Välisvaluuta 4. Kohustused teiste pankade Lisandväärtus = koguprodukt turuhindades 5. Põhivara ees, võlg keskpangale tootmissisendite väärtus 5. Omakapital (sh jaotamata uuritava perioodi ostukorvimaksumus kasum THI = 100 baasperioodi ostukorvimaksumus (Laspeyre indeks fikseeritud ostukorviga hinnaindeks) rr = (R/D) 100 THI tarbijahinnaindeks rr kohustuslik reservimäär (uuritava perioodi THI-baasperioodi THI) R pangareservid = 10 0 D nõudehoiused baasperioodi THI mp = 1/rr 100 - inflatsioonimäär
kasutusel baasiline ja nullbaasiga eelarvestamine. · Lähtuvalt sellest, kas eelarvete väljatöötamist alustatakse organisatsiooni tippjuhtkonnas või allüksuse tasandil eristatakse o ,,ülevalt alla" eelarvestamist o ,,alt üles" eelarvestamist o Vastassuunalist eelarvestamist Baasiline eelarvestamine · Eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi tegelikud tulemused alginfona ja eelarvestamisperioodi näitajad leitakse baasperioodi vastavat näitajat korrigeerides. · Täiendpakett ressursid, mis lisatakse baaspaketile ja mille lisamine peab olema õigustatud tegevuse kulude- tulude seisukohast. Baasilise eelarvestamise eelised ja puudused · Baasilise eelarvestamise eeliseks on lihtusu ja suhteliselt väike töömahukus · Puudustena on olulised järgmised:
Sageli võetakse baasperioodiks rea esimene liige p0. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtena. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuste suhe. Liitindeks – mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Kaalutud liitindeksis sisaldub erinevate kaaludega tunnuste kombinatsioon. Hinnaindeks – kaaludeks võetakse baasperioodi toodangu mahud q0 või q1. Tarbijahinnaindeks – kajastab tarbekaupade ja teenuste hinna muutumist mingis ajavahemikus. Toodangu mahu indeks – kaaludeks võetakse baasperioodi hinnad p0 või p1. 20) Aegridade liigid Momentrida – element on seotud mingi ajamomendiga (kuupäev, kellaaeg). Tunnuse väärtuste summal pole reaalset sisu. Perioodrida – element on seotud mingi ajavahemikuga (päev, kuu, aasta). Pideva perioodrea
Tootmistegurid- majandus ressursside kogum. 1) maa 2)tööjõud-inimkapital 3)kapital reaal- & finantskapital 4)ettevõtlikus alternatiivkulukus- ühe toote/teenuse tarbimiseks ,tuleb loobuda teisest. SKP- sisemajanduse koguprodukt, riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. mõõdetakse:et hinnata majandussituatsiooni riigis. Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus.
pärast isiku töötuks tunnistamist. tarbijahinnaindeks (THI), kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutmist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste fikseeritud struktuuriga kogum. Ostukorvi määratakse tarbijaküsitluste teel ja seda muudetakse mõne aasta tagant. THI võrdleb baasaasta korvi maksumust jooksvates hindades sama korvi maksumusega baasperioodi hindades. Tööealine elanikkond on määratletud kui inimesed vanuses 15 kuni 65 aastat. Inimesed, kes ei kuulu tööjõu koosseisu, on need, kes ei otsi aktiivselt tööd ja/või ei ole võimelised töötama. Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Tööandja kohustused ja õigused- maksta palka, peab võimaldama töötajale puhkust, tagama, et töökoht oleks
· Lõpptarbimine kaubad ja teenused , mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks. Ei kasutata ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. · Vahetarbimine kaubad/teenused, mida kasutatakse teiste toodete/teenuste tootmiseks. · Lisandväärtus kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv. · Nominaalne SKP väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades · Reaalne SKP- väljendab toodetud kaupade/teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades. · SKP per capita SKP näitaja inimese kohta · Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. · Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. · Hinnataseme stabiilsus- riigi keskmine hinnatase ei muutu või on muutus minimaalne. · Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta,kuu, kvartaliga) võrreldes. · Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist
yt ia y t 1 - Aluskasvutempo – mingi varasema baasiks võetava väärtusega võrreldakse yt ib y1 Kasvutempode puhul näitab väärtuse kasvamist või kahanemist see, kas arvutatud indeksi (kasvutempo) väärtus on suurem või väiksem kui 1. Kui , siis järelikult oli eelmise või baasperioodi 1 väärtus väiksem kui vaadeldava perioodi väärtus ning näitaja väärtuses toimus kasv. Kui , siis oli eelmise või baasperioodi väärtus suurem kui vaadeldava perioodi väärtus ehk nähtust iseloomustava tunnuse väärtus on ajas vähenenud. Neid tõlgendatakse kordades: nt 2010a kasvas keskmine brutopalk võrreldes eelmise aastaga 1,01 KORDA 3
on alati väiksem kui reaalpalk kujutab endast inflatsiooni tõttu kaotatud tulu osa võrdub alati nominaaltuluga Tagasiside Reaalväärtus leitakse nominaalväärtuse ja hinnaindeksi jagatisena ning hõlmab endas lisaks palgale ka muid sissetulekuid. Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsioonimäär väljendab vaatlusaluse perioodi hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Inflatsioonimäär väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja on sellega hinnataseme kasvutempo väljendaja. Küsimus 9 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis Vali üks või enam: on majapidamistel põhjust kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik
on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel (SKP arvutamisel vahetarbimist ei arvestata) Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine 5. SKP SKP jooksvates hindades-toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades SKP püsivhindades- muutumatutes baasperioodi hindades 6. SKP jaguneb 4ks: Eratarbimine- suurim osa SKP-st suunatakse meie igapäevastele ostudele, kaupadele Investeeringud- kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jms. Investeeringukulutusi tehakse tootmise arendamiseks Valitsuse lõpptarbimine- Valitsuse kulutused majanduses näitavad kui palju sekkub riik majandusellu (kulutused haridusele, teedeehitusele, ministeeriumid jne.) 7. Puhaseksport- suur osa riigi toodetest suunatakse riigist välja, samas ostetakse kaupu ka
Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks. Avaliku sektori kulutused (G)- sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks. Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele. Netoexport (X-M) Kogukulutused (E)- on tarbimis-, investeerimis- ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi summa. SKP deflaator- on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodi suhtes e. inflatsiooni. SKP nom deflaator = -------------------- * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 SKP puhasprodukt: SKP D Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu- e. rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu
aeg Kokku on valimis üle 600 (esindus)toote ja teenuse, mille alusel koostatakse nn hinnaindeksi arvutuste aluseks olev ostukorv Tarbijahinnaindeks THI näitab ,,keskmise (tüüpilise) tarbija" ostukorvi kuuluvate fikseeritud kaaludega kaupade ja teenuste kaalutud keskmisena saadud ostukorvi maksumuse muutumist. uuritava perioodi ostukorvi maksumus Tarbijahinnaindeks THI = x 100 baasperioodi ostukorvi maksumus THI avaldatakse iga kuu vaadeldavale kuule järgneva kuu viiendal tööpäeval. Hinnaindeksi muutus sõltub: 1)hinnast 2)kaalust!! Lisaks tarbijahinnaindeksile arvutab Eesti SA veel teisigi hinnaindekseid. Näiteks: · tööstustoodangu tootjahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. Tootjahinnaindeks hõlmab nii siseturule kui ka välisturule valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita;
nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Question 3 In atsioonimäär väljendab vaatlusaluse perioodi hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False In atsioonimäär väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja on sellega hinnataseme kasvutempo väljendaja. Question 4 In atsioonispiraali näideteks on järgmist tüüpi spiraalid: Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 hinnad-hinnad
Lisandväärtus tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine · 17. SKP per capita SKP inimese kohta Maailma riigid keskmise SKP võrdluses elaniku kohta (allikas - Wikipedia) sinine SKP üle maailma keskmise oranz SKP alla maailma keskmise · 18. Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP ehk jooksevhinnad Toodete maksumus antud aastal, mis arvestab ka hinna-muutuste mõju; kajastab turuhinna muutusi Reaalne SKP ehk püsivhinnad Muutumatud baasperioodi hinnad; kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv Reaalse SKP kasv näitab elatustaseme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või -langus · 19. SKP osad Eratarbimine (üle poole SKP mahust) Investeeringud (erinevate tegevuste arenguks) Valitsuse lõpptarbimine nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus jne Puhaseksport (eksport import) Negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste
ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Reaalne SKP ehk SKP püsiv hindades- muutumatutes baasperioodi hindades( keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule, jättes välja hinnamuutuse mõju kaupade ja teenuste turuhindadele. Kasutatakse ka majdanduskasvu hinnanguna. Kui kasvab reaalne SKP kasvab ka elatustase(mida rohkem kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda suuremad on ka elanike tulud) SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta SKP puudused: · Ei kajastu varimajandus · Ei kajastu vaba aeg ( indiviidi heaolu tegur ja igale inimesele erineva väärtusega)
3. Inflatsioon ja deflatsioon; inflatsiooni liigid (mis on nõudeinflatsioon, mis kuluinflatsioon); hüperinflatsioon. Mõtiskle, millised on inflatsiooni võimalikud tagajärjed tarbijale, millised ettevõtjale. Kuidas inflatsiooni mõõdetakse (mis on inflatsiooni määr?), mis on tarbijahinnaindeks (THI). Inflatsioon- raha odavnemine, väljendub hindade tõusus, kaasneb majanduskasvuga. mõõtühik on inflatsioonimäär, väljendatakse %, hinnatõus teatud baasperioodi jooksul, Nõudlusinflatsioon- olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini, kui kaupade pakkumine Kuluinflatsioon- olukord, kus ootamatult kasvavad tootmiskulud. Hüperinflatsioon- situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud. See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Deflatsioon- raha kallinemine, hindade langus. Ettevõtja ei pruugi saada kulusid tagasi ja tekib pankroti laine.
SKP=E=C+I+G+(X M) E- kogukulutused C- Tarbimiskulutused I- Investeerimiskulutused G- Avaliku sektori kulutused X- Netoeksport 20.Rahvamajanduse koguprodukt on riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades. 21. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus muutumatutes baasperioodi hindades. Peegeldab kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. 22. J.M Keynes oli silmapaistev inglise majandustegelane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja ja makroökonoomika rajaja. · Ta leidis Suure Depressiooni ajal väljapääsu majanduskriisist Inglismaal. · Osales aktiivselt IMF'i loomises · Aitas korrastada Teise maailmasõja järgse rahvusvahelist rahasüsteemi 23. M. Friedman oli USA majandusteadlane. Teda peeti 20. sajandi olulisemaks
Murrujoone üleval on tegurnähtuste agregaatsumma vaadeldaval perioodil, all baasperioodil. Kvalitatiivse teguri indeks on üldindeks, mis iseloomustab kahest koos toimivast tegurist ainult kvalitatiivse teguri muutumise keskmist mõju resultaatnähtusele. Kvant. teguri mõju elimineeritakse. I = 1 1 Ülemine-tegurite summa vaadeldaval perioodil, all- aruandeperioodi väärtus 0 1 baasperioodi hindades. Kvantitatiivse teguri indeks on üldindeks, mis iseloomustab kahest koos toimivast tegurist ainult kvantitatiivse teguri muutumise keskmist mõju resultaatnähtusele. Kvalit. teguri mõju elimineeritakse. I = 0 1 Üleval aruandeperioodi väärtus baasperioodi hindades(tinglik), all baasperioodi väärtus. 0 0 Teguriindeksite süsteem: I = I I
aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. Eelarve - andmekogu, mis sisaldab informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus; Koondeelarve - kõikide erinevate elementide eelarved kokku Eelarvestamisemeetodid • Analüütiline meetod (normeerimine) • Eksperthinnangute meetod • Statistiline (aegridade analüüsi) meetod • Baasperioodi valiku järgi • Fondimeetod (müügitulu korrigeerimine ajaloolise debitoorse võlgnevusega) • Käibe- (tulu-) protsendi meetod (kulude suhe müügitulusse) • Kasumiprotsendimeetod (kulude suhe nt ärikasumisse) • Turupõhine meetod (lähtutakse tootmisharukeskmisest tootmiskulude ja müügitulu suhtest) • Baasperioodi valiku järgi • Korralduslike aspektide järgi – ülevalt alla (retrograadne); alt üles (progressiinve); vastassuunaline
rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. Vahetarbimine kõik need kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Lisandväärtus igas tooteetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine. Nominaalne SKP e. SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reaalne SKP e. SKP püsivhindades muutumatutes baasperioodi hindades. SKP koosneb: eeltarbimine,investeeringud, valitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (oluline et kasvab keskmine hinnaatase). Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär inflatsiooni mõõteühikkeskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga(eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes. Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist6 tükki:
Kasutada olev kogurahvatulu = RKP + jooksvad netoülekanded välismaalt kogurahvatulu. Rahvatulu RT on teatud ajaperioodil kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse ja teine osa säästetakse. RT=RKP-D-T Majanduskasv reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. Tarbijahinnaindeks THI mõõdab uuritava perioodi tüüpilise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi maksumuse muutust võrreldes baasperioodi ostukorvi maksumusega. Inflatsioonimäär väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust. Inflatsioonimäär = (THI1 THI0) / THI0 x 100 Majanduslikult mitteaktiivsed need, kes ei ole võimelised töötama või kes ei soovi töötada, nad on loobunud tööotsimisest, kuigi sooviksid tööd teha. Tööjõud koosneb nii täis- kui osalise tööga hõivatutest ja töötutest. Töötu need, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on nõus kahe nädala jooksul tööle asuma
lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv Nominaalne SKP e SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP e SKP püsivhindades- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna, sest see peegeldab pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. SKP koosneb eratarbimisest, investeeringutest, valitsuse lõpptarbimisest ja puhasekspordist Inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või on muutus minimaalne
RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Hüperinflatsiooni korral muutuvad üldiseks kaupade ja teenuste bartertehingud. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. Vali üks: Tõene Väär Inflatsioonimäär väljendab vaatlusaluse perioodi hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega. Vali üks: Tõene Väär Üheks kogunõudmise kõvera negatiivset tõusu põhjustavaks teguriks on raha reaalväärtuse efekt - hinnataseme tõus toob kaasa hüviste ostuvõime vähenemise. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudlus suureneb, kui riigi perepoliitika soosib keskmise sünnitusea langemist ning laste arvu suurenemist. Vali üks: Tõene Väär Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus.
mõõtmiseks 18. Rahvamajanduse koguprodukt – RKT, RKP- rahvamajanduse kogutoodang. Aasta jooksul antud riigi kodanike poolt loodud kaupade/teenuste koguväärtus. Nii riigisiseste kui –väliste kaupade/teenuste. 19. Sisemajanduse koguprodukt – Näitab aasta jooksul riigi territooriumil loodud kaupade/teenuste koguväärtust jooksvates turuhindades. Riigisisene 20. Reaalne SKP – ) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda muutumatutes baasperioodi hindades. Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna. 21. Nominaalne SKP- Nominaalne SKP (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aastal. 22. Sisemajanduse puhastulu – Sisemajanduse puhastulu – on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent 23
Tegutsemispõhimõtteid kirjeldav dokument = missiooni kokkuvõte, mis peaks sisaldama järgmisi osi: · Üldised väärtused ja põhimõtted · Kuidas nähakse klienti ja tarbijat · Kuidas suhelda konkurendiga · Hoiakud suhtlemisel omanikega · Koostöö põhimõtted 19. Eelarvete koostamise meetodid Baasiline eelarvestamine Baasiline eelarvestamine on eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi tegelikud tulemused. Baasist lähtuva meetodi kasutamisel leitakse eelarve perioodi näitajad baasperioodi vastavat näitajat korrigeerides. Igale eelarve üksusele eraldatakse vastav baaspakett, mis sisaldab tegutsemiseks minimaalsel määral ressursse. Tehes kindlaks sündmused, mida prognoositakse järgmises eelarveperioodis toimuvat, näiteks: · Müügihinna muutus · Sisendite hindade muutus · Töötajate arvumuutus · Töötasu taseme muutus
a. jääb aritmeetilisest keskmisest mitte kaugemale kui k standardhälvet oige 14. On toodud elanike arv ja tulumaksu laekumine erinevates omavalitsustes. Nende tunnuste varieerumise võrdlemiseks sobib : Variatsioonikoefitsient oige 15. Variatsioonikoefitsient näitab, mitu protsenti moodustab c. standardhälve aritmeetilisest keskmisest oige Indeksid - Test 4 1. Mille järgi võib indekseid liigitada? a. Alus-ja ahelindeksid baasperioodi järgi b. Liht-ja liitindeksid valemi kuju järgi c. Individual-ja üldindeksid objekti struktuuri järgi 2. Määra ära, milline on kvantitatiivne tunnus, milline kvalitatiivne tunnus a. Aktsiate arv kvantitatiivne b. Aktsia tulemus kvalitatiivne c. Tööjõu tootlikus kvalitatiivne d. Tööjõukulu kvantitatiivne e. Toote hind kvalitatiivne f. Toodete hulk kvantitatiivne 3
Lõpptarbimise all mõeldakse neid kaupu või teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Erinevate perioodide SKP võrdlemisel lähtutakse nominaalse ja reaalse SKP mõistest. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reealne SKP ehk SKP püsivhindades seevastu aga muutumatutes baasperioodi hindades. S.t et nominaalne SKP sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi, samas kui reaalne SKP keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. 4. Reaalse SKP kasvu kasutatakse majanduskasvu hinnanguna, kuna see peegeldab pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. Reaalse SKP kasv on peamine elatustaseme paranemise allikas. Seega võib SKP-d võtta kui riigi rikkuse mõõdupuud. Kuna riigid erinevad nii territooriumi, rahvaarvu kui ka toodetud kaupade hulga poolest,
57. Siirdetöötus 58. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind 59. Struktuurne töötus on töötus mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisel 60. Tarbijahinnaindeks (THI) on ,,keskmise tarbija" tarbmiskorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks, mis arvutatakse mingi baasperioodi suhtes, kasutades hüviste fikseeriutd kaalusid tarbijakorvis 61. Tööhõivemäär 62. Tööjõud on kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed 63. Töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas töötajad, kes soovivad antud palgatasemega töötad, kuid ei suuda leida sobivat tööd 64. Devalveerimine /revalveerimine- on valuuta odavnemine fikseeritud kursi tingimustes,
43) Inflatsioon (Inflation) üldine/keksmine hinnataseme tõus. (Kõik hinnad ei pea tõusma) 44) Inflatsioonimäär (inflation rate) on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. 45) Inflatsiooni mõõtmise vahendid: a. Tarbijahinnaindeks (consumer price index) CPI - nn keskmise tarbijate tarbimiskorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks, mis arvutatakse mingi baasperioodi suhtes, kasutades hüviste fikseeritud kaalusid tarbija korvis b. Tootjahinnahindeks (producer price index) PPI on hinnahindeks, mis väljendab tootmisressursside, eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud. c. SKP deflaator (GDP deflator) - on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine
nominaalsissetuleku kasv jääb inflatsioonist maha; raha hoiustamine ja investeerimine pidurdub; sagedase hindade ümberarvestamisega seotud kulu 38. Inflatsiooni saab mõõta: THI ja SKP deflaatori võrdlus: indeksite arvutamisel arvestatakse erinevaid hüviseid nt. Avaliku sektori/firmade poolt tarbitavate hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator. SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang, THI arvutamisel lähetutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori leidmisel kasutatakse aga jooksma perioodi kaubakoguseid. 39. Loomuliku töötuse määr näitab: töötuse minimaalset taset ja võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga. töötuse taset näitab: töötuse määr, mis on töötute ja tööjõu arvu suhe % hõivetaset näitab: hõivemäär, mis on hõivatute ja tööealiste inimeste arvu suhe % 40. MJAU!
vastavate ressurssidega. Vastavalt ressursside kättesaadavusele korrigeeritakse eesmärke. Järgneb eelarvete koostamine. Eelarvestamine ehk eelarve koostamine-eelarve koostamise käigus tehtavad tegevused. Protsess algab visiooni ja missiooni formuleerimisega ning strateegiliste eesmärkide püstitamisega, millele järgneb strateegiline planeerimine ja eelarvestamine. Baasiline eelarvestamine - eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi tegelikud tulemused ja kasutab neid eelarvestamisel alusena. Plussid: meetodi lihtsus ja suhteliselt väike töömahukus. Miinused: eeldus, et tegevus jätkub endises vormis, et baasperioodi näitajad on arukas alus tuleviku prognoosimiseks; ei püüa hinnata, milline on potentsiaal. Nullbaasiga eelarvestamine- kõik näitajad eelarvestatakse nullbaasist lähtuvalt. Kõik varasemad kulud ja tulud jäetakse arvesse võtmata, see tähendab iga tegevuse või ressursi esialgne eelarve on null.
Eristatakse nominaalset ( väljendatud jooksvates hindades deflaatoriga korrigeerimata) ja normaalset ( deflaatoriga korrigeeritud püsivates hindades)SKT-d. Hinnaindeksi leidmiseks tuleb ostukorvi hind jooksval aastal jagada baasaasta ostukorvi hinnaga ning saadut tulem korrutada sajaga. c) Kolmandaks alternatiiviks on hinnatõusu kirjeldamine suhtarvuna ehk hinnataseme protsendimuuduna jooksva perioodi ja baasperioodi vahel. Tegelikult võrreldakse tarbijahinnaindeksi protsendimuutu e. Jooksvakuu inflatsiooni leidmiseks tuleb jooksvakuu THI lahutada baaskuu THI ning saadud vahe jagada baaskuu THI mida korrutada sajaga. 2.3 Inflatsiooni liigid, tagajärjed ja ohjeldamine Hinnataseme tõus võib oma olemuselt olla ühekordne või pikaajaline, kui majandusele on omased pikaajalised tegurid. Inflatsioon jaguneb:
ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab Tarbijahinnaindeks (THI)– tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõusu baasperioodi suhtes indeksina avaldav näitaja RAHA RAHA PAKKUMINE KÄIBEKIIRUS M v ÜLDINE HINNATASE H REAALTULU Y ÜHISKONNAS Üldine hinnatase majanduses määratakse ära raha pakkumise ja reealse SKT suurusega 90,0% 75,0% 60,0% 45,0% 30,0%
enam ühegi teise toote tootmiseks. Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teise kauba või toote tootmisel. Lisandväärtus igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine( kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv). Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades aga muutumatutes baasperioodi hindades. SKP jaguneb: 1. eratarbimine igapäevased ostud. 56% SKPst 2. investeeringud kulutused tehastele, tootmisliinidele ja seadmetele. 28% SKPst 3. valitsuse lõpptarbimine kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. 20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv piisavalt pikal perioodil. Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.
ostukorvi kuuluvate kuuluvate kaupade kaupade ja ja teenuste teenuste hindade hindade muutust mingi baasperioodi suhtes; c) indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut; d) reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada. 7. Tootjahinnaindeks j on: a) tootjate kulude ja tulude suhe; b) indeks, mis mõõdab toodete ja teenuste hulgihindade taseme muutusi; b) c) näitaja, mille alusel prognoosib ettevõte oma toodete hindu; d) tarbijahinnaindeksi pöördväärtus. 8. Inertne e. baasinflatsioon on:
b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 4. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 5. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d
Kriisieelseks arenguks võttis töö autor aastad 2000-2007. Majanduslik olukord oli sel ajal Küprosel hea ning majandussektor arenes jõudsalt. Keskmine SKP kasv aastas oli 3,0%, mis oli 2 korda rohkem kui sel ajal euroalal. Aastatel 2000-2007 tõusis SKP riigis 2,3 miljardilt dollarilt kolmele miljardile.(Gross Domestic Product (GDP) in Cyprus...2014) Samuti oli kriisieelsetel aastatel Küprosel madal inflatsioon. Inflatsioonimäär näitab hinnataseme %-set muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega ning inflatsioon on üldine hinnatõus. Joonis 1. Küprose inflatsioonimäär aastatel 2000-2008. Allikas: Cyprus Inflation Rate 2014 Inflatsioonimäära peaks hoidma võimalikult madalal ja stabiilsena, sest muidu pole riik majanduslikult stabiilne kui inflatsioon kõigub. Antud joonis näitab, et inflatsioonimäär 6 Küprosel küll kõikus, kuid ei ületanud ühtegi korda 6%-ti. Normaalseks aastaseks
26. Pikaajaliste laenude intresside arvutusmeetodid Nt liitintress. Lihtintressi arvutamise avaldis koosneb kahest tegurist, millest üks näitab intressi sõltuvust kapitalist ja teine tema sõltuvust ajast. Intressi, mille väärtus on võrdeline ajaga nimetatakse lihtintressiks. R = K × r ×t , kus võrdetegurit r nimetatakse intressimääraks. Intressi baasperioodiks nimetatakse perioodi, mille jaoks intressimäära väärtus antakse. Tavaliselt mõõdetakse intressi baasperioodi pikkust aastates. Intressiperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jaoks intressi arvutatakse. Arvestusperioodiks ehk kasvitamis- perioodiks nimetatakse ajaperioodi, mille jooksul kapitali kasvitatakse. Kui intressi- perioodi pikkus erineb ajaühikust s.t. aastast ,siis leitakse intressi väärtus järgmise valemiga Intresside arvutamiseks on väljakujunenud mitmed arvutusmeetodid, mis sõltuvad aja arvestamise erisustest
Inflatsioonimäär Inflatsioonimäär kujutab endast ühe perioodi üldise hinnataseme protentsuaalset muutust, võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Inflatsioonimäära mõõdetakse erinevate hinnaindeksitega. Tarbijahinnaindeks (THI) mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav hüviste fikseeritud struktuuriga kogum. THI = p1q0 : p0q0, kus q0 ja p0 = baasperioodi kogused ja hinnad p1 = jooksva perioodi hinnad. jooksva perioodi THI baasperioodi THI I = * 100 jooksva perioodi THI * I = inflatsiooni määr SKP deflator on hinnaindeks , mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. SKP deflaator = p1q1 : p0q1, kus q1 = jooksva perioodi kogused. THI ja SKP deflaatori erinevused
SKT sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud, sh vahetoodangu müük. Inflatsiooni põhjused · Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine · Tootmiskulud suurenevad · Suurim probleem inflatsiooni juures on raha väärtuse langemine, sellega koos langeb ka ostujõud Nominaalne SKT ehk jooksevhinnad. Toodete maksumus antud aastal, mis arvestab ka hinnamuutuste mõju; kajastab turuhinna muutusi Reaalne SKT ehk püsivhinnad. Muutumatud baasperioodi hinnad, kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv. Reaalse SKT kasv näitab elatusastme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või langus Tootlikus suureneb aastate jookusl, sest muutub: 1) Tööjõu kvaliteet 2) Põhivarade hulk ja kvaliteet 3) Tootmistehnoloogia Tootmise taseme või kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud Püsikulud-kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule
SKP, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta)hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse hinnaindeksina, kasut.jooksva perioodi kaubakogust. Selle koguse maksumust võrreldakse jooksvates ja baasperioodi hindades 16.Kogunõudlus-kogupakkumine. Kõver Kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitused ja välissektor Kui üldine hinnatase tõuseb siis inimeste taskus või pangas olev raha odavneb- kahaneb selle ostujõud. Seetõttu on ka kogunõudluse kõver alanev Kogupakkumine- ettevõtete( majapidamiste ja valitsuse) pakutava
lõpptarbimisest ja ei arvestata vahetarbimist.Vahetarbimisena mõistetakse kõiki neid kaupu ja teenuseid, mida kasut teiste toodete või teenuste tootmisel.Lisandväärtus on igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine e kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv.Nominaalne SKP e SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades.Reaalne SKP e SKP püsivhindades seevastu aga muutumatutes baasperioodi hindades.Reaalse SKP kasvu kasut majanduskasvu hinnanguna,kuna see peegaldab pakutud kaupade ja teenuste hulga,mitte maksumuse kasvu.Lisaks toodetud kaupade ja teenuste väärtusele peegeldab SKP ka loodud väärtuste kasutamist.SKP võib jagada 4osaks:ERATARBIMINE- Suurim osa SKPst suunatakse meie igapäevastele ostudele e kulutatakse tarbekaupadele.INVESTEERINGUD-käsitletakse kulutusi tehastele,tootmisliinidele,seadmetele ja muule sarnasele.Tehakse enamasti
0 1 - tegurnähtuste aruandeperioodi tinglik väärtus. Lähteandmetest tingituna pole alati aga võimalik kasutada arvutustes eespool toodud indeksi i = 1 kuju. Avaldades kvalitatiivse nähtuse individuaalindeksist 0 kvalitatiivse teguri 0 = 1 baasperioodi väärtuse i ja asendades sellega 0 väärtuse kvalitatiivse teguri agregaatindeksis, saadakse kvalitatiivse nähtuse üldindeks kaalutud harmoonilise keskmise kujul: I = 1 1 i 1 1 Kvalitatiivse teguri indekseid, näiteks hinnaindekseid, kasutatakse praktikas väga sageli harmoonilise keskmise kujul (nii leitakse näiteks tarbijahinna üldindeksid).
b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. * arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 2. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. * indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 3. Nõudlusinflatsioon on: a. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus d. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine 4
vastav kaupade ja teenuste kindlaksmääratud struktuuriga kogum. Vastavalt selle THI = ostukorvi maksumus uuritaval perioodil jagatud ostukorvi maksumusega baasperioodil ja korrutatud 100-ga. Tarbijahinnaindeks võib ka inflatsiooni üle tähtsustada, sest ei ole võimalik hinnata kaupade kvaliteeti ja tarbijate ostusoovide muutusi. Inflatsioonimäär näitab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja seega ka hinnataseme kasvutempot. Inflatsioonimäär = ((uuritava perioodi THI baasperioodi THI) / baasperioodi THI)) x 100. Inflatsiooni iseloomustab ka tema suurus (%) aastas ehk inflatsioonimäär. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Sellest põhimõttest lähtudes jaotatakse mõõdukas, galopeeriv ja hüperinflatsioon. Hüperinflatsiooni puhul on üldise hinnataseme tõus üle 50% kuus ja selle tagajärjeks on tavaliselt kehtiva valuuta kokkuvarisemine ja uue kehtestamine.
teenuste kogumaksumus. Koosneb: eratarbimine (üle poole), investeeringud (kulutused tehastele, tootmisliinidele jms; üle 25%), valitsuse lõpptarbimine (kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus, ministeeriumide halduskulud; u 20%), puhasekport (ekspordist lahutatakse import) NOMINAALNE e JOOKSVATES HINDADES- antud aastal kehtinud hindades, sisaldab kõiki turuhinnamuutusi REAALNE e PÜSIVHINDADES- muutumatutes baasperioodi hindades, keskendub reaalkasvule LISANDVÄÄRTUS- kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv INFLATSIOON- Mõõtühikuks olev inflatisoonimäär on keskmise hinnataseme % muutus baasperioodiga võrreldes. Mõõdetakse hinnaindeksite abil: THI (tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus; aluseks indikatiivne ostukorv), tööstustoodangu tootjaindeks (Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus, ilma käibemaksu ja aktsiisita), EXHI (eksportkaupade hindade areng), IHI
Question 1 Hinded: 1 Regressioonmudeli jääkliikmete autokorrelatsiooni testimisel kasutatakse Vali üks vastus. a. Durbin-Watsoni testi b. Fisheri testi c. t-testi Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Tugev negatiivne korrelatiivne seos tähendab, et Vali üks vastus. a. eksisteerib ka põhjuslik seos b. põhjuslikku seost ei ole kindlasti c. põhjuslik seos võib olla, kuid ei pruugi olla Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Baasperioodi kaalusid kasutatakse Vali üks vastus. a. Paasche indeksi arvutamisel b. Laspeyres indeksi arvutamisel c. Fisheri indeksi arvutamisel Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 4 Hinded: 1 Aritmeetiline keskmine on Vali üks vastus. a. 1. järku algmoment b. 1. järku keskmoment c. 2. järku keskmoment Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 5 Hinded: 1 Erinevates mõõtühikutes mõõdetud osakogumite avaldamine ühtsetes mõõtühikutes on Vali üks vastus.
kogunõudluse kasv väljendub ainult hinnataseme tõusus. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind. Struktuurne töötus töötus, mida põhjustab majanduse struktuurimuutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus töö pakkumisega. Tarbijahinnaindeks THI on ,,keskmise tarbija" tarbimiskorvi kuuluvate teenuste ja kaupade hinnaindeks, mis arvutatakse baasperioodi suhtes kasutades hüviste fikseeritud kaalusid tarbija korvis. Potentsiaalne kogutoodang Yfe on kogutoodang, mille majandus valmistab täishõive korral. Yfe>Y Tegeli kogutoodang Y on majanduses tegelikult toodetud kogutoodang. (pole täishõivet) Tsükliline töötus on majanduslanguse või kriisi ajal koos kogutoodangu vähenemisega esinev töötus. Tsükklilise töötuse korral on tegelik töötus suurem loomulikust töötuse määrast.
Vali üks vastus. a. Durbin-Watsoni testi b. Fisheri testi c. t-testi Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Tugev negatiivne korrelatiivne seos tähendab, et Vali üks vastus. a. eksisteerib ka põhjuslik seos b. põhjuslikku seost ei ole kindlasti c. põhjuslik seos võib olla, kuid ei pruugi olla Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Baasperioodi kaalusid kasutatakse Vali üks vastus. a. Paasche indeksi arvutamisel b. Laspeyres indeksi arvutamisel c. Fisheri indeksi arvutamisel Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 4 Hinded: 1 Aritmeetiline keskmine on Vali üks vastus. a. 1. järku algmoment b. 1. järku keskmoment c. 2. järku keskmoment Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 5 Hinded: 1
Philipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind. Struktuurne töötus töötus, mida põhjustab majanduse struktuurimuutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus töö pakkumisega. Tarbijahinnaindeks THI on ,,keskmise tarbija" tarbimiskorvi kuuluvate teenuste ja kaupade hinnaindeks, mis arvutatakse baasperioodi suhtes kasutades hüviste fikseeritud kaalusid tarbija korvis. Potentsiaalne kogutoodang Yfe on kogutoodang, mille majandus valmistab täishõive korral. Yfe>Y Tegeli kogutoodang Y on majanduses tegelikult toodetud kogutoodang. (pole täishõivet) Tsükliline töötus on majanduslanguse või kriisi ajal koos kogutoodangu vähenemisega esinev töötus. Tsükklilise töötuse korral on tegelik töötus suurem loomulikust töötuse määrast.
Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil. Kõige enam kasutatakse tarbija hinnaindeksit (CPI). Tarbija hinnaindeks on hinnaindeks, mida arvutatakse tarbimiskorvi maksumuse muutumise kohta. Enamik sotsiaalseid kokkuleppeid ja programme arvestab hinnamuutusi just CPI alusel, sest CPI mõõdab tarbija kulutusi. Tarbija hinnaindeksit arvutatakse järgmise võrrandi abil: CPI= (p1q0 / 0q0)x100%, kus p1 - vaadeldava perioodi hind p0 - baasperioodi hind q0 - hüvise q0 osakaal baasperioodi ostukorvis - Tarbija hinnaindeks - Elektrihinna indeks - Tootjahinna indeks - Ekspordi - impordihinna indeksid 68. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2013? Suurimate muudatuste põhjused. 69. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php): elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood,
annaabi.ee 
