Punaarmeest sai suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü uue maailmasõja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei rakendanud agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Alles 1939 a kui Saksamaa likvideeris Tsehhoslovakkia, liitis endaga Klaipeda piirkonna, loobusid lääneriigid järelandlikkusest. Nüüd seadsid suurbritannia ja Prants. Sihiks saksa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostud lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed balti riikides, ida-poolas ja bessaraabias. Samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23 august 1939 kirjutas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa : Venele Ida-Poole, soome, Eesti, läti, bessaraabia ; Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu.
Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territooriumil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ja võis arvestada ainult oma jõudude.
1. MRP Molotovi-Ribbentropi pakt. 23. Augustil 1939 kirjutasid nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi mittekallaletungi lepingule. Sellega jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema teienduslepinguga ka leedu)tunnistati NSV liidu huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt . NSV liidu juhtkond süüdistas eestit põgenemise mahitamises. Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks
Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. 1.4.3 Landeswehr'i sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast
Eesti Teise maailmasõja ajal Baaside aeg II MS puhkemise põhjused: · Halvasti koostatud, ebaõiglased I MS rahulepingud · Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust.
Paldiski ümbruses b)Moskva oli kohustatud Eestile relvastust müüma c)baasidesse toodava väe suurus oli 25 000 meest d)Venemaale anti õigus kasutata Tallinna sadamat e)suuliselt luba, et pakt ei kahjusta Eesti suveräänsust ning NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. f)peavad osutama üksteisele igasugust abi, ka sõjalist g)pakti kegtivusaeg on 10 aastat. 15. septembril oli tln sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel.Vastavalt neutraliteedi seadusele hakati seda interveerima, kui laev põgenes Punaarmee sissetungi tõttu Poolasse. Kreml kasutas seda jutumit, et süüdistada Eestit neutraliteediseaduse rikkumises. Selle peale esitatigi Eesti välisministrile ettepanek allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. 25-26. septembril peeti läbirääkimisi Tallinnas.Samal ajal rikkusid venelased korduvalt Eesti piiri. Eestlased tõdesid, et neil ei ole sõjapidamiseks materiaalseid ressursse ja välistoetust
Üks okupatsioon asendus teisega. Omariikluse taastamiseni jõuti alles üle 50 aasta hiljem. BAASIDE AEG 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungilepinguga, mis sai tuntuks kui Molotov- Ribbentropi pakt, jagasid kaks toonast Euroopa militaarset suurriiki, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit, omavahel Ida-Euroopa. Seda kokkulepet võib pidada viimaseks sammuks Teise maailmasõja puhkemisel ning see määras ära järgnevateks aastakümneteks hulga riikide, sealhulgas Eesti saatuse Euroopas. Saksamaa sai võimaluse alustada sõda Poolaga, millega vallandus 1. septembril 1939 Teine maailmasõda. 17. septembril ründas Poolat ka NSV Liit. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev "Orzel". Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda eraldama ja kinni pidama, kuid Eesti sõjaväelaste sümpaatia tõttu poolakate vastu venisid need tööd lubamatult kaua ning järgmisel ööl põgenes allveelaev Tallinnast
streigid (2. V 1919 – trükitööliste streik) VIII 1919 – A/Ü I kongress nõuab Eesti riigi likvideerimist riigipoolsed repressioonid, A/Ü Kesknõukogu laialisaatmine, Irboska veretöö 1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess 1. XII 1924 putšikatse Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa) Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ja juhiti Venemaalt (Zinovjev, Molotov, Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29. XI 1924 – Moskva korraldus ettevalmistused peatada. Täideviijad kohalikud kommunistid (Otto Rästas, Anvelt). Mässajaid u 200 (sh 40 NSVLst). Peamised rünnakuobjektid: Balti jaam – tapeti politseinikke ja teedeminister Karl Kark Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi
Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks. 22. mai 1939 23. august 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov sõlmisid Saksa- Nõukogude mittekallaletungipakti. Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1
Lepingu kõige olulisemaks osaks sai salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia anastamiseks, Poola jagati pooleks. MRP sõlmimine tähendas, et uus sõda võis alata. Tähendus Eestile: omariikluse häving, rahvastiku kaotused. 2. maailmasõja algus: põhjused (MRP sõlimine, taastada 1. ms eelsed piirid), osapooled, MRP realiseerimine 1939 1940. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Sõja põhjused: MRP sõlmimine. Lääneriikide järelandlikkus Hitlerile 1938. aastal. Rahvaste Liit oli oma autoriteedi kaotanud. Hitleri soov laiendada Saksamaa territooriumi. Osapooled: Ühel pool olid liitlased: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Nõukogude Liit, Hiina, Poola, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika, Tsehhoslovakkia. Nendega võitlesid
ründama. 17.juunil 1940.a. okupeeriti Eesti vabariik, kui ühepoolselt ületas 80000 punaväelast Eesti piiri sõjalise operatsiooni käigus. © Siimo Lopsik 2014 3 Eesti juhtkond: K.Päts; Joh.Laidoner alistusid tingimusteta nn. Narva diktaadile. Nüüd mil Eesti oli täielikult vallutatud, sai alustada näitemänguga eesti rahva vabatahtlikust liitumisest „N.Liidu rahvaste vennaliku perega“, et Moskva võiks tulevikus tõrjuda võimalikke süüdistusi jõhkras agressioonis. Selleks oli N.Liidul vaja kogenud „lavastajat“, kelleks sai just Tallinnasse saabunud Andrei Ždanov, kes seadis ennast sisse Pika tänava Vene saatkonnas. Tema juhtis Eesti okupeerimist N.Liidu poolt. Ždanov pani kokku uue valitsuse, kuhu peale käputäie kohalike kommunistide kuulusid ka mõned N.Liidu palgal olevad luureagendid. Neid hakati nimetama juunikommunistideks
· Selle otsusega algab kriisi taandumine · Suure kriisiga kaasneb ka sisepoliitiline kriis · Süvenes rahva rahulolematus poliitikute ja riigi vastu ja tekib rahva võõrandumine riigist · Lüheneb valitsuste eluiga · Ohumärgiks kujuneb Vabadussõdalaste esiletõus poliitmastaabil · Majanduslikule ja sisepoliitilisele kriisile lissandus ka põhiseaduslik kriis · Päts kritiseerib vana põhiseadust, milles näeb, et Riigikogu on enda kätte haaranud liiga suure võimu, mistõttu valitsused ei saa korralikult riiki juhtida · Väljapääsu nähti presidendi ametikoha loomises ja uues konstitutsioonis · Asjad hakkavad liikuma, kui Vabadusõdalased hakkavad põhiseaduse muutmist toetama · Esimene rahvahääletus kukub läbi · Teine rahvahääletus kukub läbi · Kolmas Vabadussõjalaste poolt rahvahääletusele antud eelnõu, põhiseaduse muutmiseks võetakse suure häältenamusega vastu Vabadussõjalased
1930-ndate lõpuks kujunes Punaarmeest suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü II MS-ja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel. Nad ei söandanud rakendada resoluutseid vastumeetmeid agressorite suhtes. Alles 1939. aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase liidulepingu Venemaaga. Moskva soostus lepinguga, kuna talle anti vabad käed Balti riikides, Ida-Poolas, Bessaraabias. Ennekõike soovis Moskva vabadust viia Punaarmee nendele aladele. Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli soove arvestama. Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL ja Saksamaa alla mittekallaletungi lepingule (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa. Vene huvisfääri läksid: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaale jäid: ülejäänud Poola alad, Leedu. 28
Piip; Prantsusmaal Pusta ja Roomas Virgo. Tõnisson, Martna ja Menning siirdusid 1918 aprillis Kopenhaagenisse, peaülesandeks balti sakslaste Eesti vastase propaganda paljastamine. Saksamaale sissesõiduviisasid neile ei antud. Eesti diplomaatiliste jõupingutuste tulemusena andsid 1918. a mais Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia de facto tunnustuse eestlastele kui rahvale ja nende esinduskogule (Maanõukogule), mitte aga uuele riigile. Et kuni rahukonverents Eesti saatuse lõplikult kindlaks määrab. Mais 1919 tunnustas Saksamaa välisministeerium Eesti esindajana Mihkel Martnat. Poola ja Soome tunnustasid Eestit de facto 1919. a sügisel. Rootsi teatas de facto Eesti Vabariigi tunnustamisest alles 1919. a sügisel. Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil Välisministeeriumi moodustamine novembris 1918. Esimene välisminister Jaan Poska. Tema ka Pariisi rahukonverentsile (jaan 1919 – jaan 1920), kus otsustati luua Rahvasteliit. Eesti Vabariigi
et just nimelt nemad olid soovinud maailmarevolutsiooni, tema ise aga vaid „sotsialismi ülesehitamist ühes riigis“. 3 1936. aastal vastu võetud Stalini konstitutsioon, milles deklareeriti õigusi, vabadusi ning üldist ja võrdset valimisõigust, pidi samuti looma Lääne üldsusele Nõukogude Liidust sündsa pildi. Suurem osa lääneriikide elanikkonnast soovis väga omada nii tugevat liitlast, mistõttu justkui unustati miljonid kollektiviseerimise ohvrid, jäeti märkamata 1932.-1933. aastate näljahäda; ei pööratud tähelepanu sellele, et NSV Liidus puudusid igasugused kodanikuõiguste tagatised ning kaitse julgeolekuorganite omavoli eest. Tõelist usaldust Nõukogude juhtkonna suhtes Läänes muidugi ei olnud, kuid üha rohkem levis veendumus, et tahes-tahtmata tuleb valida Stalini ja Hitleri vahel. 4
Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla koos Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Teise Maailma ehk kommunistliku bloki teke. Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhestumine. Külma sõja alguseks. VI Eesti teise maailmasõja ajal 1. Baaside aeg. 1938 kuulutas Eesti end neutraalseks riigiks. Enne II maailmasõda jäi Eesti isoleerituks ja muutus tugevatele riikidele kergeks saagiks. Eesti saatust otsustati aga MRP lepinguga (sattusime Venemaa huvisfääri). Orzeli juhtum – september 1939 Poola allveelaev „Orzel” tuli Tallinna, sest kapten oli haigestunud. Neutraalseks kuulutanud Eesti oli hooletu ja ainult paari tunnimeest valvasid Poola meremehi. Poolakad said aru, et Eesti läheb peatselt venelaste võimu alla ning nad põgenesid. Eestit hakati süüdistama poolakate põgenemises ja suutmatuses oma neutraliteeti tagada. Kaubalaev Metallist – NSVL uputas selle Eesti vetes, seejärel hakkas süüdistama, et territoriaalveed ei ole turvalised
tulemuseks oli sama aasta 28ndal juunil sõlmitud Versaili rahu leping. Lepingu järgi sai Prantsusmaa taasElsass Lotring oma valdusesse. Endise saksa keisri riigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehhoslovakkiale ning Pelgiale ja Taanile, Danzig (dansk) kuulutati poola tollipiirkonda kuuluvaks vabalinnaks. Memel (klaipeda) läks Leedule liitlaste käsutusse läks maavarade poolest, 15a möödudes võis kohalik rahvas selle maa saatuse otsustada rehverendumlil. Saksa riik kaotas 8ndiku oma territooriumist ning mitu miljonit Sakslast jäi elama välja poole saksamaad. Võitjate kätte läksid ka Saksa endise keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõjasyydlaseks kes pidi sõja tekitatud kahju hyvitama. Ka sõjalises mõttes pidi kaotaja karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja ega alveelaevu keelatud olid ka tankid ja mud sellised jamad...
Rootsi ajal on õppinud seal 1651 üliõpilast PÕHJASÕDA (1700 1721) 1. Rootsi ülemvõim Läänemerel. 2. Poola, Saksi, Venemaa, Taani - Rootsi vastu suunatud. 3. Põhjasõja algus. 4. Narva lahing. 5. Narva ja Tartu vallutamine Peeter I poolt. 6. Eestlaste osavõtt Põhjasõjast. 7. Tallinna kapitalleerumine. 8. Uusikaupunki rahu, selle tingimused. Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. 1. Rootsi oli liiga võimas riik, tal oli palju ühendusi ja Läänemeri meenutas juba nagu Rootsi sisemerd. Kõik riigid ei olnud sellega aga nõus ning soovisid ka natukest enda maad tagasi. Rootsi aga ei andnud midagi. Kui Rootsis tuli võimule Karl XII arvati, et oli aeg rünnata. 2. Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksimaa, Poola ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannoveri kuurvürstiriik. 3. Sõda algas 22. veebruaril 1700. Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele
8 mittetootlik rahvas=haritlased 7%. Linnades elas u. 250000 inimest, sh 75% neist olid eestlased. 2. 1911. aastal elanike arv u. 1,1 miljonit. Lisaks kodueestlastele elas Vene impeeriumis u. 200000 eestlast, sh Peterburi kubermangus 50000 ja Riias u. 10000. Eesti 1939 1992 Eesti Teises maailmasõjas Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) 23. augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu, saades selle eest vastutasuks osa
kuid juba sel ajal kujunesid selle liidrite vahel välja erimeelsused, mis aja möödudes üha süvenesid. Konservatiivset, baltisakslastega koostööd teha üritavat suunda juhtis Jannsen, radikaalset, baltisakslastevastast ja Vene keisri toele lootvat tiiba Jakobson, Jakobsonist mõõdukamat, aga ainult eestlaste oma vaimujõule tugineda püüdvat voolu Hurt. Poliitikuna oli neist osavaim Jakobson, kes suutis 1881. aastaks enamiku rahvuslaste organisatsioonidest enda mõju alla saada, mistõttu Hurt loobus aktiivsest poliitilisest tegevusest ja lahkus Peterburi ja rahvuslikus liikumises tekkis nn Suurlõhe. Ent juba 1882. aastal suri Jakobson ootamatult. Et Jannsenit oli 1880. aastal tabanud tabanud halvatus, tekkis 1880. aastate alguses eesti rahvuslaste võimuladvikus tühimik. Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. Venestusaeg. 20. sajandi algus 1881
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: ven
Radikaalsem Jakobson, ajalehe Sakala toimetaja, sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Poliitikuna oli rahvuslaste liidritest osavaim Jakobson, kes suutis 1881. aastaks enamiku organisatsioonidest enda mõju alla saada, mistõttu Hurt loobus aktiivsest poliitilisest tegevusest ja lahkus Peterburi ning rahvuslikus liikumises tekkis nn Suurlõhe. Ent juba 1882. aastal suri Jakobson ootamatult. Et Jannsenit oli 1880. aastal tabanud halvatus, tekkis 1880. aastate alguses eesti rahvuslaste võimuladvikus tühimik. Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. Ärkamisaeg (ka: rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19
1937. aastal alusati sissetungi ülejäänud Hiinasse. Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast. d) MRP salaprotokoll. Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. II maailmasõda (1.september 1939 2.september 1945.) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest: üle 20 miljoni NSV Liidust, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust) Teise maailmasõja eeldused ja põhjused 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentiil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks
kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15- aastaselt. 14-18- aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud – vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund. 2) Eesti iseseisvuse kaotamine 1940. (Tabel 12) Algas 1939. aastal MRP-ga. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J. Molotov von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Molotovi-Ribbentropi pakt. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Venemaale jäid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. II maailmasõda algas 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit hakkas tegelema vastavalt MRP’le: 17. septembril tungiti kallale
· 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamise lõpule. · Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi tegelikult just see protsess eeldused esimese maailmasõja puhkemiseks. · Oma osa sõjaka meeleolu tekkeletendas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Raudteede ehitamine muutis riikide saatuse sõltuvaks täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende veatust elluviimisest. Kolmikliit · Saksamaa toetus Austria-Ungarile. · Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. · Sootuks tähtsamaks koostööpartneriks Saksamaale ja Austria-Ungarile oli 20.sajandi esimesel kümnendil Türgi. Türgi lootis neilt toetust eeskätt Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant
töötlemise, toiduaine- ning paberi- ja tselluloositööstus. Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas,
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Ordu valitsetav ala suureneb Ordule meeldis Harju-Viru vasallid säilitasid oma senised õigused - Jungingeni armukiri 1421 maapäev + 1435 said oma lõpliku kuju Riia peapiiskop Vaimulikud Ordumeister Ametnikud Vasalkonnad mõisnike esindajad Linnade esindajad Välissuhted hiljem 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi + Laieneb Moskva suurvürstiriik kuni Vana-Liivimaa piirideni 1481 Moskva rüüsteretked Vana-Liivimaale (toimuvad ka vastastikused rüüsteretked) 1492 Ivangorod + Kahelpool jõge vastasseisud 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis + Liivimaa kaupluste huvidele vastuminek, kaupmehed võeti kinni, viidi Moskvasse, kaubad võeti endale 1502 Smolina lahing +
majandusteadlased, et koloniaalvõimu hoidmine ja tugevdamine toob Inglismaale pigem kahju kui kasu. 1906. aastal pääses võimule Liberaalide Partei valitsus eesotsas David Lloyd George'iga. See valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga iraani pärast ning Saksamaaga Türgiga seotud küsimustes. Nn valgete kolooniatega (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) hakati suhtlema föderatiivsetel alustel, mistõttu Briti impeerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. 1911. aastal surus Lloyd George läbi home rule seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes kuninganna Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg ning koos sellega ka nn viktoriaanlik ajastu, mis Inglismaa oli selline, nagu seda kujutas oma romaanides Charles Dickens: väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda
· Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt (Eestlaste muistne vabadusvõitlus) ja lõppedes ristisõdijate poolt loodud riikide hävinguga. Varem nimetati entud perioodi tihti orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega. Eesti keskaega tavaliselt väiksemateks alaetappideks ei jagata. · Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist 15611562 ning lõpuks talurahvareforme Eestis 19. sajandi alguses (eriti 1816/1819 pärisorjusest vabastamised). Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt
· 1582 Jam Zapolski vaherahu Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale · 1583 Pljussa vaherahu Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja Eestis ja Läänemaal · Saaremaa jäi taanlastele. 20. Eesti minek kolme kuninga valdusse- Aastaks 1561 Hiiumaa, Saaremaaja Lääne-EestiTaani võim Saare-Lääne piiskopkond müüs oma valdused Taani kuningale. Põhja-Eesti Rootsi võim Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn andsid ennast Rootsi võimu alla. Ida-Eesti Moskva SuurvürstiriikVene väed vallutasid 1558.a Tartu ja sellega kadus Tartu piiskopkond. Lõuna-Eesti Poola Riia peapiiskop ja Liivi ordu andsid ennast Poola võimu allaAastaks 1583 SaaremaaTaani võim Pärast Seitsmeaastast Põhjamaade sõda loovutas Taani Lääne-Eesti ja Hiiumaa Rootsile ja tema võim piirdus nüüd ainult Saaremaaga. Põhja -Eesti Rootsi võim Edukat väejuhti Pontus De la Gardied saatis edu Lääne-ja Virumaal ning kogu Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim.
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
