Thatcheri poliitikas: konkurentsi loomine riiklikku haridus ja tervishoiusüsteemi, ametite lahutamine ministeeriumidest, riigihangete korraldamine jms. Ka Eestis on selle reformiideoloogia mõju märgata. Teine reformide suund on iseloomul Blairi valitsusele UK's: keskne idee on tuua avalik haldus kodanikule lähemale ja hõlbustada asjaajamist riigiasutusega, milles antakse mitmeid ülesandeid üle kohalikule omavalitsusele; eriigi arendamine. Bürokraatia funktsioonid 1) Poliitika elluviimine. Alamastme ametnikud suhtlevad kodanikega, kõrgemad ametnikud poliitika kujundajatega. Nad valmistavad ministritele ette materjale kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks, võtavad osa seaduste ettevalmistamisest. Nad osalevad ka poliitilistes konsulatsioonides ja läbirääkimistes survegruppide või kodanikuorgan. esindajatega. Bürokraatia poliitline neutraalsus ja alalhoidlikkus aitavad vältida läbirääkimiste ummikussejooksmist.
Riigikogu juhatus määrab eelnõu menetlemise juhtivkomisjoni. Seaduseelnõud arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel: I lugemisel otsustatakse kas saata eelnõud teisele lugemisele. II lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele. Lõpphääletus parlamendiliikmed hääletavad eelnõu vastu või poolt. 9. Bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. · Funktsioonid: 1)Poliitika elluviimine. Alamastme ametnikud suhtlevad kodanikega, kõrgemad ametnikud poliitika kujundajatega. Nad valmistavad ministritele ette materjale kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks, võtavad osa seaduste ettevalmistamisest. Nad osalevad ka poliitilistes konsultatsioonides ja läbirääkimistes survegruppide või kodanikuorgan. esindajatega. Bürokraatia poliitiline neutraalsus ja alalhoidlikkus aitavad vältida läbirääkimiste ummikussejooksmist.
kindlustada teatud ideoloogilise suuna Valitsuse seos ametnikkonnaga 5. Seotud ametnikkonnaga (ministril on õigus määrata ametisse juhtivaid tippametnikke oma erakonna kaaslaste hulgast) 6. Ametnikkond ei vahetu iga valitsusevahetusega. Ametnike hierarhia kõrgemal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumisel 7. Nii on esindatud täidesaatvas võimus erakonnahuvid kui ka ametnikkonna huvid Valitsuse moodustamine sõltub 1. Kas parlament on kaheparteiline või mitmeparteiline 2. Riigipea peab arvestama peaministrikandidaadi nimetamisel ka riigi põhiseadusega, poliitiliste jõudude vahekordadega ja traditsioonidega 3. Ministrite nimetamine kujutab poliitilisi läbirääkimisi (saadikumandaadist loobuda) VALITSUSE MOODUSTAMINE 1. Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tulevase valitsuse tegevusprogrammist 2
..................................... 38 3 Valitsemine ja avalik haldus Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Kui varem käsitleti valitsemise all valitsemisrežiimi, seadusandliku kogu ja valitsuskabineti tööd, siis tänapäeval hõlmab see ka riigi ja rahva seotust, kohalikku valitsemist ja poliitikate elluviimist. Valitsemisele lisandub avalik haldus ehk poliitiliste otsuste elluviimine. Küsimusele „Kes valitseb?” peame üpris tihti vastama erinevalt, sest erakondade ja huvigruppide populaarsus muutub. Kord on parlamendis ülekaalus ühed, kord teised jõud. Vastus teisele olulisele küsimusele „Kuidas valitsetakse?” on enam-vähem püsiv, sest valitsemise põhimõtted määratakse valitsemise vormi ehk režiimiga. Riigi ülesehitust ega võimuasutuste funktsioone ei muuda uute erakondade võimuletulek. Seetõttu on kõigi
...................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval hõlmab valitsemine riigi ja rahva seotust, kohalikku valitsemist ja poliitikate teostamist. Valitsemisele lisandub avalik haldus ehk poliitiliste otsuste elluviimine. Küsimusele ,,Kes valitseb?'' peame üpris tihti vastama erinevalt, sest erakondade ja huvigruppide populaarsus muutub. Vastus teisele olulisele küsimusele ,, Kuidas valitsetakse?'' on enamvähem püsiv, sest valitsemise põhimõtted määratakse valitsemisvormi ehk reziimiga. Kolmandaks seondub valitsemisega probleem ,,Mida otsustatakse?''. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks ongi poliitilise protsessi esimese etapi sisu.
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks.
4 Valitsuse eluiga mõjutavad tegurid: · Valitsemise põhiseaduslik ülesehitus. · Parlamendi erakondlik jaotus. Enamusvalitsus enamusvalitsustel on napp häälte ülekaal opositsiooni ees. Euroopas enamlevinud (nt. Mart Laari 1999. aasta kolmikvalitsus). Eesti 1990. aastate valitsused on kõik peale ühe (1998. aasta Mart Siimanni valitsuse) olnud enamusvalitsused. Vähemusvalitsus pole parlamendi enamuse toetust. Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. · Parteispektri iseloom. · Ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Euroopa püsivaimad valitsused on Suurbritannias, Luksemburgis (keskmiselt 45 kuud), Iirimaal, Austrias, Saksamaal (37-38 kuud), kõige lühemaealised aga Itaalias, Prantsusmaal ning Soomes (10-15 kuud). 5 AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA
soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staažiga töötajaid Eelkõige Saksamaa, Belgia Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu Millest alustada demokraatia ülesehitamist: 1. demokraatia eelduste loomine 2. demokraatliku põhiseaduse kehtestamine 3. vabade valimiste kehtestamine 4. demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades
- soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staaziga töötajaid Eelkõige Saksamaa, Belgia Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu Millest alustada demokraatia ülesehitamist: 1. demokraatia eelduste loomine 2. demokraatliku põhiseaduse kehtestamine 3. vabade valimiste kehtestamine 4. demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades
Ühiskonna II Perioodi KT 12.klassile 1. Erinevate võimude ülesanded lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2
parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus) Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss väiksemad parteid – see lisab valitsusele stabiilsust, sest ühe erimeelsus või koguni lahkumine ei sea veel kogu valitsust ohtu. (1995.-1996. aasta valitsused, mida juhtis Koonderakond-Tiit Vähi, teine suurerakond oli kord Keskerakond, kord Reformierakond) Enamus- ja vähemusvalitsus. a) Majoritaarse valimissüsteemiga riikidele on tavaliselt omane üheparteiline enamusvalitsus, sest valimised võitnud partei saavutab parlamendis harilikult absoluutse enamuse (nt Suurbritannia). b) Proportsionaalse valimissüsteemiga riikidele on omased koalitsioonivalitsused- valitsuse moodustavad kaks või enam parteid. Kui võimuliidu moodustanud parteid omavad parlamendis mitme peale absoluutse enamuse, siis nimetatakse sellist valitsust enamusvalitsuseks
Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus) Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss väiksemad parteid – see lisab valitsusele stabiilsust, sest ühe erimeelsus või koguni lahkumine ei sea veel kogu valitsust ohtu. (1995.-1996. aasta valitsused, mida juhtis Koonderakond-Tiit Vähi, teine suurerakond oli kord Keskerakond, kord Reformierakond) Enamus- ja vähemusvalitsus. a) Majoritaarse valimissüsteemiga riikidele on tavaliselt omane üheparteiline enamusvalitsus, sest valimised võitnud partei saavutab parlamendis harilikult absoluutse enamuse (nt Suurbritannia). b) Proportsionaalse valimissüsteemiga riikidele on omased koalitsioonivalitsused- valitsuse moodustavad kaks või enam parteid. Kui võimuliidu moodustanud parteid omavad parlamendis mitme peale absoluutse enamuse, siis
Õigusriik Võimude lahusus • Charles-Louis de Montesquieu • „Seaduste vaimust” (1748) • Võimude lahusus, et vabadus ohtu ei satuks • Demokraatia nurgakivi • Üks haru kontrollib teist! SEADUSANDLIK VÕIM TÄIDESAATEV VÕIM KOHTUVÕIM Parlament Valitsus Riigipea Kohtusüsteem • Seaduste väljatöötamine ja • Seaduste elluviimine • Seadusekuulekuse vastuvõtmine • Riigi igapäevase toimimise tagamine • Kodanike huvide korraldamine ja tagamine • Järelevalve võimu üle esindamine • Sõltumatu ja aus õigusemõistmine Õigusriik • Riigivõimu piirab põhiseadus • Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtuvalt
b) kõigil olulisematel sotsiaalsetel jõududel peab olema võimalus lülituda poliitiliste otsuste tegemise protsessi. Eelnevast järeldub, et poliitiline võim vajab efektiivseks toimimiseks psühholoogilist tuge. Selleks toeks on poliitiline kultuur - s.o. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtushoiakute ja levinud käitumismallide kompleks.(vt. õpik lk.89-93) 7. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Lk.101-109 Parlamendile kuulub demokraatlikus riigis seadusandlik võim 1) Parlamentide ülesehitus P. võib olla ühekojaline (näit. Eesti) või kahekojaline. Enamus parlamente on tänapäeval kahekojalised. Reeglina on riigi tegeliku poliitika kujundajaks alamkoda, kuigi kojad on formaalselt võrdsed. Kodade komplekteerimine: - alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel - ülemkoda moodustatakse - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR)
Demokraatiaspetsialistid peavad tugeva opositsiooni olemasolu väga tähtsaks. Kui Riigikogu ei suuda kindla tähtaja jooksul sobivat peaministrikandidaati leida, peab president välja kuulutama uued Riigikogu valimised. Riigikokku pääsenud erakonnad sellest enamasti huvitatud ei ole ja kui enim kohti saanud erakonnad ei suuda omavahel kokku leppida ehk koalitsiooni moodustada, tehakse ettepanek valitsuse moodustamiseks mõnele vähem hääli saanud erakonnale. Moodustub vähemusvalitsus, see saab toimida aga ainult Riigikogu enamuse nõusolekul. Koalitsioonide stabiilsuse määravad o parlamendis esindatud parteide arv o parteidevaheline ideoloogiline distants Selle alusel on eristatavad o mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised eriarvamused pole lepitamatu iseloomuga o polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks Vabariigi Valitsuse moodustab Riigikogu. Kui Riigikogu on seadusandliku võimu esindaja,
Peab tundma valdkond. Valitakse viieks aastaks. Riigikantselei täitevvõimuorgan, mille ülesanne on tegeleda valitsuse igapäevase asjaajamisega ja anda välja Riigi Teatajat. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Hetkel ametis Heiki Loot. 21. Bürokraatia (ehk ametnike võimu) funktsioonid: Poliitika elluviimine alamastme ametnikud suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad poliitika kujundajatega. Valmistavad ministritele materjale istungiteks ette. Süsteemi stabiliseerija selge hierarhia, tööjaotus ja kirjalikud standardsed tegevusjuhised. Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, viib otsuseid ellu, aga ei kavanda. Ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevahelise
õppimist võimelisust · Laiapõhjaline ettevalmistus - mõju keskkonnale - tarbimisühiskond agraarühiskond oli kuni 19 saj. Ja nüüd on nüüdisühiskond. Siirdeühiskond Ühiskond milles üks valitsuskord asendub teisega.(üleminek diktatuurilt demokraatiale). Revolutsioon Reform Algatavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkod Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe
sõltuvus ja koostöö n Assambleevalitsus: eri rühmade kompromiss Tõhus valitsus suudab n Ühitada konfliktsed eesmärgid tervikstrateegiate raames. Järgida prioriteete vastandlike huvide korral, et huvid ei hakkaks valitsuse üle domineerima n Suunata vahendid sinna, kus nende kasutamine on kõige tulemuslikum. Uuendada seal, kus vana poliitika on ammendunud või läbi kukkunud n Tagada poliitika/otsuse tõhus elluviimine, kui see on vastu võetud. Tagada poliitilise joone stabiilsus, et valitud tegevusliin saaks teatud aeg toimida n Juhtida edukalt poliitilisi lõhesid, vältimaks sotsiaalseid plahvatusi. Arvestada ka ebaselgeid ja organiseerima-ta huve, mitte ainult pealesurutavaid kontsentreeritud. Panna võimsaid rühmi vajadusel leppima kaotusega n Tagada püsivad rahvusvahelised eesmärgid ja eelistused (välis)kaubanduses ja riigikaitses
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +
Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Edukas üleminek diktatuurilt demokraatiasse saab toimuda vaid evolutsiooniliselt kõiki eluvaldkondi hõlmavate reformide kaudu
n Teooria pluralistliku orientatsiooniga, samas kalduvus normatiivsusse Kodanikujulgus Kodanik: ® teab oma õigusi ja vabadusi, ® oskab neid kasutada, ® julgeb neid kasutada ® Inglise keeles civic courage Osalusühiskond n Osalemise soodustamisega ühiskonna avatuse suurendamine on kodanikeühiskonna lähtekohaks. Osalusühiskonna toimimise põhimõte on, et kõigil huvitatud osapooltel peab olema vaba juurdepääs, osalemaks demokraatlikus poliitikakujundamis- ja otsustusprotsessis, st võimalus oma elukeskkonda aktiivselt mõjutada. Selle eelduseks on toimivad kanalid kodanike ja rühmade osaluse tagamiseks väljaspool esindusdemokraatia tavalisi mehhanisme, nagu valimised ja rahvahääletused (otsedemokraatia) n Kodanikeühiskond peaks osalusdemokraatlikus ühiskonnas täitma erinevaid rolle tegutsema avalikku võimu tasakaalustava ja kontrolliva jõuna, oma tegevusala ja liikmete
mingites asjades kaasa. ELIITDEMOKRAATIA tegelike otsuste tegemine on läinud väikese grupi poliitikute kätte. Demokraatia ohud: Läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Võib tekkida eliidid, kes kuritarvitavad võimus. Osalusprobleem valimistel- valimistel liiga vähe inimesi. Ebaõiglane valimissüsteem Partokraatia Täidesaatev ja seadusandlik võim on nö. tagatubade niidistik Poliitbroilerid noored poliitikud, keda kasutatakse ära. Omakasupeal väljas olevad poliitikud. Demokraatia kulukus pannakse palju raha valimistele Automaatsed eelistused Riigivõim Riigi tunnused rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Uued riigid Euroopas Kosovo. Serbia ei soovi tunnustada Kosovo eraldumist usulise tausta tõttu. Miks ei soovi teised riigid uute riikide eraldumist? Suurriikide huvi on kõrgematel tasanditel. Gruusia Riikide tekkimise teooriad: 1. Lepinguteooria riigivõim ja seal elavad inimesed on sõlminud lepingu eesmärgiga
· sariaadiseadus Peamised õigusharud: · eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) · avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) o Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. (Max Weber) Võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, mõni grupp või inimene omab alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised omand, kapital; kui ka vaimsed teadmised, kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile nagu kinnisvara, maa, raha, oluline inimkapital (teadmised-oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus, koostöö). Võimu teostamise meetodid: · Autoriteet · Sund
- rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934- 1940).
- rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934-1940).
(õiguskantsler ehk ombudsman) Teostab kohtuvõimu, Institutsioon on Institutsioon on Riigikontroll ülesandeks on õiguse parlament, mille valitsus, ülesandeks kontrollib riigi mõistmine. ülesandeks on on seaduste varaga seadusi vastu võtta. elluviimine. ümberkäimist. See kontrollib kõiki teisi kolme võimu. Ülesandeks on kontrollida, et seadused oleksid
Üliõpilaskondade Liit (EÜL), 2. Civicus püüab tugevndada kodaniku tegevust ja kodanikuühiskonda üle terve maailma. Selle pärast et olles seal tagab ta ka oma heaolu. Tehas poodostja pood viib raha panka, pank annab tehasele laenu, tehas maksab laenu tagasi, VÕIM ÜHISKONNAS 1) Mis on võim? Isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine 2) Millele võim toetub? Vaimsetele kui ka ainelistele ressursidele Kapitalismieelsetel aegadel maavaldustele ja päritolule Nüüdisajal lisaks päritolule ainelisele kapitalile((maa, raha), inimkapitalile(teadmised oskused) ja sotsiaalsele kapitalile(suhted, usaldus) 3) Kirjelda võimu teostamise meetodeid? Autoriteet ja sund Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees, (trahv, ametist vallandamine, vabaduse võtmine)
Võrrelge kontseptsioone omavahel. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva toimingud. Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud. o Eristub erasektorist o Avaliku sektori koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu. Nii ametnikke kui poliitikuid o On avaliku poliitika protsessi osa o Avalike poliitikate/programmide/teenuste üle otsustamine/ reguleerimine/ elluviimine (kov ja keskvõim tasandil elluviimine) o Pärast NPM-i juurutamist ühtne definitsioon Avalik juhtimine (public management)- juhtimistegevus, -tehnikad eesmärkideks o Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks o Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioonide juhtimine o NPM- tulemuspõhine juhtimine
asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on riik, võim ja selle teostamine. Poliitiline ajalugu on ajalooteaduse haru, mis ajaloomeetodeid rakendades uurib
Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Heaoluriik riik, milles on saavutatud enamiku elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik täidab kõigele muule lisaks ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluühiskond heaoluriigi nüüdisaegne mudel, heaolu pakuvad peale riigi ka erasektor ja mittetulundussektor; ühiskonnaliikmetele on tagatud kõrge elukvaliteet. Heaoluriigi tunnused Ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänapäevalgi, kuid nende kokkutõmbamist pole kusagil toimunud. Pigem püütakse teha ümberkorraldusi ning jagada
kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele) Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Võim isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Domineerimine. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised (omand maa, kinnisvara, kapital raha) kui ka vaimsed (teadmised, kogemused; inimkapital, sotsiaalne kapital suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Riigivõimule ainuomased tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle
Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. Võitlus monopolidega ka mis tahes majandusharus. Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (näit erakonna seadus). Lobitöö kontroll. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl aus mäng). Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Demokraatia tugisambad on järgmised: rahva suveräänsus; valitsemine valitsetavate nõusolekul; enamuse võim; vähemuse õigused;
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
