pateetika- pila GRACIAN- hispaanlane. (1601-1658). ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst"- hindas kirjandusloomes vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, PARADOKSE ja ANTITEESE. Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI. Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidi allutama individualismi ja egoistliku kire. Klassitsistid umbusaldasid tundeid. Maine elu on tühine. Tekkis teadusharu anatoomia. Välditi juhuslikku ja segast
peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilise nähtusena. „Gargantua ja Pantagruel“- kolm kuningat, kes hämmastavad oma kehamõõtmetega. Materialistlik, vabamõtteline elukäsitlus kutsus esile Pariisi ülikooli usuteaduskonna nördimuse. Rabelais’d ennast kiusati taga. Kasutab ohtrasti rämedat rahvalikku kõnepruuki, paneb selle segunema humanistliku eruditsiooniga eriti loodusteaduste valdkonnast. Ürgmaisuse, elukõiksuse ülistus. Grotesk. Mäng keelega, paiskab segi kõrge ja madala keele. Ülevoolav fantastika, naer. Rõhutatud looduse asine, kehaline ja suguline pool. Sümbolid raamatu filosoofilises allegoorias. Kelmiromaan – tekkis XVI saj keskel Hispaanias. Sai uusaegse realistliku romaani esimeseks etapiks. Euroopa varaseim pikareskne romaan „Tormese Lazarillo elukäik“ ilmus anonüümselt. Sündmuste suhteliselt lihtne, lineaarne ülesehitus. Lühidusega meenutab rohkem
Macphersonile. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet. Romantikute seas saidki ülipopulaarseks ,,Ossiani laulud". Islandi eepika Kenning - vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund, nimisõna asendamine väh 2sõnalise ümberütleva ühendiga. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"(XI-XII saj, käsikiri XIII), millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tyli vaanidega; räägitakse kääbustest- seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Gemaani müüdid tunduvad tänapäeval
Tähtis oli 3 ühtsuse printsiip. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistliku kire. Selge ja korrapärane. Välditi juhuslikku, segast,korratut. Töötati välja ranged reeglid (Boileau). Oluline oli moraalne üldistus e õpetlikkus. Barokk. Võrreldes renessasnsi luulega laieneb barokis mängulisus. Rõhutatult metafoorne, allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on vastandite ja kontrastide kunst, mitmemõtteline. See on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Levis kujund maailmas kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. B. Gracian(1601-1658) ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst" (1642-8) Vaimuteravate vastandite ja äärmuste seostamine- kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna ühe peastiilina nähtud kontseptismi.
silma leidlike ja kõlapuhaste riimidega. Jorge Manrique- elas vaevalt 40aastaseks, sai surma lahingus. Kuulus samuti aadlisuguvõssa. Surmatantsu motiiv- surm maksab kätte maise ülekohtu eest. Renessansi kirjandus- literatura renancentista Hispaanias põhiliselt 16. Sajand. Ka Manrique on hiliskeskaja-vararenessansi kirjanik. Siglo de oro ei kattu ühe sajandiga, selle alla on võetud umbes poolteist sajandit (16.sajand- 17.sajandi keskpaik) Pärast seda barokk (barroco) kirjanduslik siglo de oro on väga muljetavaldav. Vähestel Euroopa kirjandustel on midagi kõrvutamisväärset. Kõige mitmekesisem zanriareng, kõik kirjandusnähtused ja kirjandusliigid on esindatud. Pärast seda jällegi mitu sajandit langust. 21.09.10 Gil Vicente on väga viljaka loominguga, oli portugali päritolu. Tema tähtsus pole ainult andeka luuletaja ja lüürikuga, ta on seotud ka hispaania draama ja teatri algusega. Ühelt
Veel enam aga, kui ta "naljaviluks" (pr.k. par ris) pissib ja selle tulemusel veuputuse tekitab, milles hukkub üle 260000 pariislase. Sellest ajast peale olevatki Prantsuse pealinna nimi Pariis. (loe lisaks maailmakirjanduse õpikust lk 165-167) Paistab silma erilise stiili poolest. Ei kuulu mittemingisugustsse romaanizanritesse. Sellest on tehtud eraldi romaanitüüp. Kirjutab väga värvikalt ja tihti loodusest. Põhiline on grotesk. Võimuiha on välja naerdud. Teose piirjooned on rahvaraamatust, mis olid tol ajal mingid rahvajutud, mis ringlesid, autoreid ei tea. Tähtsamad olid pratsusmaalt ja saksamaalt. Hiiglaste lood. Itaalia renessansi rüütliteemaline eepika. Luigi Pulci oli kõige lähedasem rüütlieepostele. Bahtin tegi pingutusi, et näidata Rabelais'i rööd loomulikuna. Seob seda edasi karnevali kujunditega, rõhutab, et karnevali küigus pööratakse ametlik elu peapeale.
Keskaegne eepika Islandil sai alguse 9.10.saj. Islandit asustasid norralased. Ristiusk võeti rahumeelselt vastu 11.saj. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogu on ,,Vanem Edda" pole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab eri aegadest pärit laule. Kogumiku laulud on osalt vasturääkivad. ,,Vanem Edda" on proosa vormis luuleõpetus. Arvatavasti kirja pandud 11.12.saj, käsikiri aga 13.saj. Kogumiku mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkest. Tegelased: jumalad hiiud ja nendega sõdivad jumalad aasid. Tegevuse keskmes on aaside ning vaanide (ka jumalad) tülid ning leppimised. ,,Vanemas Eddas" on palju müütilisi tegelasi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kus langenud sangareid kostitatakse õlle ning mõduga. Teos peegeldab nii muinasskandinaavia kui ka teiste muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmas, uskumusi ja legende
-16. saj). (Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 13) Renessansi draama ja teater (15.- 16. saj) (Marlowe' Tragöödiad (Doktor Faustuse traagiline lugu), Shakespeare'i komöödiad (Georg Meri tõlked enamuses). Ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht, ka valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja.) 14) 17. saj ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. 15) 17. saj proosa. (Garcian Käsioraakel. Bunyan Palveränduri teekond (kõige varasem inglise kirjanduse tõlge eesti keeles, soovitab Anne Lange tõlget.). La Fayette Printsess de Cleves (peetakse uuema psüholoogilise proosa alguseks), Maailma kirjanduse lugemikust La Rouchefoucauld Maksiimid ja veel midagi.) 16) 17. saj luule. (Quevedo Valik luulet (esindab barokset vastandite ühendamist,
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism o
Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine. Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus. Barokk stiili- ja ajastumõistena: o Kinnistis stiilimõistena 19.saj lõpus. Enne seda kasutati seda omadussõnana millegi veidra, kummalise ja ülepakutu jne kohta. Otsetõlge on „lopergune pärl“. Mõiste ümber negatiivne varjund kuni 1920. Aastateni. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist.
sajandi alguses, enne reformatsiooni ja talurahva ülestõusu. Samas siiski üks suurimaid õitseaegu saksa kunstis. Suureks mõjutajaks jätkuvalt aga keskaegne mõtteviis mille tõttu on stiil süngem kui Itaalias. Teemades valdavad religioonist kantud sünged patuga ja põrguga seotud stseenid, tumedad toonid, rõhutatud kontrastid, pimedusest ümbritsetud. Siiski äratuntavad renessanssile omased karakteri keskne kujutamine ning naturalistlikud ja mütoloogilised teemakäsitlused. Saksamaa suureks panuseks sellest ajast trükigraafika. Pea kõigi saksa autorite töödes on tähtsal kohal ka puidu- ja vasegravüür. Renessanss-arhitektuur puudutas Saksamaad õige põgusalt. Rohkem püüti itaalialikke eeskujusid matkida valitsejate ja aadlike lossides. Ehitiste struktuur jäi siiski peamiselt gootilikuks ning renesanssi mõjudega on teostatud vaid dekoratiivseid elemente. Olulisim autor: Albrecht Dürer (1471
(1) antiik: retoorika, poeetika, tekstoloogia / Platon, Aristoteles + üldfilosoofiline = esteetiline fenomen; palju (tähenduslikke) algatusi, nt Artes liberares 7 (3+4), st 3 edasi keskaega (2) keskaeg: grammatika, dialektika, retoorika (on ülikooli aluseks) (3) renessanss: Julius Caesar Scaliger (antiikteaduste juurde tagasi, kirjanduse nihe samas rahvakeelsuse suunas (vt keskaeg - 3 vaba kunsti ülikooli alus) (4) klassitsism ja barokk: Nicolas Boileau, Martin Opitz (Boileau sõnastab klassikalise esteetika reeglid) · kirjandusajalugu (on ajalooline, traditsiooniline ja teoreetiline) · interpretatisoon (kriitika, tähistab sünkroonilist kirjandusteadust) · kirjandusteooria - filosoofia, keeleteadus, psühholoogia (on interdistsiplinaarne, ent samas ka teoreetiline See pretensioon tähendab seda, et kirjandusteooria juhib kirjandusajalugu; samas kogu aeg on mängus see, missugune on praktika.
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt:
· Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega · Progress versus võõrandumine 1 · Uue (ja alternatiivse) otsingud · Pidev enda ületamise püüe · Kunstivoolude teke (uue otsimine!) . Picasso ,,Silenos" , Giorgio de Chirico ,,Adriane" 3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. BAROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline, Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik.
voolav ja pehme. Watteau maalidest härrad kauni maastiku foonil hoovab vastu intensiivne lüürilisus, vestlemas, tantsimas jne. milles ei puudu melanhoolne nüanss François Boucher Teoste süzeed olid enamasti Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed allegoorilised ja mütoloogilised, ning kohaldatud rokokoointerjöörile tugeva erootilise alatooniga. Lemmikteemadeks olid lõbusad, kerged ja intiimsed armastusstseenid
BaROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus
käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) (4) barokk; klassitsism - periodiseering 16-17. sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime, seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism, mille eeskuju muide jälle antiigist, roogib ebastandartse (ornamendid) välja, on selgem, puhtam, korrastatum (kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. 1
üldse läheneda saab. Kokkupuutes ajaloolise eluga müüt süveneb, rikastub humaanses sisus. "Don Quijote" on peegelduste paeluv mäng, nii nagu veidi hiljem, küpses barokis, Velizqueze maal "Toaneitsid" või mõnedki Calderóni draamad. Don Quijote ja Sancho astuvad romaanist otsekui välja ning võivad (nagu kõik ülejäänud tegelased romaani 2. osas) arutada "Don Quijote" 1. osa väärtusi. Metaromaani täiendavad vihjed Avellaneda romaanile ning autobiograafiline tasand. Ent samas veendume, et nii Hamete Benengeli jutustus kui ka tõlge sellest (koos originaali kommentaariga) jätkuvad. Romaani ja tegelikkuse piir tühistub. Müüt on tõelus. "Don Quijote" on esimene "totaalne romaan" - kui kasutada mõistet, millega Mario Vargas Llosa on tähistanud otsinguid iseenda ja teiste XX sajandi ladinaameerika romaanikirjanike teostes.
suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) d. Barokk; Klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism, mille eeskuju muide jälle antiigist, roogib ebastandartse (ornamendid) välja, on selgem, puhtam, korrastatum (kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. a. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. i
Palju esineb groteski (liialdatakse välimuse puhul, palju on puuetega inimesi). Kangelane on üksik. Looduse poetiseerimine (eksootika). Palju on niinimetatud juhuslikke kokkusattumisi. Sümbolite tähtsus Žanripiiride segunemine 8. Iseloomustage võrdlevalt renessansi ja baroki kunsti. Renessanss: antiikaegse kultuuri taassünd, loomulikkus, tõepärasus, detailsus, selgus. Vt küsimus 14 Barokk: liikuvus, rahutus, kirg, paatos, dramaatilisus, teatraalsus, efektsus, pingelisus, hoogsus. Poolsambad, pilastrid, fassaadil palju kaunistusi, lainelised jooned. Muutused hoonete põhiplaanides. Voluudid. Taas tuli käibele basiilika. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skupltuurkaunistuste ning maalidega (kujutati tegelasi antiikmüütidest). Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevad, otsitud poosid
näitekirjanik leedi Augusta Gregory (1852 – 1932), samuti näitekirjanik John Millington Synge (hääldub: sing). Synge’i kõige tuntum näidend on „Üle Lääne kange mees“, mis ka Eestis lavastunud. Yeatsi näidenditest on Eestis lavastunud „Haukakaevul“, see avaldamata näidend on peale siinses veebikeskkonnas leiduva näidendi "Varjukad veed" ka ainus, mis tema 26-st draamast eesti keelde tõlgitud. Yeatsi teemad on valdavalt mütoloogilised, põhinevad iiri muistenditel (muinaskangelane Cuchulain (loe: kuhhulin)) ja iiri folklooril. Hiljem tuli tema müütilisse ainestikku rohkem universaalset psühholoogilisust. „Iiri taassünd“ seisis vastu inglise kultuuri ülemvõimule Iirimaal. Joyce ei nõustunud selle suuna ideoloogiaga, tema taotles kosmopolitismi. Tema eesmärk oli leida konkreetses oma ajastu Iiri ühiskonnas (eriti pealinn Dublinis) seda, mis kehtib kõigi aegade ja rahvaste elus
.......................................................................68 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES............................................................................................70 BAROKK JA ROKOKOO....................................................................................................................................73 17. JA 18. SAJANDI ARHITEKTUUR.............................................................................................................73 BAROKK ITAALIAS.........................................................................................................................................74 BAROKK HISPAANIAS...................................................................................................................................76 BAROKK AUSTRIAS JA SAKSAMAAL. ROKOKOO..................................................................................77 17. & 18. SAJANDI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL. BAROKK. ROKOKOO..............
3.Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Barokk väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid, imeotsimine, maailm on lõhestatud ja kaootiline, vastandite ja kontrastide kunst- nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast, kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne- empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud. Renessanss: taaselustati antiikaaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika, 16.saj draama) avastused, teaduse areng, käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, tõlked, antiigiainelised
Inimene on võimeline iseseisvaks ja individuaalseks arenguks. Inimese suhe maailma on avastav ja nautiv. Essees on ajastule omaselt tsiteeritud palju Rooma antiikautoreid ja sobitatud neid uue ajastuga. Montaigne keskendub inimesega seotud omadustele ja filosoofiale. Looduse ülistamisele ja olemisele loodusega kooskõlas. Tõstatab küsimuse, et kõik väärtused on suhtelised. Hea ja kurja taju sõltub suures osas arvamustest, mis meil on. 22. Barokk kultuuri tunnused 17-18saj Sai alguse 16saj lõpupoole Itaalias. Seda iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Ennekõike on seotud katoliiklike maadega. Valitsevate klasside kultuur. Barokk on vastandite kunst: ilus vs kole, väline näotus põimus sisemise õiglusega, pateetika pilaga. Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
antiigile vs antiikkultuuri teatud paganlusse osade (Inglismaal 5. ja 6. saj.). ülevõtmine ja kasutamine Keelte püsimine idas ja läänes Vrd: Rooma impeeriumi kõrghetkel kakskeelne, kreeka keele eriline roll KOLMAS LOENG Vincenzo Camuccini ,,Caesari surm" (1798) Antiikaja pärand eri et tu, kultuuriperioodidel: keskaeg, Brute! renessanss, barokk , ! Karl Suur e Carolus Magnus (srn 814) Varakeskaeg Lääne-Euroopas Karolingide renessanss Killustatus: 1) ida ja lääne Karl Suure poliitiline eesmärk: religioosne ja Rooma riigi keeleline eraldatus, 2) lääne uuendamine/taastamine (lad endasisene renovatio Romani eraldatus, kaubandussuhete imperii)
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj
säilitatakse kogemuse algeid. Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C. G. Jung: “Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus.” See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. • Arhetüüp Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). • Nende väljendumine kirjanduses Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1
laulja. Loomingus kolm perioodi: Vene periood (1907-1918). Iseloomulik on vene muusika rahvuslike traditsioonide arendamine. Kirjutas palju ballette Sergei Djagilevi tellimusel, kes korraldas Pariisis vene kunsti ja muusika sesoone: 1906 kunst, 1907 - muusika, 1909 - ballett. Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruska, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918. Teoseid iseloomustab rahvuslikkus, muinasjutulisus, allegooria, grotesk. Side vene rahvamuusika ja -tavanditega. Kasutab idamaist koloriiti. Lühikesed meloodiad kõlavad polüfooniliselt või paralleelselt, puhtad tämbrid - mitte impressionistlikult segatud, rütm vabaneb meetrumist, ürgsete rütmide orgia (skandaal Kevade pühitsemise ettekande ajal). 1920-1940-ndad aastad - neoklassitsistlik periood. 1920 Pulcinella - ballett lauluga barokk-muusika ainetel, dekoratsioonid Picassolt. "Komponeerimine on korra loomine", ütles Stravinski
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
