kutselised lauljad Üheh. *Polüfoonia ajastu *Polüf. mitmeh. kõrvale tuli ka /mitmeh. homofooniline mitmeh. Muus. *lauto, klavessiin, klavikord, *täiust. keelpille- viiul (tähtsaimaks instrum. spinett, viola da gamba, soolopilliks), vioola, tsello, kontrabass pommer, trompet, tsink, *konstrueeriti põikflööt, fagott krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga
Gregoriuse laul - Gregorius I auks hakati nimetama tema poolt ühtlustatud tekste Greogriuse koraalideks. Ilmalik muusika - esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Näited muusikast Varakeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=6GRLRm9oKUM Hiliskeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=V2zc1TLML1k Keskaja pillid ja heliloojad Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidle, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusika ajaloos on Leonius ja Perotinus. Helinäidised 1. harf: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/harp2.mp3 2. plokkflööt: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/kortholt.mp3 3. põikflööt 4. šalmei: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/mshawm.mp3 5. trumm, tamburiin 6
saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum) . trompet, käsitrumm, draama, motett. saj) (missa); eri soost rüütlilaulikud; tamburiin. Ilmalikus muusikas
Antiikaja pillid Keelpillid ! Pillidest olid Kreekas levinumad näpitavad keelpillid: 1)Vanim neist on 4-keelne FORMIKS, millest 7. sajandiks arenes KITARA. 2)7 keelega LÜÜRA 3)BARBITON, ainus keelpill, mida kasutati DIONYSOSE pidustustel. 4)HARF, valdavelt naiste pill, tuli kasutusele alles 5.sajandi teisest poolest Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne Früügia meeleline, kirglik, orgialik Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Puhkpillid 1)Läbilõikava kõlaga AULOS 2)PAANIVILE ehk SÜÜRINKS 3)PÕIKFLÖÖT 4)METALLTROMPET(salpinx) Löökpillid KASTANJETI laadne KROTALA VASKTALDRIKUD (kymbala) TAMBURIIN (tympanon) Pildid ! KASTANJETT TAMBURIIN KYMBALA
sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofonid tünnikujulised põikitrummid pungi flöödid oboe-laadsed puhkpillid Vana-Kreeka Forminks 3.at.eKr Kitara Lüüra Barbiton Harf Aulos Paanivile/flööt e. süürinks Põikflööt Metalltrompet Krotala Vasktaldrikud Tamburiin
Baroki Ajastu Muusika Esitaja:Silver Hani BarokkMuusika! *Tekkisid Esimesed Elukutselised Muusikud. *Professionaalsed Kapellid. *Kujunesid Välja Esimesed Instrumentaalmuusikažanrid. *Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik *Barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. *Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Pillid! *Pillid arenesid tormiliselt. *Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. *Uued puhkpillid (põikflööt,fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. *Tavaliseks pilliansambliks sai barokktrio. Uued Stiilid! *Tekkis Konstertstiil. *Muusika väljus koosmutsitseerivast ringkonnast suure publiku ette. *Vastandine renesanssiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tähtsamad Esindajad! *Johann Sebastian Bach (1685-1750) Jõuluoratoorium BWV 249 *Georg Friedrich Händel (1685-1759) Rinaldo *Antonia Vivaldi (1678-1741) Ottone In Villa 1713
· Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaasia · Ansamblimuusika: · Tantsud (sageli paaris aeglane, kiire) · Pavaan ja galliard · Canzon (eeskujuks ilmalik motett) polüfooniline instrumentaalpala · Sonata (it. Sonare kõlama) - al. 16. saj. lõpust tähistatakse instr. Palasid · Ricercar - range polüfoonilise ehitusega. (imitatsioon)
2. Informatsiooni tolle aja muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kujutiste ja antiigi hilisema perioodi muusika tähenduste kaudu. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,musike" ja see tähendab muusade kunsti. Arhailine ajajärk 3. Rändlaulikuid nimetati rapsoodideks ja kutse laulikuid aoidideks. Kuulus eeposte looja Homeros. Tema eeposed ,, Ilias" ja ,,Odüsseia" . 4. Vana-Kreeka puhkpillid Paaniflööt, põikflööt ja metalltrompet. 5. Dionysos oli veini- ja viljakusejumal. 6. Vana-Kreeka keelpillid Sappho ja Alkaios 7. Lüürikud oli keelpilli saatel lauljad. 8. Keskaegne zanr oli Liturgia 9. Tragöödiaid kanti ette õukondades. Oletatavalt oli tragöödiate muusika
- orkestrimuusika buum.- muusika muutus rõhutatult tonaalseks.- polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline. Muusika koht ühiskonnas: -Kontsertid publikule (muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks.- Professionaalsete muusikute klass.- muusikud töötasid õukonna ja kirikupillides. Muusikainstrumendid: täiustati keelpille(viiul, vioola, kontrabass), tähtsaimaks soolopilliks sain VIIUL. Kuulsamad viiulimeistrid: A.Stradivari, G. Amatid. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Võeti kasutusele haamerklaver, populaarsed ka oboe ja plokkflööt.Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu edestatakse lauldes.eelkäijad: Vana Kreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid renessansiaegsed õukonnaetendused.Oratoorium- nagu ooperi ettekanne kõik ooperiga sama, aga puudub lavaline tegevus.Passioon- oratooriumia alaliik, mille sisuks on jeesuse kannattused. Kantaat- ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga
aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku kiriku missa tekstid 5 OSA- KYRIE, GLORIA, CREDO, SANCTUS, AGNUS DEI organum- vokaalmuusika zanr , oli esimene kahehäälne laul keskajal motett- kirikumuusika zanr kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti
ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand.Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: Armastuslaulud ehk südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema Kangelaslaulud ehk muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj
Millal ja kus oli rüütlikultuuri õitseaeg? -Vanim säilinud noodikiri on pärit 8. 9. - 12. 13. saj. saj. - Prantsusmaal ja Saksamaal. 6.Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? 15.Nimeta kekaegseid pille! - Trubaduurid, Lõuna-Pransusmaal - fiidel - Minnesingerid, Saksamaal -rebekk - harf (keelpillid) 7.Nimeta vanu kultuurrahvaid ja - põikflööt tragöödiate autoreid! - trompet - Muinas Egiptus - käsitrumm - Mesopotaamia -tamburiin - India - Hiina - Vana-Kreeka - Vana-Rooma - Sophokles - Euripides - Aischylos 8.Mis oli kreeka kultuuri alg- ja lõpp- perioodi muusikatarbimise vahe? - Alg-perioodi muusikatarbimine oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. - Lõpp-perioodi muusikatarbimine oli
Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult meeleline soololaul. Alkaios. pKr üritustel pidustustel, muusikaesitustel, spordivõistlustel ja religioossetel Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud metalltrompet. Kitaroodia lüüra või kitara saatel esitatav Tuntumad tragöödiate autorid: tseremooniatel
vehklemisega, luuletuste lugemisega jne. 2) Valdavalt ühehäälne 3)Rituaalne tähendus 7. Antiikkunsti eriline arendaja oli AntiikKreeka. 8. Antiikaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid Kastanjetid Aulos Kitara Vasktaldrikud Paanvile Lüüra Tamburiin Põikflööt Harf 9. Tragöödia oli sel ajal soku laul. 10. Tragöödiaid peeti jumalate auks, korraldati rongkäike ja pidustusi. 11. Tragöödias käsitleti jumalate ja inimeste läbikäimist ja ka igapäeva teemasid. 12. Amfiteatris asuvat lava, kus oli koor, nimetati orkestraks. 6.02.15 Elsa Tamm PH11 Keskaeg muusikas 1. Keskaeg kestis 5.saj – 13.saj 2
publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikal oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18
muusiku koht ühiskonnas rüütlilaulikud; algul õukonna teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse häälsusmitme-ühe- või Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus (organum). Kirikumuusikas 8. saj.-st orel. Ilmalikus muusikas fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, tromboon. pillid käsitrumm, tamburiin. Vaimulikus muusikas gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus muusikas rüütlilaul, vormidzanrid, instrumentaalne tantsuvorm estampii. Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autor anonüümne; esimesed nimepidi tuntud autorid Leoninus ja Perotinus (12
muudest sulamitest, klaasist ja süsinikkiust. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900. Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt), millest arenes tänapäevane flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles Querflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister Theobal Böhm (17941881). Plokkflöödi omapära võrreldes teiste puupuhkpillidega on ehituse lihtsus: tal puuduvad liikuvad osad. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, nö brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat glissandot. Klapimehhanismid on kinnitatud vedrutelgedele
Noodimärkideks olid neumad. Kuna üles kirjutati vaid liturgilist muusikat, siis ilmalikust muusikast keskajal on palju vähem informatsiooni. 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaule peas meenutades tuleb mul kohe ette seal kõlanud värisev hääl. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Kokkuvõtteks ütlen, et muusika on olnud alati inimeste elus tähtsal kohal. Seda näitab juba see, et ka keskajal suhtuti muusikasse pühendumuse ja austusega. Muusika on alati inimeste elusid täiendanud tujusid rõõmsamaks teinud, tantsima pannud ja ka usku ülistada aidanud. Ja just keskaja muusika on ju see, millest hakkas kõik edasi arenema ja selle
Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. . . Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. harf plokkflööt põikflööt šalmei trumm, tamburiin organum lauto šohvar rebekk psalteerium serpent tenorkornet
Kui esitati kurba laula, pidi ka publik nutma hakkama. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Kodumaa Itaalia Õukonnakesksem, õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikud. Tekkis kontsertstiil. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide areng. Kujunes prof. muusikute klass, töötasid õukonnamuusikutena ja kirikukapellides. Täiustati keelpille- viiul, vioola, tsello, kontrabass. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Populaarsed oboe ja plokkflööt. Võeti kasutusele haamerklaver. Orkestrimuusika buum. Uued vormid: ooper, oratoorium, kantaat, passioon, instrumentaalkontsert, contcerto grosso, fuuga, instrumentaalne tantsusüit. G. F. Händel, J. S. Bach Händel Bach Läbilöögi inimese energia, kes kirjutab Tema muusika on filosoofiline, see annab vokaalmuusikat bel canto stiilis. Eriti lõpmatuse tunde
muusikastiil? Selgita Ars Nova tähendust. Misssugused 3 suuremat muutust toimus Klahvpillid: klavessiin, klavikord, orel Ars Nova ajastul kunstmuusika zanrites? 1320 1380. Prantsusmaal. Ars Nova tähendab ladina keeles uut kunsti. Muutused: Keelpillid: lauto, vioola, vioola da gamba mitmehäälse ilmaliku seltskonna laulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer, kõrvale, motett sai kõige esinduslikumaks tsingid, krummhornid, tromboonid, zanriks 14 saj, kirikumuusikas hakati trompetid komponeerima eraldi zanrina missatsükli ordinaariumi osi. Missugume oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Missugune oli uus harmoonia, milliseid helilaade hakati kasutama? Muusika pidi meeldima eeskätt inimese kõrvale.Hakati kasutama paralleelseid tertse
Mina nendel väga vahet teha ei oska. Kuid rüütlilaulude kõla iseenesest on kuidagi sünge ja sügav, neid on hea kuulata. Need mõjuvad rahustavalt ja tekitavad omapärase tunde nagu viibiks ise kuskil keskaegses õukonnas või jumalateenistusel. Uskumatu on mõelda, kuidas muusika läbi aegade muutunud on. Tänapäeva tümpsu- ja rokilaule ei saa vörreldagi rüütlilaludega. Pillid millega neid laule saadeti olid enamasti Araabia päritolu. Näiteks fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, kästitrumm, tamburiin. Osad nendest on minule täiesti vöörad. Rüütlilaulude saadet ei kirjutatud mitte kunagi üles. Saade oli täielik inspiratsioon. Rändmuusikud kandsid edasi rüütlilaulude traditsiooni. Keskaja moekunsti mõjutas samuti väga palju kirik. Kirik tegi oma ettekirjutisi, mis nõudsid keha kinnikatmist mitte paljastamist. Ka tänapäeval on see kirikutes väga levinud. Keskaja moekunstis üllatab mind see, et kõige tähtsamaks aksessuaariks olid kindad
esteetilisest viljastumistest. Traditsioonilises hiina orkestris mängib xun tähtsat osa alto hääles. Selle pehmet ning rasket häält saavutab suure tooni ja madala tooni harmooniline osa. Teatud mõttes on xun hea harmoonia idee, mis on üks peamistest osadest traditsioonilise hiina väärtustes . Kirjanduses Erya (): "Suur xun on nagu hane muna - lapiku põhjaga ja kuue auguga; väike on nagu kana muna" Shijing (): "Vanem vend mängib xuni noorem vend mängib chid [põikflööt]" Sarnased instrumendid Korea samaväärne pill on hun (hangulist: ; hanja: ). Jaapanis sama tüüpi instrumenti nimetatakse tsuchibue (hiragana: ; kanji: , kirj "savi flööt").
Kangelaslaulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati Trubaduurideks Truväärideks Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olidgoljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud.
Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH. Kõrgbaroki ajal arenes mazoor-minoor tonaalsus, oktaav jagati 12 võrdseks pooltooniks. Siitpeale sai võimalikuks kõigi helistike kasutamine. Pilliehituse õitseng: viiulimeistrid AMATI, STRADIVARIUS, GUARNERIUS, STEINER. Tšello tõrjus aegamisi kõrvale viola da gamba, põikflööt plokkflöödi, haamerklaver (esmakordselt ehitanud CHRISTOFORI Firenzes 1700. a. paiku) klavessiini ja klavikordi.
) ja kaunistatud organum. Motett oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti, mis tekkis mitmehäälse organumi kõrvale. Peagi motett täiustus ning selleks võis olla erinev rütm,erinev tekst erinevates keeltes ning erineva sisuga(vaimulik,ilmalik). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ning nii saigi uue nimetuse - motett. 10. Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said uue tuule tiibadesse mitmed tänapäeva tuntud ja armastatud muusikainstrumendid; orel, flööt, viiul. Näit; fiidel oli poogen pillmillel oli lamedapõhjaga kõlakast. rebekk oli ümara põhja pooliku pirni kujulise kõlakastiga.
(organum). Kirikumuusikas 8. saj.- orel, klavikord, Täiustati keelpille -viiul, Kujunes välja st orel. Ilmalikus klavessiin (tsembalo); vioola, tsello, kontra- klassikaline muusikas fiidel, rebekk, lauto, viola da gamba, bass, tähtsaimaks soolo- sümfooniaorkestri harf, põikflööt, trompet, viola da braccio; pilliks sai viiul. koosseis, populaarseks pillid käsitrumm, tamburiin. plokkflööt, pommer, Konstrueeriti põikflööt soolopilliks sai klaver dulcian, krummhorn; ja fagott, populaarsed ka trompet, tromboon, plokkflööt ja fagott.
rüütlikultuuris lausa austusega ümbritsetud. Rüütlilaulude teemadeks oli armastus, kangelasteod ja kangelased. Tuntuimateks rüütlilaulikuteks olid Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Adam de la Halle Põhja- Prantsusmaal ja Walther von der Vogelweide Saksamaal. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Mitmehäälsuse tüüpideks olid veel burdoon, mis on saatehääl ja mida mängitakse mõne lihtsa pilliga; parafoonia, milles dubleeritakse sama meloodiatmingi intervalli võrra; ja heterofoonia, mis on ühe meloodia, pisut erinevate variantide kooskõla. Gooti ajastu muusika langeb 1150 kuni 1250 aastasse. Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame'i koolkond
See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris.Olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Barokajastul tekkis palju uusi zanre nagu näiteks: ooper, oratoorium, kantaat, sonaat, instrumentaalkontsert ning fuuga. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika
soolopill. Tegutsesid kuulsad rohkem instrumentaalkontserte. Cremona Arenes välja ka klassikalise koolkonnaviiulimeistrid (Amati sümfooniaorkestri koosseis. d, Guarnierid, Antonio Pillid täiustusid ja said Stradivari). Konstrueeris uusi tänapäevase välimuse. puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso
uue usu nimeks sai Islam- "kuuletumine, alistumine". Islami usu viis sammast Usk Palve Palmus Paastumine Palverännak Araablastest Araablaste kaudu levis Euroopasse, kompassi tundma õppimine, püssirohi ja muud uued sõnad- nt. madrats, alkohol, siirup ja suhkur. Araabia keel on suurima kõnelejate arvuga semiidi keel. MUUSIKA Araabia tuntumad pillid on fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin. Rebekk Käsitrumm Harmonium Tamburiin Heliloojad Esimesed nimepidi tuntud heliloojad Araabia muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Araabia hip-hop Esimesed bändid tekkisid 1990 aastal. Üks tuntumaid bände on Klash. Araabia electronica Electronic dance music on muutunud väga populaarseks. Tuntum artist on Richii. Ta on esitanud loo nagu nt "Ana Lubnaneyoun". Araabia rock Pole nii tuntud maailmas, aga
Puhkpillidest oli meloodiapillina kasutusel oboe, mis mängis orkestris/ansamblis viiuliga sageli ka unisoonis andes viimasele sära ja kandvust juurde. Basspillina oli kasutusel f agott. Kammermuusikas oli meloodiapillina vägagi tuntud ka p lokkflööt, mille asemele tuli 18. saj'l põikflööt. Klahvpillidest oli muusikas väga mitmekülgne roll k lavessiinil. See oli soolopill ja oluline harmooniapill (basso continuo). Koduste pillidena olid kasutusel ka p ositiivorel ja klavikord. Klahvpillidel enamasti ei tehtud vahet ja neil mängitavat muusikat nim. -
Puhkpillidest oli meloodiapillina kasutusel oboe, mis mängis orkestris/ansamblis viiuliga sageli ka unisoonis andes viimasele sära ja kandvust juurde. Basspillina oli kasutusel f agott. Kammermuusikas oli meloodiapillina vägagi tuntud ka p lokkflööt, mille asemele tuli 18. saj'l põikflööt. Klahvpillidest oli muusikas väga mitmekülgne roll k lavessiinil. See oli soolopill ja oluline harmooniapill (basso continuo). Koduste pillidena olid kasutusel ka p ositiivorel ja klavikord. Klahvpillidel enamasti ei tehtud vahet ja neil mängitavat muusikat nim. -
· Kangelaslaulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati · Trubaduurideks · Truväärideks · Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii.
· Armastuslaulud- südamedaamikultus, Neitsi Maarja teemad · Kangelaslaulud- muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see,et kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on : · 12.saj trubaduur- Bernart de Ventadorn · 13.saj.truväär- Adam de la Halle · Minnensinger- Walther von der Vogelweide Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel,rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm,tamburiin- saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid : orel, flööt, viiul. Kuulasin selliseid laule rüütlilaule : Bernart de Ventadorn-i lauludest · http://www.youtube.com/watch?v=I9gzaauL67s · http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA · http://www.youtube.com/watch?v=0ZFftUigXTA Adam de Halle · http://www.youtube.com/watch?v=W4-ilOMFIbg http://www.youtube.com/watch?
See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18
monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonnaetendused,madrigali- komöödiad. Esimene ooperiteater-TeatroSanCassiano Veneetsias.
(nürnberg) Richard wagner ooper ,,nürnbergi meisterlauljad"-käsitleti meistersingerite teemat. Inglise ilmalik laul: Ayr aaria-soololaul, saadeti lauto saatel. Instrumentaalmuusika 16. Saj: Tabulatuur-omapärane praktiline noodikiri, mis on levinud 14-18 saj. Ei panda kirja helikõrgusi, vaid pigem mänguvõtteid.peamiselt kasutatud soolorepertuaari jaoks. Klahvpillid orel,positiivorel(teisaldatav),klavikord,klavessiin,ing:spinett, virginaal Puhkpillid plokkflööt,põikflööt,trompet,tromboon,tsink(väljasurnud),pommer=oboe Keelpillid vioola eritüübid Sonare sonata->sonett. Pilliteos. Levinumad tantsud 16 saj. Pavaan pidulik,väärikas,aeglane käigutants. Galliard lõbus,kiire õukonnatants.
ole kuldlõikelises vastavuses Tsello madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott 2x lesthuulik, madalaim Vaskpuhkpillid Valmistatud messingust Cu + Zn. Tämber särav, jõuline. Ehitus pillitoru ühes otsas on kausshuulik, teises kõlalehter. Tämbrit muudetakse sordiini abil. Trompet kõla on pidulik, ventiilidega, kõrge ja särav tämber Tromboon kõlalt massiivsem kui trompet, U-kujuline kroon, helikõrgust muudetakse krooni abil
orkestreid. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused, oli Claudio Monteverdi. Ooperis ,,Orpheus" Kasutusel olid veel järgmised pillid: · portatiivorel · viooladakamba (põlvede vahel, tp tsello) · klavikord · fagott · klavessiin · plokkflööt · orel · põikflööt Uued esituskoosseisud. · Barokktrio -- kaks meloodiapilli (kõige tüüpilisemalt viiulid, kuid miks mitte ka flöödid, plokkflöödid, oboed või segakoosseisud) ja basso continuo. NB! "trio" tähendab kolme partiid, mitte kolme mängijat, sest continuo mängimiseks läks vähemalt kahte pilli vaja. · Itaalia orkester -- kaks võrdväärse tähtsusega viiulirühma teineteisega "dialoogi" pidamas, vioola(d) harmoonilisi täitehääli mängimas ning basso continuo.
Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18
VANA MAAILM Meie teadmised kaugete aegade muusikast on võrdlemisi ebamäärased, me võime vaid selle kohta oletusi teha kalju- ning muude joonistuste põhjal, mis kujutavad muusikaga seotud rituaale. Samuti on allikaks arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillid, mille kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, kuid nende häälestuse üle on väga raske otsustada. Kiviajast tuntakse eelkõige MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika „leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse ka Taaveti harfiks). Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikut...
16. sajandi püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: 1) Vana ehk kiriklik stiil jätkas vabamal kujul
ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid Viiul muutus tähtsaimaks ansambli-ja soolopilliks ( kuulsad viiulimeistrid Amatid,Guarnierid, Antonio Stradivari ) Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites.
o Madrigal erines Itaalia omast, sest oli rahvalikum ja tekstid ei vastanud itaalia kõrgetele nõuetele. o Ayr laulusaatega soololaul 8.INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL 16. sajandil hakati kirjutama seadeid pillidele tabulatuur noodikiri, mis tähistab mite helikõrgusi, vaid mänguvõtteid pillid: orel(positiivorel, kirikuorel, portatiivorel), klavessiin, klavikord plokkflööt, põikflööt, pommer, dulcian, fagott, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink(soolo) lauto, viola da gamba(soolo), viola da braccio, rebekk sonare kõlama tantsud: branle, aeglane pidulik pavaan, kiire galliard ansamblimuusika vormid: canzon sonata ricercar
ja muudest sulamitest (sealhulgas klaasist) ja süsinikkiust. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900. Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt), millest arenes tänapäevane flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles Querflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister Theobald Böhm (1794–1881). Plokkflöödi omapära võrreldes teiste puupuhkpillidega on ehituse lihtsus: tal puuduvad liikuvad osad. Flöödil on tavaliselt 15 auku, mida saab katta klappidega. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, n-ö brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat glissando't
puupuhkpillidel in kõlalehter, klapisüsteem(leiutati 19. sajandil) Heli kõrgus sõltub pillitorus võnkuva õhu samba pikkusest . Igal puupuhkpillil on huulik. Huuliku erinevad tüübid 1.aukhuulik-flööt 2. ühekordne lesthuulik ehk trost- saksofon, klarnet 3. kahekordne lesthuulik ehk topelttrost-fagott, oboe Flööt Flööt on vanim puupuhkpill, kõige kõrgem. Kõige levinum on hõbeflööt. Tänapäeval on aga väga tuntud põikflööt(15 auku) Tuntuimad mängijad on Neeme Punder ja Mihkel Peäske. 1. puupuhkpill millel võeti kasutussele oli klapppuhkpill. Leiutas Theobald Boehm. Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpill on lühem või pikem metall toru,mille ühes otsas asub kausshuulik ja teises kõlalehter. Vaskpuhkpilli valmistatakse põhiliselt metallisulamitest(messingist) Kõla on terav,plekine. Heli tekib õhusamba võnkumisest. Vaskpuhkpillid olid sirged,vähehelilised. Neid pikendati ja painutati. 19 saj.
kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. 11. Keskaegsed pillid VAATA TÖÖLEHTE!!!!!! · Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide saatel - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin, orel, flööt, viiul, positiiv, portatiiv, lauto, psalteerium, rataslüüra, torupill, salmei · Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 12. Renessanssajastu üldiseloomustus ja muusikaelu VAATA TÖÖLEHTE!!!! Ligi 10 sajandi jooksul oli Euroopa inimese maailmapildi keskteljeks olnud kristlikreligioon, pea kogu elukorraldus oli sellest tulenev. 14-15 saj muutus eurooplase mõttemaailm aga üsna põhjalikult
- opera seria tõsine ooper - opera buffa koomiline ooper 11) Ooperi ja oratooriumi võrdlus Oratooriumis puudub lavaline tegevus. Oratoorim on kui ooperi kontsertettekanne. BAROKIAJASTU PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA 12) Missugune instrument kujunes 17. sajandil ansambli- ja soolopilliks? Missuguseid uusi pille konstrueeriti, mis pille edasi arendati? Lk.102 Ansambli- ja soolopilliks kujunes viiul. Konstrueeriti uusi puhkpille (fagott ja põikflööt). Võeti kasutusele haamerklaver. Puhkpillidest kasutusel oboe. 13) Mis on klaviirimuusika ja missugune klahvpill selle mõiste alla ei käi? Lk. 104 Kõik klahvpillid pandi ühe mõiste alla, v.a suur orel, sest sellel on pedaalid 14) Mida tähendab „tempereeritud häälestus“? Uus häälestussüsteem, kujunes 18. saj. I poolel. Kui varasem süsteem võimaldas kasutada vaid väheste võtmemärkidega helistikke, siis
kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18
annaabi.ee 
