Mittehinnatav
- Kaanid: apteegikaan. 37 - Putukad: 46 liiki (kimalased, kuklased, mõned mardikad ja liblikad). Leiukohtade kaitse, sobivate elupaikadega kaitsealad, kogumiskeeld. LOOMAD II SELGROOGSED 65 miljonit - 1,8 miljonit aastat tagasi nn tertsiaar ehk ajastu, mille jooksul on välja kujunenud enamik praegu tuntud selgroogsete perekondi ja liike. Sõõrsuud - maduja kehaehitusega poolaprasiitsed või parasiitsed veeloomad; meenutavad kalu, kuid neil puuduvad lõuad, paarilised uimed, tõelised hambad, soomused ja ninaõõs. Eestis 3 liiki: merisutt, jõesilm ja ojasilm. Silmud on suhteliselt tavalised mageveekogudes. Luukalad esineb vähemalt osaliselt luulise koostisega siseskelett, veeloomad, hästi arenenud meeleelundid. Kalade ,,moodsaim" rühm, isolatsiooni tingimustes toimub suhteliselt kiire liigiteke (nt kiriahvenad Aafrika järvedes)
esineb vastse staadium, vastne erineb nii ehituslikult kui talituslikult suguküpsest arengujärgust. Peaks teadma kaht tüüpi vastset kalade puhul vastse üldnimetus on maim. Eriline vastsestaadium kaladel on angerjal ja lest (lestal rändab moondega arengu käigus üks silm teisega samale poolele). Selgroogsetest moondega arenevad kahepaiksed- kullesed (konnadel ja vesilikel). Kullese ja konna ehituse ja talitluse võrdlus (süda, hingamine, toitumine, elupaik). Sõõrsuud: silmud- silmude vastsed on liivasonglane. Moondega areng selgrootutel- väga levinud, esineb peaaegu kõigi koolis õpitavate hõimkondade esindajatel- käsnad, ainuõõssed, erinevad ussid (ripsussid, lameussid, ümarussid ja rõngussid), limused, lülijalgsed (eriti keskendub kool putukatele), okasnahksed. Putukate areng: Putukad arenevad kolme tääbiliselt: moondeta (väga ürgsed putukad, soomukad(majasoomukas), vaegmoondega (muna- vastne-(kestumised)- valmik)
annaabi.ee 
