Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved harmooniapillidena kasutusel. Vaskpillirühma hakkas julgelt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Berliin. Mannheimi kõrval oli 18. saj. keskel ka teine tähtis muusikakeskus Preisi kuninga Friedrich Suure õukond Berliinis. Valgustatud monarhina (valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust) oli ta kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest, milles osalesid Euroopa parimad muusikud ja ka kuningas ise oli virtuoosne flöödimängija. Õukonnas tegutses Johann Joachim Quantz (1697 1773). Ta kirjutas kuningale (ja ainult temale, sest trükis ei tohtinud neid noote avaldada) 300 flöödikontserti ja 200 sonaati. Ajalukku on ta pigem läinud oma flöödiõpikuga.
Kui loogiline on, et mingid kindlad inimesed kontrollivad infot, mis meieni jõuab? Olgem ausad, ühiskonna informatiivne autoriteet on kahtlemata meedia. Me ei planeeri reisi ilma, et vaataksime ilmajaama ennustusi, me ei lähe õue, kui me loeme ajalehest, et lähenemas on kümne aasta suurim torm ja me ei ületa kiirust, kui me kuuleme raadiost, et viie kilomeetri kaugusel seisab patrull. Kahjuks on sellel kõigel ka negatiivne tagajärg. ,,Pime usk autoriteetidesse on tõe suurim vaenlane" Albert Einstein. Kui tavaline inimene ütleb kümneminutilise vestluse jooksul keskmiselt kolm vale, siis miks peaksime arvama, et see, mis me kuuleme/näeme n.ö. usaldusväärsetest allikatest, vastab alati tõele. Vastus: ei peagi! Aga miks me seda teeme? Sest üha vähem kasutavad inimesed oma analüüsivõimet ja üha rohkem kõrvutavad nad saadud informatsiooni omaenese väärtushinnangutega. Samas,
" tegutsema, hukkub kõik." Ideaalne riigikord Parlamentaarne Valgustatud Rahvavõim monarhia absolutism Valgustatud absolutism Valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh valgustusfilosoofia põhimõtetel. Valgustuse tulemus: Ratsionaalne mõtlemine Vähenes usk kirikusse, seisuslikesse autoriteetidesse Haridus levis Sallivus suurenes Hakati parandama talurahva olukorda Väärtustati demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Click Clickicon icontotoadd addpicture picture Valgustusaja inimtüüp MEIE AJALE LÄHEDASE ! ELUTUNNETUSEGA
-18. sajandini. Mõningal määral olid ühiskonnas säilinud veel keskaegsed struktuurid, kuid toimusid ka väga suured muutused, mis muutsid inimeste ellusuhtumist ja ühiskonda. Juba 14. sajandil hakkas Itaalias kujunema uus maailmavaade. Religiooni asemele tõusis inimene, kes oli kui looduse osa ja Jumala loomingu tippsaavutus. Sellist ellusuhtumist nimetati humanismiks. Taasavastati ja tõsteti ausse antiikkultuuriga seonduv. Inimesed suhtusid kriitiliselt endistesse autoriteetidesse, näiteks kirikutesse ja hakkasid tegelema loodusteadustega. Inimeste maailmapilti avardasid suured maadeavastused. Kui ennem arvasid inimesed, et maakera on lapik, siis nüüd saadi kinnitust, et tegelikult on see kera kujuline. Algselt ei olnud inimeste eesmärk mitte avastada maid, vaid leida lihtsam ja odavam ligipääs Aasiasse. Meresõitjad oma rännakutega avastasid juhuslikult palju uusi maid, näiteks ka Ameerika ning õppisid seega maakera geograafiliselt paremini
Siècle des lumières (prantsuse keeles "valgustamise aeg") Ajajärk Euroopa ajaloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Ajaline piirang: u 1680.aastad kuni 1780. aastad. Nimi pärineb saksa filosoof Immanuel Kantilt (kasutab seda ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis). vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse põhimõtetesse, vähenes usk kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid (tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks peab Hobbes absoluutset monarhiat.
Vinci (1452-1519) keha täisliku kujutamisel laipu. XVI sajandil sai Itaaliast alguse uue maailmavaate kujunemine. Üha enam eemalduti religioossetest väärtustest , hindama hakati inimkesksemat maailma (humanism). Taasavastati ja ausse tõsteti antiikkultuuriga seonduv (renessanss). Jõukast ja kultuurilembesest Põhja-Itaaliast levis renessansskultuur mujalgi Euroopas. Uus maailmavaade pani ka kriitiliselt suhtuma teaduslikesse, ühiskondlikesse ja kiriklikesse autoriteetidesse. Senisest enam asuti tegelama loodusteadusega . Varauusajal avardus tänu suurtele maadeavastustele oluliselt eurooplaste ettekujutus maailmast. Varauusaja alguseks oli eurooplastele tuntud umbes 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks juba neli viiendikku. Avastusretkede esirinnas olid Hispaania ja Portugal, neid motiveeris soov leida senisest lihtsam ja odavam ligipääs Aasia (India) rikkustele. Kulla ja vürtside jahil
puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi · Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi · Lahutas vastandid Moliere prantsue näitekirjanik Pedro Calderon Hispaania kirjanik, tuntud näidendite poolest Valgustus ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. · pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse · ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus · inimmõistuse kõikvõimsus · looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. · humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire prantsuse filosoof,kirjanik Daniel Defoe inglise kirjanik
· Katoliku kiriku otsene vastutegevus · Taastada vana kord · Paavst Gregorius XIII teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas tänapäevani kehtivale kalendrile. · Hispaania oli reformatsiooni vastu, seal korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise, kus korraga võidi tuleriidale heita 80-90 inimest. F. Petrarca pärast antiikaega esimene poeet. ''Africa'' G. Boccaccio ''Decameron'' L. Valla kriitiline suhtumine muistsetesse autoriteetidesse ''Constantinuse kinkeürik'' N. Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. ''Valitseja'' Toskaana murdest kujunes Itaalia keel. E. Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. ''Nurruse kiituis'' Thomas More Inglise humanist, hariduselt jurist, peaminister. ''Utoopia'' W. Shakespeare renessansskirjanduse suurkuju
Religioossus oli pigem seotud inimese isiklike usuliste veendumistega, mitte kirikuga. Õukond ja kirik polnud vaimukultuuris enam määraval kohal. Seisti hariduse ja loodusteaduste arengu eest. Räägiti inimese loomupärastest õigustest. Inimene on olemuselt arukas ja hea. Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi. Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse. Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse. 4. Nimeta mõni poliitiline suursündmus, mis leidis aset klassitsismiajastul. Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Napoleoni sõjad (1799-1814) 5. Milline on klassitsistlik muusika võrreldes barokiajastu muusikaga? Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli septakord, mis nõudis alati lahendust. Meloodia tugines kolmkõladel. Kirikulaadide asemel olid duur ja moll. 6
on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 39. Kategooriline imperatiiv määratleb tahet absoluutselt. 40. Valgustus Inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia Inimene on olemuselt arukas ja hea. Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi. Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse. Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse 41. Renessanss oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos.
Ta oli esimene poeet, peale antiikaega, keda loomingu eest avalikult pärjati. Tuntuks sai ta tänu luule sonetid ja eepiline poeem. · Goovanni Boccaccio (1313-1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub inimliku elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. · Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat kriitilist suhtmuist muistsetesse autoriteetidesse. · Niccolo Machiavelli (1469-1527) Oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. · Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane. Ta avaldas koos komentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis ka selle ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata autoriteedi. · Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, kes oli hariduselt jurist. Tundis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu
Singspiel-laulumäng,rahvalik meelelahutus (Hiller,Mozart ,,Võluflööt") Keelpillikvartett-instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillis-viiul,vioola,tsello,kontrabass Vaimsed väärtused-kõik mis seotud ajuga(andekus) Homofoonia-mitmehäälne muusikateos,kus üks häältest on domineeriv,teised hääled moodustavad selle saate Valgustusajastu-oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kammersonaat- (3osaline ALA) Klassikaline orkester-keelpillid, puu-,vaskpuhkpillid Opera buffa-koomiline ooper,tegelased madalast seisusest,kasutati ka intermeediumi (Pergoles ,,Teenija käskijanna", Rousseau ,,Külaennustaja") Ooperi reform-ooperi lihtsustamine(numbriooper) Vokaalmuusika-laulmiseks loodud muusika Kammermuusika-klaveriduo mõne meloodiapilliga
See tähendanuks, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Lootes sellistele ümberkorraldustele, korraldas Voltaire kirjavahetust isegi Vene keisrinna Katariina II-ga ja Preisi kuninga Friedrich II-ga. Voltaire oli Prantsusmaal üks tuntuim valgustusideoloogia levitajatest. Kokkuvõte Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. 18. sajandil mõjutas see liikumine viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Ka tänapäeva ühiskonnaski tuleb ette palju küsimusi seoses teaduse, universumi, usu ning riigi valitsemise kohta millele siiani pole ühtseid vastuseid leitud. Valgustusajal
18 saj. Alguses juhtus olukordi, kus jahikoer maksis 10-20 talupoega. Positiivseteks külgedeks olid kõrged teravilja hinnad, rahvaarv suurenes, viinaäri läks hästi. 10. Rosen´i deklaratsioon - Talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Tõdeti et talupojad kuuluvad mõisnikele. Valgustusajastu – Ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Pietism – Saksa protestantismi vabadusliikumine 17.-19. sajandil Tallina Paap – 11. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.?(too näiteid) Kunstis valitses 18.sajandi alguses veel Barokk ja saj. Keskel Klassitsism (Tartu vanalinn, Toompea loss.) 12. Katariina II – Tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos (Valgustatud Monarh) Katariina II reformid:
Uued ideed toodi sisse Prantsusmaale Voltaire`i ja entsüklopedistide poolt, kus need arenesid ning süvenesid ja levisid laiemais rahvakihtides, mida omalt poolt soodusta ka prantsuse kirjandus oma klassikalise selguse ja veetleva vaimukusega. Prantsusmaalt levis valgustusfilosoofia teistesse Euroopa maadesse. Valgustusajastu vaimsus Inimese mõistus oli saanud teadlikuks oma võimeist, mille alusel oli tekkinud suur usaldus mõistuse vastu. Kõigisse autoriteetidesse ja traditioonidesse suhtuti eitavalt. Nende asemele astus mõistuse autoriteet. Mõistus nõudis õigust kaasa rääkida kõigi mõtte- ja eluküsimuste lahendamisel vabalt ja otsustavalt. Ajalooliselt kujunenud vaateid ja eluvorme hinnati eksimatuks peetava mõistuse seisukohalt. Tekkis terav opositsioon ancien régime- vana korra vastu, mis baseerus individuaalse vabaduse ja sotsiaalse võrdsuse eitamisel. Uskudes looduse
Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks. Hakkas vähenema usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?" Kokkuvõte Paljud valgustuse aja kirjanikud ja filosooofid esitasid nende arust ideaalse riigi valitsemise teooriad (mis oli enamasti absolutism). Võiks öelda, et nad isegi unistasid täiuslikust riigist,
Fernando II Katoliiklane Gustav I Vasa Renessanss ja humanism Varauusaja algul, XVI saj, levisid renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze Francesco Petrarca (1304-1374) oli pärast antiikaega esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati Lorenzo Valla (1407-1457) oli üks neid Itaalia humanistlikke õpetlasi, kes ilmutas järjekindlat kriitilist suhtumist muistsetesse autoriteetidesse Niccolo Marchiavelli (1469-1527) on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma ajastu silmapaistvam mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, hariduselt jurist, sai parlamendi liikmeks keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline Mikolaj Kopernik (1473-1543) jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber
docstxt/.txt
teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. · Valgustuslik Timo- suhtub talupoegadega võrdväärsega, võitleb nende õiguste eest. Heitis keisrile ette, et ta ei ole valgustatud valitseja, sest keiser oli kinni vanades tavades talupojad ei ole keisriga võrdsed. Valgustus- oli ajajärk 18.sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonidesse, religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratisonaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. · Romantiline Timo- rüttellikkus. Romantism- iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrandumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustikud. Romantikud tunnevad huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu. Romantiline koolkond astus välja valgustusaja ratsionalismi vastu,
ühiskondlike pahede suhtes Huvi antiikautorite vastu ja vaba ning kriitiline mõte Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. Tõlkis Uue Testamendi ladina keelde. Kõige mõjukam töö "Narruse kiitus" William Shakespeare (1564- 1616) näidendite aines antiikajaloost ja mütoloogiast ("Suveöö unenägu"), renessansi aegsest Itaaliast ("Romeo ja Julia") ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost ("Hamlet") Uus maailmapilt Kriitilinesuhtumine autoriteetidesse Suur osa haritlasi uskus, et Maa on kerakujuline Maakera on maailmakeskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad: Päike, Kuu, viis planeeti ning tähtede sfäär Giordano Bruno - uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmapiltidest. Jumal ei asu loodusest väljaspool Galileo Galilei Maa pöörleb ümber oma telje ning tiirleb ümber päikese Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused Leidaalternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse
pahesid.Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Tuntuimad valmimeistrid Aisopos, Jean de La Fontaine, Ivan Krõlov Valgustuse üldiseloomustus - Valgustus on vaimne liikumine, mis tähistas Lääne-Euroopas 18. sajandil kodanluse tormilist vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele, eelkõige absolutismile. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kulminatsiooniks oli valgustusideede mõjul toimunud Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1894) Tähtsamad esindajad kirjanduses - Voltaire (1694-1778), Jean-Jacques Rousseau (17121778), Charles de Montesquieu (1689 1755) Romantismi üldiseloomustus - 18. sajandi lõpp ja 19. Sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi - valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg
Eksisteerib ju siiani aafrika suguharusid, kelle menüüsse võib vabalt kuuluda ka inimliha, mis sest, et ülejäänud maailm seda absoluutseks tabuks ja kuriteoks peab. Samuti tuleb araabia naistel vastuvaidlematult kannatada traditsioonidest tulenevaid käitumispiiranguid, mis meie mõistes tunduvad brutaalsed ja inimõiguse piire ületavad. Valgustusajastul 18.saj. Euroopas vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse. Hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Heideti kõrvale inimese teoloogiline mudel ent püsima jäid kehtinud paradigmad ( Raska 2002) Ajastu suur mõtleja Charles de Montesquieu (1685- 1755) leidis, et inimese allumatuse põhjused peituvad inimliku olemise piiratuses ja egoismis, mis tõukavad teda iseenese loomu vastastele tegudele. Cesare Beccaria (1738-1794) seletas inimese kriminaalset aktiivsust sisemiste
Suure revolutsiooni põhjusteks on aga paljud erinevad punktid, esiteks kindlasti tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XVI, kes ei pööranud riigi juhtimisele piisavalt tähelepanu ja seetõttu kasvas riigivõlg, majanduslik olukord ja elatustase langes ja tekkis ikaldus (viljasaagi hävimine). Oma mõju andis kindlasti ka valgustusajastum, mis oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastust levis ka despootia ehk valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet omab riigis absoluutset poliitilist võimu, kuigi tegelikult oli klassikaliselt dispootia kasutusel juba vaaraodega Egiptuses, kus üks mees käsutab ja kasutab kõike ja kõiki ning ülejäänud inimesed on tema orjad. Prantsusmaal oli despootial siiski veidi
oli kõik eba- ja üleloomulik. (Pierre Corneille ; Jean Racine) Klassitsistlik komöödia Komöödia pidi olema 5-vaatuseline ja värsivormis; meelelahutuslik ja pidi olema seotud õpetlikkusega, suur osa oli moraalitaotlusel; pidi aitama kaasa ühiskonna kommete paranemisele. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Tähtis oli isemõtlemine ning mõttevabadus ja fakt, et kõik inimesed on võrdsed. Filosoofid: Swift, Montensquieu, Voltaire Satiiriline proosa- 18.saj põhiliselr inglismaal valitsenud kirjandusvool, kus kritiseeriti ühiskonna pahesid. Culliveri reisid-Swift.
poeetide ja kunstnike vastu. Eeskuju võeti antiikkultuurist. Kunstnikud matkisid kreeka ja Rooma kunsti ning kujutasid ka alasti inimkeha, see viis anatoomia tundmaõppimisele. Nt lahkas renssansikunstnik Leonardo da Vinci laipu, et inimkeha täiuslikult kujutada. Kirjandusest oli hea kirjutaja Giovanni Boccaccio, kelle tuntuim teos oli Decameron, mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Lorenzo Valla oli humanistlik õpetlane, kes suhtus kriitiliselt muistsetesse autoriteetidesse. Kõige rohkem kuulsust tõi talle Contantiniuse kinkeüriku võltsimise paljastamine, tegelikult oli see Pippin Lühikese ajal. Niccolo macchiavelli oli poliitfilsoofiale alusepanija, tema arvates oli Itaalia ideaalriik, kus sai olla vaid piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja. Uute ideede levikule aitas kaasa ka trükikunst. Johanna Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Need trükiraamatud olid odavad ja seega sai neid
võim Parlamentaarne monarhia- parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Jakobiinid- radikaalse suuna esindajad, kes pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslikkust. Võimule saades tõid kaasa terrori ning tapsid giljotiiniga massiliselt oma vaenlasi Valgustus- ajajärk 18. saj Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi, teadust, inimese harimist Merkantilism- suund- ,,riigi rikkamaks muutmiseks tuleb importi piirata ja eksporti ergutada" Revolutsioon- kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Reform- ühiskonnaelu valdkonnas riigivõimu poolt tehtud muudatus Kapitalism- maailmamajandus, mida iseloomustab kogu maailma ulatuses toimuv
Margareta matustel minestas. f) Soov õnnele - kuidas Faust oli nõus kõike tegema, et tunda ennast õnnelikuna. g) Elu ja surm - kas elada edasi õnnetuna või surra. 3. Mille poolest on „Faust“ valgustusajastu teos? Valgustusajastul vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Teoses on ka näha kuidas autor rõhub sellele kui oluline on oma peaga mõelda ja ise otsuseid teha. 4. Millised on Fausti erinevad rollid? Selgita. (Vähemalt 7) a) Faust kui mässaja – valmis astuma liitu saatanaga. b) Faust kui armastaja – armastas Margaritat väga.
Sisevõitluse tagajärjel mood suuremad riigid. Itaalias sai alguse renessansskultuur. Renessanss oli eelkõige alguse saanud metseenide kunstisponsorlusest. Metseenlusega kaasnes humanistlik maailmavaade. Hakati väärtustama inimest kui indiviidi ning ka loodust. Epohhi eeskuju leiti antiikajast. Antiikaja autoriteete kasut humanistliku vaatekoha kinnitamiseks. Kunstis prooviti kujutada tõetruult. Tekkis kriitilisem suhtumine autoriteetidesse. Samuti kriitilisem suhtumine antiikaja teadusse. Lorenzo Valla paljastas Constantinuse kinkeüriku kui võltsingu ning kritiseeris Aristotelest. Niccolo Macchiavelli tähtsaim teos “Vürst” oli pessimistlik inimloomuse suhtes. Macchiavelli leidis et poliitikas pühitseb eesmärk abinõu. Õitses renessansskunst, tuntumad kunstnikud olid Raffael, Leonardo da Vinci, Michelangelo Buonarroti. Trükikunsti Euroopas leiutas Gutenberg, tõlkides piibli saksa keelde 1456.
· Kohustussidemed: Mida suuremad on inimese võimalused legitiimsel viisil hakkama saada, seda suurem on konformse käitumise tõenäosus. · Ajalised sidemed: Osalemine legitiimsetes tegevustes nagu tööl või koolis käimine, hobidega tegelemine vähendab võimalusi hälbivaks käitumiseks. · Seotus ühiskonnaga veendumuste abil: Tugevad uskumused konventsionaalsesse moraali ja aktsepteeritud autoriteetidesse vähendavad hälbivust. Argieluteooria: Lawrence Cohen ja Marcus Felson (1978) - Suur osa kuritegusid kasvab välja argielu sündmustest. - Ei lähtu kurjategija isikuomadustest, vaid kuriteosündmuste asjaoludest. - Kuritegu eeldab kolme eeltingimust: 1. Motiveeritud seaduserikkuja; 2. Sobiv sihtmärk; 3. Valvuri puudumine. Ratsionaalse valiku teooria: Derek Cornish ja Ronald Clarke 1980ndad
See aga ei vasta tõele, näiteks paljudel inimestel pole aimugi meie jumalast. Samuti saab laps enne aru, mis on kibe ja mis on magus, kui loogika tõde ,,miski ei saa olla ja mitte olla". Järelikult on vaid kaks võimalust, kas kõik teadmised on sünnipärased või ei ole neis seda ükski. Meie esimesed teadmised ei ole üldreeglid ega mõisted, vaid tajud, mida annab meile kogemus. 2. Teadmiste eetika Õpetus kaasasündinud ideedest ei ole ekslik, vaid ka ohtlik, sest paneb meid uskuma autoriteetidesse ja dogmadesse (õpetuslause, mis ei vaja tõestamist). Lähtekohaks peaks tänapäeval olema leida tõde ja seda teed mööda peab igaüks ise käima, ükskõik kuhu see meid ka ei viiks tähtsustab isiklikku mõtlemist. Ainult nii palju on meil tõelisi teadmisi, kui palju me neid leiame iseseisvalt, mõeldes ja juureldes. Teiste teadmisi uurimata omaks võttes targaks ei saa. Pealegi surutakse neid meie mällu meilt luba küsimata. See probleem on
baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Näited Eestist: Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. Valgustusaeg ·Valgustus- oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad)
Põgeneda on fs-i jaoks liiga lihtne. fs-i luules asenduvad ametliku poliitika kategoorilised definitsioonid etnilisuse, identiteedi ja rahvusliku kuuluvuse kohta aistingute ja individuaalse enesemääratlusega. Vastandused: aktiivsus passiivsus, öö ja päev jne. fs-i luuletuste tegelased ei ole üliinimesed ega geeniused, vaid need, kes on siinsamas kõrval: abikaasa, tütar, naaber, koristaja, hambaarst. Iidolitesse ja autoriteetidesse suhtub ta irooniliselt. Jürgen Rooste rõhutab spontaansust ja improvisatsioonilisust (nagu Ameerika kirjanduses 40-50ndatel). Kõik pole ainult sotsiaalse vaatenurgaga, kuigi see on väga tähtis ja eriliselt rõhutatud. Teine külg on armastusluule, mida on üsna palju ,,21. sajandi armastusluule" (2008) ,,Onerva ja Leino" (2017) igavene armastus läbi seinasisaliku läbi poolkodutu kassi silma Onerva ja Leino on soome luuletajad. Puudutab ka nende armastusluulet isiklikkuse kaudu.
Maailmapildi aluseks on indiviidi usk sellesse, et tema poolt maailma tunnetamisel kasutatav meetod annab adekvaatseid tulemusi. Usk on "...kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus selles, mida ei nähta" (Heebrealastele 11.1). Füüsikalise (või loodusteadusliku) maailmapildi aluseks on usk (loodus-) teaduse meetodisse. Reeglina on see eksperimentaalselt põhjendatud usk. Mütoloogilise maailmapildi aluseks on usk autoriteetidesse. Maailmapildi konstrueerimisel loetakse tõsikindlaks infoks mõnede (antud valdkonnas kõigutamatult autoriteetsete) indiviidide väited, neid eksperimentaalselt või vaatluslikult kontrollimata. Selliste väidete (vähemasti osaliselt) kooskõlaline süsteem moodustabki müüdi. Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini-
Maailmapildi aluseks on indiviidi usk sellesse, et tema poolt maailma tunnetamisel kasutatav meetod annab adekvaatseid tulemusi. Usk on "...kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus selles, mida ei nähta" (Heebrealastele 11.1). Füüsikalise (või loodusteadusliku) maailmapildi aluseks on usk (loodus-) teaduse meetodisse. Reeglina on see eksperimentaalselt põhjendatud usk. Mütoloogilise maailmapildi aluseks on usk autoriteetidesse. Maailmapildi konstrueerimisel loetakse tõsikindlaks infoks mõnede (antud valdkonnas kõigutamatult autoriteetsete) indiviidide väited, neid eksperimentaalselt või vaatluslikult kontrollimata. Selliste väidete (vähemasti osaliselt) kooskõlaline süsteem moodustabki müüdi. Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini-
olema, see fakt sobib täpselt minu varasemate teadmistega looduse kohta). Maailmapildi aluseks on indiviidi usk sellesse, et tema poolt maailma tunnetamisel kasutatav meetod annab adekvaatseid tulemusi. Füüsikalise (või loodusteadusliku) maailmapildi aluseks on usk (loodus-) teaduse meetodisse. See usk lähtub võimalusest eksperimentaalselt või vaatluslikult kontrollida maailmapildi koosseisu kuuluvaid väiteid. Mütoloogilise maailmapildi aluseks on usk autoriteetidesse. Maailmapildi konstrueerimisel loetakse tõsikindlaks infoks mõnede (antud valdkonnas kõigutamatult autoriteetsete) indiviidide väited, neid eksperimentaalselt või vaatluslikult kontrollimata. Selliste väidete (vähemasti osaliselt) kooskõlaline süsteem moodustabki müüdi. Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. 2
oratoorimi(,,messias"), 18 concerto grossot Arcangelo Corelli- kirjutas kammersonaate ning instrumentaalset kammermuusikat, 12 concerto grossot Antonio Vivaldi- väljapaistev orkestrimuusika looja, kirjutas üle 450 soolokontserdi(enamus viiulile ,,Aastaajad"), kirjutas kantaate , oratooriume. Pilet nr. 23- Valgustus ja klassitsism Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust ja loodust. Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ning taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene
Jagab 4 rühma: 1)idola specus (koopa-) - kasutab Platoni koopamüüti. Vaatame koopasuu poole, maailm paistab ahta ja kaugena. Mitmed eelarvamused (harjumused, kasvatus, lektüür). Nähtamatu takistus tema ümber. Vabanemiseks tuleb võrrelda oma kogemusi teiste omadega (üldkehtiv kogemus, adekvaatne tõelisus). Röövloomadki näevad liikuvaid objekte. Meil on silmakoopad; aknast välja vaatamine; oma positsioonilt vaatamine. 2)idola theatri - pettekujutlused, mis lähtuvad usust autoriteetidesse, nende vead mitmekordistuvad kummardajate juures. Kõik mineviku filosoofilised õpetused, mis kriitikata vastu võetakse (N: Aristoteles, Galilei j.n.e.). Vaja enam iseseisvust, tuginemisjulgust oma otsustele. 3)idola fori - pettekujutlused, mis avalduvad mitmesugustes inimestele omaseks saanud mõistetes. Hakkavad külge keele kaudu. Mõisted, mis ei vasta täpselt millelegi, loovad segadust. Raamatud loovad abstraktset pettemaailma. N: hing, maailm, Jumal. 4)idola tribus - tervele
Nii avanevad viimaks Orgoni silmad. Riigivõimu abil saab ta tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. 17) Valgustuse üldiseloomustus. Tähtsamad esindajad kirjanduses. Valgustus on vaimne liikumine, mis tähistas Lääne-Euroopas 18. sajandil kodanluse tormilist vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele, eelkõige absolutismile. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kulminatsiooniks oli valgustusideede mõjul toimunud Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1894) Valgustusajale iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi
Nii avanevad viimaks Orgoni silmad. Riigivõimu abil saab ta tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. 18. Valgustuse üldiseloomustus. Tähtsamad esindajad kirjanduses. Valgustus on vaimne liikumine, mis tähistas Lääne-Euroopas 18. sajandil kodanluse tormilist vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele, eelkõige absolutismile. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kulminatsiooniks oli valgustusideede mõjul toimunud Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1894) Valgustusajale iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades
annaabi.ee 
