Teine ahel moodustub vastavalt komplementaarsuse printsiibile - Sekundaarstruktuu( teist järku struktuus) tekib primaarstruktuuri keerdumisel biheeliksiks. - DNA säilitab pärilikusinformatsiooni. - RNA Ribonükleiinhape. Koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust, fosforist. - RNA koosneb nukleotiididest: 1) Riboos 2) Fosfaatrühm 4) Lämmastikalus: a) Adeniin b) Guaniin c) Tsütosiin d) Tümiin e) - RNA liike on kolm: 1) Informatsiooni RNA (mRNA) informatsiooni edastamine, info saab DNAlt ja kannab edasi valgu sünteesiks vajalikku kohta. 2) Transpordi RNA (tRNA) transpordib aminohappeid valgu sünteesi kohta(ribosoomid) 3) Ribosoomi RNA (rRna) ehitab ribosoomi ülesse, kui toimub valgu süntees. DNA ja RNA võrdlus Võrrledav tunnus DNA RNA
RNA ülesanne: DNA-s oleva päriliku info kopeerib. Selle vajalikku kohta toimetab. (Teostab valgusünteesi) Ehitusüksusteks on nukleotiidid: suhkur (RNA- riboos; DNA- desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus. DNA RNA A- adeniin A- adeniin T- tümiin U- uratsiil NB! C- tsütosiin C- tsütosiin G- guaniin G- guaniin Komplementaarsus: Lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A-T *2 sidet* C-G *3 sidet* (DNA) /// A-U *2 sidet* C-G *3 sidet* (RNA) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon- (ühest DNA molekulist saab kaks identset molekuli). Replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni.
Nukleiinhapped on nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid, vesinikside DNA on päriliku info säilitaja. DNA molekul on kaheaasaline spiraal, mis on kokku pandud nukleotiididest. DNA nukleotiidid koosnevad 3 komponendist: Viiesüsikulisest suhkrust desoküriboos Lämmastikalustest : o A adeniin o G guaniin o T tümiin o C - tsütosiin Fosfaatrühmast Erinevate lämmastikaluste järjestus DNA ahelas kannabki pärilikku informatsiooni. RNA ülesanne on päriliku info kasutamine. RNA nukleotiidides on kolm osa: Suhkur riboos Lämmastikaklused: o A adeniin o G guaniin o C tsütosiin o U uratsiil Fosfaatrühm Rakus on kolme tüüpi RNA molekule, neil on samasugune ehitus, kuid erinevad ülesanded:
DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin ja C-tsütosiin Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest ühinenud ahelast. Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused on komplementaarsed ehk vastavad. A ja T vahel on kaks vesiniksidet, C ja G vahel kolm vesiniksidet. Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. DNA teist järku struktuur on biheeliks ja kolmandat järku struktuur tekib dna ja valkude koosmõjul. DNA ülesanded: Säilitab pärilikku infot (rakutuumas, kloroplastis, mitokondris) on kromosoomide põhiline koostisosa Kannab üle pärilikku infot tütarrakkudele
• Geenidest (pärilikkuse tegur) DNA olemus • Molekul DNA asukoht • Rakutuum DNA ülesanne • Päriliku info kandja DNA koostis • Suhkur • Fosfaatrühm • lämmastikalus • Adeniin=Tümiin • Guaniin=Tsütosiin RNA ülesanne • DNA info ülekandmine tsütoplasmasse RNA koostis • Suhkur(riboos) • Fosfaat • lämmastikalused RNA lämmastikalused • Adeniin • Uratsiin • Guaniin • Tsütosiin RNA jagunemine • mRNA-Viib DNA info tsütoplasmasse, täpsemalt ribosoomidesse • tRNA- Toob aminohapped ribosoomidesse • rRNA- Ribosoomi RNA,ribosoomi ehitus
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DESOKSÜRIBONUKLEIIN RIBONUKLEIINHAPE HAPE Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik (suhkur) Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin(A), guaniin(G), Adeniin(A), guaniin(G), Nukleotiidid tsütosiin(C), tümiin(T) tsütosiin(C), uratsiil(U) (monomeerid) Primaarstruktuur ja Desoksünukleotiidide jada Ribonukleotiidide jada komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Tertsiaalstruktuur Kromosoom Ribosoom Funktsioonid ja liigid Päriliku info säilitamine, mRNA, tRNA, rRNA, päriliku info täpne ülekanne Osaleb pärilikkuse raku jagunemisel avaldumises
monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Ca luude ja hammaste koostises, vere hüübimine süsivesik desoksüriboos riboos Mg taime klorofüllis. Loomal DNA ja Lämmastik Adeniin, tümiin, tsütosiin, Uratsiil, adeniin, RNA, lihastöö, luude koostis guaniin tsütosiin, guaniin I kilpnäärme hormoon türoksiin sünteesimine, kasv, areng,
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeeri Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid nimetus Monomeeri ehitus a)Lämmastikalus: adeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil tsütosiin, tümiin b)sahhariid: desoksüriboos riboos c)happejääk: fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U)
DNA ehk DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Need koosnevad kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm (koguaeg sama) 2. desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid (ka koguaeg sama) 3. lämmastikalus (võib varieeruda): 1) adeniin monomeeri tähis A 2) tümiin T 3) tsütosiin C 4) guaniin G DNA nukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest. DNA on kaheahelaline (sekundaarstruktuur, spiraalse ehitusega). Seda kaksikspiraali nim. biheeliks. Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip (ahelate koospüsimise alus, vastavus teineteisele), kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. DNA tähtsus: talletab pärilikku informatsiooni ja tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. Lisaks on see kromosoomide olulisim ehitusmaterjal.
Monomeeri nimetus DNA RNA Monomeeri ehitus: desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 1) lämmastikalus 1)guaniin 1)guaniin 2)adeniin 2)adeniin 3)tsütosiin 3)tsütosiin 4)tümiin 4)uratsiil 2) sahhariid desoksüriboos riboos 3)happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus 1)adenosiinfosfaat 1)adenosiinfosaat 2)guanosiinfosfaat 2)guanosiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 4)tümidiinfosfaat 4)uridiinfosfaat Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline( biheeliks) üheahelaline Komplementaarsus prin...
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Lühendi tähendus Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a) adeniin, guaniin, a) adeniin, guaniin, a) Lämmastikualus tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil b) Sahhariid (suhkur) b) desoksüriboos b) riboos c) happejääk c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U)
6) Regulatoorne ül, nt. hormoonid-insuliin 7) Valgud on retseptoriteks, mis vahedavad infot raku ha keskkonna vahel, nt. RM-i retseptorvalgud 8) Energeetiline ül. Kasutatakse vähe Erand: tibu renemine munas DNA nukleotiidi ja molekuli ehitus Nukleotiid koosneb: 1. monosahhariid 2. lämmastikalus 3. fosforhappejääk DNA nukleotiidiehitus 1. monosahhariid desoksürbioos 2. lämmastikalus Adeniin, Tümiin, Guaniin, Tsütosiin C 3. Fosfaatrühm P DNA molekuli ehitus ja struktuur 1. primaarstruktuur nukeotiidide jrk. DNA molekulis 2. sekundaarstruktuur . kaks primaarstruktuuriga DNA ahelat keerduvad spiraalselt teineteise ümber, nim. BIHEELIKS. N-alused moodustavad teineteisega ruumiliselt sobivaid paare DNA ül. Määrab ära raku ja organismi elutegevuse, sest tema järgi toodetakse kõik valgud
5. DNA denaturatsioon - vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidiahelate lahknemine ( kõrge temp. 85 90 ºC)v tugeva aluse v happe mõjul 6. DNA renaturatsioon e noolutamine - termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon 7. DNA sekveneerimine- DNA nukleotiidse järjestuse määramine Lämmastikalused jaotatakse põhistruktuuri alusel - puriin (adeniin, guaniin) - pürimidiin(uratsiin, tsütosiin, tümiin - · Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´- fosfordiesterside 3` otsas on vaba hüdroksüülrühm Ahel kasvab 5´ 3´suunas, uus nukleotiid lisandub 3´juurde · Omavahel on võimelised paarduma Guannin ja Tsütosiin ning Adeniin ning Tümiin Sellieid aluseid nimetatakse komplementaarseteks Komplementaarsete N-aluste vahel on vesiniksidemed Fosforhappe jääk annab DNA-le happelisi omadusi
(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lämmastikalus- nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. Monosahhariid- ehk lihtsuhkrud, on madalmolekulaarses ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti 3 6 (Näiteks: riboos, trioos, pentoos). mRNA- Informatsiooni-RNA ehk mRNA on RNA liik, mis toob valgusünteesiks (translatsioon) kohale geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5
DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid. DNA-ahela selgroo moodustavad fosfaatrühmad ja desoksüriboosi jääk nukleotiidides. Redelipostid: moodustunud desoksüriboosist(DNAs suhkruosa) ja fosfaatrühmast. Redelipulgad: moodustunud lämmastikalustest, mis on liitunud desoksüriboosijäägiga. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin (A), tsütosiin (C), guaniin (G) ja tümiin (T). A ja T vahel 2 vesiniksidet; G ja C vahel 3 vesiniksidet. Vesiniksidemed katkevad kergesti, see on oluline DNA toimimisel. Nukleotiidide arv ja järjestus DNAs ei ole juhuslik. Selles järjestuses peitub info selle kohta, kuidas ehitada valmis vastava genoomiga organism ning kuidas teda elus hoida. Joonis 2 DNA molekuli lõik Joonis 1 DNA skeem RNA EHITUS
Asukoht Tuumas Tuumas ja tsütoplasmas Ülesanne Päriliku info säilitamine ning Päriliku info realiseerimine selle täpne ülekanne tütarrakkudesse Ehitus Desoksüriboos -fosfaat Riboos- fosfaat selgroog ning 4 selgroog ning 4 erinevat erinevat lämmastikalust: lämmastikalust: adeniin, tümiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, guaniin, tsütosiin uratsiil Ruumiline kuju I, II ja III (sisaldab valke) I ja II (tRNA) Komplementaarsus A=T G=C (3H) A=U G=C (3H) Stabiilsus Desoksüriboosi C-H sidemetele Riboosi C-OH sidemetele ei ole on DNA stabiilne leelistes. ta stabiilne leelistes DNA'l on ka väiksemad vaod, tingimustes. Samuti on RNA'l
MUTATSIOON Mis on mutatsioon? · Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. · Mutatsioone võivad moodustada kopeerimisvead pärilikkuse kandjas raku pooldumisel ja kiirguse, kemikaalide või viiruste toime. Mutatsioonid põhjustavad sageli raku funktsioonide häirumist või raku surma ning võivad kõrgemate organismide puhul tekitada vähktõbe. · Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. · Punktmutatsioonid on tavaliselt tingitud kemikaalidest või häirest DNA replikatsioonis, mille tõttu üks nukleotiid asendub teisega. Kõige tavali...
http://www.abiks.pri.ee Ainevahetus e metabolism assmilatsioon (kõik sünteesi protsessid, valgusüntees, jm org ainete süntees, fotosüntees), dessimilatsioon (laguprotsessid, hürolüüs, biooksüdatsioon) Ainevahetuse tüübid autotroofsus (anorg>>org; fotosüntees, kemosüntees), heterotroofsus (org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP (tsütosiin,r), UTP (uratsiil,r), dATP (adeniin, desoksüriboos), dGTP (guaniin,d), dCTP (tsütosiin,d), dTTP (tümiin,d). En.salvestamine: ADP+H3PO4+en=ATP+H2O; ATP+H2O= H3PO4+ADP+en; ATP+...
1. Mis on bioloogia? Nimeta bioloogia teadusharusi. Bioloogia on teadus, mis uurib elusorganisme. Etoloogia(loomade käitumine), ökoloogia(ökosüsteeme uurib), tsütoloogia(rakuteadus), anatoomia(organismite uurimine), molekulaargeneetika(molekulaarselt tasandil uurib). 2. Nimeta elusorganismide riigid, iseloomusta neid lühidalt. Taimed Bakterid Protistid Seened Loomad Bakterid eeltuumsed, üherakulised, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Protistid päristuumsed, hulkraksed, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4...
DNA ja RNA võrdlus DNA RNA Monomeeride nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus a) adeniin a) adeniin a) lämmastikalus guaniin guaniin b) sahhariid tsütosiin tsütosiin c) happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A) guanotsiinfosfaat (G) guanotsiinfosfaat (G) tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C)
Süsinik Kuulub kõikide orgaaniliste ühendite koostisesse. 4.DNA ja RNA võrdlus ( 3 p. ) Võrreldav tunnus DNA RNA monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid lämmastikalused Adeniin, guaniin, tümiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tsütosiin. uratsiil. nukleotiidid Adenosiin-, guanosiin-, Adenosiin-, guanosiin-, tsütidiin- ja tümidiinfosfaat tsütidiin- ja uridiinfosfaat. sekundaarstruktuur Vesiniksidemega Ribonukleotiidid ühendatud kaheahelaline paarduvad. C ja G vahele
Kus paikneb kromosoomide koostises Kaheahelaline, hoiavad Üheahelaline Mitu ahelat koos lämmastikaluste vahelised H-sidemed Deskosüribonukleotiidid Ribonukleotiid Nukleotiidi koostis Desoksüriboos Riboos Süsivesik Adeniin (A), guaniin (G), Adeniin, guaniin, tsütosiin, Lämmastikalused Tsütosiin (C), tümin(T) uratsiil A=T A=U Komplementaarsed on C=G C=G Vesiniksidemed Ahelaid hoiavad koos Struktuurid (Vormid, nende) ülesanded
tagavad valgulised torukesed ehk mikrotuubulid. 8. Energeetiline funktsioon:lagundamisel vabanev energia kasutatav elutegevusprotsessideks. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monumeerideks on nukleotiidid. DNA ja RNA DNA-desoksüriribonukleiinhape. Molekuli koostis: monumeerideks on desokrüribokunkleotiidid : lämmastikalus, desoksüriboos ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikalused on: Adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin.(A, G, C, T) DNA Struktuur: Komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. DNA ülesanded: Tähtsus seisneb: Päriliku informatsiooni säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemisel. DNA kahekordistumine ehk replikatsioon. Siis saavad tütarrakud samagususe päriliku informatsiooni. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks ühesuguse primaarstruktuuriga DNA molekuli. RNA- Ribonukleiinhape Molekulide ehitus Monumeerideks on Ribonukleotiidid
Fosfolipiid lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon bioaktiivne aine. Regulatoorse ülesandega. Komplementaarsusprintsiip DNA biheeliksi ahelate vastavus üksteisele. Lipiid lipiidid e. rasvad, orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine(rasvad, õlid, steroidid) lämmastikalus nukleiinhapete koostisesse kuuluvad ühendid. DNA puhul adeniin, tümiin, tsütosiin. RNA puhul adeniin, guaniin, uratsiil, tsütosiin. Makroelemendid keemilised elemendid, mis asetsevad organismi koostises ning mida organism vajab suhteliselt suurtest kogustes (O, C, H, Ca, K, Mg) mikroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab funktsioneerimiseks üliväikestes kogustes (Zn, Fe, I, Cr jne) monosahhariid ehk lihtsuhkrud. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku arv on 3-6. mRNA kogub DNAlt pärilikku informatsiooni ja viib selle ribosoomi rRNA osaleb valgusünteesis
RNA ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest) Nukleotiidid on kolmekomponend ilised süsteemid, mis koosnevad: 5C suhkrust ehk pentoosist N-alusest ühest või mitmest fosforhappe jäägist Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvest amises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks() mitmed nukleotiidid on liitensüümides( ) mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on
Bioloogia konspekt 1. Süsivesikud (suhkrud) Liigitus ehituse alusel: monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad...
Nukleiinhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannad pärilikku informatsiooni. DNA ehk deoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel rakutuumas ja kannab endas keneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiin happed on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust (S), fosfaadi rühmast (P) ja lämmastik alusest (A). A adeniin C tsütosiin G guaniin T tümiin U uratsiil (RNAl T asemel) Võrdlus DNA RNA monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid süsivesik desoksüriboos riboos Lämmastik alused Aedniin, tsütosiin, guaniin, Adeniin, tsütosiin, guaniin, uratsiil tümiin nukleotiidid Adenosiin fosfaat; tsütosiin Adenosiin fosfaat; tsütosiin fosfaat;
võimaldavad liikumist Varuaineline munavalgud(letsitiin), piimavalgud(kaseiin) Energeetiline vähetähtis e. Väga madal 1g-17,6 kJ Toksiline botuliin(kalas ja lihas), putukatemürgid, madude mürgid (rästik-hemolüütiline) 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. a) lämmastikalus adeniin, guaniin,tsütosiin, tümiin b)sahhariid(suhkur) desoksüriboos c)happejääk - fosfaatrühm 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. a) adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil b)riboos c)fosfaatrühm 23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? Adeniin, guaniin ja tsütosiin 24.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? DNA -- A=T ja C=G RNA -- A=U ja C=G 25.Mis on DNA põhilised ülesanded? Päriliku info säilitamine ja ülekanne 26.Mis ülesanded on RNA molekulidel? mRNA (informatsiooni-RNA) toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika
ribonukleiinhape. Mõlemad koosnevad nukleotiididest, moodustavad ahelaid, iga nukeotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, lämmastikalus, suhkrujääk. DNA struktuurid: Primaarstruktuur koosneb nukleiinhapete jääkidest. Sekundaarstruktuur biheeliks e. kaksikspiraal moodustub kompelmentaarsuse alusel (A=T, C=G) . Tertsiaalstruktuur tekib Dna ja valkude koosmõjul, nukleoproteiin DNA lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tümiin T, tsütosiin C. DNA ülesanne päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA struktuurid: Primaarstruktuur nukleotiidijääkide järjestus, tekib sünteesiprotsesside tagajärjel. Sekundaarstruktuur tekivad kaksikahelad komplimentaarsuse alusel (G=C, A=U) RNA nukleotiidid: adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, uratsiil U. RNA vormid: Informatsiooni-RNA e. mRNA esimene, mis moodustub DNA kõrvale: info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta. Transport-RNA e
A- adeniin, G- guaniin, T- tümiin, C- tsütosiin. Biheeliks koosneb kahest ahelast, esineb komplementaarsus. DNA ÜLESANDED. * päriliku info säilitamine suudab tekitada täpselt samasuguse molekuli. *osaleb pärilikke tunnuste avalduses e valgu sünteesis. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid, Riboos, fasfaat, Lämmastikahel A adeniin, Gguaniin,C tsütosiin, U- uratsiil. Osaleb pärilikkuse avaldumises. *Informatsiooni RNA(mRNA) * transportRNA (tRNA) *ribosoomiRNA (rRNA) Hormoon on insuliin. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismides energeetiline, kaitse ja ehituslikfunktsioon. E
d. Kirjuta, mis avastuse tegid James Watson ja Francis Crick. Avastasid DNA struktuuri 2. Võrdle DNA-d ja RNA-d. Täida tabel. DNA RNA Lühendile vastav nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Koostises olev suhkur Desoksüriboos Riboos Lämmastikualused Adrenaliin, guaniin, tsütosiin, Adrenaliin, tsütosiin, guaniin, tümiin (A, G, C, T) uratsiil (A, C, G, U) Peamine struktuur Pikk kaksikahelaline spiraal ehk Lühemad üksikahelad, mille kaksikheelis kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana
lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidileon ühine fosfaatrühm ja desoksüriboosijääk. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele (2). 23.DNA molekul on kaheahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse .2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure vastupidavuse. 24.RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütosiin ja urastiil. 25. RNA ahel on üheahelaline ja põhiülesanne on päriliku info reliseerimine. 26.Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T AG G AC C AAAT AC C Kui arvestada komplementaarsust ,siis RNA ahel tuleks( esimese ahela järgi): U AG G AC C AAAU AC C 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T, siis talle vastav RNA ahel on: UAU G G G AG U U C U A 28
Füüsikalis- keemilised omadused: 1. Suur molekulmass, mis annab lahustele viskoosse iseloomu 2. Laeng, mis on negatiivne 3. Lahustuvus 4. Hüdrulüüsuvus, tek vabad nukleotiidid 5. Nukleiinhapete kõrgemat järku struktuurid denatureeruvad DNA koostis ja ehitus 1. Koostis a) pentoos: desoksüriboos b) lämmastikalused, mida on 4 jag: puriinalused ehk kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G) ja purinidiinalused ehk ühetsüklilised (tümiin T ja tsütosiin C) c) fosforhape 2. Kolm struktuuritaset: a) esmane struktuur - DNA üksikahel: nukleotiidijääkide hulk ja järjestus on olulised (teatud DNA viirused) b) sekundaarstruktuur - kaksikspiraal ehk biheliks: olulised on: lämmastikalused on suunatud struktuuri sisse, pentoosid ja fosforhappejäägid on väliskülgedel ; omavahel paarduvad alati kindlad lämmastikalused A ja T kahe vesiniksidemega, G ja C kolme
Amülaas, tärklise seedimisega seonduvad protsessid. Hüdrolüüsib tärklisest suhkruid. Seda kasutatakse siirupite, puuviljamahlade, sokolaadi ja muude toiduainete valmistamisel; HORMOONID : Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse.Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt. 10)DNA Puhul on nii : Adeniin Tümiin (A-T)................Guaniin Tsütosiin (G-C) RNA Puhul on nii : Adeniin Uratsiil (A-U)....................Guaniin Tsütosiin (G-C). 11) DNA on desoksüribonukleiinhape, asub rakutuumas. RNA ribonukleiinhape. Kopeerib DNA infot ja kannab selle rakus vajalikku kohta.
· energeetiline Nukleiinhapped (sisaldavad pärilikku infot) DNA- desoksüribonukleotiidhape pärilikkuse kandja kromosoomide koostisosa RNA- ribonukleiinhape geneetilise info realiseerimine e. Valmistab valgud DNA monomeerideks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb: 1) fosfaatrühm 1. süsivesinikust desoksüriboos 2. lämmastikalused: adeniin (A), guaniin(G), tsütosiin (C), tümiin(T) DNA koos püsimise aluseks on komplementaarprintsiip: A-T (2vesinikku) G-C (3 vesinikku) RNA monomeeriks on ribonukleotiid, mis koosneb: 1. fosfaatrühm 2. süsivesikute riboos 3. lämmastikalused: adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil(U) RNA on üheahelaline. On mõningaid erandeid (C-G;A-U) RNA jaguneb kolmeks: mRNA-informatsiooni RNA- päriliku info ülekanne
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C)
keemilise rühma - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma - liitumisel. · Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel, kusjuures DNA molekulis paarduvad ehk on komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U. (Tähistused: A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, T tümiin, U uratsiil.) · Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. · Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). · Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna
DNA 1. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin ja C-tsütosiin 2. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest ühinenud ahelast. Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused on komplementaarsed ehk vastavad. A ja T vahel on kaks vesiniksidet, C ja G vahel kolm vesiniksidet. 3. Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. DNA teist järku struktuur on biheeliks ja kolmandat järku struktuur tekib dna ja valkude koosmõjul. DNA ülesanded: 1. Säilitab pärilikku infot (rakutuumas, kloroplastis, mitokondris) 2. on kromosoomide põhiline koostisosa 3. Kannab üle pärilikku infot tütarrakkudele 4
histoonide abil kokku pakitud. Komplementaarsusprintsiip = DNA kaksikahelas seostuvad nukleotiidid ainult kindla seaduse alusel(A seostub ainult T-ga ja G ainult C-ga) • Milline on RNA ehitus? Kus asub RNA rakus? Üheahelaline spiraal, koosneb nukleotiididest (riboos, fosfaatrühm, lämmastikalus)4 erinevat lämmastikalust(adeniin (A), uratsiil (U), guaniin (G), tsütosiin (C).), lühemad ahelad, kuju vastab ülesandele, 3 tüüpi RNAd( mRNA, tRNA ja rRNA),kopeerib DNAs säilitatud pärilikku infot ja toimetab selle vajalikku kohta, valgusüntees, leidub rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides ja tsütoplasmas. Bakteritel ainult tsütoplasmas • Mille poolest erineb RNA DNAst? DNA RNA Kaheahelaline, kaksikspiraal Üheahelaline
Bioloogiline oksüdatsioon inimkehas Hingamisahel Ksenobiootikumide biotransformatsioon Ensüümid Oksüdaasid: otse reaktsioon hapnikuga Monoksügenaasid: lülituvad hapnikuaatomi substraadimolekuli (CytP450) Dioksügenaasid: lülituvad hapnikumolekuli substraadimolekuli (Trüptofaani oksügenaas) Hüdroksüperoksüdaasid: lipiidide hüdro- või vesinikperoksiidi konversioon (peroksüdaas, katalaas) Dehüdrogenaasid: bio-oksüdatsiooni kesksed ensüümid Hingamisahel Roll: energia saamine (prootonite transport) Koostis: Ensüümid: dehüdrogenaasid ja tsütokroomid Koensüümid: NAD/NADH, FMN/FMNH2, cytbFe3+/cytbFe2+ (e liikumine paarist + paarini), Q Teised: FeS tsentrid prootonite transpordiks Mitchell's theory Redokspaaride tähtsus NAD/NADH, NADP/NADPH, FMN/FMNH2, CoQ/CoQH2, lipoaat/dihüdrolipoaat, dehüdroaskorbiinhape/askorbaat, tioolrühma vahendusel funktsioneerivad redokspaarid tsüstiin- tsüsteiin ja glütatioonsüsteem Homotsüsteiin-Tsüsteiin- tsütosii...
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, ha...
Sahhariidid: mõiste, koostis, klassifikatsioon Rida kaks: Nukleiinhapped: üldstruktuur, komponendid. Kõrgmolekulaarsed polünukleotiiidid. Hüdrolüüsil lõhustuvad nukleotiidideks, pürimidiinalusteks, süsivesikuks ja fosforhappeks. Vastavalt süsivesikkomponendile jaotatakse nukleiinhapped ribonukleiinhapeteks (RNA) ja desoksüribonukleiinhapeteks (DNA). Mõnevõrra erinevad RNA ja DNA üksteisest nende koostises leiduvate lämmastikualuste poolest. RNA- adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil, tümiin aga puudub. DNA-adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil puudub. DNA- desoksüribonukleiinhapped, paiknevad rakutuumades (erandiks munarakud, kus osa DNA-st paikneb tsütoplasmas). RNA- ribonukleiinhapped, paiknevad peamiselt tsütoplasmas (90%), vähem rakutuumas. Olenevalt RNA ehitusest ja bioorgaanilisest funktsioonist eristatakse ribosoomi-transpordi- ja informatsiooniribonukleiinhapped. Nukleiinhapete üldiseks bioloogiliseks funktsiooniks on
DNA - RNA - ribonukleiinhape desoksüribonukleiinhape Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Süsivesik e sahhariid desoksüriboos riboos Lämmastikalused adeniin (A), guaniin (G), adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C), tümiin (T) tsütosiin (C), uratsiil (U) Molekuli ruumiline kuju, Pikk kaheahelaline spiraal e Lühemad üksikahelad, mille ühe- või kaheahelaline kaksikheeliks kuju vastab ülesandele, võib esineda ka kaksikahelana Komplementaarsus A=T, C=G A=U, C=G
heterotroofid SR- Seenerakk TR- Taimerakk LR- Loomarakk LR; TR;SR- X näitab kas organell paikneb konkreetsest rakus. Tunnus DNA RNA Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C)
Hemoglobiin, albumiinid veres. 7. Retseptorfunktsioon. Retseptorvalk membraanis. 8. Energeetiline funktsioon. Valkude lagunemisel vabaneb energait (17,6 Kj/g). Nukleiinhapped. Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, süsivesikust ja fosfaatrühmast. DNA- desoksüribonukleiinhape. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA nukleotiidides on nelja tüüpi lämmastikaluseid. ( adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin). DNA molekul koosneb kahest antibakteriaalsest nukleotiidiahelast. (mis on helikaalselt keerdunud spiraaliks) (biheeliks). Lämmastikalused ühinevad komplementaarselt A=T G-=T . RNA ribonukleiinhape. RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Fosfaatrühm, riboos, lämmastikalus. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA'l, neljandaks on uratsiil. Kolme tüüpi RNA 1. Informatsiooni RNA (mRNA) informatsioon rakutuuma DNA'lt ribosoomidesse, kus
RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiidhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust(S), fosforrühmast(P) ja lämmastikalusest(A). DNA monomeer A-aderiin C-tsütosiin G-guaniin T-tümiin U-uratsiil C G A T G C DNA JA RNA võrdlus Monomeer DNA deksoribonukleotiid RNA ribonukleotiid Süsivesik DNA desoksuriboos RNA riboos Lämmastikalused DNA adeliin, tsütosiin, tümiin, guaniin RNA adeliin, tsütosiin, guaniin, uratsiin Kohati molekuli siseselt 2-ahelaline, kus lämmastikaluste vahel on vastavalt komplementaarsusele on vesiniksidemed. Funktsioonid: DNA- on kromosoomide koostisosa. Päriliku info säilitamine ja ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemise ajal. RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. mRNA informatsiooni RNA ..messenger päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse.
VALGUD TÄIDAVAD ORGANISMIS: ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. KOMPLEMENTAARSUS PRINTSIIP: lämmastikaluste üksteisele vastavus REPLIKATSIOON: DNA- ahela kahestumine enne raku jagunemist. ANTIGEEN: organismi sattunud võõraineid, mis tingivad antikehade tekke, nimet. antigeenideks. (nukleiinhapped, organismile võõrad valgud jne.) Dna molekul: adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin Rna molekul: adeniin, guaniin, tsütosiin,uratsiil : LÄMMASTIKALUS Dna. Desoksüriboos, Rna. Riboos : SAHHARIID ( suhkur) Dna. Fosfaatrühm, sama : HAPPEJÄÄK (monomeeri ehitus)
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Makroelemendid 98-99% · C ; H ; N ; O ; P; S Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes · K; S;P;Cl;Ca;Na;Mg;Fe;Zu;Cu;I;F Ca - luude tugeus,luudekoes Mg klorofülli koostises Fe (aneemia-raua puudusest) hemoglobiinis seob O2 ja võimaldab O2 viia kehasse. I2 - kilpnäärme hormoonide sünteesiks F hambaemaili koostises Kehas on kõige rohkem hapnikku (keem.el.) Orgaanilisest ainest on kõige rohkem valke. Anorgaanilised ained vesi 80% Orgaanilised ained- valk 14% Osmoos- lahustis molekulide liikumine ( K ja Na) VEE ÜLESANDED: · Ainevahetus · Temperatuuri reguleerimine · Jääkide eemaldamine · Ainevahetus reaktsioon · Tagab nahale elastsuse · Tagab rakule vererõhu · Kaitse(loode areneb) · Viljastumine(toimub niiskes keskkonnas) SAHHARIIDID E. SÜSIVESIKUD Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik. 1. ...
· Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur on biheeliks. Tertsiaalstruktuur, mis tekib DNA ja valkude koosmõjul DNA molekul on kaheahelaline. DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ning selle ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA
Nukleiinhapped *DNA-(desoksüribonukleiinhape),päristuumsetel asub rakutuumas ja kannab endas geneetilist infot *RNA(ribonukleiinhape)kopeerib DNA infot ja kannab rakus selle vajalikku kohta NUKLEIINHAPPED on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G ...