HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Majutusteenuste korraldus Elen Oosim MTK- 12 ORGANISATSIOONIKULTUUR Juhendaja: Ingrid Danilov Uuemõisa 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Organisatsioonikultuuri olemus..............................................................................................4 1.1 Organisatsioonikultuuri definitsioone.....................................................................
ORGANISATSIOONIKULTUUR ALEKSEI STRJUKOV 1 LOG E/G 1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 2016 ORGANISATSIOON LOOMANA Organisatsioon ,,Karu" Karu sümboliseerib võimu ja jõudu, kuid ka pikaajaline taliuinak ehk talvel saadetakse 40-60% töötajatest osaliselt tasustatud puhkusele Organisatsioon kasvas paari aastaga suureks karuks 2 KARU LOO TALIUINAKU AJAL JÄID ORGANISATSIOONIL ÜHE KLIENDI JUURES VEETORUD VEEST TÜHJENDAMATA, KLIENT AGA ISE ANTUD OBJEKTI EI KASUTANUD JA AVARIIST SAID TEADA ALLES 2 NÄDALA PÄRAST, KUI OLI OBJEKTI JÄRJEKORDNE KÜLASTUS, KOGUPÕRAND OLI JÄÄS JA TORUD LÕHKI. AVARII KÕRVALDAMISEKS LÄKS PALJU RESSURSSE JA JÕUDU 3 ORGANISATSIOONI KIRJELDUS · ...
Suhtumine teistesse võitluslik sünergiat ja vastast. Kasu otsiv Suhe võimusse hierarhiat väärtustav, lojaalsust nõudev eestvedamisel ja inimestevah. Mõjul Suhe keskkonda looduse ekspluateerimine loodusega kooskõla otsimine Eelsitatavad isiksu.omad tehnokraatlikkus, kalkuleerimisoskus kõrged moraalsed standardid Schein. Organisatsioonikultuur-koosneb abstraktsetest , käega mittekombatavatest osadest, mille suhtes valitseb kooslusesisene üksmeel. Ühised tõekspidamised, väärtused ja hoiakud kujunevad iga organisatsiooni ja teda ümbritseva keskkonna vastastikuses toimes ning säilitatakse uutele liikmetele edasiandmise teel. Schein eristab kolme organisatsioonikultuuri tasandit, mis erinevad üksteisest teadvustamise määra poolest. 1. Tehiskeskkond.Keskkonna füüsilised elemendid
2006 Organisatsiooni mõiste: Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni põhilised koostisosad: * inimesed; * tegevused; * siseehitus; * ainelised ja rahalised varad. Igal organisatsioonil on oma iseloom ! See on suhtumiste ja väärtuste kogum, mida võib nimetada veel organisatsiooni ideoloogiaks : · Organisatsiooni kombed; · Traditsioonid; · Tõekspidamised; - s.o. ORGANISATSIOONIKULTUUR Annab organisatsioonile nn. oma näo. Iseloom paneb paika mida võib ja mida mitte. Selleks, et edasi minna, muutuda, kõike paremini teha, vajab organisatsioon inimeste abi. Organisatsioonikultuuri kolm peamist allkikat: · asutajad · väline keskkond · töötajad Kiired muutused organisatsiooni ümbritsevas keskkonnas toovad kaasa vajaduse läbi viia muudatusi ka organisatsiooni sees. Organisatsioonilisi muudatusi saab edukalt ellu viia ainult juhul, kui
Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuuri defineerinud järgmiselt: organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks. . (E. H. Schein) Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. Organisatsioonikultuur kujuneb välja organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Organisatsiooni toimimise tulemuslikkust ja töötajate ühtekuuluvustunnet organisatsioonis mõjutab oluliselt organisatsioonis valitsev kultuur. Organisatsiooni kultuuri võib jagada: Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne. Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks
Tunnustamine- heade tulemuste saavutamisel Ruumide kujundus- klassiruumid koolimajas on ilusad(euroremondiga), sekretäriruum kus töötasid kaks inimest oli liiga väike. Organisatsioonikultuuri varjatud ilmingud: Väärtushinnangud- meeskonnatöö,osavõtt igasugu üritustelt ja võistlustest, kord Suhtumine- positiivne, abivalmis, sõbralik Minu arvates on selles asutus H. Harrisoni ideoloogiale põhinev organisatsioonikultuur. Organisatsioonis on rollikultuur, kuna kehtivad kindlad reeglid ja juhendid nii töötajatele kui õpilastele. Nendest tulenevalt valitseb kord, mis tagab stabiilsuse ja kaitse. See saavutatakse ühise eesmärgina. Samuti võib Harrisoni ideoloogiast välja tuua selle, et organisatsioon on sooritusele orienteeritud. Töötajad töötavad ühise visiooni ja eesmärgi nimel, et pakkuda õpilastele turvalist keskkonda, eneseteostust ja head haridust
kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. · Tõekspidamised kas tööd tuleb teha palehigis või siis kui kell kukub, kukub ka pastakas. · Normid · Hoiakd kuidas me ühte-teise küsimusse suhtume · Kõik need normid, hoiakud on edasiantavad uutele tulijatele, kuiad asjad meie majapidamises käivad · Mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist kuidas me maailma tajume, mis hinnangu me anname ja kuidas lähtume. Organisatsioonikultuur, inimtüübi küsimus, millise organisatsiooni valid. Väga võimalik, et organisatsioon kasvatab inimest teistsuguseks suhe on vastastikune. Kokkuvõtvalt. Organisatsiooni kultuuri juurde käivad erinevad rituaalid (nõupidamiste kultuur, hommikune tervitamine, kohvipausi kultuur jne). Tasustamissüsteem aja, tüki, tulemus. Erinevatel allüksustel on suhe tervikusse erinev. Kui inimene on kultuurne, siis tal ei ole
Kiviõli Kaubahoov AS Tutvustus Kiviõli Kaubahoov AS on kaubandusega tegelev organisatsioon. Peakontor asub Kiviõlis ja 4 kauplust, mis asuvad eri linnades. Kauplused: · Primus Kiviõli kauplus · Primus Saed ja Rattad Jõhvi kauplus · Primus Ahtme kauplus · Primus Ehituskaubad Kiviõli kauplus Tegevusalad: · Audiotehnika, videotehnika · Ehitusmaterjalid, remondimaterjalid · Jalgrattad · Kodumasinad · Majapidamistarbed · Metsamasinad, metsatehnika · Viimistlusmaterjalid, viimistlusseaded Huvigrupid Tarbijad (nt. tava-inimesed, koolid, teised organisatsioonid) 1)Mõju organisatsioonile on suur tarbijatest sõltub, kas organisatsioon toimib edukalt. 2)Organisatsioon saab mõjutada tarbijaid: kampaaniatega, soodusmüügiga, allahindlustega, liisinguga, reklaamidega, hea teeninduse ja üldise müügikeskkonnaga. Ühiskond 1)Mõju organisatsioonile mida suurem ja rikk...
Riietus- vastavalt ametialale puhtad, korralikud Töövahendid- vajalikud töövahendid olemas ning korras koguaeg. Tunnustamine- heade tulemuste saavutamisel Ruumide kujundus- Puhkeruumid kaupluses on ilusad uued, müügisaal ilus, puhas ning ruumikas. Organisatsioonikultuuri varjatud ilmingud: Väärtushinnangud- meeskonnatöö, osavõtt üritustelt ja võistlustest Suhtumine- positiivne, abivalmis, sõbralik Minu arvates on selles asutus H. Harrisoni ideoloogiale põhinev organisatsioonikultuur. Organisatsioonis on rollikultuur, kuna kehtivad kindlad reeglid ja juhendid nii juhtidele kui ka töölistele. Nendest tulenevalt valitseb kord, mis tagab stabiilsuse ja kaitse. See saavutatakse ühise eesmärgina. Samuti võib Harrisoni ideoloogiast välja tuua selle, et organisatsioon on sooritusele orienteeritud. Töötajad töötavad ühise visiooni ja eesmärgi nimel, et pakkuda klientidele parimat ostuvalikut ning keskkonda. Organisatsioon on orienteeritud toetusele, mis
arv Tootmistehnoloogia kohta o Ulatuslikuma automatiseerimisega kaasub otsustamise viimine kõrgematele tasanditele, kasvab administriivtöötajate osa Tootmisprogrammi kohta o Diversifikatsioon suurendab otsustamise delegeerimist ja horisontaalset diferentseeritust Informatsioonitehnoloogia koht o Suurenev arvutite kasutamine viib teatavate kohtade arvu kasvule Organisatsioonikultuur Mõisted Organisatsioonikultuuri mõistetega seostatakse ka selliseid mõisteid nagu ettevõttekultuur, organisatsiooni kliima ja juhtimiskultuur Kollektiivselt jagatud tähenduste süsteem (A. Pettigrew) Kultuur – tehiskeskond (märgiline), mille sisuks on eelnevate põlvkondade poolt loodud teadmised, väärtused, käitumisnormida, mõtlemistüübid ja uskumused Rahvuskultuur omandatakse aga varases eas ja seda teadvustatakse
arengut ja väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, "omanikutunne" (organisatsiooni identiteet ja heaolu suurendamine enese aktualiseerimise kaudu. 123. 1. Kirjeldage loovuse kujundamise võimalusi organisatsioonis. 124. ·Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalus ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid 125. ·Eestvedamisstiil:demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. 126. ·Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialdis, vaba kommunikatsioon. 127. ·Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö. 128. ·Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine 129. 1. Kirjeldage indiviidi loovuse avaldumise komponente. 130. Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine: 131. 1
Loeng 2 - Organisatsiooni sisene suhtekorraldus Organisatsioonikultuur Sisekommunikatsioon, selle eesmärgid ja sihtrühmad Sisekommunikatsiooni strateegia ja taktikad Sisekommunikatsiooni audit Sisekommunikatsiooni kanalid Sisekriisid Konfliktijuhtimine Organisatsioonikultuur P3.5.1 Väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogusumma, st mida inimesed orgis mõtlevad ja usuvad: · kuidas peab tööd tegema mis on lubatud ja mis keelatud milline on õige ja milline vale käitumine kuidas firmas omavahel suheldakse kuidas lävitakse klientide ja partneritega Org-i kultuuri kujunemise määravad: asutajate väärtushinnangud, suhtumised tippjuhtide ja liidrite mõju
ORGANISATSIOONIKULTUURIST Lühikokkuvõte Ärinduse õppekava Tallinn 2018 1 Nagu iga inimene on ka iga organisatsioon erineva iseloomuga, mida võib nimetada organisatsiooni kultuuriks. Iga ettevõtte üks peamisi edukuse põhjuseid peitubki selles valitsevas kultuuris. See mõjutab märkimisväärselt kogu organisatsiooni tegevuse efektiivsust. Ettevõtted on palju edukamad ning teenivad suuremat käivet kui firmad, kel ei ole hea organisatsioonikultuur. Kahjuks enamik juhte ei oma tervislikku organisatsioonikultuuri enda ettevõttes. Hea organisatsioon vajab liidreid, kes mõistavad, kui oluline on terve organisatsioonikultuuri üles ehitamine ning selle alalhoidmine. Uuringud on näidanud, et tugev organisatsioonikultuur on nendes ettevõtetes, kus juhtpositsioonil on targad liidrid, kel on selge ning liikumapanev visioon, missioon, eesmärk ning strateegia, mille nad omakorda annavad edasi teistele töötajatele
tunnetusprotsessid, vajadused, kogemused, harrastused, väärtushinnangud jm) ja keskkonnast, kus inimene viibib. Erik Eriksoni teooria järgi arenevad inimese tunnusjooned välja viiendaks eluaastaks. Olulised inimese töö ja ametiga seotud tunnused: • Kontrollkese (kes kontrollib inimese vaimset elu) • Autoritaarsus • Enesest lugupidamine • Enesekontroll • Riskivalmidus Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuur on selle liikmete hulgas levinud eelduste, arvamuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum; tõekspidamised ja arvamused sellest milline on organisatsioon ja kuidas peaksid selle liikmed toimima; kujundab mängureeglid, vahendab formaalse juhtumise ja kontrollimise vajadust. Jaguneb kaheks: Osaliselt tajutav/nähtav: väljendab käitumiskultuuris, tunnustamises, edutamises, riietuses, töövahendites, ruumide kujundamises jne
rut on sinu jaoks tugevamad. Kõige parem hindaja oma dominantse ankru kohta oled sa ise. Kasuta saadud teadmist enda vajadustest, et leida võimalusi ning lahendada probleeme oma praegusel töökohal või planeerida oma järgmisi samme uutel tegevusaladel. Samuti võid kasutada seda mudelit, et paremini aru saada oma kolleegist, kliendist või koos- tööpartnerist ning rääkida temaga tema „keeles“. - 2015 2. ORGANISATSIOONIKULTUUR Mudel 2. Organisatsioonikultuur koosneb: vaadeldavatest artefaktidest, väärtustest ja fundamentaalse- test aluseeldustest. Artefaktid onorganisatsiooni ja organisatsioonikultuuri füüsilised, käitu- muslikud või sõnalised avaldused. Füüsilised artefaktid on näiteks logod, hooned ja riietuskoodid. Käitumuslikud artefaktid on näiteks tseremooniad, traditsioonid ja suhtlemismallid. Sõnalised artefaktid on näiteks anekdoodid, keelepruugid, jutustused ja metafoorid.
Visiooni tuleb järjekindlalt sisendada kõigile töötajatele, et nad selle omaks võtaksid. Missioon – määratleb valdkonna, turuniši, kliendid ja eksisteerimise põhjuse; sisaldab ka konkurentsieelist või tugevusi mida organisatsioon arvab endal olevat. Missioon on rohkem kirjeldav ja vähem tulevikule orienteeritud. Eesmärgid – organisatsiooni soovitatavate saavutuste konkreetsed, ajaliselt määratletud formuleeringud. Organisatsioonikultuur = filosoofia + väärtushinnangud + visioon + missioon + eesmärgid. Juhtidelt oodatakse liidristiili ja suhtlemisoskuste ning isikutevaheliste suhete ja rühmadünaamika teadmiste kasutamist töötajatele sobiva töökvaliteedi loomisel = motiveeritud töötajad. SOTSIAALSÜSTEEM ORGANISATSIOONIS Sotsiaalsüsteem on inimsuhete keerukas kogum. Sotsiaalsüsteemid on avatud süsteemid, mis suhtlevad ümbritsevaga (on seotud keskkonnaga, saades keskkonnast sisendid ja andes väljundid).
Vajadus kvaliteedisüsteemi järele Toimivuse, koordinatsiooni ja tootlikkuse parendamine, suurem keskendumine ärieesmärkidele ja klientide ootustele, toote/teenuse kvaliteedi saavutamine ja säilitamine, täitmaks kliendipoolseid esitatud ja eeldatavaid vajadusi, tõendus praegustele ja potentsiaalsetele klientidele organisatsiooni suutlikkusest, uute turuvõimaluste avamine või turuosa säilitamine, kulude kokkuhoid, sertifitseerimine. Kvaliteedijuhtimine ja organisatsioonikultuur ORGANISATSIOONIKULTUUR HÕLMAB VÄÄRTUSI, TÕEKSPIDAMISI, HOIAKUID JA KÄITUMISVIISE, MIDA PEETAKSE OLULISEKS JA ÕIGEKS ORGANISATSIOONI LIIKMETE POOLT. KULTUURI LOOMISEL JA KUJUNDAMISEL ON OLULINE ROLL TIPPJUHTKONNAL ORGANISATSIOONI VÄÄRTUSED ANNAVAD ETTEKUJUTUSE SELLEST, MIS ON HEA JA MIS HALB, MIS ÕIGE JA MIS VALE SELLEKS, ET ETTEVÕTTES SAAKS TULEMUSLIKULT JA EFEKTIIVSELT RAKENDADA KVALITEEDIJUHTIMIST, PEAB ETTEVÕTTE KULTUURIS
1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................2 SISSEHUJATUS..........................................................................................3 1. ORGANISATSIOONIKULTUUR............................................................5 1.1 SÜVAKULTUUR.................................................................................6 1.2 VAADELDAV KULTUUR.....................................................................6 1.3 KULTUUR KUI SOTSIAALNE METAFOOR.............................................7 1.4 ORGANISATSIOONIKULTUURI TÜÜBID................................................8 KOKKUVÕTE.....................................................
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine
Airi tarnijateks eesmärkide saavutamise tagamise protsess. eestvedamise a. Organiseerimine Väär rakendusvõimaluste üle praktikas (vähemalt 45 Vali ainult tõesed väited. c. Organisatsioonikultuuri e. Organisatsioonikultuur on lauset). Lisage ka hinnang kohta kehtivad samad individuaalne nähtus. iseenda juhtimiskäitumisele a. Rahvuskultuur on põhimõtted, mis nimetatud lähenemise kaasasündinud nähtus. rahvuskultuuri kohtagi. Õige valguses (vähemalt 23 lauset). b. Organisatsioonikultuuris d. Rahvuskultuur ja
Sander Susi 11.C "Organisatsioonikultuur - minu koolis (klassis)" Organisatsiooni kultuur on väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogum, mis aitab kollektiivil edasi minna ja sellest lähtutakse igapäevases töös. Koolis täidab see vajalike arusaamu, kuidas käituda ja mis on õige ning reguleerib omavahelist käitumist. Koolis on organisatsioonikultuuril suur tähtsus. Sellele hulka kuuluvad kõik reeglid, mida koolis täita on vaja ja muud normatiivid ning reguleerib omavahelisi suhteid. Kooli
Rahvuskultuur organisatsioonikäitumises Reelika Rohi OT12 Inimressurss ja tõhusus on omavahel tihdedalt seotud, sest tõhusust ei ole võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine Formaalsete ja informaalsete struktuuride integreeritus Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3
majandusel, mis annab võimalusi alustada paljudel ettevõtetel tegevust. xxx konkuretsi eelis seisneb pikas ja usaldusväärsel koostööl meie parteriga kes omab suurt positsiooni kohalikul metallitööstus turul ja ühtlasi omab võtmetähtsusega koostöö lepinguid suurte rahvusvaheliste kontsernidega. Ettevõtte sisekeskonna moodustavad sisemised faktorid, milleks on töötingimused, firma juhtimisstiil, ressursid, organisatsioonikultuur, sündmused jms, mis mängivad rolli töötajate käitumises, ettevõtte tegevuses ning otsuste langetamisel. XXX OÜ koos oma partner XXX´ga pakkuvad väga kaasaegseid ja puhast töökeskkonda. Meie eesmärk on tagada läbi turvalise töökeskkonna kiiret ja kvaliteetset toodangut. Ettevõttes toimuvad iganädalased u.10-15 min. briifingud ,tänu millele liigub info tekkinud tõrgetes kohta töötajate ja juhtkonna vahel kiiresti. Lisaks
Osa inimeste puhul kehtib enam X-mudel, osa inimesi soovib aga oma võimetele täielikku rakendust. Peaaegu kõigil alluvatel on mingisugust potentsiaali oma võimete arendamiseks ja kasvuks. Seetõttu peaks juhtide suhtumine oma töötajatesse muutuma Y-teooria suunas. Abraham Maslow soovitas juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsed suhted, tunnustus ja eneseteostus. 3. Organisatsioonikultuur Paljude organisatsioonide puhul väärtustatakse kõrgelt nende kultuuri. Sageli seostatakse kultuuriga tööelu kvaliteeti. Mida tähendavad need mõisted sisuliselt? Kõige laiemas mõistes on kultuur inimese loova mõtte ja sellest ajendatud tegevuse tulemus. Loova tegevuse tulemusena saadud kultuuriväärtusi jaotatakse tinglikult ainelisteks ja vaimseteks. 3
Inimese iseloomujooned on tähtsad teatud ametikohtadel. Näiteks peaks olema raamatupidaja täpne ja korrektne. Värbamisel tuleks alati kinnipidada tähtaegadest ja kokkuleppetest. Hilinemine tekitab inimeses tunde, et teda ei oodata ja vajata. Kõik potensiaalsed kandidaadid räägivad oma muljest ettevõttest sõpradele ja tuttavatele. See oma korda võib mõjuda ettevõtte mainele positiivselt või siis negatiivselt. Omal kohal on ka organisatsioonikultuur. Näiteks kui kandidaat tuleb tööintervjuule ning esimesed töölised, kes temaga kokku puutuvad ei täida elementaarseid viisakusreegleid, võib potensiaalsele uuele töölisele jääda halb mulje ettevõttest. Võimalus on ka ettevõtte sisene värbamine, siis tuleks kindlasti kõiki kandidaate kohelda võrdselt. Eelistades üht töötajat teisele võib see tekitada rahulolematust kandidaatide seas ning see võib kaasa tuua isegi mõne töötaja lahkumise ettevõttest.
Kirjelda ettevõtte sisekeskkonda: hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid(sündmused, üksused,ressursid,juhtimisstiil,organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske.
Formaliseeritus kui palju on reegleid ja kuidas need on kirjas. Standardsed kirjapandud reeglid formaliseeritud firma. Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, kui väikseks on tehtud lõigud, mida teatud üksus teeb. Standardiseeritud tööprotsess on ära kirjeldatud. Võimuhierarhia Keerukus Professionaalsus Personali koosseis Organisatsioonikultuur Tegevuskeskkond. Mille poolest organisatsioonid sarnanevad/erinevad? Organisatsioonide ühisjooned Organisatsiooniteooria toetub sotsioloogiale, majandusteadusele, psühholoogiale, kultuuriteooriale, keeleteooriale jne äärmiselt multidistsiplinaarne. Sümbolistlik tõlgendav lähenemine. Ainult organisatsiooni liikemd saavad öelda, mis toimub organisatsioonis. Kuidas tähendusi luuakse? Ka kollektiivselt. Organisatsioonikultuur on väga oluline, mida vaadeldakse.
20. ................ on ettevõtte poolt oma eesmärkide saavutamise tagamise protsess. Vali üks: a. Organiseerimine b. Kontrollimine õige c. Planeerimine d. Eestvedamine 21. Traditsiooniline vaade organisatsioonide siseehitusele soovitab, et ühe juhi alluvuses võiks olla 7-10 töötajat. Vali üks: Tõene Õige Väär 22. Vali üks või enam: a. Organisatsioonikultuuris väljenduvad normid ja reeglid. Õige b. Rahvuskultuur ja organisatsioonikultuur on omavahel seotud. Õige c. Organisatsioonikultuuri kohta kehtivad samad põhimõtted, mis rahvuskultuuri kohtagi. Õige d. Rahvuskultuur on kaasasündinud nähtus. e. Organisatsioonikultuur on individuaalne nähtus. 23. Organisatsiooni eesmärkide saavutamise taset iseloomustab kõige täpsemalt ... Vali üks: a. efektiivsus Õige b. määramatus c. kontseptuaalsed oskused d. tõhusus 24
söödalisandid,valmisprillid.Neti apteek puudub. Apteek väljastab ravimeid ka haiglatele ja arstidele.Apteeki võib alati pöörduda kui on mingi mure tekkinud seal on targad ja sõbralikud inimesed kes kindlasti annavad head nõu. TEKSTIOSA, nagu viitasin lk 4 tee korda Teenustena pakutakse:Mitme suguseid ravimeid, Toidulisandid,Veterinaarsed söödalisandid,valmisprillid. Igal fotol ka all nimi, ka jooksevad nummerdatult 3 ORGANISATSIOONIKULTUUR Organisatsioonis sees ilmneb võimas jõud, mis määrab individuaalse ja rühmakäitumise. Organisatsioonikultuur on kogum hoiakutest, uskumustest, väärtustest ja normidest, mida organisatsiooniliikmed jagavad. Kultuur esindab töökeskkonna võtmeelemente. Organisatsioonikultuur on teatud määral nähtamatu, me ei saa seda näha ega puudutada, kuid see on kindlalt olemas. Nagu õhk ruumis, ümbritseb ja mõjutab see peaaegu kõike, mis organisatsioonis toimub.
-Töökohtade hindamine, -Organisatsiooni arendamine, -Töösuhted. 2. Millised on personalijuhi võtmerollid? Personalijuht peab olema: 1) Juhtkonna huve esindav äriinimene 2) Muutuste kujundaja vastavalt äri vajadustele 3) organisatsioonisisene konsultatnt ja partner allüksuste juhtidele 4) Firma strateegia ja äri planeerija 5) talentide leidja ja juhtija 6) Personalitöö eelarve ja koostaja ja kulude kontrollija 7) inimeste ja organisatsiooni ettevalmistaja muudatusteks 4. Mis on organisatsioonikultuur ja mis on selle peamine eesmärk? Organisatsiooni kultuuri mõju personalijuhtimisele. Organisatsioonikultuuri võib vaadelda kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Annab organisatsiooni liikmetele ühise identiteedi, Toetab kollektiivset pühendumist, Toetab süsteemset stabiilsust, Aitab organisatsiooni liikmetel ümbritsevaga kohanduda, tajuda ümbrust.
töökorralduse võimaldamine Koostöökonflikt -ettevõte toetab positiivseid käitumismudeleid vältimaks konflikte ning kindlustamaks õiglust; töötajad jagavad omavahel töö jaoks olulist informatsiooni; organisatsioonis on toimivad käitumismudelid sobimatu käitumisega (kiusamine, ahistamine) tegelemiseks ja selliste situatsioonide lahendamiseks; organisatsioonikultuur motiveerib juhte tegelema sobimatu käitumisega; organisatsioonikultuur motiveerib töötajaid sobimatust käitumisest teada andma. Osa 2 ,,Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis" Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud
sees Kõneleja annab infot peamiselt neile , kes antud organisatsiooni ei kuulu · Otsustamisega seotud rollid Ettevõtja- uuendaja püüab organisatsiooni probleemide lahendamisel leida uusi ja paremid lahendusi Ressursi jagaja kuidas jagada vaimseid ja materiaalseid ressursse organisatsioonis Läbirääkija sõlmib lepinguid peab kõnelusi Arusaamatuste lahendaja, korralooja lahendab probleeme, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele 5. Organisatsioonikultuur ja selle tähtsus firma edu saavutamises Organisatsioonikultuur: · Selle liikmete hulgas levinud eelduste, arvamuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum. · Tõekspidamised ja arvamused sellest, missugune on organiatsioon ja kuidas peaksid selle liikmed toimima. · Kujundab mängureeglid, vähendab formaalse juhtimise ja kontrollimise vajadust. · On sisemine , organisatsioonile tõeliselt omane loomus, milles
7 Teema 3. Teeninduskultuur ja -kvaliteet 3.1. Mis on kultuur? Kultuuri mõistet avatakse mitmeti, rõhutades selle rajanemist inimese loomusele. Kultuuri loojaks on alati inimesed oma väärtushinnangute, hoiakute ja veendumustega. Kultuuri võib vaadelda väga paljudel erinevatel tasanditel: nt rahvuskultuur, hariduskultuur, kodukultuur, olmekultuur, liikluskultuur, majandamiskultuur, organisatsioonikultuur, teeninduskultuur, inimese sisemine kultuur jne. Iga loodud kultuur on oma olemuselt suhteliselt stabiilne, väljendudes mõttelaadis, keeles, institutsioonides, harjumustes, sotsiaalsetes suhetes, käitumises jms, ning selle muutmiseks on vaja teha jõupingutusi. Siiski saab kultuuri organisatsioonides suhteliselt kiiresti muuta, kuid seda vaid soovitavast kultuurist ühiste arusaamade ja selle saavutamiseks vajalike tingimuste korral. Igat kultuuri saab
KONTROLLIMINE INTELLIGENTSUS SOTSIAALNE VASTUTUS KONTROLLIMINE informatsioon ÕPPIV RAHVUSVAHELINE KONTEKST ORGANISATSIOONI EETIKA MAJANDUSES TEADMUSJUHTIMINE ORGANISATSIOONIKULTUUR 2 Kuidas luua uusi ideid? JUHTIMISE FUNKTSIOONID Fayol (1916)
mõttes nimekirja allotsas. Tõene 4. Milline neist iseloomustab kõige täpsemalt kommunikatsiooni võtmeelemente? e. kodeerimine, sõnum, tagasiside 5. Vali ainult tõesed väited. a. Organisatsioonikultuuri kohta kehtivad samad põhimõtted, mis rahvuskultuuri kohtagi. d. Organisatsioonikultuuris väljenduvad normid ja reeglid. e. Rahvuskultuur ja organisatsioonikultuur on omavahel seotud. 6. Maatriksstruktuur võib olla tõhus keerulises, kiiresti muutuvad keskkonnas, kus organisatsioon peab olema paindlik ja kohanev. Tõene 7. Kas järgnev lause on tõene või väär? Kolm isiksuse omadust mis on seotud eduka eestvedaja/juhiga on järgmised: vaimne võimekus (intelligentsus), ausus ja enesekindlus. Tõene 8. Milline neist ei ole ülesande keskkonna (mikrokeskkonna) elemendiks?
Alltöövõtja motivatsioon, kelle kasum on otseses sõltuvuses tema töö kvaliteedist, on väga kõrge. ETTEVÕTTE SUURUS EI OLE ENAM TURUKONKURENTSIS MÄÄRAV •Tootmine viiakse üle väiksematesse üksustesse, kes keskenduvad oma põhitegevusele – tootearendusele ja turustamisele. •Tootjatele avaldatakse survet, et nad toodaksid väiksemates seeriates ja seejuures kiiremini; •Moodne tootmistehnoloogia välistab konveiersüsteemi kasutamise. JAAPANI ORGANISATSIOONIKULTUUR •Jaapanis valitseb arusaam, et töö ja töötamine on auväärne, kasulik ja meeldiv tegevus. •Põhiliseks motivatsiooniks on töötajatele kindlustunde andmine nende pikaajalise palkamise kaudu. •Seega vajavad jaapani organisatsioonid ustavaid töötajaid; •Karjääri puhul on määravaks inimese vanus, haridus ja kogemused firmas; •Edutamine jaapani organisatsioonikultuuris käib organisatsioonisiseselt. JAAPANI ORGANISATSIOONIKULTUUR
Mõisted ja definitsioonid b. Kontrolli eesmärk ja tulem c. Kontrolli liigid d. Kontrolli tsentraliseeritud vrs detsentraliseeritus e. Efektiivne kontrollisüsteem f. Konfliktide lahendamine 16. Võim ja mõjuvõim organisatsioonis a. Mõisted: võim, mõjuvõim, mõju, mõjutamine b. Ametlik võim vrs mitteametlik võim c. Võimu allikad d. Võimu kasutamine e. Võimu delegeerimine 17. Organisatsioonikultuur a. Organisatsioonikultuuri seosed rahvuskultuuriga b. Hofstede maailmakultuuri kaart Kogu nõutav materjal on leitav R. Alase ,,Juhtimise alused" õpikust. Lugege hoolega ka juhtumeid, mida vähemalt 2008 ja hilisemad väljaanded sisaldavad, nende lahendamist läheb eksamil vaja. Antek Kasemaa 06.05. 2012
väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, “omanikutunne” (organisatsiooni identiteet ja heaolu suurendamine enese aktualiseerimise kaudu. 4. Millised on loovuse kujundamise võimalused organisatsioonis? ● Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalus ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid ● Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. ● Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialdis, vaba kommunikatsioon. ● Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö. ● Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine 5. Millised on indiviidi loovuse avaldumise komponendid? Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine: 1. Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused.
kultuur) Kui elusorganism (orgaaniline organisatsioon) - organismid käituvad ja kohanevad muutuva keskkonnaga. Juht on liider, eestvedaja, õiguste ja kohustuste delegeerija. Kui kultuur - organisatsioon on mõjutatud oma töötajatest, nende hoiakutest, uskumustest jne. Organisatsioon on keerulisem kui paistab, ning tõlgendamine sõltub tõlgendajast. Juht on kultuuri looja ja kujundaja ning tema käitumine määrab kultuuri tüübi ja vormi. 8. Organisatsioonikultuur E. Scheini järgi E.H Schein määratleb organisatsioonikultuuri kui peamisi tõekspidamisi, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ning sisemises koostegevuses ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviise. Käitumisviisi aluseks võib pidada ühiskonnas ja organisatsioonides toimuvate protsesside sarnasust, mis
Kontrollimine- saadud tulemuste võrdlemine püstitatu eesmärkidega 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses. Väliskeskkond jaguneb: Mikrokeskkond kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, kohalikud regulaatorid Makrokeskkond üldised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalkultuurilised, tehnoloogilised ja globaalsed dimensioonid 4. Mintzbergi rollide jaotus.(10 erinevat rolli) Suhtlemisega 5. Organisatsioonikultuur ja selle tähtsus firma edu saavutamises Kultuur-. 6. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist. Juhi isiksus/kasvatus,isiklikud väärtushinnangud,religion/,firma/poliitika,ülemste käitumine,kaastöötajate käitumine/ keskkond/seadustik,ühiskonna hinnangud ja kõlblusnormid,tegvusharu eetiline kliima/ 7. Otsustamine. Otsustamisprotsess. Otsuste liigid. Otsustamine on valiku tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimimisviiside jne
Inimese esmased eetilised väärtused ja normed kujunevad tema lapsepõlvekodus. See, mida peetakse oluliseks kodus, omavahelistes suhetes, suhetes sõpradega, kujundab ka lapse arusaamu sellest, mis on õige ja miks just nii on õige. Kodustele käitumisnormidele lisanduvad edaspidi organisatsioonide, näiteks kooli poolt ettekirjutatud reeglistik, mis on õpilasele täitmiseks ning paljud normid ei võimalda vaba tõlgendamist. Iga organisatsioon kehtestab oma reeglid ja sellest tekib ka organisatsioonikultuur. Minu seisukoht on see, et kui üksikisik on ühe organisatsiooni liige, olgu see siis kool või töökoht, peab ta austama seal kehtivaid mooraalinorme. Kui tema sisemine eetika lubab tal kehtestatud norme vabamalt tõlgendada või kui kehtivad moraalinormid ei kaalu tema jaoks üles teisi väärtusi, tuleks mõelda oma sobivusest sellesse organisatsiooni. Eetika on tihedalt seotud ka seaduskuulekusega. Mina pean ennast inimeseks, kes on seisukohal, et seadusi tuleb järgida. J
See tähendab, et inimene muutub teda ümbritseva suhtes apaatseks, ei suuda ega taha probleeme lahendada. Ta tunneb end ebakindlana ja ka ebaprofessionaalsena. Et sellist olukorda ennetada võiks ettevõttes olla toimiv sotsiaalne tugisüsteem. Tugiisikuks ei peaks olema otsene juht, vaid keegi kolleegidest, kelle poole ta saab oma murede ja probleemidega pöörduda. Mida rohkem on ettevõttes üksteise toetamist, avatud suhtlemist ja tagasisidet hindav organisatsioonikultuur, seda suurem on võimalus, et stressis töötajat märgatakse ja aidatakse.
Jälgitav tasand Töökeskkonna füüsilised elemendid, nt mööbel, töövahendid jne. Jagatud väärtused Väärtused, mida org. Aktsepteeritakse ning mis omakorda võivad olla mot allikaks, nt lojaalsus, õiglane tasustamine jne. Ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised. Kõige abstraktsem. 23. Kirjeldage organisatsioonikultuuri kahte omadust: mõju määr ja sisu. Sõnastage eluline/praktiline näide. Mõju määr ehk tugevus-nõrkus Tugev Organisatsioonikultuur: Org liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi, väärtusi, hoiakuid Lihtne omavaheline suhtlemine Org. Vajadusi peetakse tähtsamaks üksikisiku soovidest. Sisu e positiivne-negatiivne Positiivne OK: kui kõik selle org. Liikmed toetavad juhtkonda eesmärkide saavutamisel ning kui liikmed tunnevad, et tegevusest saadav kasu jagatakse kõigi vahel ausalt. 24. Nimetage organisatsioonikultuuri tegureid. 1. Individuaalne initsiatiiv; 2
erinevate liitude tegevuses, avalikud esinemised; · Sotsiaalne vastutus palutud sponsorluse jagamine, osalemine heategevusüritustel ja erinevates sotsiaalsetes programmides; · Sotsiaalse lähenemisega juhtimine organisatsiooni sotsiaalne vastutus kajastub tema missioonis, heategevusürituste korraldamises, erinevate sotsiaalsete gruppide toetamises, keskkonna parandamises. 21. Mida nimetatakse organisatsioonikultuuriks? Organisatsioonikultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest org. lähtub oma igapäevases tegevuses. 22. Kirjeldage organisatsioonikultuuri tasandeid. Sõnastage eluline/praktiline näide. 1. Jälgitav tasand - ... mille moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid, näit. mööbel, töövahendid jne. 2. Jagatud väärtused ... sellised väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse ning mis omakorda võivad olla motivatsiooni allikaks, näit
· Kliendid sõltub äri edu · Tarnijast - oleneb ,kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt · Regulaatorid on org ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada org tegevust (tarbijakaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse, töökaitse, rohelised liidud,lidud) · Strateegilised liitlased org, kellega tehakse koostööd kas ühisettevõttena või lepingute alusel. 11.Organisatsioonikultuur Org kultuur ehk ettevõtte kultuur on väärtuste, ootuste, uskumuste ja normide kogum, mis ühendab org liikmeid. Sõna ,, kultuur" kasutatakse siin keskkonna mõistes, aga see on kasutatav ka org siseselt. · Süvakultuur (väärtused. Kuidas on õige midagi teha. Kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine plaanimisse)
• Keskkonna printsiip – keskkonna tingimused ja omadused mõjutavad loovuse arengut ja väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, “omanikutunne”. 4. Millised on loovuse kujundamise võimalused organisatsioonis? • Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalus ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid. • Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. • Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialdis, vaba kommunikatsioon. • Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö. • Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine. 5. Millised on indiviidi loovuse avaldumise komponendid? Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine: 1. Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused. 2
XIII loeng: enesejuhtimine 1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust Covey järgi? 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering 3. Joonistage Covey-Eisenhoweri ajamaatriks ja kirjeldage seda (pikk küsimus) XIV loeng: organisatsioonikäitumine: kultuur ja grupid 1. Millised on organisatsioonikultuuri avadumisvormid? 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Milline on tugev organisatsioonikultuur? 5. Mis on grupp ja mis on meeskond? 6. Millised on grupi arenguastmed? (pikk küsimus)
järgijaga eesmärkide saavutamise teed; Järgija: soov ülesannet täita, kuid oskused ei ole piisavad. 16. Millised tegurid mojutavad liidri tegevuse efektiivsust lahtuvalt Situatsiooniliste teooriate pohimottest? ülesande olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht otsese juhi liidristiilid rühmanormid kontrolliulatus välisohud-ja surve organisatsioonikultuur 17. Mida nimetatakse coachinguks? Coaching on juhtimise stiil, mis aitab teisel inimesel leida ja ellu viia lahendusi viisil, mis on just temale personaalselt kõige sobivam. Coachingu üldine eesmärk on pakkuda abi ja toetust inimestele, kelle soov on enda pidev arendamine, et tulla toime üha kasvavas kontkurentsis ja üldises maailma arengusurves. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu.
märksõnades 1 Tõekspidamised Normid Hoiakud Edasiantavad Mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist Organisatsiooni kultuur märksõnades 2 Rituaalid Tasustamine toetab teatud tööstiili Tervikkultuur vs allüksus Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased Süvakultuur: põhiväärtused Muutmine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele Organisatsioonikultuuri funktsioonid VÄLISFUNKTSIOON: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga SISEFUNKTSIOON: sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme, integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele 'kollektiivse mina', annab neile ühise identiteedi Org-kultuuri 2 põhilist küsimust Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev
järgijate valmisolek töö tegemiseks on keskmine. Väär 23. Maatriksstruktuur võib olla tõhus keerulises, kiiresti muutuvad keskkonnas, kus organisatsioon peab olema paindlik ja kohanev. Tõene 24. Vali ainult tõesed väited. Vali üks või enam: a. Organisatsioonikultuuris väljenduvad normid ja reeglid. d. Rahvuskultuur ja organisatsioonikultuur on omavahel seotud. e. Organisatsioonikultuuri kohta kehtivad samad põhimõtted, mis rahvuskultuuri kohtagi.