vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna- Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi stiiliks, mõnevõrra ulatus ta ka 18. sajandisse, mõnel maal kestis see isegi III veerandi lõpuni. Pärisbarokk 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Maadeavastused ja teaduste areng oli tugevasti avardanud inimeste silmaringi ning seadnud paljud senised tõekspidamised kahtluse alla. Sellises keerulises olukorras tuli katoliku kirikul järk-järgult loobuda sajanditega juurdunud traditsioonidest. Käivitus nn
Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja LõunaSaksamaa otseselt barokne stiil. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Prantsusmaa, Inglismaa rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil vanaklassitsism. Hollandis, Eestis ja Skandinaaviamaades omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida võib realistlikuks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Pärisbarokk Selline n.ö ehtne barokk on omane piirkondadele, kus katoliku kirik kõige ägedamalt tegutses Itaaliale, Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud LõunaMadalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti PoolaleLeedule. Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga kujutavale kunstile. Pärisbarokk: barokkarhitektuur
Brueghel (hüüdnimega Talupoegade Brueghel) Huvi olustikumaali vastu tekkis tänu talle Teosed: 1)"Jaanuar. Jahimehed lumes". PRANTSUSMAA- Iseloomulikud olid tornid, korstnad, katuseaknad Kuulsamaid ehitisi: 1)Chenonceau´x nagu sild 2)Louvre´i loss kolmnurkne klaaskuppel, suur. Dürer-Oli graafik. RENESANSS EESTIS. Ainuke näide on Mustpeade vennaskonna hoone. MANERISM(maneer-kopeeriti) El Greco-pikaks venitatud näed, haiglane, taeva poole näod. BAROKK. Jaguneb: 1)Pärisbarokk-Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Poolas, Leedus.2)Barokne realism-Hollandis. Iseloomulik oli materjali õige kujutamine, lopsakus, dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, jõulisus, voluudid, stuktekoorid.. Levik 17 saj. PÄRISBAROKK- Sündis Roomas, Itaalias Bernini- Teosed:1)"Apollon ja Daphne"2 jooksevad,üks muutub puuks 2) "Altarikuju Püha Theresa eksaas" kuldvihma all. Piirjoonteta, valguse, varju vastu huvi. Barokkmaal tekkis Itaalias. Diagonaalsuund
Pealegi on ka muudes Euroopa maades levinud barokk niivõrd omanäoline, et seda võiks lausa omaette nähtuseks pidada, näiteks on põhjapoolse Euroopa barokk-kunst hoopis lihtsam, kainem ja asjalikum kui Itaalias, samas aga puudub klassikaline rangus. Sellist kunsti võib leida meil, Eestis. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi stiiliks, mõnevõrra ulatus ta ka 18. sajandisse, mõnel maal kestis see isegi III veerandi lõpuni. Pärisbarokk 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid, ikka rohkem kerkis esile seni varjus olnud kodanlus. Maadeavastused ja teaduste areng oli tugevasti avardanud inimeste silmaringi ning seadnud paljud senised tõekspidamised kahtluse alla.
· Hollandis (Madalmaade iseseisvunud põhjaosas) kujunes aga välja sootuks omalaadne, barokist tunduvalt erinev kunst, mida hoopis realistlikuks võiks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Eesti barokk on omalaadne sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi kunstistiiliks, mõnevõrra ulatus see ka 18. sajandisse, mõnel maal kestis isegi selle III veerandi lõpuni. Pärisbarokk Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Sellised tunnused on kõige selgemini nähtavad katoliku kiriku mõju all olevates maades - Itaalias, Hispaanias, Madalmaade lõunaosas (ehk Flandrias) ja Lõuna-Saksamaal. Nimetagem seda lühiduse ja selguse mõttes pärisbarokiks. Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud
valitsejad kasutasid sellist kunsti enese heaks ära, oli see esimene kunstistiil, mis levis nii laiali läbi Euroopa. Barokki võib jaotada 17.sajandil kolme gruppi, sõltuvalt erinevatest maadest ja kuidas see stiil on sealkandis levinud: Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga, nendes maades tegutses agaralt katoliku kirik (kirik oli haaranud võimu riigivalitseja üle kiriklik kunst ). Sellist barokkstiili kutsuti ka pärisbarokk, ning sellise stiili alla kuulusid Itaalia, Austria, Hispaania, Madalmaade lõunaosa ehk Flandria ning Lõuna-Saksamaa. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Sellist barokki stiili kutsutakse ka nimega vanaklassitsism kuna oli rahulikum ja eeskuju võeti antiikkunstist. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus ning see esines Prantsusmaal ja Inglismaal. Piirkond, mille keskuseks on kapitalistlik Holland
·Levis manerism- tekkis Itaalias. *Figuuride venitamine *Armastati kasutada külmi toone *Rahutud tööd *Peenutsevad, ilutsevad tööd ·Itaalias tähtsal kohal seina-ja laemaalid Michelangelo da Carvaggio(1573-1610) ·Andekaim ja mõjukaim barokk-kunstnik ·kujutas kõike tõetruult, tegevuspaigad elust, dramaatilisus ,,Õhtusöök Emmauses" ja ,,Bacchos" ·Flandria tähtsaim maalikunst, levib äärmuslik e pärisbarokk, Hispaania mõjutused Peter Paul Rubens(1577-1640) ·Kõige täiuslikum baroki esindaja ·üle 3000 töö ·tegelased antiiksetest legendidest, lopsakad inimkehad ·palju portreesid, suur värvimeister ·fantaasiaküllane ,,Leukippose tütarde röövimine" ja ,,Helene Fourment" ·HispaaniaTasakaalukas ja realistlik El Greco(1541-1614)·manerist ·tööd müstilised, erinevad vaatepunktid ·pikad figuurid ·maalis usutegelasi-kõrgid, ranged ·külmad toonid ,,Krahv Orgazi haudapanek"
1.Pärisbarokk arhitektuur Itaalias, Hispaanias, Madalmaades ja Lõuna-Saksamaal. Sünnikohaks sai Rooma. Uus stiil avaldus eelkõige kirikutes. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone. Siseruum ei jagunenud enam löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhilised valgusallikad oli aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus seega üldiselt ainult kiriku idaossa. Laed tehti enamasti puust, kuid püüti seda varjata. Oluline oli kuppel ja läänefassaad. Fassaadipinnad olid sageli kaarjad ja nõgusad või astmelised, ebasümmeetrilised. Sellega saavutati varjude ja valguse kontraste. Arhitektidele meeldis luua efekte ja ruumilisi illusioone. Olulised olid ka ehitised, mille põhiplaan moodustus ovaalidest. Esinduslikumad ehitised kaeti seest värvilise marmoriga, paljude maailidega ja skulptuurkaunistustega. Euroopas ehitati ka palju losse, rajati parke ja linnaosi. Saksa puhul on tähtsad kaarjad aknad ja tornid. Autorid ...
Teda haavas surmavalt vandenõulase püstolilask, mis tulistati maskiballi ajal Kuninglikus Ooperiteatris 16.03.1792. G III suri 29.03.1792. 18 ARHITEKTUUR JA SKULPTUUR § BAROKK *liikumise toomine kunsti *igas valdkonnas mitmekesisem *soov vaatajat üllatada, isegi ninapidi vedada, segamini ajada erinevaid kunstiliike, illusoorsust ja tõelisust *barocco(it k)-kummaline,veider *ERISTATAKSE 3 PIIRKONDA: 1)Itaalia,Hispaania,Lõuna-Saksamaa,Flandria(säilis katoliku kirik)-pärisbarokk 2)Prantsusmaa, Inglismaa- vanaklassitsism 3)Holland, Skandinaavia maad(protestantism)-barokne realism Barokkarhitektuur *austati antiiki *sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, niss skulptuuriga) *elemente kuhjati kokku(nt kõrvuti pilaster ja poolsammas, pealistikku kaks ehisviilu, skulptuurid isegi katuste servadel) *nagu arhitektid oleksid kaotanud mõõdutunde *ehitusmeistrite eesmärk: pakkuda midagi uut, teha hoone atraktiivseks.
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
annaabi.ee 
