Avalik arvamus (0)

Avalik arvamus
Ühiskondlik arvamus on täiskasvanud isikute suhtumine või hoiak ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, leivitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb ühiskondlik arvamus peamiselt meedia abil.
Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel viisil: seadusandlusena ja avaliku arvamusena.
Avalik arvamus mõjutab seadusandlust ja seaduste puudumine või olemasolu.
Seadusandlus on mõjutatud ühiskondlikust arvamusest ning seaduste olemasolu või puudumine mõjutab omakorda ühiskondliku arvamust. Seadusandlus mõjutab üksikisiku võimaliku karistuse abil, ühiskondlik arvamus aga üksikisiku heakskiidu või hukkamõistu abil.
Seadusandlus kehtestatakse, ühiskondlikku arvamust ei saa kehtestada. Ühiskondlik arvamus on mõjutav ühikonna poolt aktsepteeritud arvamusliidrite seisukohtade , ühiskonnas levitatav reklaami ja propaganda poolt. Tänapäeval on ühiskondliku arvamuse üheks suuremaks mõjutamise kanaliks ajakirjandus .
ARTIKKEL:
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis märtsis 2012 Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1200 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat .
Käesolevas uuringus kaardistati Eesti riigiga seotud hoiakuid mitmel viisil. Ilmneb, et Eesti kodanikest 70% on kodanikuks olemise üle uhked . Euroopa Liitu kuulumise üle on kunagi uhkust tundnud 67% ja NATO liikmelisuse üle 60% elanikest. Pidevalt või sageli tunneb sel viisil EL-iga seoses 20% ja NATO-ga seoses 24%. Eestikeelsed vastajad on mitte-eestlastest tunduvalt positiivsemalt meelestatud nii Eesti kodanikuks olemise kui NATO-sse kuulumise suhtes.
Uuritud kümne institutsiooni seast usaldatakse kõige enam Päästeteenistust (Eesti 15-74-aastasest elanikkonnast usaldab 93%). Päästeteenistusele järgnevad institutsioonide usaldamise pingereas Kaitsevägi (79%), politsei (77%), Kaitseliit (69%), president (62%) ja NATO (61%). Enamikke institutsioone (v.a Euroopa Liit) usaldab eestikeelne elanikkond rohkem kui mitte-eestlased. Võrreldes eelmise uuringulainega hakkab silma siseriiklike poliitiliste institutsioonide (eriti peaministri ja valitsuse) usaldusväärsuse langus.
Eesti elanikud on ajateenistuse suhtes jätkuvalt väga soosivalt meelestatud. 92% elanikkonnast peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 61% kindlasti vajalikuks. 3/4 elanikest peab vajalikuks, et usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keeldunud noormeestel oleks õigus minna asendusteenistusse (nt töötades hoolekandeasutustes, erivajadustega laste koolides vms).
Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (64% nimetab seda ühena kolmest olulisemast tegurist; eestikeelseist 78%, muukeelseist 33%). Olulisuselt teisele kohale on käesoleva uuringu põhjal tõusnud Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (41%). Sellele järgnevad koostöö ja head suhted Venemaaga (33%; muukeelseist 53%, eestikeelseist 24%) ning Euroopa Liitu kuulumine (28%).
Võõrriigi rünnaku korral peab relvastatud vastupanu osutamist kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 78%, ise oleks aga valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema 57% elanikest. Muukeelsete elanike valmisolek kaitsetegevuses osaleda on jätkuvalt märksa madalam kui eestlastel (39% vs 66%).
Ligikaudu 4/5 Eesti elanikest eelistab praeguse kaitsekontseptsiooni säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 17% elanikkonnast (sh 11% eesti- ja 31% muukeelsetest inimestest).
Rohkem kui pool elanikkonnast (57%) leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlased pooldavad rahvusvahelistes operatsioonides osalemist märksa rohkem kui muukeelne elanikkond (63% vs 43%). Sarnaselt varasemale peetakse rahvusvahelistel operatsioonidel osalemist vajalikuks ennekõike kahel põhjusel: osalemine tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi ja annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse.
Afganistani missiooni kuvand on elanike silmis väga mitmetahuline. Inimestel on selgelt positiivne hoiak Eesti kaitseväelaste professionaalsuse suhtes, aga samas tuntakse varasemast isegi suuremat muret meie kaitseväelaste ohutuse pärast ning ei olda eriti kindlad Afganistani missiooni vajalikkuses ja tulemuslikkuses.
Keith Štšeglov 11.C