.................................................. 29 Riigi kaitsevõime ...........................................................................................29 Riigikaitse demokraatlik juhtimine ........................................................... 30 Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33 Tegutsemine hädaolukordades ..................................................................34 NATO ................................................................................................................38 4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded ..................................... 43 Eesti kaitsejõud ............................................................................................. 43 Eesti kaitsevägi .............................................................................................. 43 Maavägi ......................................
17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid
Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. o Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism MITMEKESISUS, PALJUSUS, MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS. Nüüdiaegse deomkraatia oluliseks tunnuseks on poliitiliste organisatsioonide, erakondade, huvigruppide suur arv
täitmisest. (2) Tööandjal on õigus: 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ettenähtud korras; 2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. § 14. Töötaja kohustused ja õigused (1) Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid seda subjektsiust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse halduskorra (maakond, vald). Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline
Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused: - Üldine kirjaoskus.
Vähemuse õigused. Kohalik omavalitsus, tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted. Demokraatlik süsteem Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused Üldine kirjaoskus.
Vähemuse õigused. Kohalik omavalitsus, tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted. Demokraatlik süsteem Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused Üldine kirjaoskus.
saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping
nad poliitikas ei osale. 2. Poliitilise sotsialiseerumise mõjutajad Poliitiline sotsialiseerumine – protsess, mille läbi inimene omandab oma orientatsioonid nt kognitiivsed (teadmistel põhinev), afektiivsed (tunnetel põhinev) ja hinnangulised poliitilise maailma suhtes. 2.1. Perekond - Esimene ja kõige kauakestvam poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja. Nt USAs 7a laps on vanemate partei poolt, türannist isa võib last poliitikas mitte osalema julgustada jne 2.2. Kool - Riigi jaoks tähtsaim poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja. Nt: autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on riigi enda määrata 2.3. Tutvusringkond - Inimene võtab pikapeale omaks, mida teised “minusarnased” inimesed mõtlevad. Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda kes teisiti mõtleb ümber veenda 2.4. Meedia ja kultuur - Kuna poliitika on subjektiivne, on ka selle kajastamine meedias subjektiivne. (iga
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik. Ühtne e unitaarriik sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus, tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia). Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus, võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus.
kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik. Enklaav riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium (Hispaania enklaavid on Ceuta ja Melilla Marokost ümbritsetuna, Venemaa enklaav Kaliningradi oblast, Aserbaidzaani enklaav 5 Nahhitsevan). Ühtne e unitaarriik sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus, tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia). Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus, võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus.
· juriidiline ekspertiis (konstitutsioonilisus)- · transsnatsionaalne õigus kõikidele meile kohustuslik; kõik seadused peavad olema sellega kooskõlas; tekib konflikt PS-ega seoses- kumb siis on peamine; transsnatsionaalne õigus ei tohi olla vastuolus PS-ga; seega tuleb jälgida, et ei võetaks rahvusvaheliselt vastu selliseid direktiive, mis on vastuolus siseriikliku PS-ga · sotsiaalne informatsioon - seadusloomes kasutatav õiguse rakendamist mõjutav Sotsiaalse informatsiooni 2 tähendust: · seadusloomes kasutatav teave konkreetse riigi kodanike väärtusorientatsioonide, hinnangute, hoiakute, majandusliku seisundi jms kohta; · info, mis mõjutab õiguse rakendamist (aines subjektiivseteks otsusteks) 4 Miks kasutatakse sotsiaalset infot vähe
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
Munitsipaalõigus ei ole taandatav üheleainsale õigusallikale. 5.1. Euroopa Liidu õigus: Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. On jagatud EÜ seadusandluse siseriikliku õiguskorraga seotuse aspektist kolme kategooriasse: liikmesriikide õigussüsteeme 1) unifitseerivaks - (primaarõigus + peam. määrused) unifitseeriv seadusandlus asendab asjaomases küsimuses (näiteks agraar- ja konkurentsipoliitika) täielikult siseriiklikku seadusandlust; 2) harmoniseerivaks - (peam. direktiivid nt 94/80/EÜ; 96/30 EÜ) sel puhul ühtlustatakse siseriiklikud seadused EÜ seadustega selliselt, et esimest teisega ei asendata. Õigusaktina kasutatakse siin enamasti direktiivi. Eristatakse täielikku harmoniseerimist ja minimaalharmoniseerimist. Totaalharmoniseerimine seondub üldiselt siseturuvabaduste teostamiseeldustega
laiem (sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline) keskkond Näit: kuna islamiusk on naised alla surunud, siis nad poliitikas ei osale. 2. POLIITILISE SOTSIALISEERUMISE MÕJUTAJAD Poliitiline sotsialiseerumine protsess, mille läbi inimene omandab oma orientatsioonid (kognitiivsed, affektiivsed, hinnangulised) poliitilise maailma suhtes. 1. Perekond Esimene ja kõige kauakestvam pol sotsialiseerumise mõjutaja. (USAs 7a laps on vanemate partei poolt, türannist isa võib lat poliitikas mitte osalema julgustada jne) 5 6 2. Kool Riigi jaoks tähtsaim pol sotsialiseerumise mõjutaja. Näit: autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on riigi enda määrata 3. Tutvusringkond Inimene võtab pikapeale omaks, mida teised "minusarnased" inimesed mõtlevad. Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda kes teisiti mõtleb ümber veenda 4. Meedia ja kultuur
Enamik intervjuudest toimus intervjueeritava töökohas ning kestis 1–1,5 tundi. Intervjuud transkribeeriti. Fookusgrupid Viidi läbi 2 fookusgrupi intervjuud KOVide ja maavalitsuste lastekaitsetöötajatega, üks intervjuu toimus Tartus ja teine Tallinnas. Kokku osales fookusgrupi intervjuudes üheksa lastekaitsetöötajat: kuus KOV ja kolm maavalitsuse lastekaitsetöötajat. Osalejate valimisel kutsuti esimeses järjekorras osalema need lastekaitsetöötajad, kes olid I etapis (Delfi meetod) ekspertidena osalenud, sest LKS eelnõu oli neile juba tuttav. Kuna kõik varasemalt osalenud eksperdid ei saanud erinevatel põhjustel fookusgrupi intervjuudes osaleda, valiti nende asemel teised, kasutades nii projektimeeskonna varasemaid teadmisi erinevate piirkondade parimast kogemusest kui ka lumepalli meetodit – osalema nõustunud lastekaitsetöötajad soovitasid sama või teise piirkonna lastekaitsetöötajaid
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaeg
vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse viia ka 1995.a. augustini toimunud muudatusi. Õpikus on peetud oluliseks käsitleda kehtivat haldusõigust läbi Euroopa õigusruumis aktsepteeritud üldpõhimõtete, arusaamade ja seisukohtade prisma. Raamat koosneb kahest osast. Neist esimese on kirjutanud K. Merusk, teise I. Koolmeister. Esimeses osas on vaatluse all haldusõiguse mõisted, printsiibid ja üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele.
vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse viia ka 1995.a. augustini toimunud muudatusi. Õpikus on peetud oluliseks käsitleda kehtivat haldusõigust läbi Euroopa õigusruumis aktsepteeritud üldpõhimõtete, arusaamade ja seisukohtade prisma. Raamat koosneb kahest osast. Neist esimese on kirjutanud K. Merusk, teise I. Koolmeister. Esimeses osas on vaatluse all haldusõiguse mõisted, printsiibid ja üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele.
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Teooria põhineb arusaamal, et kuna käitumise juhtimise protsessid toimuvad ajus, siis käitumise iseärasused peaksid peegelduma aju iseärasustes ning see peaks kuidagi puht väliselt olema ajus kajastatud. Arvati, et kui aju on erinev, siis mõjutab ta kuidagi teda ümbritsevat pealuud. Hakati otsima seoseid inimese kolba kuju ja tema käitumise vahel. 9 Frenoloogia töötas välja terve seisukohtade kompleksi, kus erinevatele koljupiirkondadele anti erinevaid kuriteoliike mõjutav tähendus. Ühte sellist frenoloogia õppevahendit võib näha ka TÜ Ajaloomuuseumis, kus on see kolp olemas koos pealkirjadega, mis piirkond missugust hälvet võiks tähendada. Aja jooksul on selgunud, et need seosed on ilmselt siiski märksa keerukamad. Praegugi nõustume seisukohaga, et meie käitumist reguleerib oluliselt peaaju, aga seda, mis seal
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
Sellele vastanduvaks näiteks on aga parlamentaarne süsteem, kus täidesaatev võim sõltub seadusandja usaldusest ning kus sama isik võib olla nii parlamendi kui ka valitsuse liige. (Lijphart, 2009, lk. 122-123). Ameeriklaste silmis on president juhtimise unikaalsust sümboliseeriv isik. Ameerika Ühendriikide president on riigipea ning tal on hulganisti rolle, mida tal täita tuleb. Olles riigipea, peab ta võtma vastu nii tähtsaid ameeriklasi kui väliskülalisi, osalema paraadidel, edastama avalikke teadaandeid ning täitma tseremoniaalseid kohustusi. (Gitelson, Dudley, Dubnick, 1996, lk. 236). Põhiseaduse alusel kuulub presidendiletäidesaatev võim. Kuigi tundub, et valitsusjuhina on president kõikvõimas, sest ta ei jaga oma volitusi ühegi teise ametiisikuga, pole ta sellegipoolest tegelikult võimeline üksinda juhtima kolmest miljonist töötajast koosnevaid täidesaatva võimu organeid. Olgugi et
kuhugi II saj. e. Kr. Teadus, sh õigusteadus on internatsionaalne nähtus, sest selle uurimisese on universaalne. Samas võib uurimisese – õigus aeg-ruumis oluliselt erineda, mistõttu tunnetamise konkreetne ese ja ka viisid sõltuvad ajast ja kohast. Hoolimata niisugusest erinevusest võib eelneva pinnalt sõnastada õigusteaduse ülesande, milleks on õiguse kui tegelikkuses esineva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade põhjendamise abil. Õigusteaduse õppimisel võib eristada kahte sorti aineid – positiivõiguslikke e dogmaatilisi ja alusaineid. Esimeste raames käsitletakse õiguse üldobjekti teatud osa – distsipliini (lepinguõigust, haldusõigust vms), teiste raames õpitakse aga tundma mingit kindlat lähenemisviisi õigusele (õigusdogmaatika, õiguse sotsioloogia jne). Õigusteadus on kompleksne fenomen ja koondab endasse terve perekonna “õigusteadusi”. Kokkuvõte artiklist: Narits. R
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
Militaarne sport on sôdurite ettevalmistamisel abistav vahend muutudes seega poliitiliseks vahendiks. Institutsionaalne sport omab jaatavat effekti kodanlike väärtushinnangute ja normide propageerimisel. Sport on eksisteerivate poliitiliste ja majanduslike tingimuste väljendus mis annab ülevaate spordi sotsiaalsesse iseloomu ning avalikustab tema sotsiaalpoliitilise ideoloogia. Nende seisukohtade taustal nôuavad selle seisukoha pooldajad alternatiivseid spordi variante, mida ei iseloomusta tulemuslikkusele suunatus, vôistlus ja agressiivsus. Môlemad vaated baseeruvad mitmetel argumentidel ning väga raske on üksüheselt kindlaks määrata kellel on ôigus. Samuti ei saa esitatud kriitika alusel spordile omistada üldist positiivset sotsialiseerumise funktsiooni (kompenseeriv funktsioon). Siiski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
