Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bilansi analüüs ja kasumiaruanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kasumiaruanne, kahjum, eeskiri, rahavood, bilansimaht, tehingud, finantstegevus, ettemakstud, bilanssi, bilansikirje, käibevara, kasutusaja, vastuolus, finantstulemit, premia, raamatupidaja, skeemid, kuludest, tööjõukulud, komplitseeritud, bilansikirjete, arusaadavust, müügitulu, kaubad, ärikasum, finantskulud, kahjumi, bilansimahtu· dokumenteerimisülesanne majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, samuti saavutatud majandustulemuste vastandamine plaanitutele. Finantsarvestuse tüüpilisemad koondaruanded on: · bilanss ettevõtte finantsseisundi aruanne teatud kuupäeva seisuga, kajastab vara ning vara moodustamise allikaid (kapitali); · kasumiaruanne mõõdab ettevõtte tulemit teatud perioodil; · rahavoogude aruanne kajastab finantsseisundi muutumist (teatud perioodil saadud raha ja selle kasutamist); Juhtimisotsuste tegemiseks nii ettevõttesiseselt kui ka -väliselt kasutatakse finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast ettevõtte rahandusliku olukorra hindamist minevikus, olevikus ja tulevikus. Selleks, et info välistarbijad võiksid langetada
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest koostisosadest (SME IFRS 3.17): (a) bilanss; (b) kasumiaruanne (ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes, esitavad lisaks ka koondkasumiaruande); (c) rahavoogude aruanne; (d) omakapitali muutuste aruanne; ja (e) lisad. 7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid
ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui
Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode liigid, deebeti ja kreediti tähendus kontodel … Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21. Mida kajastab ettevõtte bilanss, kui tihti peab koostama? Kuidas iga majandustehing muudab bilanssi? Bilanssi koostatakse üks kord aastas. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali. 22. Millised kasumiaruande skeemid on Eestis kasutusel, millist skeemi valida? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne). Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi. 23. Millistest seadustest ja juhenditest tuleb lähtuda raamatupidamisarvestuses? Kes korraldab äriühingu raamatupidamist?
omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksetest). Kulu, majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara väljaminek või ammendumine või kohustustest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud selline vähenemine, mis on seotud omanikele tehtavate väljamaksetega. Kasum, määratletud kui summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest. Kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum. 4.2. Finantsarvestuse printsiibid Igal teadusel, õpetusel, kunstil on olemas oma tõekspidamised. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine tugineb teatud metoodilistele eeldustele, mida nimetatakse finantsarvestuse põhimõteteks ehk printsiipideks (9). Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest
Arusaadavuse ehk mõistetavuse põhimõte Informatsioon peab olema esitatud üheselt mõistetavalt neile, kellel on arusaamiseks piisavad teadmised 2/9/2015 Mai Takkis 25 Järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte Järjepidevalt kasutatakse samu meetodeid, aluseid, viise ja skeeme, mis tagab erinevate perioodide andmete võrreldavuse 2/9/2015 Mai Takkis 26 Objektiivsuse põhimõte Tehingud fikseeritakse objektiivselt, mis eeldab nende õiget ja õiglast kajastamist 2/9/2015 Mai Takkis 27 9 Usaldatavuse põhimõte Info majandusüksuse kohta peab olema esitatud usaldusväärselt 2/9/2015 Mai Takkis 28 Sisu on tähtsam kui vorm Tehingute hindamisel lähtutakse nende sisust
................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19 6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk.......................................................19 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest...................................................................19 8. Bilanss ja bilansi ülesehitus.............................................................................................. 20 9. Kasumiaruanne..................................................................................................................22 10. Rahavoogude aruanne.....................................................................................................23 11. Rahavoogude aruande koostamine..................................................................................24 12. Omakapitali muutuste aruanne........................................................................................25 13
1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1
suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste
· valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik- õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-
............................................................................................... 55 Lisa 7 Kasumiaruanne 20072009(kroonides) .................................................................................................
Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. Ettelaekunud tulu on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. Tekkepõhine tulu kajastatakse kasumiaruandes tuluna, raha võib laekuda hiljem. Tekkepõhine kulu kajastatakse kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda hiljem. Lõpetamiskannetega suletakse tulude ja kulude kontod ning tuuakse välja aruandeperioodi tulem.
1340 Muud lühiajalised nõuded Varad Aktiva 1420 Väärtpaberite dividendinõuded Varad Aktiva 1510 Sisendkäibemaks Varad Aktiva 1513 Tollis impordilt tasutud käibemaks Varad Aktiva 1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks Varad Aktiva 1520 Ettemakstud maksud Varad Aktiva 1530 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Varad Aktiva 1610 Tooraine ja materjal Varad Aktiva 1620 Lõpetamata toodang Varad Aktiva 1630 Valmistoodang Varad Aktiva
....................................................................................................................................24 11. Raamatupidamise aastaaruanne.......................................................................................................................... 25 10.1 Bilanss..............................................................................................................................................................26 10.2 Kasumiaruanne................................................................................................................................................28 10.3 Rahavoogude aruanne.....................................................................................................................................29 10.4 Omakapitali muutuste aruanne........................................................................................................................30 10.5 Lisad.............
EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 5 1.BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD...................................7 1.1 Bioloogilise vara mõiste ja olemus............................................
majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lubatud FIE-del. TEKKEPÕHINE ARVESTUS majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne + lisad) ja tegevusaruandest, audiitori järeldusotsus ja lisad. + Tegevjuhtkonna deklaratsioon (lahutamatu osa). TEGEVUSARUANNE Ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. BILANSS
31 - realiseerimise kulude kontod 40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod 50 - äritulude-kulude kontod 60 - finantstulude ja kulude kontod 70 - tasaarveldused 3.3 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. 12 Rahaliste vahendite jääk ja tehingud arvelduskontodel kajastatakse kontoplaanis kontodel: 101 1039 - Raha ja pangakontod 3.3.1 . Sularaha arvestus Kassaoperatsioonide arvestust peab kassapidaja- raamatupidaja.. Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja raamatupidamiskohustuslasele tekitatud kahju eest vastutab kassapidaja. Tööle võtmisel peab ettevõtte juht tutvustama kassapidajale kassaoperatsioonide sooritamise eeskirju ning kassapidaja töölepingus peab kajastuma tema täielik materiaalne vastutus.
568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgak ulud ja sotsiaal kulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustu s Muud ärikulud 632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud 646 Kahjum valuutakursi muutusest 647 Väärtpaberite müügikahjum 648 Erakorralised kulud Tulude koondkonto 711 Müügitulud 712 Muud äritulud Kulude koondkontod 721 Üldhalduskulude koondkonto 727 Finanskulude koondkonto 728 Muude ärikulude koondkonto 791 Tulude ja kulude koondkonto 2
Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, riigiasjad las käia omi radu. Nii et kui Sa ei taha oma pead väga sassi ajada, siis on parem neid eeskirju mitte välja otsima hakata. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, omakapitali ja kohustusi. Bilansi võrrand on järgmine: VARAD=KOHUSTUSED+ OMAKAPITAL Pea Sa seda hästi meeles kindla kuupäeva seisuga! Ei ole olemas bilanssi aastaks 2009, vaid on bilanss 31.12.2009 seisuga selle päeva varade, kohustuste ja omakapitali hetkeolukord. Bilansiskeemi leiad EV Raamatupidamise seaduse lisast. Bilansi paremaks lugemiseks võib bilansikirjete alaliigendusi esitada majandusaasta aruande lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eks igaühe jaoks on oluline/mitteoluline erinev, tee oma valik lähtudes numbrite suurusjärkudest.
1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1
1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1
1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1
Juhtimisarvestus vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega. 4
Perioodilisuseprintsiip- aruandeid koostatakse teatud ajaperioodide möödudes. Soetusmaksumuseprintsiip- varaobjektid võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas ja kulutused tegelikus väärtuses. (vara kajastatakse soetamise hetkel ja kulutuste kogusummas) Realiseerimiseprintsiip e tulu tekkimine- tulu arvestatakse tekkimise momendil. (toodete muuk kajastatakse realiseerimise hetkel) Kassapõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui raha on laekunud. Tuleks kasutada siis, kui raha laekumine on ebaselge. Tekkepõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui need on aset leidnud, sõltumata, kas raha on laekunud. Tulude ja kulude õige vastandamise printsiip- leitakse kõikide tulud saamisega seotud kulud. See tuleneb perioodilisusprintsiibist. Avalikustamise printsiip- aruannetes tuleb esitada kogu info, mis on vajalik varast, kohustistest ülevaate saamiseks.
majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Dividend makstakse välja rahas. Aktsionäri nõusolekul võib dividendi maksta ka muu varaga. Väljamaksete tegemine osanikele Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Dividend makstakse välja rahas. Osaniku nõusolekul võib
7. Töötajaid ja tööotsijaid huvitavad finantssuhtarvud (konkreetselt suhtarvu nimed) ROE omakapitali rentaablus (kas palka oleks võimalik tõsta) CR luhiajaliste võlgnevuste kattekordaja (akki ettevõttel ei ole võimalik palkasid maksta) TWS tööjõukulude osatahtsus 8. Iseloomustada finantsaruandeid analüüsi aspektist Finantsanaluusi põhiliseks infoallikaks on ettevõtte majandusaasta aruanne. See koosneb paljudest osadest, kuid kõige tahtsamad on bilanss, kasumiaruanne ja rahavoo aruanne. Bilanss aruanne, milles on toodud varad, kohustused ja omakapital. Bilanss on ules ehitatud likviidsuse seisukohast lahtudes: Laane-Euroopas esitatakse bilansikirjed likviidsuse kasvamise suunas, Eestis ja USAs (enamus rahanduse õpikud) aga vastupidi. Finantsjuhtidele on tahtsaim algallikas planeerimises ja ka valjundis bilanss, kuid tootmisjuhile kasumiaruanne. Bilanss on ettevõtte koondaruanne, mis annab ulevaate ettevõttest varalises mõttes
juhindudes raamatupidamist korraldavate põhinõuetega. Selle kohaselt peab ettevõte tagama aktuaalse, objektiivse ja võrreldava info oma finantsseisundist ja majandustulemustest. Iga raamatupidamiskohustuslane peab dokumenteerima kõik majandustehingud ning selle alusel koostama ja esitama majandusaasta aruanded ning finantsaruanded kooskõlas seaduste ja juhenditega (RPS, § 4). Finantsarvestus klassifitseerib ettevõtte tehingud tavapäraselt rahas, vastavalt kehtestatud printsiipidele, raamatupidamisstandarditele ja juriidilistele nõuetele. Ettevõtte raamatupidamine peab vastama finantsaruandluse standarditele (RPS, 17). Iga raamatupidamiskohustuslane peab koostama raamatupidamise sise-eeskirjad, mis reguleerivad tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ning aruannete koostamise korda (RPS, § 11). Ettevõte peab
.................................12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid.................................................................................................................13 3.7. Finantskohustused.............................................................................................................................13 3.8. Ettevõtte tulumaks............................................................................................................................13 3.9. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused..........................13 3.10. Tulude arvestus...............................................................................................................................14 3.11. Kohustuslik reservkapital................................................................................................................15 3.12. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused................................................
Professionaalsele raamatupidajale tundub see olevat ideaalne tööriist. Kui enne seda praktikat polnud ma nii julgelt ja iseseisvalt saanud katsetada erinevate registrite korraga haldamist, siis ma enne sellest ka aru ei saanud, kui tähtis on hea programmi kasutamine. Programmi Standard Books moodulid ja registrid, mida ettevõttes kasutatakse: e-mail on Standard Books programmis sisse integreeritud; finants – kanded ja kontod, päevaraamat, pearaamat, kasumiaruanne, käibeandmik, saldoaruanne, bilanss; 7 kassa – sularaha kassa puudub, sularaha toimingud kajastatakse laekumistena; kliendihaldus – kontaktid ja klientide statistika; komplekteerimine – tootmised, artiklid ja retseptid; logistika – laoliikumised ja mahakandmised; müügiarved – artiklite nimekirjad ja statistika, müügiarvete laekumised ja nende statistika, laekumiste hetkeseis k
aasta kasumiaruandes. Ettevõtte tulumaks tuleb riigile tasuda dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10-ks kuupäevaks MAJANDUSAASTA ARUANNE Kohustus:juhatus, Millesks:konkurendid ja MTA saaksid jälgida Tuleb esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Taksonoomia majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. Koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest RP aruanne koosneb 4st põhiaruandest:bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Tegevusaruanne kirjeldab möödunud majandusaasta tähtsamaid sündmusi ja tulevasi plaane. Seadus: RP seadus Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. Lisasid on vaja vastavalt ettevõtte tegevusele ja vajadusele
kontoplaani kõiki kontosid. 23 Majandustehingute registreerimisel raamatupidamises toimitakse järgmiselt: 1. perioodi algul avatakse bilansi alusel kontod, 2. kõik majandustehingud registreeritakse esmalt kronoloogilises arvestusregistris ehk päevaraamatus, 3. seejärel kantakse registreeritud majandustehing kontodele ehk pearaamatusse, 4. perioodi lõpul suletakse kontod, mille jäägid kantakse bilanssi. Vaatleme näidet, kus on esitatud alapeatükis 3.1 toodud majandustehingud päevaraamatus ja pearaamatus. Näide 3 Esmalt on meil algbilanss: BILANSS (01.01.200x.a.) AKTIVA PASSIVA Kassa 28 000.- Aktsiakapital 71 000.- Muu materiaalne põhivara 58 000
kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. KASUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui tulud on suuremad kui kulud, on tulemuseks kasum, mis suurendab omakapitali. Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 KAHJUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui kulud on suuremad kui tulud, on tulemuseks kahjum, mis vähendab omakapitali ja kajastatakse bilansis negatiivse arvuna. KASUM = TULUD > KULUD KAHJUM = TULUD < KULUD 2.2 Kasumiaruande seos bilansiga Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nendest lähtudes majandustulemust - kasumit või kahjumit. Kahjum kajastatakse bilansis negatiivse arvuna kas miinusmärgiga või sulgudes ja vähendab omakapitali ning seega ka bilansimahtu. 2.3 Kulude arvestus
Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Kahekordne kirjendamine- kokkuleppeline, arvestuse metoodiline võte, mille järgi iga majandustehing kajastatakse üheaegselt nii debiteeritavatel kui krediteeritavatel kirjetel. Kapital-vara v varaline õigus, millest saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks jaguneb käibe ja põhi kapitaliks. Kasum- v kahjum: on aruande perioodi tulude ja kulude vahe. Kasumi aruanne (tulude ja kulude aruanne) -majandusaasta üks kohustuslikest aruannetest ja kajastab aruande perioodi majandustulemusi (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kohustus- ettevõttel lasub rahaliselt hinnatav võlg. Konto- raamatupidamisarvestuse element ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks.
annaabi.ee 
