Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Avalik õigus - kaasus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiõigus, kors, turvakontroll, tolliamet, reservatsioon, ametiisik, järelevalve, kaitseala, endid, kompimise, isikuga, samast, korrakaitseorgan, riietust, ohustada, asukohta, teostab, kohaldada, kommentaarid, formaalsed, pädevus, lubav, mõnd, legitiimne, riigiasutused, omavalitsused, kurjategija, versus, proportsionaalsus, eelmine, kaalumasoorituspõhiõigusteks, mis jagunevad omakorda kaitsepõhiõigusteks, põhiõigusteks korraldusele ja menetlusele ning sotsiaalseteks põhiõigusteks, ja võrdsuspõhiõigusteks. Seejuures on oluline silmas pidada, et ühest põhiõigussättest võib tuleneda eri liiki põhiõigusi, näiteks §-s 32 sisalduvad vähemalt järgmised põhiõigused: põhiõiguste adressaatide riivete eest kaitsev tõrjepõhiõigus, põhiõigus korraldusele ja menetlusele, et seadusandja looks piisava omandiregulatsiooni, kaitsepõhiõigus omandi kaitsele kolmandate isikute rünnete eest ning võrdsuspõhiõigus omandi võrdsele kaitsele. Vabadus- ehk tõrjepõhiõigused on õigused mittesekkumisele isiku vabadussfääri. Nende sisuks on õiguslik luba midagi teha või tegemata jätta ning isiku õigus riigilt nõuda, et riik isikut lubatu teostamisel ei takista. Vabaduspõhiõigused garanteerivad isikule otsustamisvabaduse ning
vahistatute omavaheline sidepidamine. Siinkohal on seadusandja sõnastanud sätte nii, et sisuliselt iga eesmärki teeniv meede on lubatud. Sellised piirangud põhjustavad mitme põhiseaduses sätestatud põhiõiguse riive. Näiteks on riivatud PS §-s 19 sätestatud üldine vabadusõigus ehk vaba eneseteostus, §-s 20 sätestatud füüsiline vabadusõigus, §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatus. Samuti riivab VangS §-s 90 sätestatu PS § 34 kaitseala, kust tuleneb igaühe õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. 1 Lisa 1 Õiguskantsleri 1.06.2012 kiri nr 6-8/120785/1202671 ,,Justiitsminister_teabe küsimine". 2 Vangistusseadus. 14.06.2000. RT I 2000, 58, 376; RT I, 20.12.2012, 16. 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2. 6 Eeltoodust lähtuvalt on püsitatud ka lõputöö eesmärk, milleks on leida vastus küsimusele, kas
Kodanikuõigused on õigused, mis laienevad mingi riigi kodanikule. Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. 5 12. Põhiõiguste kandja ja adressaat Kandja on üksikisik ja adressaat on riik. 13. Põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala Põhiõiguse kaitseala ehk kaitsevaldkond määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti. Kaitseala jaguneb omakorda esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks. Põhiõiguste kaitseala tähistab seda, milliseid hüvesid mingi põhiõigus kaitseb. Õigusnormi kaitseala määrab kindlaks selle kaitse eseme (esemeline kaitseala) ja õigustatud subjekti (isikuline kaitseala). esemeline - põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund
§ 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees 46 5. Peatükk: Kohtud 46 § 38 Kohtunike ametisse nimetamine 46 § 39 Kohtusüsteem 47 § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 48 § 41 Kohtuniku sõltumatus 48 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 48 § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 50 6. Peatükk: Vabariigi President 51 1 § 44 Vabariigi Presidendi valimine 51 § 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 51 § 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 51 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 53
...........................................................50 § 39 Kohtusüsteem ....................................................................................................................50 § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus..........................................................................................51 § 41 Kohtuniku sõltumatus........................................................................................................51 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve........................................................................................... 51 § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus............................................................................53 6. Peatükk: Vabariigi President..................................................................................................... 54 § 44 Vabariigi Presidendi valimine........................................................................................... 54
...........................................................50 § 39 Kohtusüsteem.....................................................................................................................51 § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus..........................................................................................52 § 41 Kohtuniku sõltumatus........................................................................................................52 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve...........................................................................................52 1 § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus............................................................................54 6. Peatükk: Vabariigi President.................................................................................................
...........................................................48 § 39 Kohtusüsteem ....................................................................................................................48 § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus..........................................................................................49 § 41 Kohtuniku sõltumatus........................................................................................................49 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve........................................................................................... 49 § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus............................................................................51 6. Peatükk: Vabariigi President..................................................................................................... 52 § 44 Vabariigi Presidendi valimine........................................................................................... 52
poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas enamusvalimine (kõik mandaadid ühes ringkonnas ja enamusvalimise meetodil).
põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust." 6. EL õiguse ülimuslikkus Riigikohtu lahendite pinnalt Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakseEuroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Euro kasutuselevõtu kohta antud arvamuses leidis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 11. mail 2006 järgmist: Selgitamaks välja, missugune osa põhiseadusest on kohaldatav, tuleb seda tõlgendada koosmõjus Eesti jaoks liitumislepingu kaudu siduvaks muutunud Euroopa Liidu õigusega. Kohaldada saab seejuures üksnes seda osa põhiseadusest, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende
ootuse korral muudetakse tuleviku jaoks. Seaduslikkus ehk legaalsus: §3 (1) 1 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. - Põhiseaduse alusel - Negatiivne pool: Põhiseaduse prioriteet põhiseadus annab ise midagi ühele organile (jaotab pädevusi) - Positiivne pool: Põhiseaduse reservatsioon põhiseadus on kõrgemal, murrab seaduse kehtivuse (osad asjad on põhiseaduslikult reserveeritud teatud organitele nt Riigikogule reserveeritud seadusandlik võim) - Seaduse alusel - Negatiivne: Seadus on kõrgemal määrustest (murrab määruse kehtivuse) - Positiivne: üldine seaduse reservatsioon, 3 aspekti:
keerulises korras ja seega on referendum nõutav. Eesti PS lubab põhiseaduse üldsätteid ja põhiseaduse muutmise sätteid muuta ainult rahvahääletusega. 4) Sageli on põhiseaduse muutmiseks kehtestatud ajalised piirangud. Näiteks Eesti põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. 16. Kirjeldage põhiseaduslikkuse järelevalve Ameerika mudelit. Kõige üldisemalt võib konstitutsioonilise kontrolli all mõista seda, kas üldaktid on kooskõlas konstitutsiooniga. Anglo-Ameerika mudelile puhul: teostatakse konstitutsioonilist kontrolli ainult konkreetse kohtuasja pinnalt ja ainult niipalju kui konkreetne kohtuasi seda lubab. Sellist vormi nimetatakse konkreetseks kontrolliks (vastandiks on abstraktne kontroll, mida teostatakse ilma et konkreetset kohtuasja üldse oleks).
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel
organi osad – Riigikogu liige, fraktsioonid ehk poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud ja läbi nende tekib Riigikogu toimimiseks vajalik enamus (PS §71 lg2 ja 3) RIIGIKOGU KOMISJONID: EKSAM Alatised komisjonid: 10 +1 (EL asjade komisjon) - keskkonna, maaelu, rahandus, välis, majandus, riigikaitse, õigus, kultuuri, põhiseadus, sotsiaal, EL asjade Erikomisjonid: - julgeolukuasutuste järelevalve, korruptsioonivastane, riigieelarve kontroll, Riigikogu probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks, Riigikogu probleemkomisjoni riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks Uurimiskomisjon Probleemkomisjon KOMISJON AJUTISED PÜSIVAD KOMISJONID KOMISJONID SEADUSLOO KONTROLL
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi.
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitse
16 2.1. Karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasus Igaühel on õigus vabadusele (PS § 20) ja vabale eneseteostusele (PS § 19). Vabadus on üks põhilisemaid inimõigusi, sest sellest oleneb paljude teiste õiguste ja vabaduste kasutamine. Seetõttu kaitseb põhiseadus inimese vabadust kõige laiemas tähenduses. 42 PS § 19-ga kaitstakse isiku õigust teha ja tegemata jätta mida iganes. Kas tegu on hea või halb ei ole seejuures kaitseala küsimus.43 Eestis vastu võetud karistusjärgne kinnipidamine piirab nii õigust vabadusele kui ka õigust vabale eneseteostusele. Ent demokraatlikus õigusriigis ei ole absoluutseid põhiõigusi. Õigusi ja vabadusi võib piirata, kui sellel on õigustus, see on kooskõlas seadusega ning vajalik demokraatlikus ühiskonnas. 44 Nii on võimalik piirata ka igaühe õigust vabadusele ja vabale eneseteostusele. Selleks peab
6) on kriminaalkorras karistatud § 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine (3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui: [---] 2) loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu; [RT I, 27.12.2010, 7 - jõust. 14.12.2010 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab relvaseaduse § 43 lõike 3 punkti 2 koostoimes § 36 lõike 1 punktiga 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu.] LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) PPA on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1)
jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda: kui on edasilükkamatu riiklik vajadus; Riigikogu ei saa kokku tulla; 5) Määrused Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
teist lugemist või enne eelnõu kolmandat lugemist.(RKKTS §135 lg1) Vabariigi valitsuse ja selle liikme õigusaktid Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi (VVS § 26 lg 1) Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt ( VVS § 27 lg 1) Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja too korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks (VVS § 27 lg 3) Vabariigi Valitsuse määrusele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Peaministrit asendav minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ja sõnad «peaministri ülesannetes». Juhul kui asjaomane minister on eriarvamusel, lisatakse tema kirjalik seisukoht Vabariigi Valitsuse istungi protokollile (VVS § §28 lg 3) Täitmiseks kohustuslikud on üksnes Vabariigi Valitsuse avaldatud määrused (VVS §29 lg 1)
reguleerimisel ning kindlaksmääratud plaanide teostamine. Ajas ja ruumis kindlaksmääratud juhtum, sellega seoses konkreetsete abinõude rakendamine. Ehk avalik haldus tegeleb konkreetses ajas ja ruumis olevate juhtumitega – kindel ehitusprojekt, kindel juhtum. Legislatiivfunktsiooni teostamisel tegeletakse üldjuhtumitega (üldjuhtumite reguleerimisega). 5) Ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse üle. Siia kuuluvad nt riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametasutuste ja avalike teenistujate tegevus, õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle). 6) Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Õigus anda volituse alusel haldusakte
· Seaduse eesmärk ja mõte haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. · Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr haldusorgan otsustab, kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne).
elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. 4) Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. 5) ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle. Siia kuuluvad näiteks riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametiasutuste ja avalike teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu 3
sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Ka Eesti Riigikohus on mitmes lahendis tõlgendanud eraelu olemust ning püüdnud määratleda eraelu piire. 25.06.2009 leidis RK lahendis nr 3-4-1-3-09, et PS-i § 26 tagatud õigus eraelule laieneb ka kinnipidamisasutuses olevale isikule ning PS-i § 26 kaitseala hõlmab ka kinnipeetava elukaaslase õigus saata kirja teel vanglasse dokumente või esemeid, mille omamine ei ole vanglas keelatud. 19.05.2009 lahendis nr 3-4-1-1-09 leidis RK, et avalikus sektoris töötavate isikute palgaandmete avaldamine rikub nende eraelu puutumatust. 1.2 Millest koosneb privaatsus? Kui 1979.a Marckx vs. Belgia kaasuses sisustas ja laiendas EIÕK perekonnaelu mõistet ning leidis, et vallalise ema lapsel peavad olema samasugused õigused
3.11 Erikomisjonid •Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või Välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks (RKKTS §19 lg 1) •Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord (RKKTS §19 lg 2) •Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon-Kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti tegevuse vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kriminaalmenetluse seadustikule, samuti Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure-või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadusele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele ning teistele õigusaktidele. Erikomisjon kontrollib ka Politsei-ja
õige. Seaduse eesmärk ja mõte haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr haldusorgan otsustab, kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne).
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse k
§ 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja
Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. Halduse põhiülesandeks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. Suurem osa haldustegevusest on seotud üksikjuhtumitega (ajas ja ruumis). Ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse üle – sisekontroll, haldusjärelevalve, teenistuslik järelevalve, kohtulik kontroll, õiguskantsleri kontroll, riigikontroll, ühiskondlik kontroll. Haldusülesannete täitmiseks kasutatakse riigivõimu vahendeid. Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu. Avaliku halduse ülesanded 5 - Avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluskontroll) KORRAHALDUS - Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elamistingimuste tagamine (koolid, haiglad, abirahad, tervise kaitse) SOODUSTAV HALDUS
Tuleb vältida spontaanseid muudatusi. Isikutel peab jääma piisav aeg oma tegevuse kohandamiseks (vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg). Õ tagasiulatuva jõu rakendamise keeld eriti koormavate õn puhul. Haldusaktiga antud soodustusi ei või ära võtta. Eesti õ kohaselt see pr kehtib. El-i õiguses on usalduse kaitse vähenenud, see puudutab eur õ rakendamist. · Hea halduse pr EL põhiõiguste harta art 41; EV PS § 14 põhiõigus! Erapooletus, õiglus ja küsimuste menetlemine mõistliku aja jooksul. See õigus kätkeb igaühe õ, et ta kuulatakse ära enne kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Õigus tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes arvesse konfidentsiaalsust ja ameti- ja ärisaladusega seotud huve (PS § 44 mindud veelgi kaugemale). Vastavad asutused on kohustatud oma otsuseid põhjendama motiveerima
Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et täitevvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus, ja teiselt poolt, et ükski halduse õigusnorm (määrus, üldkorraldus, halduse individuaalakt) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Selle põhimõtte keskne säte on PS § 3 lg 1 I lause. 38. kohtute sõltumatus Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.(Vt ka § 146 II lause) 39. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta
Nad peavad vaid jälgima, et kogukond ei ületaks oma pädevuse piire. 1.2. Ühiskondliku (ühiskondlik-majandusliku) omavalitsuse teooria riik vastandub kogukonnale omavalitsuse olemus, s.o mitteriiklik majanduslik tegevus (ühiskondlik huvi), mis vastandub poliitilistele huvidele (riik) omavalitsuslikud territoriaalüksused on asetatud kõrvuti igasuguste eraõiguslike ühendustega vaenulikkus igasuguse riikliku järelevalve suhtes 1.3. Riikliku omavalitsuse teooria (19. saj. keskpaik) Lähtealused: 1) saksa klassikaline filosoofia; 2) õiguse ajalooline koolkond;3) saksa liberalismi poliitiline doktriin Riikliku omavalitsuse teooria põhiteesid: kohalik omavalitsus, s.o riikliku kohahalduse organiseerimise üks vormidest e. riigivalitsemise eriliik kõik võimuvolitused kohaliku omavalitsuse valdkonnas on andnud riik riigi poolt antud ülesannete täitmise üle teostavad järelevalvet keskorganid
Riigivastutuse seaduse eesmärgid: 1) kaitsta üksikisikuid riigi õigusvastase käitumise eest; 2) heastada isikule tekitatud kahju, kui seda ei olnud võimalik ära hoida muude õiguskaitsevahenditega; 3) välistada isikutele piiramatu kahju hüvitamise võimalus; 4) tagada avaliku võimu teostamisest tulenevate riskide proportsionaalne jaotus; 5) toimida ennetavalt. 2. Mille poolest erineb PS §-s 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigus teistest põhiõigustest? Liis PS § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse (varalise) kahju hüvitamisele. Eriliseks teeb fakt, et tegemist on seadusereservatsioonita põhiõigusnormiga, mis annab õiguse kahju hüvitamisele. Tegemist ei ole tõrjeõigusega, mis keelaks kahju tekitamise, vaid sekundaarnõudega, mis on rakendatav juhul, kui kahju põhjustav tegu on juba tehtud
kohtualuse olukorda kergendava analoogia (s.o analoogia in bonem partem) kohaldamist. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt PS 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest ei tule kriminaalseaduse kergendavat analoogiat kohaldades arvestada eelvangistuses viibitud aega mitte üksnes kohtu poolt karistusena mõistetava vabadusekaotuse hulka, vaid ka mis tahes muu karistuse hulka. Nulla poena sine lege esemelise kaitseala viimane ja olulisim element on raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keels: uut raskendavat karistusseaduse sätet ei kohaldata teo suhtes, mille toimepanemise ajal raskendav säte veel ei kehtinud. Erialakirjanduses valitseva arusaama kohaselt ei hõlma raskendava karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld menetlusõiguslikke sätteid. PS 23 lg-s 3 sätestatud topeltkaristamise keelu põhimõte (ne bis in idem) tähistab õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõtte
annaabi.ee 
