Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Biokeemia praktikumi K.T vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reaktsioon, molekul, hüdrolüüs, glükoos, hape, lipiid, ensüüm, kromatograafia, reaktiiv, sahharoos, lipiididtenoidi, kolonn, produkti, sterooltenoidid, invertaas, aminohape, mono, produktid, invertaasi, proteaas, proov, fehling, süsivesik, kompleks, kasutatava, absorptsioon, kaseiin, oligo, fruktoos, geelkromatograafiatenoididePolaarsed mitteionogeensed radikaalid, ionogeensed radikaalid (happelised ja aluselised), apolaarsed radikaalid. 3. Kuidas tekib peptiidside? Kirjutage reaktsioonivõrrand, kasutades vabalt valitud aminohappeid. 4. Kirjutage 2 polüpeptiidahela fragmenti ja näidake, kuidas tekib biureetkompleks valguga. 5. Milliste aminohapete esinemist valgus näitab positiivne a) tioolireaktsioon Tsüsteiin - Cys b) ksantoproteiinireaktsioon Aromaatset tuuma omavad Tyr, Phe, Trp c) Milloni reaktsioon Fenoolse rühmaga aminohape - Tyr 6. Kirjeldage ksantoproteiini- ja Milloni reaktsiooni kemismi. 7. Mis on valgu isoelektriline punkt (pI)? Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille korral valgumolekulis on negatiivsete ja positiivsete laengute hulk võrdne ja valgu molekuli laeng on summaarselt 0. 8. Millistel juhtudel ei kaasne valgu denatureerumisega tema lahusest väljasadenemist? Kui lahuse pH väärtus erineb oluliselt valgu pI'st. 9. Mida tähendavad mõisted
Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ................................................................... 11 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega............................................... 11 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) .......... 12 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st ............. 12
uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Osasoonide saamine: Osasoonideks nim redutseeriva e taandava suhkru ja kahe kolekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoone annavad kõrvuti monoosidega ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustes kergesti , kristallide kuju ja sulamistemp on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda idenfitseerida. Tänapäeval kas suhkrute eristamiseks kromotograafilisi meetodeid. Hõbepeegli reaktsioon: taandavate suhkrite molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib ( taandab) mitmete metallide sooli. Hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega: taandavate suhkrute määramisel on üheks tavalisemaks reaktiiviks fehlingi reaktiiv, mis saadakse CuSO4vesilahuse ja leeliselise kaalium.naatriumtartraadi kokkusegamisel ( Fehlingi i ja F II lahuse kokkusegamisel. Tekkiv
denaturatsiooniprotsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest c) Väljasoolastamine - lahusest erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. Mõningad neist on kasutatavad ka valkude kvantitatiivseks määramiseks. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: a) Universaalsed reaktsioonid (biureedireaktsioon), mis on omased kõikidele valkudele b) Spetsiifilised reaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. Kuna valdav osa valke sisaldab kõiki 20 aminohapet, siis on ka erireaktsioonid kasutatavad enamiku valkude tuvastamiseks, kuid vähesed nn mittetäisväärtuslikud valgud, nagu kollageen, elastiin jt ei anna mõningaid spetsiifilisi reaktsioone. 1.1.Biureedireaktsioon Teoreetilised alused Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas
ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust. Lisame 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutatakse hoolikalt. Tulemus: Lahuse värvus läks violetseks, sellepärast et munavalk sisaldab peptiidsidemeid, mis aluselises keskkonnas(selleks lisasime lahusesse NaOH-d) moodustavad vasksulfaadis olevate Cu2+-ioonidega lillaka kompleksi. Kompleksi struktuur? Biureetkompleksi struktuur: 1.1.2 Mulderi reaktsioon See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus. Aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped on trüptofaan(Trp), türosiin(Tyr) ja fenüülalaniin(Phe) Milliste? Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel valk sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust ja lisame 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Reaktsioonisegu loksutame ja soojendame kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks
kollaseks. Pärast ammooniumhüdroksiidi lisamist muutus kollane sade intensiivsemaks, oranzikamaks. Võib järeldada, et munavalgus on aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. Pärast kontsentreeritud lämmastikhappe lisamist denatureerus valk pöördumatult, kuumutamisel hakkas toimuma aromaatsete tuumade nitreerumine, mille tulemusel tekkiski kollane värvus. NH4OH lisamise järel tekkis aluseline keskkond, millele andis tõestust sademe muutumine oranzikamaks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tumepunaseks. Töö käik:
YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid muudatusi. Käesolevas töös kasutatakse reaktsioonianumana normaalkatseklaase, kus 1- milliliitrisele mahule vastab umbes 1 cm kõrgune vedeliku nivoo. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud - polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemete abil
YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid muudatusi. Käesolevas töös kasutatakse reaktsioonianumana normaalkatseklaase, kus 1- milliliitrisele mahule vastab umbes 1 cm kõrgune vedeliku nivoo. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud - polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemete abil
Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude: primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid:
keskkonnas Cu -ioonidega violetse kompleksi. 2+ Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Segu värvus violetseks ja sellest võib järeldada, et lahus sisaldas kaht või enamat pepiidsidet, mis moodustasid aluselises keskonnas Cu 2+-ioonidega violetse kompleksi. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus. Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustub intensiivselt kollase värvusega ühend, mis käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse 56 tilka kontsentreeritud HNO3
värvusega lahus, mis leeliselises keskkonnas omandab oranzi värvuse. Töö käik Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Segu loksutatakse ja soojendatakse kuni kollase sademe tekkeni. Segu jahutatakse, lisatakse NH3H2O lahust ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse. Kollane sade muutub oranziks. Järeldus Mulderi reaktsioonis tekkisid nitrofenoolid, see tõestab aromaatsete aminohapete olemasolu munavalgus. 1.1.3. Milloni reaktsioon Kasutatakse Milloni reaktiivi, mis on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid ehk türosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Milloni reaktsiooni korral lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)-punaseks. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust.
ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks kasutatakse tertsiaarse struktuuri mõistet. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest polüpeptiidahelast, st koosneb osamolekulidest e subühikutest, siis nimetatakse valku oligomeerseks ja osamolekulide omavahelist assotsieerumist iseloomustab kvaternaarne struktuur. Näiteks, hemoglobiini molekul koosneb neljast polüpeptiidahelast (osamolekulist) ja omab kvaternaarset struktuuri. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib
aromaatse tuuma nitreerumine ning lahus muutub kollaseks. Moodustunud ühend käitub indikaatorina, moodustades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin 5 tilka konts. HNO 3. Loksutasin ning hakkasin kuumutama kuni sade muutus kollakaks. Hiljem jahutasin ning lisasin NH 4OH lahust, loksutasin. Lahus muutus oranziks, mis tähendab, et katse õnnestus, lahus muutus ammoniaagi lisamisel aluseliseks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, millega reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini(Tyr) radikaalid, mis esinevad enamike valkude koostises. Reaktsioonil värvub valgu lahus või denatureerunud valgu sade soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml munavalku, teise 1ml zelatiini ning lisasin mõlemasse 5 tilka Milloni reaktiivi. Soojendasin segu u 50°C-ni. Munavalgu lahusesse tekkis klompjas
Valkude puhul eristatakse: a) Primaarstruktuur (aminohapete valik ja järjestus polüpeptiidahelas) b) Sekundaarstruktuur (ahela lokaalne korrapärastumine) c) Tertsiaarstruktuur (valgumolekuli kolmemõõtmeline struktuur) d) Kvaternaarstruktuur (multimeersete valkude puhul, kui on mitu polüpeptiidahelat) Denaturatsioon valgu ruumilise struktuuri lagunemine (NB! Kuid säilivad peptiidsidemed) Denatureerimine vähendab lahustuvust, valk või lahusest välja sadeneda. Valgu hüdrolüüs peptiidsidemete lagunemine Valke saab kindlaks teha: a) Värvusreaktsioonidega b) Väljasadestamisreaktsioonidega c) Väljasoolastamisreaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid jagunevad kaheks: a) Universaalsed on omased kõikidele valkudele b) Spetsiifilised iseloomulikud vaid teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele 1.1.1 Biureedireaktsioon Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon, kuna see on tingitud peptiidsideme esinemisest.
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi.
Töö käik Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Lisasin sama palju 10%-list NaOH lahust ning 4 tilka 1%-list CuSO4 lahust. Loksutasin ning soojendasin katseklaasi vesivannil. Tulemus Lahus muutus esialgu helelillaks. Pärast soojendamist muutus lahus pruuniks. Järeldus Lahuses esinesid valgumolekulid (ühend, mis sisaldab kahte või enamat peptiidsidet), sest moodustus violetne biureetkompleks. 1.1.2.Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Teoreetilised alused Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus. Kontsentreeritud HNO3 lisamisel valk denatureerib pöördumatult ja sadestub lahusest välja. Soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad. Moodustub kollane nitrofenooli ühend (käitub hape/alus indikaatorina), mis on leeliselises keskkonnas värvub oranžiks. Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist
Jahutasin segu, siis lisasin NH4OH lahust ja loksutasin. Tulemus: Lämmastikhappe lisamisel tekkis valge sade, soojendamisel helekollane sade ning NH4OH lisamisel intensiivse oranzi värvusega sade. Järeldus: Helekollase sademe teke näitab aromaatsete tuumade nitreerumist, on tekkinud nitrofenooli tüüpi ühend. Leeliselises keskkonnas on see oranz. Võime järeldada, et munavalgu lahus sisaldas aromaatseid tuumi sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiv on elavhõbe(II) nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini olemasolul valgu koostises värvub valgu lahus või sade roosakaks kuni punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust. Lisasin mõlemasse 6 tilka Milloni reaktiivi ning soojendasin segusid vesivannis.
2 Süsivesikute reaktsioonid Liina Reimann 134537KATB 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Katse jooksul saab reaktsioon kas toimuda või mitte, hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Tallinn 2015 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles “ehituskivideks” olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu
(valgu hürdolüüsi produktidega) moodustavad Cu2+-ioonid roosa värvusega biureetkompleksi. Töö käik: valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja ühe tilga 1%-list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Reaktsioonisegu muutus lillaks. Järeldus: lahuses olid peptiidsidemed, kuna need moodustasid aluselises keskkonnas Cu 2+-ioonidega violetse biureetkompleksi. 2. Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) sisaldumist valgus. Konsentreeritud HNO3 lisamisel valk denatureerub pöördumatult ja seadestub. Katseklaasi soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad ja moodustub intensiivse kollase värvusega ühend, mis omandab leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: valasin katseklaasin 1 ml munavalgulahust, lisasin 5 tilka konsentreeritud HNO 3-e.
ioonidega violetse kompleksi. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Tulemus: Segu värvus sinakas-violetseks ja sellest võib järeldada, et lahus sisaldas kaht või enamat pepiidsidet, mis moodustasid aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (türosiin, trüptofaan, fenüülalaniin) olemasolu valgus. Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustub intensiivselt kollase värvusega ühend, mis käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse.
lämmastikhappe lisamisel see valk denatureerud pöördumatult. Sellest annab tunnistust katse käigus tekkinud sade, mis enam ei lahustunud lahuses. Ka lõpplahus oli hägune, seega selles eksisteeris endiselt sadet. Katseklaasi sisu soojendamisel toimus reaktsioonis aromaatsete tuumade nitreerumine, millest andis tunnistust tekkinud kollase värvusega reaktsioonisegu. Võime järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi. See on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmasikhappes vähese lisandiga. Reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Milloni reaktiiv on tugevalt toksiline ja korrodeeruva toimega. Töö käik · Võtan 2 katseklaasi
· väljasoolastamine lahusest erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. Töö etapid 1.1.1 Biureedireaktsioon Valkude üldreaktsioon, mis on tingitud peptiidsidemete esinemisest. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu+2 ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse biureetkompleksi. Töö käik: Katseklaasi valada 1 ml munavalgu lahust. Lisada 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Tulemus: Esialgu oli reaktsioonisegu värvus sinine, seejärel muutus lillaks. Reaktsioon tõestas peptiidsidemete olemasolu munavalgu lahuses. Tekkinud biureetkompleksi struktuur: 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Reaktsioon tõestab aromaatse tuuma sisaldavate aminohapete(trüptofaan; türosiin; fenüülanaliin) olemasolu valgus. Lämmastikhappe lisamisel valk denatureerub. Katseklaasi sisu soojendades toimub aromaatsete tuumade nitreerumine (kollase värvusega), omandab leelisesises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik:1 ml
Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on reanturatsioon.
HNO 3 (loksutan) soojendan lahust jahutan + NH4OH (kuni ilmub ammoniaagi lõhn) Tulemus: Lisades HNO3 tekkis läbipaistmatu valge hägu, soojendamisel tekkis põhja kollakase vedelik ja valge helvesjas sade kerkis üles, lõpuks muutus kogu katseklaasi sisu üleni kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus heledamaks. Järeldus: Valk sadestus ja aromaatsed tuumad nitreerusid, segule kollakas värvus, järelikult sisaldusid munavalgus aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped. 3. Milloni reaktsioon Reaktsioon sarnaneb ksantoproteiinreaktsioonile. Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Reaktiiviga annab valk soojendamisel intensiivse punaka sademe. Milloni reaktiiviga reageerivad samuti aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik: Ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi Hg(NO3)2 + HNO3. Soojendasin segusid umbes 50C.
aminohapped, mis on seotud peptiidsidemete(=amiidsidemete) abil, mille moodustamisel eraldub vesi. Valkudel on ruumiline struktuur, mis võib olla mitmes tasandites. Eraldatakse primaar-,sekundaar-, tersiaar- ja kvarternaarstruktuuriga valke. Valke saadakse transkriptsiooni protsessi käigus. Valgu kõrgema struktuuri lagunemist nimetatakse denatureerimiseks(eristatakse pöörduv ja pöördumata denatureerimist). Valgu hüdrolüüs omaette on peptiidsidemete lagunemine. Valgu s on 20 erinevat aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks(eristakse poraarsed, apolaaarsed, happelised ja leelised aminohappeid). Mõnikord velkudes leitakse ebaharilikke aminohappeid ning on olemas ka need aminohapped mis ei ole valgus. Me saame teha valgu kondlaks kasutades kvantitatiivseanalüüsi meetodeid. Peptiidsidemete
· + 1ml 10%-list NaOH + 1%-list CuSO4 · Vesivannis soojendamine · jälgime Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Reaktsioonisegu muutus violetseks, järelikult töö on teostatud õnnelikult ja reaktsiooni käigus oli moodustanud Biureeti Cu2+ kompleksid, mis on värvuse muutmise põhjuseks. Järelikult uuritav lahus sisaldab valku. 1.1.2 Ksantroproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Teoreetilised alused: Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus (teiste sõnadega detekteerib neid. HNO3 denatureerib valk pöördumatu Soojendamisel toimub aromaatse tuuma nitreerimine Moodustunud ühend on kollase värvusega ja käitub indikaatorina (omandab leeliselises keskkonnas oranzi värvuse) Töö käik: · Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust · + 5-6 tilka konts. HNO3 · Segu loksutakse ja soojendakse
primaar struktuur säilib). Valkude reaktsioonide tüübid: · Kvantitatiivsed reaktsioonid(värvusreaktsioonid,väljasadestamine,väljasoolastamine) · Kvalitatiivsed reaktsioonid Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: · Universaalsed(üldreaktsioonid),nt.biureedireaktsioon.Nad on omased kõikidele valkudele. · Spetsiifilised(erireaktsioonid),nt.tiooli-,ksantoproteiini-,Milloni reaktsioon.Nad on iseloomulikus ainult teatus aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1.Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Test on oma nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi, mis annab Cu2+-ioonidega tüüpilise positiivse reaktsiooni. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon
tekkis valge sade. Lahuse kuumutamisel muutus sade kollaseks, sest valgu aromaatsed tuumad nitreerusid, ehk moodustunud nitrofenooli tüüpi ühend on kollase värvusega. Segu jahutamisel ja ammooniumhüdroksiidi lahuse lisamisel leeliselise keskkonna loomiseks omandas segu oranzi värvuse, mis on tingitud nitrofenool tüüpi ühendi hape/alus indikaatoriks olemisest. Katse tõestas, et munavalk sisaldab aromaatsed tuumi omavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli tõestada, et valk sisaldab fenoolset hüdroksüülrühma, ehk türosiini (Tyr). Milloni reaktsiooni põhimõte seisneb Milloni reaktiivi, milleks on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga, reageerimisel fenoolse hüdroksüülrühmaga. Valgu denatureerunud sade värvub soojendamisel punakaks. Töö käik: 1) Võtsin 2 katseklaasi, ühte valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiinilahust.
Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkudele nagu ka teistele biopolümeeridele on iseloomulik ruumiline struktuur. Valkude primaar struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaar struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaar struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on reanturatsioon.
Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkudele nagu ka teistele biopolümeeridele on iseloomulik ruumiline struktuur. Valkude primaar struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaar struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaar struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on reanturatsioon.
energeetilist vormi ning on ka koensüümide ja nukleiinhapete koostises. Kõikide monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, kuid nad erinevad üksteisest stereomeetriliselt, mis tähendab, et funktionaalrühmad on erinevalt paigutaud. Sellepärast on omadused oluliselt erinevad. Aldehüüd- või ketorühma esinemise tõttu omavad kõik lihtsuhkrud redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad monooside 2-10 jäägist (nt sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos jt). Polüsahhariidides ehk polüooside on aga hoopis sajad või tuhanded monooside molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Oligosahhariidid klassitsifeeritakse vaba hemi- e poolatsetaalse või poolketaalse hüdroksüülrühma molekulis esinemise või puudumise järgi. Vastavalt sellele jaotatakse oligosahariidid taandavateks ja mittetaandavateks.
· Lisame 1ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutame, mille tagajärjel lahus värvus violetseks. Järeldus: Lahus andis violetse värvuse, sest meil on leeliseline keskkond, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele. Pärast CuSO4 lisamist vaskioonid (Cu2+) seostuvad peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes meile violetse biureetkompleksi. Kõik see tähendab, et lahuses on peptiidsided. 1.1.2 Mulderi reaktsioon. Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik · Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3. · Segu loksutades ja soojendades värvus valge sade kollaseks. · Seejärel segu jahutatakse ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus oranziks.
2 Lisan 1 ml 10%-list lahust ja mõne tilga 1%-list lahust. 3 Loksutan hoolikalt. Lahus muutus violetseks. 4 Jälgisin värvuse muutust. Lahus oli pruunikas. Järeldus Reaktsiooni tulemusena muutus lahus ühtlaselt violetseks, mis annab tunnistust biureedikompleksi tekkimisest lahusesse. See tõestab, et lahuses on 2 või enama peptiidsidet. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Töö teoreetilised alused Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus (teiste sõnadega detekteerib neid). Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. HNO3 denatureerib valk pöördumatu. Moodustunud ühend on kollase värvusega ja käitub indikaatorina (omandab leeliselises keskkonnas oranzi värvuse). Töö käik 1 Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Munavalgu lahus on algselt värvitu. 2 Lisan 5-6 tilka kontsentreeritud . 3 Loksutan reaktsioonisegu
annaabi.ee 
