Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "„Laste ja noorukite ülekaalulisus, selle reguleerimise olulisus ja võimalused“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ülekaalulisus, ravim, rasv, kehamass, ravimine, kehamassi, faktorid, dieet, rikkumine, hormoon, suhkrutõbi, eksogeenneahetuse, dieeti, peptiid, leptiin, jooks, puberteet, primaar, rakk, uuringut, patsienti, toidupüramiid, atroofia, ülekaalulised, nendest, rasvumine, arteriaalne, noorukid, meditsiiniline, ladestumine, adipotsüüt, geenidormidestNormaalne kehakaal lastel võiks olla: 1 a. lapse keskmine kaal on 10 kg 5 a. lapse keskmine kaal on 20 kg 10 a. lapse keskmine kaal on 30 kg Murdeeas võib aastane kaaluiive olla kuni 5-6kg (2) 3. ÜLEKAALU KINDLAKS TEGEMINE Selleks, et teada saada, et lapsel on ülekaal: Hinnatakse pikkusele vastavt massi kasvukõveral. Määratakse nahavoldi paksust. Võrreldakse kehamssi ja pikkusele vastavd keskmist näitajat. Tuleks välja arvutada kehamassi indeks (KMI) KMI= kehamass(kg):pikkus(m²)( 7) Ülekaalulisuse kriteeriumid 7-9 aastased, KMI (kg/m) > 19 10-12 aastased, KMI (kg/m) > 22 13-15 aastased, KMI (kg/m) > 24 16-19 aastased, KMI (kg/m) > 25 Lastel on erinevad ala-, normaal- või ülekaalu piirmäärad.(8) 4 Kui lapsevanem või vanemad on ülekaalulised siis on ka lapsel suur risk rasvuda. Ülekaal
jääks ilma tervislikust liikumisvormist. Kohalik omavalitsus on vastutav eelkõige kohtade eest, kus saab füüsilist aktiivsust näidata ning rakendada. (Roper jt 1996: 277). 8 2. INAKTIIVSE VÄIKELAPSE TERVISEHÄIRE 2.1. Ülekaalulisuse ohjamine väikelastel Mõnedele lugejatele võib see olla üllatuseks, et ülekaalulisus on kõige harilikum kõrvalekalle lapse toitumises. Seetõttu on see tähtis uurimisvaldkond kõigile lastega töötavatele tervishoiutöölistele. Ülekaalulisus lapseeas on valdavalt tõusnud mõnede aastate jooksul Ühendkuningriigis alates 1990.aastate algusest. Järsult tõusnud tõenäoliselt näitajate põhjusteks laste ülekaalulisuses on mitmetegurlised, kaasates seost kaasaaegse ’rasvunud’ keskkonna ja pere elustiili valikutest. (Stewert 2012: 200).
Reaalsesse ellu integreeritud sekkumisuurimused Põhjamaade soovituste põhimõtted Rahvastiku tasandil, tervele, mõõdukalt aktiivsele Pikaajalise tarbimise perspektiiv, fookuses kogu toiduvalik Soovituste jälgimine on eelduseks tervisele (ei ole garantii) Süstemaatilised ülevaated (avaldatud Food and Nutrition Research) Erinevad rasvad ja süsivesikud, valgud, vit D, folaadid,Ca, Fe, jood, toidurühmad (piim, liha, täisteraviljad, kartulid, marjad) ja toitumismustrid, ülekaalulisus ja kaalu ohje Individuaalsel nõustamisel peab kasutama kaalutletult Ei sobi haiguste raviks ega erivajaduste korral Keskkonna jätkusuutlikkus Eesti soovituste uuendamine, 2012- ▪ Piiratud ressurss alusmaterjalide koondamiseks ▪ Huvide deklaratsioonid ▪ Eesti sotsiaalmajandusliku kontekstiga arvestamine Lisateemad: toiduohutus, uni-puhkus-öötöö, enesepiiratud toitumine, alkohol ja kofeiin, jätkusuutlik tarbimine Koosolekute protokollid ja otsused on kättesaadavad
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä
kastmine. Kõrge suremus kui vähese hoolivuse ja järelvalve küsimus. Laste tervise näitajad 38 näitajat jaotatuna 4 rühma: Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund ja heaolu Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Laste tervise süsteem ja poliitika - M.Rigby, Keele University UK, 2004 Lapse tervise mõjurid Lapse pärilikud faktorid, vanus ja sugu. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). Sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Elu- ja töötingimused. Üldised sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused. Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Vanemapoolsed determinandid: Rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsus. Lapse elutsükli determinandid: Kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine.
toitumises ja piisava spordi tegemises. Tuleb ainult süüa õigesti ja end väheke liigutada ning rohkem pole vajagi kauni jume saamiseks. 15 Kasutatud kirjandus: Kirjandus: 1. Raal A., Raukas R., Uibo O.Tervislik toit lapseootel naisele, imikule, väikelapsele.Valgus:2006 2. Sõgel K. Haigestumist soodustavad toitumistavad.Liigsöömine ja ülekaalulisus. Ülekaalulised lapsed koolis.Tartu 2004 3. Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine toitumine dieedid. 1998 Ajakirjandus: 1. Mere E. Laps ja toit. Pere ja kodu eriväljaanne.Aprill 2006 Internet: 1. http://www.toiduliit.ee/failid/poordumise 2. http://www.terviseinfo.ee 3. http://www.toiduravi.ee/doc/IosaTunnid1-8.doc 16
See on reserv, mida organism asub kasutama, kui lihtsamini kättesaadavad energiavarud- suhkrud ehk süsivesikud- on kahanenud miinimumini (nälg, intensiivne treening) või need on millegipärast rakkudele kättesaamatud (diabeet). Samas on rasvkude endokriinorgan, mis toodab hormoone ja teisi organismi mõjutavaid bioaktiivseid ühendeid. Tekkepõhjused ja soodustavad tegurid. Neid võib olla mitmeid ja rasvumine tekib nende koosmõjul. · geneetilised faktorid - ob-geen kodeerib organismis söögiisu vähendava hormooni (leptiin) sünteesi. Mitmete uuringute tulemusel on leitud, et kõikidel tüsedatel on leptiini tase veres kõrgenenud, seetõttu oletatakse neil leptiiniresistentsust (millegi pärast söögiisu pärssiv hormoon rasvunud inimeste organismis toimida ei saa); · toitumine - liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine - energeetiline
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva dists
..15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3 Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad
suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis väidavad, et vanemas eas (alates 60-ndast eluaastast) on lämmastiku tasakaalu säilitamiseks vaja rohkem toiduvalku, sest energeetiliste substraatide tarbimine on vähenenud ja sellele eale iseloomulikud haigused suurendavad valguvajadust. Valgu hulka arvestatakse tavaliselt saleda indiviidi kui etaloni suhtes, lähtudes seejuures inimese pikkusest ja kaalust
ja N (sisaldus stabiilne), väga suur molekulmass, ruumiline struktuur. Lihtv.-koos ainut AH jääkidest, *Fibrillaarsed (niitjad mol) reeglina vees mittel; müosiin, keratiin, kollageenid, elastiinid. Globulaarsed (keraja kujuga mol) albumiinid, globuliinid (vereplasma v), histoonid (rakutuumas). Liitv Lipoproteiinid: v ja lipiidide kompleksid , närvi- ja ajurakkudes, samuti vereplasmas. *Glükoproteiinid: v ja süsiv kompl, levinud rakumembraanis, seedetrakti nõredes mutsiin, hormoon türotropiin. *Nukleoproteiinid: v ja nukhappete kompl, sõltuvalt nukhapetes erist ribonukleo- ja desoksüribonukleoproteiine; *Fosfoproteiinid: v ja fosforhappe jääk, kaseiin, rida ensüüme; *Kromoproteiinid: hemoglobiin; *Metalloproteiinid: v ja metalli kompl (ferritiin). Tavalise elureziimi juures on ööpäevane valgu vajadus 0,8-1,0 g valku 1kg kehamassi kohta, mis oleks vajalik kogus kudede ümberehitamisel tekkivate vajaduste katteks täielikus jõudeolekus. Organismi võime valkusid
haigusnähtude puhul (janu, suurenenud uriinieritus, seletamatu kõhnumine) (mmol/l) HbA1c (mmol/l, %) < 39 39 47 mmol/l 48 mmol/l 5,7 % 5,7 6,4 % mmol/l 6,5 % . ( www.diabetes.ee) Diabeedi ravimine Diabeedi ravimiseks ei ole veel ravimit leiutatud. Kuid toimub inimese tervisliku toitumise- ja keha kaalu jälgimine, insuliini süstimine ja medikamentoorne ravi vitamiinide ning kasutavad tabletikujul doseeritavad ravimid on DPP-4-inhibiitorid (gliptiinid), sulfonüüluuread, gliniidid, SGLT-2-inhibiitorid ja glitasoonid. 7
enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus. Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi
vähendamine, tablettravi ja vajadusel insuliinravi. (Ilanne-Parikka jt 1999:15) 5 2.3. Ravi eesmärk: hea enesetunde säilitamine ja põhiprintsiibid 1. Saavutada võimalikult normilähedane veresuhkur. 2. Vähendada südame-ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid: (alandada vererõhku, vähendada vererasvade (kolesterooli) hulka) põhiprintsiibid: 1. Õige dieet - rasvavaene toit. 2. Kehakaalu vähendamine. 3. Liikumine 4. Suitsetamisest loobumine. 5. Jalgade hooldus ja ravi. 6. Ravimid. 7. Veresuhkru ja vererõhu kontroll kodus. 8. Regulaarne arstlik kontroll. (Täht: 1999) PANE TÄHELE! Kui II tüüpi diabeeti ei ravita, võib veresuhkru tase tõusta äärmiselt kõrgele ja viia liigse vedelikukaotuse ning isegi koomani (hüperglükeemiline kooma). Kuna natukene insuliini siiski tekib, erineb see I tüübi ketoatsidoosist, kuid on siiski
suhteliselt suuremas hulgas kehakaalu kg kohta. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta täisväärtuslike loomsete (kala, liha, linnuliha, juust, piim, muna) valkudega, mis sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Kui osa valguvajadusest kaetakse taimsete (kartul, teravili, kaunvili, soja, pähklid) valkudega, tuleb vajalik valgukogus arvutada koefitsiendiga 1,2 kuni 1,4. Lapsed vanuses 4-6 a. vajavad päevas 1,3-1,4 g valku kehamassi kilogrammi kohta (u. 20 g) 7-9 a. vajavad 1,1-1,2 g/kg, (u. 28 g) 10 -13 on see näitaja 1,0 g/kg (u. 42 g) 14 18- a. noored vajavad valku 0,8-1,0 g/kg (poisid ligikaudu 55 g, tüdrukud 45 g ). 1.2.Süsivesikud Süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Laste toidus peavad süsivesikud katma põhilise ööpäevase toiduenergiavajaduse, s.o 5560%.
kuuga vähemalt 3 -Paku patsiendile toidupäeviku kui eale ja soole 2kg ühe kuuga kg pidamist kohane, millest annab - Patsient sööb -Patsient võtab -Jälgi dieedi jälgimist ja tunnistust kehamassi rohkem juurvilju ja alla 13 kg poole toidupäeviku pidamist indeks (KMI) üle 30 vähendab oma aastaga -Suurenda patsiendi füüsilist kg/m2 (32.05 kg/m2) ratsioonis rasvased
kombineeruvad kasutatavate ravimite kõrvaltoimetega. Lisaks sageneb vananemisel une- apnoe ja jäsemerahutuse sündroom. (O'Hanlon, B. 1998: Lk 31) Ühe teooria järgi on kesk- ja vanemaealiste naiste unetus lastehoidmisaja kestva katkendliku une tulemus. Ka vahetustöötajate uurimine on tõendanud, et neil ilmnevad unehäired veel 10 aastat pärast vahetustöö lõpetamist. Ühe und ja vanureid käsitleva teooria kohaselt väheneb vananedes hormoon melatoniini produktsioon, mida toodab ajus asuv und ja ärkveloleku tsükleid reguleeriv käbikeha. Mõned teadlased arvavad, et sellest johtubki vanemate inimeste unehädade suurenemine. (O'Hanlon, B. 1998: Lk 26-27) 2.2 Unetuse põhjused · Füüsilised põhjused. Hingamishäired, mille alla kuuluvad astma, heinapalavik, bronhiit, külmetus, norskamine ja magamisaegne hingamisseisak ehk une-apnoe (lähedane norskamisele ning tavaline just keskealistel ülekaalulistel meestel),
haigus, mis avaldub tihti luumurdudena, aga ka seljavaludena ja selja deformatsioonina (küüruna)." (Osteoporoos...) 9 3. Levinumad põhjused mitte söömiseks ja nende vältimine/ ravimine. 3.1 Põhjused Söömishäired on väga kompleksed ning hoolimata mitmetest uuringutest on haiguse põhjused endiselt teadmata (Söömishäire või dieet...). Need arenevad erinevate tegurite koostoimel. Psühholoogilised faktorid: madal enesehinnang, saamatuse tunne, pidev rahulolematus oma kehaga, depressioon, raskused oma tunnete väljendamisel, jäigad mõtlemisviisid, kontrollivajadus, vajadus tunda end erilise või ainulaadsena) Ühiskonna mõju: meedia surve, kultuuri surve, teatud elukutsete surve Elumuutused Geneetilised faktorid Bioloogilised põhjused (Söömishäirete põhjused...)
muutustele ümbritsevas keskkonna ja organismis. Meditsiiniline aspekt riskitegurite kindlaks tegemine, häire diagnoosimine, patogeensete ja ravimehhanismide selgitamine, kõrvaldamine ravi ja taastusravi kaudu. 2. Tervise mõiste ja tervise tähenduse areng.Tervis on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine - mida meil on vaja oma igapäevaseks eluks. Tervise kujunemises, kui ka selle kõikumises on individuaalsed ja sotsiaalsed faktorid omavahel seotud. Tervist mõjutavad faktorid on bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalmajanduslikud ja tervisekäitumine (KA, suitsetam, toitum, alkoholi tarbim). Tervis on inimese kõige tähtsam ressurss, mis kujuneb väga paljude tegurite keerulisel koosmõjus. Tervis:1. füüsiline on seotud keha funktsioneerimise ja füsioloogiliste protsessidega. 2. vaimne on seotud psüühilise, emotsionaalse ja hingelise heaoluga.Psüühiline tervis seostub võimega selgelt ja seostatult
kartulit ning juues mahlu. Lisaks sisaldavad teraviljatooted hulgaliselt kasulikke taimseid kiudaineid, mineraale ja vitamiine. Rasvad (ehk lipiidid) Rasvad jagunevad peamiselt loomset päritolu küllastatud (loomaliha, sealiha, munad, pekk, koorevõi, rõõskkoor, jäätis, juust täispiim) ja küllastamata, peamiselt taimeõlideks (oliivi-, päevalille-, maisi-, rapsi- ja sojaõli). Oluline on teada, et liigne rasv organismis on tervisele kahjulik, see tõstab tervise kolesteroolitaset ja suurendab sellega südameveresoonkonnahaiguste tekke riski. Kiudained On väga olulised toidu komponendid, mis soodustavad seedimist, tekitavad täiskõhutunde, aitavad vältida kõhukinnisust ning viivad organismist välja jääkaineid. Kiudaineid sisaldub palju leivas ja makaronitoodetes, mis on valmistatud kliidega jahust, värsketes köögiviljades, puuviljades, marjades, aga ka riisis, kaunviljades ja pähklites.
8. Kehalise arengu retardatsiooni võimalikud põhjused. * vaegtoitumine varajases lapseeas * läbipõetud haigused * geneetiline eripära 9. Inimese nõrk bioperiood on vanusepiirides sünnist kuni 15. eluaastani ja alates 45. eluaastast kuni surmani, tugev bioperiood 16-44.eluaastat. 10. Inimelu nõrka bioperioodi iseloomustab: Nõrgal bioperioodil on keskkonna mõju indiviidi arengule väga tugev. Sellel perioodil võivad isegi esmapilgul vähe olulised faktorid (ööpäeva rütmika, toidureziimi rikkumine, ülepiirilised kehalised ja vaimsed koormused, nauteainete kasutamine jne.) häirida arengu normaalset kulgu. 11. Nimeta sünnijärgse arengu kolme kriitilise perioodi vanusepiirid. *2-4 aastat-aeg, millal organismi kohanemisvõime välismõjurite suhtes on suhteliselt nõrk. Selles ajavahemikus hakkab laps aktiivselt liikuma, kiiresti arenevad teadvus ja kõneoskus, suureneb traumade oht, organism ei talu ülepingeid.
abstraktsemateks, oskab mõelda abstra minaga seoses. Soolised erinevad varajases noorukieas, (tüdrukute madalam) rohkem poisse kellel on üldine enesehinnag kõrgem ja poiste kohta käib veel see et seose spets enesehinnangute(aka ja mitteaka) poistel on üldiselt kõrgem akadeemiline enesehinnang võrreldes tüdrukutega varajases noorukieas. IIdentiteedi mõiste- algab sünnihetkest IIKujunemist mõjutavad faktorid 1.Kaasasündinud komponent *füüsiline parameeter(lööb aluse ka teiste dimensioonide arenguks) *mittefüüsiline parameeter 2.Keskondlik komponent *sotsio-kultuuriline KK *eakaaslaste KK sarane staatus ja õigused *olulised teised ind. Kelle positiiv hinnanguid inimene ootab (autoriteet, valmiustus, armastus/kirg(-isel noorukiealist armastust))
· Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad) Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad) Mis on ja milles seisneb NIDCAP meetodi olemus? The Newborn Individualized Developmental Care and Assesment Program (NIDCAP)
.................................................25 2 SISSEJUHATUS „Mida saab ära süüa, et kõhneneda?“ See küsimus piinab suurt meie inimkonna osa. Kuid vähesed vajuvad mõttesse, milliseid tagajärgi võib tuua piiramine toidust, mis tervishäired võivad tabada ja millega kõik kokkuvõttes lõppeb. Uurimisteema on pühendatud dieteetika uurimisele läbi aegade, mis negatiivset mõju võib tuua dieet, missuguseid haigusi ja häireid. Kogutud keskkonna arvamused antud probleemist ja ette toodud võimalikud uurimisülesande lahendused. Eelkõige uurimistöö teema aktuaalsus põhineb selles, et iga naine püüdleb iluduse ja ideaali poole. Kindlasti üks kõige tähtsam aspekt on kaunis figuur. Tänapäeval dieetide arv kasvab iga päevaga. Tahetakse leida endale kõige sobilikuma ja efektiivsema ning saavutada sooviava resultaadi
Sünonüümid: primaarne ehk essentsiaalne hüpertensioon. Avaldumine vanuses 30-50 a. Perekondlik anamnees Aeglaselt progresseeruv kulg Sageli asümptomaatiline kulg kuni organkahjustuste kujunemiseni. Kahjustuvad: süda, neerud, aju, silmapõhja veresooned. Põhjused pole selged, põevad vähemalt 90% hüpertoonikutest. Riskifaktorid: Soolase toidu tarbimine Vanus Suitsetamine, alkohol Vähene liikumine Stress Geneetilised faktorid Ülekaalulisus Rass: mustanahalised Rasestusvastased tabletid SÜMPTOMAATILINE ehk SEKUNDAARNE HÜPERTENSIOON (10%) – tekib seoses muude haigustega. Neeruhaigused Neeruarteri ahenemine Endokriinsed haigused Cushingi sündroom Conni sündroom Feokromotsütoom Muud põhjused Organite kahjustused hüpertensiooni korral. Millised muutused tekivad silmapõhjas?
Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia.............................................................................................
Loomsed rasvad on tahked ained. Rasvad on ainsaks rasvlahustuvate vitamiinide allikaks. Need mängivad ülimalt tähtsa rolli organismi elutalitluses. Sellepärast nende puudujääk võib esile kutsuda tõsise häire ainevahetuses. Kuid nende üleküllus kutsub esile toiduomandamise alandamist, ja ka suure mürgiste ainete koguse moodustumist organismis. Täiskasvanud inimene peaks ööpäevas tarvitama 75-110g rasva, sealhulgas vähemalt kaks kolmandikku peab olema loomne rasv. Peale loomsete rasvade peavad toiduratsioonis kindlasti olema ka taimsed rasvad, kuna nad sisaldavad väga väärtuslikke organismi jaoks aineid. Seoses sellega, et rasvadel on suurem kalorsus, kui valkudel ning süsivesikutel, rasva olemasolu annab reguleerida toidu kogust. Rasvade asendamisel süsivesikutega toidu maht suureneb, sest kalorsuse säilitamiseks tuleb tarvitada kaks korda rohkem süsivesikuid, kui rasvu
Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse
Üks päevadest on supipäev. Koolis pakutakse ka piima ning vett mis on väga kasulikud ja vajalikud. Kuid hoolimata erinevatele võimalustele enamik noori ei saa kätte oma igapäevast vajalikku kogust erinevaid mineraalaineid ning vitamiine. Selle tulemusena võivad alguse saada mitmed erinevad tõsised haigused mis kulgevad alles välja vanemas eas ning selleks ajaks enam mingit tagasiteed ei leidu. Nagu on teada ei toitu enamik noori vastavalt vajadustele. Sellest põhjustatuna on hakanud ülekaalulisus ning erinevad südamehaigused ründama juba lapseeas. Vanemad ei pane piisavalt rõhku lapse söögikordadele ning selle söögi sisule. Asi ei piirdu vaid vanemate mitte tähelepanelikkusega vaid ka nende teadmistega. Paljud vanemad ei ole teadlikud vajalikest mineraalainetest mis tagavad nende laste täisväärtusliku ja terve elutee. Ei pakuta piisavalt puu ega juurvilju, kui ka pakutakse tehakse seda liigselt ja ka sellest võivad lapsel tekkida tõsised probleemid. Kõige
Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. ·Pahaloomulised kasvajad Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Kõige efektiivsem tegevus on vähktõve varajane avastamine, mis aitab suurendada vähihaigete elulemust ning parandada nende elukvaliteeti. 2002. aastast rakendunud rinnavähi sõeluuringu tulemusena on oluliselt kasvanud rinnavähi
kahjulikud E-ained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu närvilisus, depressioon või isegi kantserogeensus. Magusainete grupp on keelatud muuhulgas USAs ja Inglismaal, neid ei ole soovitav tarbida rasedatel ega lastel. Light-tooted - light-märgistusega tooted ei kuulu küll E-ainete klassifikatsiooni, kuid äramärkimist vajavad need siiski, kuna toovad organismile kasu asemel pigem kahju. Inimestele on suudetud selgeks teha, et suhkur ja rasv pole tervisele kasulik, seetõttu on nutikad suurtööstused mõelnud välja suhkruvabu ning light-tooteid - näib tore, aga kui süüvida põhjalikumalt, tulevad välja karmid tõed. Nagu eelpool mainitud, on paljudes karastusjookides, mahlades, moosides ja piimatoodetes suhkur asendatud suhkruasendajatega - sellest nende toodete light-märgistus tulebki - 3
mineraalained ja mikroelemendid – kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – väljendavadki toitainete kadu organismist.Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöliaakia ainus ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu. Oluline on rõhutada, et teraviljadest põhjustatud allergia, näiteks nisuallergia, ja tsöliaakia, on kaks täiesti erinevate tekkemehhanismide ja vaevustega ning erinevate diagnoosimismeetoditega haigust. Autoimmuunprotsessidele tuginedes võib seletada ka mitmete seedetraktiväliste sümptomite vältimist tsöliaakiahaigetele. Tundemärgid ja avaldumine
annaabi.ee 
