Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AVICENNA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
avicenna, geoloogia, meditsiin, 1037, pärsia, teadlane, peamiseid, astronoomia, loogika, paleontoloogia, matemaatika, poeesia, uurimust, kaanon, moderne, farmakoloogia, nakkuslik, aroomiteraapia, auruga, destilleerimine, tiitelIslami meditsiin keskajal Keskaegne islami meditsiin oli mõjutatud mitmetest eelnevatest meditsiini traditsioonidest. Näiteks Muhamedi aegsest araabia meditsiinist, hellenismi unani meditsiinist, Hippocratese ja Galeni õpetustest, India Ayurvedast ja Pärsia meditsiinist (eriti Gunsishapuri akadeemia). Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud.
Otsiti veelgi agaramalt Tarkade Kivi, püüti väärtusetutest ainetest kulda ja hõbedat valmistada. Praktiliselt kõik valitsejad pidasid ülal alkeemikuid, kes kinnitasid et nad kulla valmistamise saladusele täiesti lähadal on. Alkeemikud tegid aga keemia arendamisel ära suure töö katse-eksituse meetodil, riskides oma eluga. Alkeemiaga tegelesid keskajal peamiselt teadlased, kuid ka kloostrivaimulikud. Esimestena jõudsid alkeemiani araablased. Isegi maailmakuulus teadlane Isaac Newton, kelle järgi on nimetatud jõu mõõtühik njuuton ja kes oma elust ei raisanud ühtki sekundit selle peale, mida ta pidas mõttetuks ja mittevajalikuks, tegeles alkeemiaga mitmeid aastakümneid. Tuntumad alkeemikud Esimesed tuntumad alkeemikud olid araablased. Kuningaks teaduses nimetasid nad suurt õpetlast Dzabir ibn Hajjani (u. 721 u. 813), keda paljud teatmeteosed peavad araabia alkeemia rajajaks
Uuritud muumiate lõualuud raske lõualuu põletik. Kõrged hügieeninõuded tänu religioonile vasknõud (igapäevane pesu), riiete igapäevane pesu. Toimunud ajuoperatsioonid. Meditsiinilised teadmised suuliselt isalt pojale. Arstid pidid vastutama oma tegude eest surmanuhtlus. Egiptus mõjutanud Kreeka ja Araabia meditsiini. *ravi ainult ülikutel ja rikastel. Sumerid Mesopotaamia alal. Kultuuridest vanim. 4-2 aasta tuhat. Meditsiin tekkis templite ümber. Teated kiilkirjas savitahvlitel. Retseptide kogum: 1) mähised (8 retsepti) 2) seespidine ravi (3 retsepti) 3)välispidine ravi (4 retsepti). Sumeri arstid kasutasid ravimtaimi: sinep, nulg, mänd, tüümian, ploomid, pirnid, viigipuumarjad, nafta, looduslik asfalt, sool, piim, kilpkonnad, meremao organid. *Tähelepanek: ei kasutatud loitse, mana. Babüloonlased Savitahvlid, lisanduvad jumalad. *Ea arstiteaduse soosija
Taimse päritoluga valuvaigisteid kasutati kas suu kaudu sissevõetavate ekstraktidena, klüsmadena või naha kaudu sissehõõrutavatena. Meditsiini saavutustest vanas Kreekas annab ülevaate tolleaegne suur arst ja õpetlane Hippokrates oma töödes. Hippokrates (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokratese meditsiin oli antiikaja arstiteaduse tipptase. Püsivaim osa tema pärandist on olnud eetilised põhimõtted. Arstiteaduse isaks on nimetatud Hippokratest seetõttu, et ta oli esimene läänemaailma arst, kes tahtis eristada arstiteaduse usust. Hippokratese arvates ei ole haigused jumala põhjustatud, vaid kõigil haigustel on omad loomulikud põhjused. Hippokrates pidas organismi mitmetest osistest tähtsaimaks vedelikke –
Sophokles ja Euripides. Komöödia võeti alles hiljem omaks. Sitsiiliast on pärit nii miim kui ka draamakirjanik Epicharmos. Atika perioodil sai populaarseks proosa: ajalooline, filosoofiline ning poliitiline (kõned). Ajalooproosa esimene autor oli Herodotos, ,,ajaloo isa", kes osaliselt kirjutas ,,Historia". Väljapaistvaim autor oli aga Thukydides, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo. Teda jäljendas stiililt Xenophon, kes kirjutas erinevate sõdade ajalugu, samuti Pärsia kuninga Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned. Kõnekunst baseerus tugevatel retoorikakoolidel, mis mõjutasid hiljem Rooma proosat 1 ning edaspidi renessanss- ja barokk-kirjandust. Suurimad kõnemehed olid ühtlasi suurimad poliitikud. Poliitikute kõrval (Isokrates, Demosthenes) olid professionaalsed logograafid e kohtukõnede kirjutajad
Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell, ``Sissejuhatus matemaatilisse filosoofiasse''. Kui loogika oleks olemas isegi juhul, kui maailma ei oleks, siis kuidas saab loogika olemas olla olukorras,
2.SEMINAR Mida uurib meditsiiniantropoloogia, mis on selle valdkonnad? See on õpetus haigest inimesest. Vastukaaluks inimese objektina käsitlemisele, eeldatakse, et inimest iseloomustab lisaks ainevahetusele jms-le veel intiimsus, vaimsus, ajalooline ja ühiskondlik loomus jne. Valdkonnad: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus · meditsiinipsühholoogia · psühhoanalüüs · psühhosomaatiline meditsiin · biograafiline meditsiin · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid. Kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku Haiguste põhjused: · demonoloogilised
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .....
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kuulus Prantsuse teadlane Blaise Pascal(1623-1662). Teda tuntakse eelkõige filosoofina, kuid ta on teinud märkimisväärseid avastusi ka matemaatikas ja füüsikas. Tuntuimad neist ilmselt Pascali seadus ning esimese arvutusmasina leiutamine aastal 1642. Juba 16-aastaselt sai ta Pascali teoreemi tõestusega teadlaste hulgas kuulsaks.Lisaks on ta välja andnud mitmeid raamatuid ja olnud tegev ka teoloogias, millele ta oma elu lõpuosa täielikult pühendas. Pascal oli ühe katoliikliku usuvoolu Jansenismi kuulsamaid
Ta seisis hea selle eest, et poeg saaks põhjaliku hariduse: Galileo õppis Pisa ülikoolis algul arstiteadust, hiljem matemaatikat ja loodusteadusi. Galileo Galilei esimesed iseseisvad töömeheaastad möödusid matemaatikat õpetades, algul eraõpetajana, hiljem Firenze ja Pisa ülikoolis. 1592. aastal kutsuti ta Padua ülikooli matemaatikaprofessoriks ning tema ülesandeks sai Eukleidese geomeetria ja geotsentrilise astronoomia õpetamine meditsiinitudengitele. 1609. aastal jõudsid Galileini kuuldused Veneetsias demonstreeritud Hollandi päritolu pikksilmast. Toetudes sellele napile infole, õnnestus tal siiski valmistada mitu pikksilma (Vaata lisa 1), mille optilised omadused ületasid kirjeldatud prototüübi omasid mitu korda. Oma pikksilmaga tehtud avastused võttis Galilei kokku raamatus «Sõnum tähtedelt» (1610). Teos põhjustas
seda kui inimesi rõugete vastu enam ei vaktsineerita, oleks tegemist väga efektiivse relvaga.) Nakkushaiguste teaduslikul käsitlemisel toimus muurang 19. sajandil. Esialgu oli siis olemas veel kaks vastandlikku koolkonda: · keemiline (nn environmentalistid); · bakteoroloogiline. Esimest esindas Justus Liebig (1803-1873), kes kõneles nö käärimisest (viimast käsitleti toona veel kui keemilist protsessi), teist sajandi esimesel poolel teadlane nimega Jacob Henle (1809-1885), kes väitis (1840, Von den Miasmen und Kontagien), et patogeneesi organismis tekitavad mingisugused mikroskoopilised elusolendid, ilmselt taimset päritolu. Arusaamine nakkushaiguste ja põletike olemusest selgines 19. sajandi teisel poolel. Nn keemiline nakkushaiguste teooria vajus unusteusehõlma siis kui Louis Pasteur (1822- 1895) 1857. aastal tõestas mikroorganismide tähtsuse käärimisprotsessi käivitajatena. Pasteur
märkmed, milliseid ta kirjutas pidevalt vihikutesse, mida enesega kaasa kandis, et saaks kirja panna kõike, mis talle pähe sähvatas, mida ta nägi või luges. Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: 1. maalikunst 2. arhitektuur 3. mehhaanikaelemendid 4. inimese anatoomia Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast. Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes "osata näha," mitte filosoofilistes spekulatsioonides. Leonardo märked on erilised veel kahel põhjusel: oma teksti illustreerimine joonistega ja peegelkirjas kirjutamine. Tavalises illustreeritud raamatus pildid seletavad ja selgitavad teksti, ent tekst on see, mis kannab põhilist informatsiooni. Tema puhul oli vastupidi. Kuigi tema
1.4 Pseudoteaduste liigid 1.4.1 Prototeadus Prototeadus ehk eelteadus on ajaloos hiljem koos teadusliku meetodi rakendamisega väljaarenenud uurimisvaldkond -- näiteks keemia eelkäijana alkeemia, aga ka möödunud sajandi alguses sündinud mandrite triivi teooria, millele alles sajandi teiseks pooleks kogunes küllaldane tõendusmaterjal, nii et teooria muutus geoloogias ametlikult tunnustatuks (Saari 2008, lk 2227). Prototeaduseks võib ka pidada astroloogiat, millest arenes välja astronoomia. (kasutatud Wikipedia 2009) 9 1.4.2 Rämpsteadus Libateaduse kõige mahukam liik on rämpsteadus (junk science). Nagu uuema aja nuhtlusega -- rämpspostiga assotsieeruv nimetuski ütleb, liigitub siia eelkõige selline teadus koos oma produktiga, mida on tehtud materiaalse, poliitilise, ideoloogilise vm kasu, mitte aga tõe teenimiseks. Rämpsteadust võivad viljelda ka professionaalsed teadlased, kes on teadusliku
„L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odyssey“ 1997, Andrei Kontšalovski – järgib Homerose „Odüsseia“ lugu, mõned stseenid on võetud ka Homerose „Iliasest“ ja Vergiliuse „Aeneisest“. Trooja sõda; rännuepisoodid, millega seonduvad kükloop Polyphemos, Skylla ja loodusjõud, naasmine koju oma naise Penelope juurde. Perseus – muinasjutu elemendid Thermopylai lahing – Kreeka linnriigid Themistoklese juhtimisel vs Pärsia „The 300 Spartans“ 1962 Rudolph Mate „300“ 2006 Zack Snyder „Meet the Spartans“ 2008 paroodia 3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid. Bütsants sai Kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Perspektiiv kaob, sümbolistlikud stseenid, religioon ja imperaatorid põhiteemaks, ikoon, ikoonimaal, reljeefid, mosaiigid. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu – smaldi.
vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste kätte. (Sparta) ja makedoonlaste kultuuri segunemist poliitika linnriigi asjadega tegelemine idamaade kultuuriga. Homeros vanakreeka pime laulik, Aristoteles filosoof, Platoni õpilane. Teda kes oli arvatavasti eeposte "Illias" ja loetakse antiikaja mitmekülgseimaks "Odüsseia" autor. õpetajaks: tegeles loodusteaduse, loogika, Sokrates 5. sajandi teisel poolel füüsika, ajaloo, riigikorra, eetika, muusika, eKr; filosoof, kes ei kirjutanud ise kirjanduse, maailma üldise korraldusega. ühtegi teost, ta vestles aristokraatlike Võttis eelkäijate teadmised kokku, noortega moraaliküsimustest ja oli süstematiseeris need ja kujundas selle põhjal kindel, et voorus ja hüve on midagi oma originaalsed seisukohad. Arvas, et
1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (kreeka, ladina), kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju), riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? papüürused, pärgamentkäsikirjad 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus
Vana-Kreeka klassikaline periood (5.4. saj eKr) Rooma kuldne ja hõbedane ajajärk (81 eKr117 pKr) 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. Keskajal ei peetud antiiki eriti oluliseks, aga selle mõjusid muidugi oli. Vanakreeka keel säilis idakirikus, ladina keel rooma-katoliku kirikus (ja oli üldiselt oluline teadus-, usu- ja arutelukeel). Filosoofias uusplatonism ja skolastika (Aristotelese loogika jne). Kõige silmapaistvam antiigi "tagasitulek" oli ilmselt 14. sajandil (Itaalias veidi varem) renessansi periood, kus antiiki loeti ideaaliks, "kuldajaks". Loeti ja anti välja vanu autoreid, antiigi mõjud arhitektuuris, skulptuuris, antiigiaines kujutavad kunstis, ooperis (esimene ooper, "Daphne" 1597. aastal oli just antiigiaineline) jm. Loomulikult ei olnud see puhas antiik, vaid segatud uuega, aga antiik oli siiski selgelt äratuntav.
Astroloogia – taevakehade põhjal tuleviku, saatuse ja isikuomaduste ennustamine. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Astroloogia põhineb seisukohal, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutab lisaks maistele põhjustele ka taevakehade asend tema sünnimomendil. Astroloogide seisukohalt saadavad planeedid välja võnkeid, mis inimesi mõjutavad. Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Kuna astronoomia põhineb aga uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel, võib seda nimetada objektiivseks teaduseks. Astronoomia – ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Astroniimia tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. Astronoomia on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga. Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta
Skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem tekkis püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga. Theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. ,,Deus ex machina" ehk ,,Jumal masinast" oli võte mida kasutas Euripides oma näidendites, kus lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse. 34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis", ,,peripeteia" ja ,,katarsis"? Mimesi: Millegi jäljendamine, mis Aristotelese arvates oligi kunsti olemus. Hamartia: Eksimus, mille kangelane teeb ja millest saab tema kannatuste põhjus. Anagnorisis: Äratundmise hetk, millal toimub muutus teadmatusest teadmisesse. Peripeteia: Pööre peategelase olukorras, kas õnnest õnnetusse või vastupidi
William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: k
Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina) Kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju) Riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini) Religioon (paganlik polüteism, varane kristlus) Juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? Papüürused (alates 3. saj eKr) Keskaegsed pärgamentkäsikirjad (9. 15. saj) Fragmentaarsus (vahendajad, ümberkirjutus)
sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Antiikkirjandus pandi kirja ladina ja vanakreeka keeles, mõlemad keeled on ammu välja surnud. Teiseks ei ole selge teiste kultuuriruumide (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt) mõju Vana-Kreekale ja Vana-Roomale. Kirjandust mõjutas kindlasti ka riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), samuti tuleb mõista religiooni mõju (paganlik polüteism, varane kristlus), tänapäeval on takistuseks ka vähene vanade keelt oskus ning tõlgete nappus. 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? Antiikirjandus on meieni jõudnud papüürustel (alates 3
ja Aristotelese originaalteoste tundmaõppimine. Viimaste levik ja kättesaadavus rajasid aluse humanistliku hariduse kujunemisele, esialgu Itaalias, hiljem ka Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Tekkisid uued teadus- ja hariduskeskused, suuremat tähelepanu pöörati ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Humanistlikud mõtlejad pöördusid ümbritseva maailma, looduse poole. Seda ajendasid osaliselt tollased avastused geograafia ja astronoomia alal. Humanismis avaldus elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse kui ka ümbritseva elu tegelikkusesse, milles avastati ilu ja harmooniat. Ühelt poolt tõusis humanismis esile vajadus looduse parema tunnetamise järele, teiselt poolt asetus inimene ise kui samasse loodusesse kuuluv objekt filosoofilise huvi keskpunkti. Humanismi elukäsitlus oli inimesekeskne. Avardunud ning põhiliselt muutunud maailmapilt esitas paratamatult küsimuse: milline on inimese koht maailmas
Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. Assüürias oli savitahvlitest koosnev raamatukogu. Kirjandus Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames. Kujunesid kindlad teemad ja lemmikkangelased, kes enamasti olid ajaloolised isikud. Teadus Õpetlased pöörasid tähelepanu andmete välja selgitamisele ja üles kirjutamisele. Kõrgel tasemel oli matemaatika osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Arvutamisel kasutati 60nd süsteemi. Astronoomia vallas arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi. Loodi kuukalender, mille järgi aasta koosnes täpselt 12st kuust, see oli päikese aastast 11 päeva lühem. 2.7. Indo-Euroopa rahvad Indo-Eurooplased Indo-Eurooplased olid rahvad, kes asustasid maa-ala Indiast Euroopani. Teadlaste arvates asus Indo-Eurooplaste algkodu Ida-Euroopas. Tõenäoliselt tegeleti ränd-karjakasvatusega. Umbes 2000 aastat e.Kr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad
Apooriate analüüsil lahknevad kaks tendentsi: ratsionalistid lähtuvad mõistusest, empiristid lähtuvad kogemusest. Demokritos Abderast (~460-370 eKr) Leukippose (~V eKr) õpilane. Atomismi suurkuju. On olemas vaid liikuvad jagamatud aatomid ja tühjus. Need moodustavad palju erinevaid maailmu. Muutusi seletab ta põhjuslikkusega, üks sündmus põhjustab teise. Kõik liigub. Demokritoselt pärineb Universumi ruumilise ja materiaalse lõpmatuse printsiip. Ta on välja töötanud loogika, mis pole säilinud ning ta oli ka tugev matemaatik, nt veinivaatide ruumala arvutamiseks kasutas ta sisuliselt integreerimismeetodit. SOFISTID Sofistid (kr k. targad) olid elukutselised filosoofia ja retoorika õpetajad. Nende teene on, et filosoofia hakkas tegelema inimesega kosmose asemel. Nad väitsid, et kõik asjad on suhtelised relativism. Kõik on nagu näib - subjektiivsus. PROTAGORAS (480-410 eKr). Homo-mensura-väide: "Inimene on kõikide asjade
on õppimine ja enese arendamine olnud Masingule nii hobiks kui ka eesmärgiks. Õpinguid alustas ta 1917. aastal Raikküla ministeeriumikoolis. Ta lõpetas seal kuue klassilise algkooli. Aastatel 1921-1926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis. Hugo oli teadmistehimuline ning süvenenud õpilane. Ajaks, mil keskool lõppes, tundis Hugo juba vähemalt nelja Euroopas kõneldavat keelt ning oli isegi avalikusele esinenud nii luuletaja kui ka tõlkijana. Et teda huvitasid matemaatika , geoloogia ja botaanika kõrval ka Vana-Idamaade ajalugu ja keeled tuli tal halva nägemise tõttu loobuda õpingutest astronoomia vallas ning valida alaks Tartu Ülikoolis hoopis usuteadus. Enne ülikooli algust, 1926. aasta suvel käis Hugo ka leeris, Rapla õpetaja J. Liiva juures. Eduka nelja aasta jooksul õppis Masing klassikaliste keelte (heebrea, kreeka, ladina) ja teoloogia kõrval ka psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat(kiilkirja kasutanud
• Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. • Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. • Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus. • Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale.
· Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. · Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. · Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr · Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg · Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) · Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) · Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. · Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. · Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. · Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus. · Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale.
· Maavarad · Koos elavad suuremad inimrühmad · Välja kujunenud hierarhia ning ka valitsemine · Põllumajanduse väljakujunemine · Metallide töötlemis oskus · Suhtlus ja algne kaubandus · TEKKEKOHAD · Mesopotaamia ehf viljakad poolkuu alad · Tigris ja Eufrati jõgede kallastel Lähis-Idas · Aeg umbes 5000e.K.r · Sumeri rahvus-ratta leiutajad;Akkadi riik · Linnakultuur-jeeriko, Uruk, Ur · Hilisemate Pärsia ja Babülooni impeeriumide ala · Hiina,huange ja jangtse orgudes · India,induse jõealadel · Egiptus-võimsaim vana-aja tsivilisatsioon VANA-EGIPTUS Umbes 3000e.Kr-30e.Kr · PERIOODID · Vana-riik-2686-2181e.Kr · Keskmine riik-2134-1782e.Kr · Uus riik-1570-1070e.Kr · Lisaks jagatakse egiptuse ajalugu dünastijakteks · Süsteemi lõi Manelthon 3. Saj e.Kr · Kokku 30 dünastiat ajavahemikku · 3100-343 e.Kr AJALOO UURIMINE
Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus kunsti, ahitektuuri ja teaduse saavutusi on seotud religiooniga. Vana-Egiptus Geograafiline asukoht ja loodusolud
Plutarchos proosakirjanik. Oli filosoof ja biograaf, kirjutas kuulsate kreeklaste ja roomlaste biograafiat. Tähtis rooma ajastu kirjanik. Seotud loominguga ka varasematel aegadel. Ise oli paljude kuulsate kreeklaste, roomlaste biograaf, aga temast biograafiat pole. Umbes 250 teost, säilinud kolmandik. ,,Moralia" - entsüklopeedilise sisuga, esitatud dialoogide, kirjade ja loengute vormis. Teemad pedagoogika ja poliitika, kirjanduse vallast. Ka füüsika, meditsiin, retoorika jne. Eetikaprobleemid sisuks. Sõprus, iseloomuvead. ,,Paralleelsed elulood" - Sisaldab 46 väljapaistva isiku biograafiad. Paari kaupa esitatud elulood kuulsate kreeklaste, roomlaste elulood, toodud võrdlus. 2 isikut kõrvuti. Nt Ateena linna tegelane Theseus, temaga kõrvuti Romuluse, rooma linna rajaja, elulugu. Ajaloolised sündmused taustaks, aga kõlbelised sündmused tähtsad. Plutarchos oli palju loetud, tsiteritud autor ka hilisema aja kontekstis
ideaalne valitseja, kellest Platon oma Politeias oli mõistus seda nõuaks, vaid sellepärast, et Jumal on unistanud. vabatahtlikult nõnda otsustanud. · Abu Ali ibn Sina (980-1037), keda lääs tunneb · Üks Jumala vabaduse aspekte seisneb Avicennana. ettemääramises. · Avicenna jumalatõestus: · Ettemääratuse 4 momenti: · Iga kord kui me maailma vaatame, näeme · Jumal määrab Peetruse (äravalitute esindaja) liitolendeid, kes koosnevad mitmetest eri igavesse kirkusse. elementidest. Näiteks puu koosneb puidust, tüvest, · Ta annab Peetrusele vahendi selle sihi säsist, mahlast ja lehtedest. Kui me püüame saavutamiseks armu.
Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised. Vaimse horisondi avamine. 6.-7.saj.e.Kr.
annaabi.ee 
