Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks pean ma aga vestlust, mis toimub näost näkku, mis edastab informatsiooni rohkem, kui ükski teine suhtlusviis. Ühesõnaga kui suheldakse näost näkku, nähakse teise inimese reaktsioone, mida aga kirjas ei näe. Seega suhtlemine on igasugu informatsiooni vahendamine ja seda mitte ainult sõnade abil. Järgnevalt analüüsin end, et milline suhtleja ma olen kuulajana, konfliktide lahendajana, lohutajana ja muid aspekte, mida tundides olime läbinud. 1. Mina hea kuulajana Ma arvan, et ma olen nagu öeldakse „aktiivne kuulaja“ ja seda juba lapsest saati. Ma teen vahet oma tunnetel ja rääkija tunnetel. Mis on aga minus nii erilist on see, et ma ei samasta neid tundeid kunagi. Ma panen end küll teise olukorda, kuid oma tundeid seejuures välja ei näita. Ma peegeldan juba lapsest saati tundeid teisele inimesele tagasi, samal ajal öeldes, et
HTML-i, kuid sellest ei olnud kasu javascripti õppimisel. 5. Praktiline õpe Progetiigri e-õppe keskkonnas Iga mooduli läbitöötamisel tegin tähelepanekuid moodulis käsitletu omandamise keerukuse ja rakendusvõimaluste kohta. Omandatud teadmisi ja oskusi kasutades koostasin rakendusi, mis kasutavad moodulis õpetatud funktsioone. 5.1. Sissejuhatus JavaScripti Programmeerimise algtõed „Vali oma seiklus“- mängu programmeerimine Esimene moodul olid üpris lihtne. Kasutades oma eelnevaid teadmisi, sain selle läbitud ilma suurema vaevata. Tundmatuid väljendeid polnud ja juhend oli lihtsas, arusaadavas eesti keeles. Õppisin lihtsaid käske nagu „console.log“, „if-else“ ja muutujaid. Kui jääd õppimisel hätta, on alati variant vaadata spikrit ja saada otseseid juhendeid. Mooduli teises osas pidi õpitud teadmistega 7
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond Gerli Ertte ZEPPELINI SPORTLAND Praktika aruanne Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2011 SISSEJUHATUS Sooritasin tööstuskaupluse praktika Zeppelini Sportlandis. Sportlandi peamisteks tegevusaladeks on spordi- ja vabaajakaupade jae- ja hulgikaubandus. Ettevõte annab tööd rohkem kui 300-le inimesele, neist Tartu Zeppelinis 8-le. Sportland on Baltimaade suurim spordikaupluste kett. Valisin praktika sooritamiseks selle kaupluse, kuna ettevõttel on lai kaubavalik, hea maine,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond nimi TOIDUKAUPLUSE PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja nimi Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................2 2.1Kaupade väljapanek kaupluse erinevates osakondades................................................4 2.2Kauba vastuvõtt............................................................................................................5 2
Kinkekorvid tuli pakkida tsellofaani sisse. Üldpilt pidi jääma ilus. See oli väga aeganõudev töö. Müük läks hästi ja neid pidi palju tegema. 2.4 Laos kasutatavad seadmed Raskemate kaubaaluste siirdamiseks ning kaupade reservkohtadele paigutamiseks kasutatakse juhiplatvormiga tugiratastõstukit. Saalitöötajad ja komplekteerijad kasutavad käsikahveltõstukeid. Väiksematest kogustes kaupa saab saali viia ka käruga. 3. ENESEANALÜÜS Minu juhendaja oli müügisaali juhataja, kelle poole võisin alati küsimuste korral pöörduda. Temaga töötasin koos 9 nädalat. Selle ajaga õpib minu arvates inimest küllalt tundma, et hinnangut anda. Juhendaja hindas iga mu omaduse väga heaks ning oli minuga igati rahul. Erialased teadmised hindasin heaks, kuna kõik asju ei oska ma kindlasti vigadeta teha. Vilumus tuleks kindlasti töö käigus ja usun, et siis võiksin selle väga heaks hinnata.
see vist on iga asjaga nii, et head jääb rohkem meenutama. Esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja mulle: ,,Sind ma hakkan küll armastama." Ega ausalt öeldes ei oskaks soojemat vastuvõttu kooli ette kujutada. Ja vot see oli alles hea õpetaja konkreetne, lõbus, jutukas, tark, klassivenna ema täis komplekt. Eks toredaid õpetajaid oli mul tegelikult õige palju, kole kahju on, et osade tundides ainult ühe perioodi jagu käia sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte,
Ka eneseväljendus muutus konkreetsemaks ja asjakohasemaks.Vaadates kuidas osakonnajutaja saab õigesti juhatada inimesi hakkasin mõtlema ka enda peale,et kas ma saaksin nimoodi juhatada inimesi. 3. HINNANG PRAKTIKAKOHALE 3.1 Hinnang juhendamisprotsessile ja käigule 8 Juhendamisprotsessi hindaksin mina väga hästi. Minu otsene ülemus, juhendaja ja üldse kogu kollektiiv oli suurepärane võrreldes eelmiste töökogemustega, mis polnud ka erialased. Kõik kolleegid, sõltumata sellest, kuhu tiimi nad kuulusid, oskasid aidata ning kunagi ei keeldunud abistamast. Kui tegin vead siis juhataja kohe saaks mind aidata ja parandada. Üheks suureks plussiks, mis lihtsalt kuulus töö juurde, kuid otseselt polnud seotud, oli see, et igal, ka väiksemal, põhjusel, tähtpäeval toodi midagi head süüa. Meie laual oli koguaeg kommid ja
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Andragoogika osakond Terje Üürike PRAKTIKA ARUANNE Eneseanalüüs Praktika koordinaator: lektor Marin Gross Tallinn 2009 Oma seitse nädalat praktikat läbisin ma AS Eesti Post koolitusosakonnas. Kuna Eesti Postis töötab kokku 3800 inimest, siis võin julgelt öelda, et organisatsiooni suuruse tõttu oli tegevust rohkelt ja sisseelamine ja asjadest arusaamine võtsid omajagu aega. Kindlasti ei saa ma öelda, et minu tegevuses midagi totaalselt ebaõnnestus. Seega püüan käesolevas aruandes anda analüüsiva ülevaate oma positiivsematest ja negatiivsematest kogemustest praktikaajal. Alustaksingi siis positiivsetest kogemustest, mida tuli ette üsna palju. Kõige meeldejäävamaks kogemuseks oli kindlasti Teenindusseminari organiseerimise abistamine. Kuna ma ei ole oma elus veel nii suurt üritust korraldanud ega aidanud korraldada (seminar 130-le ini
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Irina Fjodorova Praktika : Toitlustusosakonna toimingud Aruanne Juhendaja Silvi Pihlakas Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus: Viibisin abikoka praktikal 13.11.2012-20.01.2013. Praktika toimus OÜ Hansaliinid, M/S Victoria1 laeval. Praktika kestvus kokku oli 5,5 õppenädalat, 300 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töö ja töökeskkonnaga. Praktika käigus on vaja arendada teoreetilisi teadmisi praktiliselt. Praktika
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat TREEGERI KOHVIKU OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Tiia Paosalu, juhataja Särevere 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................2 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS.......................................................3 1.1
Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli kohvik Esimese kursuse esimese praktika läbisin ma Tartu Kutsehariduskeskuse Õppekohvikus. Ajavahemikul 17.12.2012-01.02.2013. Hommik algas kohvi keetmisega kui ka tee vee keetmisega. Tõime ette piima
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Majutusteenindus eriala ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja:Alina Orlova Juhendajad hotellis:Mare Vood,Külli Illing Helis Lihtsa MJ112 2013 Sissejuhatus Minu praktika kohaks oli Radisson Blu Hotel Olümpia. Praktika kohaks valisin Olümpia sellepärast,et saaks juba kogemust suures hotellis töötades. Siis on peale kooli lõpetamist kogemus olemas mõnes suures hotellis.Kontaktid praktikakohaga olid head
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM21 Oü Hansaliin M/S Baltic Queen Praktika aruanne Anneli Püvi Juhendaja: Marko Peek/ Helen Sengbusch Kaupluse juhataja 2009 2 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................................................3 LISA1. HINNANGULEHT....................................................................................................................................3 LISA2. PRAKTIKA LEPING...........................................................................
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS .............................
Samuti hea kui kiitused kirjutavad ilusate paberite peale ja riputakse sinna kus oli tegevus nurk, milles laps kiita sai. Positiivsed õpikeskkonnad(Teema II) Õpikeskkond, mis see on? Laps sellest ei saa muidugi aru, aga meie, kasvatajad peame ikka teama, et laps uurib maailma. Selles me ei saa segada teda, vaid peame näitama ja aitama küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi. Õpikeskkonna mõju. Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu õpikeskkonnas oli muusika olemasolu
Meid visati justkui pea ees tundmatusse vette. Muidugi tegi see mulle ainult head. See arendas minu loovust ja pani mind aktiivselt teistega koostööd tegema. Ei ole nii, et sa lihtsalt teed õpilasfirmat. Sul on vaja äriideed, vajalikke oskusi idee elluviimiseks, vaja luua oma müügistrateegia jne. Minu rühmal ja kindlasti ka teistel rühmadel ei olnud äriideed kiired tulema. Üle kivide ja kändude saime sellega hakkama. Ja kui idee oligi leitud, oli vaja mõelda, kuidas seda valmistada, kui palju see kasumit tooks ja miljon muud asja. Nüüd aasta lõpus näen oma õpilasfirma töö vilju ja ma olen rahul. Jõudsime ju oma õpilasfirmaga punktis A punkti B. Pärast seda aastat ei pea ma enam kahtlema, kas ma saan tulevikus ettevõtlusmaailmas hakkama. See aasta andis mulle usku, et kui ma usun endasse, pole miski nii võimatu. Kas ma üldse sobin ettevõtjaks? Kindlasti meie klassi mõtlesid sellele paljud. Kohati oli ju
Tartu Kutsehariduskeskus Hotelliteenindus Vladimir Kopõlov Majutusteeninduse eriala ettevõtte praktika Aruanne Juhendaja: Alina Orlova Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ettevõte lühiiseloomustus. 3. Praktika korraldus 4. Tööhügieen ja tööohutus ettevõttes. 5. Toateenija ametikirjeldus/analüüs praktikal 6. Uued teadmised ja oskused eneseanalüüs 7. Kokkuvõte Sissejuhatus Olles Tartu Kutsehariduskeskuse Hotelliteeninduse eriala õppilaseks ,
Kursust kokkuvõttev töö Õpimapp Kelly Talimaa 11S Kose 2016 Sissejuhatus Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Nimi EP MCDONALDS'I TEENINDUSKULTUURI ANALÜÜS uurimus Juhendaja: lektor Tiina Viin Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. MCDonalds'i teeninduskultuuri analüüs.......................................................................4 1.1. Esimene külastuskord.............................................................................................4 1.2. Teine külastuskord.......................................
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk......
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK16KÕ Grete Rudenaite KLIENDITEENINDUSE KORRALDAMISE PRAKTIKA ETTEVÕTTES VILDE KAUBANDUS OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Liina Maasik Praktika juhendaja: Mirjam Ojavere Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................1 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS...........................................................2 Firma struktuur.......................................................................................2 Personali koosseisu lühitutvustus...........................................................3
Silma jäi aga see, et firma võta tagasi poes kehtivusaja kaotanud tooted. Minu arvates ei peaks ettevõte sellega endale lisa kulutusi tegema vaid tellija peaks oma kuludesse selle arvestama ja ise müümata jäänud kauba likvideerima. Töövahendid on enamasti alati olemas, kuigi vahest ikka tuli olukordi kus oli kauba tellimsega hiljapeale jäädud. Asi oli paranenud, et enam ei hlinenud kaup päeva või kaks vaid hilinemised olid vaid tundides. 2.2 Tegevuse analüüs Töö oli inimeste vahel ära jaotatud. Iga tööline tegeles kindla tööga, kui ühel oli puhkepäev või haigusleht, lepiti eelmisel päeval kokku, kes töötajat asendab, nii ei tekkinud hommikuti jagamist, kes mida tegema hakkab. Igapäevatöös kasutasin mina kahesugust dokumentatsiooni põhiliselt, üks oli komplekteerimisleht, mille järgi kaupu komplekteerisin (LISA 3). Teine oli
Kaasaaegsed juhtimisteooriad Kodutöö Analüüsiülesanne: 1. Millised sarnasused ja erinevused ilmnesid inimeste arvamuses heast juhist? Intervjuude tulemusena toodi sarnastustena välja, et hea juht arvestab oma töötajatega ning kaasab neid ettevõtet puudutavatesse otsustesse. Samuti toodi välja, et hea juht on väga hea suhtlemisoskusega, oskab oma töötajaid motiveerida ning väärtustab nende panust ettevõtte arengusse. Samuti toodi välja, et hea juht ei tohiks oma võimu kuritarvitada liigsete käskude jagamise ning pideva kontrollimisega. Lisaks olid enamus intervjuuritavatest arusaamisel, et juhiks ei sünnita vaid selleks saadakse kogemuste ja aja jooksul. Üks intervjuuritavatest tõi välja, et juht peaks oma töötajatega säilitama sõbrasuhteid ning suhtlusel töötajatega säilitama teatud autoriteeti. Vastaja arvates oli autoriteedi säilitama vajlik selleks,
Noarootsi Gümnaasium Ajalugu Kinne-Riin Reest 12EM TŠERNOBÕL – SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA Õpilasuurimus Juhendaja Margus Maiste Pürksi 2013 SISUKORD 3.1PUHASTUSTÖÖD............................................................................................ 4 3.1.2 SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA................................................................................5 3.1.3 „KATUSEKASSID“ NELIKÜMMEND SEKUNDIT ELAMISEKS.............................................5 4.1 MIDA KUJUTAS ENDAST TŠERNOBÕLI KATASTROOF?..
koolitundides piisavalt omandatud. Samuti olen koolitundides väga palju praktiseesinud ja läbi mänginud reisibüroos ette tulevaid situatsioone ning samuti eelnev praktika samas reisibüroos. Minu nõrkused Praktilised oskused, maailmakaardi tundmine, vähene suhtlus klientidega, reisibüroo praktikakogemuse puudumine. Oma suurimaks nõrkuseks pidasin taaskord vähest maailmakaardi tundmist, seda mainis ka praktika juhendaja, et koolipoolne turismigeograafia ei ole eriti hea. Kuid selle all oli mõeldud seda, et me õpime maailmakaarti liiga laialt. Reisibüroos töötades peaks spetsialiseeruma siiski puhkusesihtkohtadele ja sealsetele kuurortidele. Vähese suhtluse mainisin ära sellepärast, et büroos kohapeal käis väga vähe inimesi ning peamine suhtlus toimus siiski läbi interneti. Võimalusused edasi areneda ohud Arvan, et võimalused ja oskused edasi arenemiseks on täiesti olemas ning hindan neid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Juhtimise ja töökorralduse peaeriala PRAKTIKAARUANNE Anna Bugajova Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.1 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitus....................................................2 1.2. Valitud praktikaettevõtted valikukriteeriumid............................................3 2. Organisatsiooni tegevuse ülevaade....................................................................3 2.1. Organisatsiooni tegevuse eesmärk. Organisatsiooni koht avalikus või erasektoris.......................................................................................................... 3 2.2
Harjtus 2 Allalaadimine Esmalt kirjutaks lähemalt kahe erineva majandustarkvara installeerimisest ja seadistamisest ning võrdleks vastavate tarkvarade väljaandjate või edasimüüjate veebilehtedest ning nendelt info hankimisest. Rapidi puhul tundus nende koduleht küllalt lihtsasti käsitletav ja suurema vaevata sai vastava raamatupidamise programmi alla laadida. Küll aga arusaamatuks jäi, milleks ma pean MS SQL serveritoe alla laadima, väga lühidalt oli kirjas, et seda on vaja käivitamaks Rapid. Kuid paljudel ehk on see juba vaikimisi arvutisse paigaldatud, ning vastav programm sai ilmasjata alla laaditud. Eeva puhul oli häirivaks liialt palju lahtreid, mis tuli esmasel alla laadimise ankeedil täita. Eeva kodulehe kujundus ja disain on küll lihtne, aga jätab aegunud mulje, kahtlen, et see kasuks tuleb uute kliendisuhete loomisel. Installeerimine Eetasofti majandustarkvara Eeva paigaldamine käis küllaltki lihtsalt ning peale paigaldamist programm edasisi sätteid e
Päevane osakond Xxnimixx xxxxx rühm ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: xxnimixxx xxxnimixx Tallinn 2009 1.Sisukord 2.Sissejuhatus. Tallinna Polütehnikumi 4 kursuse esimesel semestril toimus kooli õppetöö raames ettevõtte praktika. Praktika eesmärgiks oli töökogemuste saamine nii elektriliste praktilistite tööde näol kui ka üld töökogemuse saamine(distsipliin jne.). Praktika kestuseks oli 17 nädalat ja see toimus 03ndast oktoobrist kuni 6nda jaanuarini. Antud praktika teostamiseks valisin mina praktikajuhendaja Lembit Annuse abil ettevõtteks AS KH Energia-Konsult. Valisin selle ettevõtte eelkõige praktikajuhendaja soovitusel ning ka sellepärast, et antud ettevõtte tegeleb just minu erialaste töödega. Ette tõtates kokkuvõttes võin öelda, et olen valikuga rahul. Suurem osa praktika to
TÕRVA GÜMNAASIUM Kristin Laas, Birgit Pinka, Eneli Uusmets 11.B klass AJALOOÕHTU 6. KLASSILE Praktiline töö Juhendaja: Eve Tilk Tõrva 2016 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TÖÖ KÄIK..................................................................................................... 4 1.1 Materjalide kogumine............................................................................5
hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega 5 sa meie hulka kuulugi
See oli haige. Mul oli sampooni pudel peos nagu rõve mängupüstol ja see klient, mingi vanamees, hakkas kartma ja põgenes sündmuskohalt kiiresti. Me ei mõelnud enam rohkem sellest, see oli lihtsalt asi mida tegime. Kui me sõitsime eemale kuulsime sireene, meie taga politseiauto tagaistmel istus see vanamees Industrigatanist ja me mõtlesime : Mis toimub? Mis see on ? Loomulikult me oleks minema sõitnud, me ei olnud ometi selliste asjadega võõrad . Aga kuradile see, meil olid turvavööd peal ja me ei olnud teinud midagi halba. Niisiis me peatusime. Me ütlesime:" Me niisama jamasime. Me teesklesime politseid, pole ju suur asi ? Vabandame." Politsei enamjaolt naeris ja sellest ei tulnud suur probleem. Aga siis mõned jobud ilmusid välja, üks neist fotograafidest, kes istus terve päeva ja kuulas politseiraadiot ja tegi pilti. Idioot nagu ma olen naeratasin laialt talle, sestsee meedia värk oli minujaoks uus. Oli lahe olla ajalehes, ei loe kas lõin mõne ilusa värava või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
