Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhedaja: Tiina Randla 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilise ehituse iseloomulikuks tunnuseks on estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahtustes, sest sisaldavad hüdrofoobseid aatomirühmi ja pikki süsivesinikradikaale. Lipiidid lahustuvad hästi apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähemal määral ka polaarsetes orgaanilistes solventides. Lipiide esineb kõikides organismides rakumembraani põhilise koostisainena, loomsetes organismides ja taimsetes kudedes energeetilise varuainena. Lipiididel on ka kaitse- ja regulatoorsed ülesanded, nad on signaalimolekulid ning on olulised hormonaalses
=447,0 nm 0,3497 A E1%=2250 Tomatis ei ole karotenoidide segu, ainus karotenoid on lükopeen, mille neeldumismaksimumid on 506 nm, 473 nm ja 446 nm. Karotenoidi sisaldus uuritavas proovis: Järeldus: Saadud lükopeeni sisaldus 2,35 mg%. Kirjanduses leiduvate tulemusega, mis on 0,88mg-4,2mg lükopeeni 100g tomatis. http://en.wikipedia.org/wiki/Lycopene 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, enamasti esineb neis estersidemeid. Lipiidid sisaldavad hüdrofoobseid aatomirühmi ja pikki süsivesinikradikaale ja seetõttu lipiidid ei lahustu vees ega vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides ja veidi ka polaarsetes solventides. Lipiidide funktsioon: · organismides rakumembraanide koostiskomponendiks · energeetiliseks varuaineks. · kaitse funktsioon · nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib klassifitseerida mitmeti.
Tallinna Tehnikaülikool YKL0060 Biokeemia Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 09.03.2012 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, eeter jt. Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped
3 Lipiidide reaktsioonid Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Lipiidid heterogeenne ühendite rühm, mis reeglina ei lahustu vees ega ka vesilahustes, samas lahustuvad mitmetes apolaarsetes orgaanilistes solventides, neid iseloomustab ka estersidemete esinemine. Lipiidid on olulised, kuna nad on nii loomsetes organismides kui ka osades taimedes olulised energeetilised varuained, lipiidid on ka rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning neil on ka kaitsefunktsioon ja regulatoorne roll. Lipiide võib jagada vastavalt molekuli keemilisele ehitusele ja omadustele järgmiselt: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · vahad · asteroidid · terpenoidid Klassifitseerimise viise on veelgi. Lipiide võib jaotada veel näiteks vastavalt
103 tegur milligrammidele üleminekuks Katse tulemus näitab, et tomatis sisaldub karotenoididest kõige enam lükopeeni. Kirjanduse andmetel sisaldab 1 g tomatit ~0,026 mg lükopeeni. Katse tulemus annab sisalduseks ~0,012 mg. (mg% näitab lükopeeni protsendilist sisaldust milligrammides) 1.3 Lipiidide reaktsioonid Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ega vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes lahustites (triklorometaan, benseen, eeter jt) ning vähesel määral ka polaarsetes lahustites (metanool, etanool jt). Vees lahustumatus on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinuim rühmitus: rasvhapped rasvad glütserofosfolipiidid sfingolipiidid vahad steroidid terpenoidid 1.3.1 Rasvapleki proov
Selles materjaalis domeneeris beta-karotenoidid. Leidsin kirjanduses1, et nende sisaldus 100 grammis värske produktis peab olema 20, mis on üsna sarnane minu tulemusega. Kasutatud kirjandus: 1.) http://europepmc.org/abstract/AGR/IND20531193/reload=0;jsessionid=Ju5jhq1rvnPCKTWk O1vF.18 1.3 Lipiidide reaktsioonid Teooria: Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites
molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid ka ka kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning kaitstest rakke fotokahjustuse eest. Karotenoidid omavad iseloomulikke neeldumismaksimume apolaarsetes lahustites, mistõttu on võimalik optilise tiheduse järgi määrata karotenoidi tüüpi. Töö käik · Õppejõult saadi prooviks tükike peterselli · Petersellist kaaluti 0,5g kaalutis ning viidi see kadudeta uhmrisse · Lisati pestud liiva ning peenestati proov · Lisati väikeste koguste kaupa veevaba Na2SO4, kuni proov oli täiesti kuiv · Proov ekstraeeriti heptaaniga ning filtriti kuiva 50ml mõõtesilindrisse, ekstraenti koguti 26ml · Määrati proovi neeldumisspekter vahemikus 350-650nm Neeldumisspekter Tippudest mõõdetud optiline tihedus: 1. 469,5nm 0,5934A
Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, apolaarsetes lahustites hästi (petrooleeter, bensiin dietüüleeter). Karoteen ei oma optilist aktiivsust. Karotenoidid (ka karoteen) sisaldavad hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid ja neelavad intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 480 nm. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib spekter muutuda (kui on ka klorofülli on maksimumid lainepikkustel 425 650 nm). Töö eesmärgiks on taimsest materjalist eraldatud karotenoidide segu võ karotenoidide ja klorofülli segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril, uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine,-karoteeni sisaldus määramine uuritavas proovis, klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik: 1
Lipiidide lahustamatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse: rasvhapped; rasvad; glütserofosfolipiidid; sfingolipiidid; vahad; steroidid; terpenoidid Lähtudes seebistumisvõimest lipiidide jaotakse: seebistuvateks; mitteseebistuvateks Vastavalt molekuli struktuurile lipiidid jaotakse: lihtlipiidideks; liitlipiidideks; tsüklilisteks lipiidideks Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linooleenhape, kuna neid inimorganismis ei sünteesita. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfipaatseid molekule
Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: · Uuritav proov oli petersell,mida võeti 0,04 g. · Proovi peenestamine toimus uhmris. Selleks panin väljakaalutud proov kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse ning lisasin väike kogus pestud liiva ja hõõrutasin nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Seejärel kisasin segusse veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda,jätkates samal ajal massi hõõrumist. · Massi hõõrumine lõpeb, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass.
valguse lainepikkusest. Selle laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest ja saadud karotenoidide neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril. Selle alusel analüüsitakse uuritava materjali karotenoidset koostist ja määratakse domineeriv karotenoid antud objektis. 2. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist · Eelpeenestatud taimsest materjalist kaalutakse tehnilistel kaaludel proov (0,5-2 g). Minu töös oli uuritavaks taimseks materjaliks tomat, mille kaalutis oli 0,65 g. · Eelpeenestamisele järgneb lõplik peenestamine uhmris. Selleks viiakse proov kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse, lisatakse väike kogus liiva ning hõõrutakse uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Seejärel lisatakse väikeste portsjonitena veevaba naatriumsulfaati, et taimses materjalis vett siduda. Jätkatakse massi hõõrumist
Looduses omab erilist tähtsust toiduenergia säilitamises, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse ja kõrgemates taimedes seemnetes. Glütserofosfolipiidid on peamised rakumembraani ,,ehituskivid". Molekul on amfipaatne, kaks hüdrofoobset rasvhappe radikaali ja fosforhappejääk, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid. Tänu sellele tegib molekulis polaarne tsenter. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum. Levinuim loomne steool on kolesterool, mis tagab rakumembraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Väga tähtis on kolesteroolist toodetud sapphapped, steroidhormoonid ja D-vitamiin. Taimedes omavad sarnast funktsiooni fütosteroolid. Praktika 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustamisel moodustub lipiidide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb
Lipiidide reakstioonid ja karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 21.02.2012 05.03.2012 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui ka mitmetes taimsetes kudedes on nad peamiseks energeetiliseks varuaineks. Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Üldiselt rühmitatakse lipiide
olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites.
regulatoorseid funktsioone, on signaalmolekulideks ning olulisteks osatäitjateks hormonaalses tasakaalus. Lipiidide levinuim rühmitamine on järgmine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Samuti saab neid liigitada seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad) ja mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Lihtlipiidid - rasvad, vahad Liitlipiidid - fosfo- ja glükolipiidid Tsüklilised lipiidid - tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid ehk kolesteriidid. Rasvad e triatsüülglütseroolid/triglütseriidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad hüdrofoobsuse tõttu toiduenergia säilitamiseks ning on loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid, nii küllastunud kui küllastamata, millest inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape
Kuna loomsed organismid ise karotenoide ei sünteesi, siis tuleb neid omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega. Kõik karotinoidid on värvilised. Nende värvus varieerub kollasest üle oranzi tume punaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust, seda intensiivsem tema punane värvus. Karotenoidid on võimelised adsorbeerida valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700nm) tänu oma polüeense struktuurile. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliseltmuutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste ~470 ja ~630 nm juures. Käesoleva laboratoorse töö eesmägiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel:
pikast, konjugeeritud kaksidsidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab iseloomustada neeldumisspektri järgi. Neeldumisspekter on optilise tiheduse sõltuvus uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest. Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Kuna aga proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter muutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda hoopis teistel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste 470 ja 630 nm juures. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimses materjalist · Peenestatud paprikast mõõdetakse tehnilisel kaalul kaaluklaasis 0,5 g proovi. · Proov eelpeenestatakse noa abil.
1.3 Lipiidide reaktsioonid Juhendaja: M.Kreen Lipiidid on heerogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemilise ehituse poolest enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide hüdofoobsus on põhjustatud hüdrufoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. 1. Rasvapleki proov Kahest uuritavast materjalist sisaldab üks lipiide. Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks. Järelikult sisaldas teise aine proov lipiide ning esimese aine proov mitte.
- Sfingolipiidid 3. sfingolipiidid - Vahad 4. vahad - Steroidid MITTESEEBISTUVAD: - terpenoidid 1. steroolid 2. prostaglandiinid 3. terpenoidid ALUS: struktuur LIHTLIPIIDID LIITLIPIIDID TSÜKLILISED LIPIIDID nt neutraalrasvad nt fosfo-ja glükolipiidid nt kolesteriidid (tsükliliste (triatsüülglütseroolid; alkoholidebaasil baasil diatsüül-ja moodustuvad lipiidid; monoatsüülglütseriidid) ja steroidalkoholid) vahad - Keemiliselt ehituselt - Amfifiilsed -
g on uuritava proovi mass: 0,48g Pannes arvud valemisse sain: 0,377 × 7 × 0,69 × 10 3 K= = 1,099mg % 3450 × 0,48 Kokkuvõte: Karoteenid on fotosünteesil täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Lahustuvad hästi apolaarsetes lahustites. Paprika sisaldab kõige rohkem karoteen lükopeeni. 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidide rühma kuuluvad ained on enamasti estrid. Lipiidid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide vees lahustumatus tuleneb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiide saab vastavalt molekulide ehitusele rühmitada mitmeti ( rasvhapped, vahad, steroidid jne). Lipiidid täidavad organismis mitmesuguseid funktsioone olles nii energia allikas kui ka varuaineks ja kuuluvad ka rakumembraani koostisesse.
apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. TÖÖ KÄIK Toores punane paprika peenestati ning võeti materjali 0,9 g. Lõplikuks peenestamiseks hõõruti väljakaalutud proov uhmris vähese pestud liiva lisandiga, kuni saavutati ühtlane mass. Lisati sinnasamasse vastavalt vajadusele (segu täieliku kuivendumiseni) veevaba Na 2SO4, et siduda vett ja jätkati massi hõõrumist. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon petrooleetriga ja ekstrakti filtrimine. Lahustit lisati segule umbes 15 ml ja segati. Filtreeriti. Korrati ekstraktsiooni ka teist korda, siis saavutati pea-aegu värvitu ekstrakt. Nüüd uuriti ekstrakti spektromeetril
TÖÖ 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen, eeter jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesikinradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks.
Kokkuvõte Kõige rohkem sisaldab tomat karotenoididest lükopeeni. Kirjanduse aluses sisaldavad tomatid 100g kohta 8,8-42 mg lükopeeni , mis tähendab, et saadud tulemus jäi alla kirjandusliku. Muidugi võib arvesse võtta, et kasutasime niiöelda talveperioodi tomatit, mis võib sisaldada ka karotenoide palju vähem. 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekuli iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Reegline ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustites, vähesel määral lahustuvad nad polaarsetes solventides (metanool, etanool) ja hästi lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen ja eeter. Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks. Neil on veel energeetilise varuaine funktsioon, kaitse- ja regulatoorne funktsioon, nad on signaalimolekulideks ja mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus.
Antud töös kasutatud porgandi analüüsist näen, et selles taimses materjalis domineerivad siiski beeta-karotenoidid, kuid lainepikkuste sarnasusi võib näha ka alfa-karoteeniga. Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 1.3 Lipiidide reaktsioonid 29.04.09 Maria Simmul 082619 YAGB-21 Tallinn 2009 Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. Antud töös tegime 3 katset: Rasvapleki proov
Minu tulemus oluliselt erineb, töö ei õnnestunud väga hästi. Töö 1.3 teoreetiline osa Lipiidid heterogeenne ühendite rühm, iseloomulik estersidemete esinemine, reeglina ei lahustu vees ja vesilahustes, vaid lahustub apolaarsetes orgaanilites solventides (triklorometaan, tetraklorormetaan, benseen, eeter, ..). Lahustumatus vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmide ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldumisest molekulis. Lipiidid on rakumembraanide põhiline komponent, loomsetes organismides ka energeetiliseks varuaineks. Lisaks on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Klassifikatsioon: Rasvhapped Seebistuvad (rasvad, Rasvad Lihtlipiidid glütserofosfolipiidid, (neutraalrasvad ja vahad)
2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - TOMAT Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 1,0036g tomatit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (oktaan). Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni oktaani lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all.
Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,56g apelsinikoort). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na 2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (petrooleeter). Kogusin segust karotenoidi de lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni petrooleetri lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all.
2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - Porgandis Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,63g porgandit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na 2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (petrooleeter). Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni petrooleetri lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all.
Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Lipiidide reaktsioonid & Karotenoidide idenfitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis.
3) YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: Lipiidide reaktsioonid nr. 1.3 Õpperühm: Töö teostaja: Martin Tamm / 121006YASB YASB21 Juhendajad: assistent Tiina Randla ja doktorant Kaia Kukk 8 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Lipiidid on ühendid mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemist. Lipiidid ei lahustu polaarsetes lahustites (vesi, etanool jne) kuid lahustuvad apolaarsetes lahustites (benseen, heptaan, tetraklorometaan ja teised). Lipiididel on oluline bioloogiline roll elusorganismides just struktuurse, suure energiamahu ja signaalide tõttu. Lipiide jaotatakse järgnevalt: - Rasvhapped - Rasvad - Glütserofosfolipiidid - Sfingolipiidid - Vahad - Steroidid - Terpenoidid Rasvad on keemiliselt ehituselt glütserüülestrid
Biokeeemia laboratoorne töö No 1.3 Lipiidide reaktsioonid. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk .a123695 Õppejõud: Tiina Randla NB! Reaktsioonivõrrandid on võtnud laboratoorsete tööde juhendist , sest ei oska neid ise Wordis kirjutada. https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise-keemia- oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf Üldine Teoreetiline osa. · Lipiidid heterogenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iselomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees. Lahustuvad apolaarsetes solventides. Vähemal määral polaarsetel solventidel. · Lipiidid on rakumembraanide põhilisteks koostiskomponendiks ja paljude organismide(põhiliselt loomade) varuaineks. Veel ka kaitse ja regulatoorfunktsioonid. · Erinevad lipiidide rühmad vastavalt moleekuliehitusele: rasvhapped, rasvad,
...... 21 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon ................................................................................ 22 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga ........................................................................ 23 Kontrollküsimused ............................................................................................... 23 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID.............................................................................. 25 1.3.1 Rasvapleki proov ....................................................................................... 27 1.3.2. Emulsioonitest ........................................................................................... 28 1.3.3 Akroleiiniproov ........................................................................................... 28 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides ......................................... 29 1.3
Töö teoreetilised alused Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädroksü-, metüül-, fosfü�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
