Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tekke eeldused on maadeavastus, mis jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida paremini teadusi. Kujunes ka uue mõtteviisi teke mis ei toetunud enam mineviku suurmeeste väidetele. Valgustusidee tekkekoht on Inglismaa.Üle euroopa levisid aga valgustusaja aated Prantsusmaa kaudu. Prantsuse haritlased sõitsid Inglismaale uute ideedega tutvuma. Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud
Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8. Tagasiside 9. Õige vastus on: Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti.. 10. Küsimus 2 11. Küsimuse tekst 12. Kuidas saab otsustada järgnevate väidete paikapidavuse üle? Pärast äikest muutub ilm külmemaks Vastus 1 Ülikooli peahoone ees on parkla Vastus 2
POSTMODERNISM Postmodernset (lad. K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1.) Aja ja ruumi piirid muudetavad 2.) Tõelisus seguneb väljamõeldisega 3
Inimeste otsust sellise valiku puhul mõjutavad mitmed erinevad tegurid. Nendeks on nii perekond, sõbrad, kooli kaugus kodust, mugavus, kooli haridustase ning veel paljud muud faktorid. Tihtipeale, mida ei arvestata, on õpilase oma soov. Minu puhul soovitavad minu vanemad mul jääda edasi gümnaasiumisse õppima, kuid see on kõigest nende arvamus. Ma tean paljusid inimesi, kes õpivad gümnaasiumis, kuigi nad oleksid meelsamini valinud kutsekooli kasuks. Nad tegid oma lõppvaliku oma autoriteetide ehk vanemate arvamuse järgi. Ma leian, et paljudel vanematel on välja kujunenud stereotüüpne mõtlemine kutsekooli suhtes. Ehk nende arvates on kutsekool nõrgema tasemega, kui seda on näiteks gümnaasium. Mina näen selles probleemi, kuna laps otsustab millegi kasuks enamikel juhtudel vanema eeskujul, siis võib juhtuda, et ta ei lähtu oma tegelikust soovist. Lõppkokkuvõttes, kui inimene oma soovist ei lähtu, teeb ta edasist suurema tõenäosusega
" või "Kas Malle armastab mind?") ja siis seletati, miks nad ei sobi uurimisküsimusteks. Kui õppejõud rääkis vastuse otsimise võimalustest uurimisküsimusele, ta palus meid vastata küsimusele "Mis on õnn?" oma isikliku intuitsiooni ja tunnetuse põhjal. See oli huvitav katse. Mina kirjutasin, et õnn on see, kui sinu unistus teostub. Teiste arvamused olid üsna ebatavalised, näiteks "Õnn on seisund, milles pole küsimusi". Pärast seda proovisime leida vastust üldtunnustatud autoriteetide poole pöördudes. Minu jaoks oli uus, et õnne komponendid Aristotelese järgi on «välised hüved» (kõrge päritolu, lapsed, sõbrad, raha, riigivõimu soosing), «kehaga seotud hüved» (tervis, ilus välimus), «hingega seotud hüved» ehk «loomutäiused» (rõõmsameelsus, lahkus, tasakaalukus, õiglus, mõistlikkus, tarkus ja nii edasi), aja komponent (need hüved peavad kehtima mitte episoodiliselt, vaid kogu elu jooksul), õnnetute ja õnnelike juhuste
Sissejuhatuses püstitatakse küsimuse kujul probleem, millele asutakse töös vastust otsima. Üks töö võiks sisaldada ühte probleemi ja soovitav on lühidalt kirjeldada, kust või kuidas probleem kerkib. Heaks tooniks on kirjutada sissejuhatus proportsioonis 1/10 terviktööga. Tehniliselt võib sissejuhatuse kirjutamise jätta kõige viimaseks, kuna siis on juba teada, mida töö sisaldab. Teemaarenduses arutletakse samm-sammult kõnealust probleemi, esitatakse autoriteetide seisukohti ning polemiseeritakse nendega. Et teemaarendus ei oleks hüplik, võiks koostada kava ja mõelda läbi argumentatsiooniloogika, mis järjekorras millest tahetakse kõneleda või proovida pärast essee valmimist, kas iga lõigu kohta on võimalik ühe lausega öelda, millest selles lõigus juttu on ning kas selliselt saadud laused on loogilises järjekorras (st tehakse kava tagantjärgi kontrolli mõttes).
Valgustussajand Valgustuse mõiste • valgustus - periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. - 1780. aastateni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. • Valgustajad olid literaadid, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida e. valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. • Valgustajad ülistasid mõistust ja uskusid, et inimene on ratsionaalne olend. • valgustusideede sünnikoduks oli Inglismaa, levisid need ideed aga Prantsusmaa kaudu. Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed:
Siiski piirdus enamiku maalaste haridus külakooliga, kihelkonnakooli õpilaste osakaal oli 4% ümber. Muudutused Esimesel poolel rajati 3-aastase õppeajaga õpetajate seminarid külakoolmeistreide valmistamiseks. Muudutused 19. sajandi keskpaik tõi kaasa muutuse eestlaste kultuurilises eneseteadvuses ja -teostuses: leidis aset rahvuslik "ärkamine". Muudutused Kultuuriga seotud mehhanismid, olid tõenäolikult järgmised: 1) eesti soost autoriteetide esilekerkimine; 2) eestikeelse kirjasõna laialdane kasutuselevõtt; Muudutused 3) algupärase rahvusromantilise kirjanduse ja heliloomingu esiletõus; omakeelse ja -meelse koolikirjanduse teke; 4) ühtse kirjakeele teke; eesti folkloori väärtustamine ja rahvaluulekogude koostamine rahva seast pärit kirjasaatjate osavõtul; Muudutused 5) mitmehäälse koorimuusika viljelemine, eriti koolides, mis tegi võimalikuks ülemaalised laupeod 1869. aastast alates;
Austria, Preisimaa ja Venemaa. 7. Millega sai oma valitsusajal hakkama Preisimaa „valgustatud monarh" Friedrich II? Ta viis Preisi kuningriigi Euroopa suurriikide hulka, rünnates Austriat ja vallutades selle rikka provintsi Sileeria. MÕISTED: Valgustus – 18. Sajandil Euroopas levinud vaimne liikumine, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine Ratsionaalne – mõistlik, mõistuspärane Satiir – naeruvääristav või pilkav kirjandusteos Despootia – kuninga piiramatu ja omavoliline valitsemine Entsüklopeedia – teaduslik teadmeteos kõikide erialade või mõne eriala kohta Moderniseerimine – ajakohastama, uuendama Tolerantsus sallivus
ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. 2)Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Ilmalik ratsionaalsed, kuid samas ellujäämisega seotud väärtused. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide ülimuslikkust, väljendasid suhteliselt madalat natsionalismi ja rahvusliku uhkuse taset, leidsid abielulahutuse, abordi ja enesetapu olevat ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused ning väljendasid tugevat usku teaduse ja tehnoloogia progressi olulisususesse. Teisalt näitasid uueimuste tulemused Eesti elanike vähest usaldust teiste inimeste suhtes, madalat tolerantsust, subjektiivset heaolu ning kasinat poliitilist aktiivsust, nappi keskkonnateadlikkust ja isiklikku algatust. Eesti asendit
Religioon deismi teke Deism Deism - 17.-18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomist ei sega end enam looduse ja ühiskonna ellu. Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse andmise tähtsust ning mõnel maal (nt Prantsusmaal) võitles katoliku kiriku vastu. Valgustusfilosoofia- usk omaenese mõistusesse, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. IDEED SUUDAVAD MUUTA MAAILMA!!! 18. Sajand - valgustussajand (1680 - 1780) Valgustajad- filosoofid, kes viisid valgustuse idee rahvani. Seletasid maailma teaduse kaudu ehk valgustasid inimesi. Õpetasid inimesi ühiskonda paremini korraldama. Valgustus ja haridus Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism.
Valgustus periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla.
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund
Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida kutsutakse valgustussajandiks. Immanuel Kant ise väitis, et valgustus on
" Teine inglise filosoof John Locke kutsus kaitsma inimese loomulikke õigusi ja arendama mõistust ja viisakust. Neist loomulikest õigustest loovutatakse osa vabatahtlikult, kui minnakse üle ,,looduslikust olekust poliitilisse olekusse" (riik). Riik peab neid loomulikke õigusi aga säilitama ja kaitsma. Prantuse valgustusfilosoofide vaateid võiks kokku kokku võtta seitsme märksõnaga. Need on: autoriteedi eitamine (seisnes vanade autoriteetide ründamine), ratsionalism (kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest), valgustusidee (rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks), kultuurioptimism (edu oleks kohe võimalik, kui eeldused (valgustamine) oleks täidetud), looduslähedus (loodus on hea ja inimen on hea, kõik halb tuleb ühiskonnast, nii et lapsed peaksid kasvama looduses, maal), humaniseeritud kristlus (religioon tuli vastavusse viia inimese
Siècle des lumières Siècle des lumières (prantsuse keeles "valgustamise aeg") Ajajärk Euroopa ajaloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Ajaline piirang: u 1680.aastad kuni 1780. aastad. Nimi pärineb saksa filosoof Immanuel Kantilt (kasutab seda ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis). vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse põhimõtetesse, vähenes usk kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid (tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma)
- Voltaire · [Inglismaa kohta] Siin maal on kombeks aeg-ajalt teiste julgustamiseks mõni admiral ära tappa. - Voltaire · Inimene üksinda on nõrk olend, aga sidemed teistega teevad temast tugeva. Üksinda pingutab ta tihti ilma tulemusteta. Aga vaid üks sõbrapilk südamesse, üks soovitus, lohutussõna sõbralt -- ja madal taevas kerkib kõrgeks, kurvameelsuse katus kaob. - Johann Gottfried von Herder · Valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest, s.t autoriteetide eeskoste alt. - Immanuel Kant Kasutatud kirjandus · Wikipeedia.org · Miksike.ee · Annaabi.ee · Britannica.com · Google pildid Aitäh kuulamast!
Kõige suuremad summad liiguvad meditsiinis ja sõjatööstuses. Kui inimesed on haiged ning neid võib ohustada surm, on nad enda päästmiseks valmis maksma suuri summasid. Selleks, et meditsiin saaks inimesi ravida, on tal vaja haigeid inimesi. Kõige rohkem ,,toodetakse" haigeid inimesi ,,teaduslikult tõestatud" toitumisega. Me sööme euronormidega heakskiidetud toitu ja me eeldame, et see on kontrollitud ja tervislik. Autoriteetide poolt ametlikult heaks kiidetud on geneetiliselt muundatud taimed, mida me pahaaimamatult sööme. Kuna nad ei ole loodusega kooskõlas, siis puudub nendes loodusenergia, mida me vajame söögiisu kustutamiseks. Tulemuseks on liigne söömine, mis teeb paksuks. USA-s on 85% rahvastikust ülekaalulised, see ei tule mulle üllatusena, sest USA-s võeti esimesena kasutusele geneetiliselt muundatud taimed. Probleemid, mille peaks GMO-toit likvideerima on näiteks näljahädad ja
· Pärimuslikud usundid(lugude edasi andmine) Traditsioonilisi ja pärimuslikke usundeid iseloomustab: -suuline pärimus -traditsionaalne eluviis(milles elatakse? kuidas elatakse? ) -siinpoolsusesse suunatus(et inimesel läheks elu hästi siin, nüüd ja praegu, mitte ei mõelda hauatagusele elule; oluline on siinpoolses elus hakkama saamine) -kohtumine suurusunditega: toob kaasa teistsugused kultuurinormid, lugemine, kirjutamine kultuurimuutus: autoriteetide muutumine - aus noored kirjaoskajad>>kohustuslik käia koolis, keeleoskuse arendamine võõrkeelte arvelt (NB! tihti ei suuda noored enam seetõttu elada oma vanas traditsioonilises kultuuriruumis, jäävad kusagile uue ja vana vahepeale) Soovitatav lugeda: *Tzvetan Todorov ,,Ameerika vallutamine" 2001 *Laur Vallikivi ,,Arktika nomaadid samanismi ja kristluse vahel" 2005 · Etnilised usundid-omased teatud rahvusele
Isa Hermann Kafka, ema Julie Kafka juudid- domineerivad vanemad. Rikka kaupmehe esimene poeg. Kaks venda kes surevad lapsepõlves, kolm õde- Gabriele, Valerie, Ottilie. Priviligeeritud positsioon perekonnas- ainus poeg. Pingeline suhe ema ja isaga: ühelt poolt etteheited, teiselt poolt anti talle kõik eluks vajalik- majanduslik osa. Süümepiinad ja kohusetunne vanemate vastu. Otsused langetas alati ise. Teostes peegeldub Kafka enda suhtumine perekonda- sõltuvus ja psüühiline otsing autoriteetide järele. Elu õe Ottila juures, haigusest tingitud tihedad spades viibimised ja elu Berliinis- tõid kaasa hingerahu, eraldumine vanematest. Elu lõpuni elas pingeliselt- ei tahtnud vanematel enda elu kontrollida lasta. MIDA FRANZ ISALE ETTE HEITIS? Mina arvan, et kõige rohkem heitis Kafka oma isale ette tema kasvatusmeetodeid. Tema kasvatuses oli tunda irooniat, õelat naeru ja kummalisi kombeid
Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest (ka usk ja moraal). Kõik, mis pole mõistuspärane, on ebaloomulik. Levib panteism- jumal on kõik loonud ja kehtestanud ka loodusseadused, mille järel on ta end taandanud maailma korraldamisest.
Kontrolltöö Nimi: ..................... §7.-9. 1. Seleta mõiste deism. 17.-18. sajandil levinud õpetus jumalast, kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu 2. Seleta mõiste valgustus. Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab uks mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine 3. Nimeta riik kus valgustus tekkis. Inglismaa. Nimeta riik kus valgustus peamiselt levis. Prantsusmaa 4. Kuidas levisid valgustusaja ideed? Nimeta kaks levimisviisi. 1) Raamatute kaudu 2) Läbi Inglismaa õpetlaste, kes rääkisid Valgustusajastu ideedest Prantslastele 5. Ühenda paarid. Francois-Marie Voltaire ,,Tagasi loodusesse!" Charles-Louis de Montesquieu ,,Cogito., ergo sum" ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas"
me Arial;}Arial Baltic;}} {*generator Msftedit 5.41.21.2508;}viewkind4uc1pardqrf0fs20par pardqcpar par bfs24 Kuidas m'f5jutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?b0fs20par pardpar par Valgustusajastu ideed levisid juba 17. sajandil ja nende hiigelaeg oli 18. sajandil. Valgustusajastul par par hakati suuremat r'f5hku panema inim'f5igustele, v'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v'e4henes par par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, mis t'e4hendas talupoegadele eraomandit, ja Rousseau arvates 'fchiskondliku korrapar par alus. par par
Konspekt. Valgusajastu. Keskaja lõpul maadeavastusega alanud maailmapildi avardumine jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis olid seni olnud inimsilmale kättesaamatud. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Uusaja teaduse sihte väljendas kulukalt Prantsuse filosoofi Rene Descartes´i (1596-1650) juhtmõte ,,Ma mõtlen,järelikult olen olemas ´´ . Oma tähelepanekute ja mõtlemise abil avastas inimene looduses aina uusi seaduspärasusi. Üha enam veenduti, et looduses pole midagi juhuslikku, kõik nähtused on seotud kindlate reeglitega. 17.-18. sajandil levis arusaam, et Jumalal on maailma luues universumis kehtiva korra igaveseks kindlaks määranud ega sega end hiljem maailma ...
saadud teadmisi. 3. Mille poolest erines valgustusaja inimese maailmapilt keskaja inimese maailmapildist? See oli tunduvalt laienenud tänu teaduse ja tehnika arengule. 4. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? Tähtsamaiks vaimseks liikumiseks 18. sajandil sai valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. 5. Kuidas mõjutas valgustus ühiskonna arengut? Valgustusajastul mõeldi välja liberalism, mis on majandusteooria, mis nõuab vaba kaubandust ja konkurentsi. Töödeldi välja võimude lahususe idee, selleks, et võimu kuritarvitamist välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks kontrollitavateks organiteks. Ühiskonnas hakkas toimima kodanlus. 6. Iseloomusta Montesquieu, Voltaire´ ja Rousseau vaateid. TV lk. 21 ül.3
Offline: enne kohtumine, siis suhtlemine Online: enne suhtlemine, siis kohtumine. Online suhete koht: Kohtumiste sait versus online kogukonnad (jututoad, mängud, e-mail, diskussioonid, sotsiaalsete ühenduste saidid). Suhete areng oleneb suhtlejate omapoolsetest soovidest 11. Identiteet internetis. 12. Kontakti hüpotees- võrdne staatus, ühise eesmärgi nimel kooperatsioon rivaalide vahel, intiimne kontakt kaaslase paremaks tundmaõppimiseks, autoriteetide toetus loob positiivsed ootused kontaktist. Homogeensuse efekt. 13. Gruppide vahelise kontakti platform (NIC), selle eesmärgid ja tegutsemine. The Net Interngroup Contact (NIC) veebileht rivaalsetele gruppidele. Kontaktieelne protsess ja uurimine. Andmete kogumine. Kontakt ja suhtlemise protsess. NIC täiustamine, uuringud.NIC – F2F kontakt. Lahkheli muutub konfliktiks kui minnakse liiga isiklikuks. 14
Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teos, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatustest. Budhha õpetuse tuum: 1. neli õilsat tõde. 2.õilis kahesaosaline tee. 3. nirvaana. 4. kolm olemise omadust.5. karma seadus. 6. uuestisünd. 7.munklus. 8. jumaluse ning muude autoriteetide puudmine. 9.sallivus. Karma on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest.
ja rangelt fikseeritud rollidest lähtuvalt. Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Eesti ühiskonda iseloomustavad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, samuti ellujäämist ja eneseväljendust rõhutavad väärtused. Eestis on inimesed valdavalt arvamusel, et õigus elu üle otsustada lasub ennekõike inimesel endal. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide (ei jumala, riigi ega perekonna) ülimuslikkust, väljendasid suhteliselt madalat natsionalismi ja rahvusliku uhkuse taset. Eestis on abielulahutus, abort ja enesetapp ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused ning rahvas väljendab tugevat usku teaduse ja tehnoloogia progressi olulisusesse (ilmalik-ratsionaalsed väärtused). Lastes kasvatatakse otsusekindlust ja visadust, sealjuures jäävad sõnakuulelikkus, sõltumatus ja religioon tahaplaanile.
Robert Grosseteste (1175-1253) Inglise teoloog ja teadlane, Lincolni piiskop 1235-1253. Oli Oxfordi Ülikooli õppejõud (võib-olla ka kantsler) ning ta tuntumaid õpilasi on Roger Bacon. Tundis huvi loodusteaduste vastu ja pooldas teadmiste omandamist läbi kogemuste. Roger Bacon (1214-1294) Inglise päritolu frantsisklane, õppis Oxfordis. Robert Grosseteste'i õpilane. Pooldas keelte (kreeka ja heebrea) õppimist, et Piiblit ja Aristotelest paremini mõista. Kritiseeris autoriteetide pimedat järgimist. Rõhutas kogemuse ja loodusteaduste tähtsust, seetõttu on teda peetud esimeseks empiristiks. John Duns Scotus (1266-1308) Šoti frantsisklane, õppis Oxfordi Ülikoolis. Pooldas arusaama, et Jumala olemasolu saab tõestada ainult a posteriori. Ta lahendas küsimuse Neitsi Maarja pärispatu osas (leidis, et Maarja oli patune nagu kõik inimesed, sest pärispatt on kaasasündinud, kuid sai lunastuse teistest varem ja seega oli võimalik tema pärispatuta eostamine)
1 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsoonide ja autoriteetide hülgamine. 1 Olulisemad valgustajad olid Montesquie, Rosseau ja Voltaire. 1 - Võimude lahus Montesquie järgi oli selline, et seaduslik võim kuulugu parlamendile, kuningale kuulugu täiendab võim ja kohtuvõim oli sõltumatu kohtu käes. 1 Volaire arust oli ideaalseim riigikord valgustatud absolutism. Riigivorm, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu.
kaasaegsete vajadustega. Eeskujuks on antiikne tempel. Õukondades arvukalt kunstnikke > haritlasi > haridus läheb moodi > haridus vabaneb vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus > moodne on olla mitmekülgselt haritud > pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise oskus, tantsuoskus kuuluvad elementaarsete oskuste hulka, neid mitte osata on suurim häbi. Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus. Loodusteaduste arenemine. Mitte autoriteetide tsiteerimine, vaid katsetamine, oma silmaga veendumine. Teadused eralduvad religioonist. Kogemusele tuginev teadus (Bacon, 13. saj.Oxfordis). Kirjandus rahvuskeelne (itaalia, prantsuse, saksa) (Dante (12651321), ,,Jumalik komöödia" 1307, Boccaccio, (13131375), ,,Dekameron" 1350), ka murdekeeled. Kujutav kunst portreed on individualiseeritud joontega, püüd tabada kolmemõõtmelisust paberil > perspektiivi taasavastamine (minavaatepunkt).
Restauratsioon - kuningavõimu taastamine Breda deklaratsioon - lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimuvad muutused James II - kuulus revolutsioon - kukutatakse katoliiklik valitseja ja võimule tuleb Oranje Willem; Õiguste bill - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad Valgustusfilosoofid ja nende peamised ideed. · Ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine (vähenes usk traditsioonidesse, kirikusse; tugineti kogemusele) Thomas Hobbs - väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Absoluutne monarhia John Locke - Parlamentarism Montesquieu - võimude lahususe põhimõte Voltaire - valgustatud absolutism Rousseau - demokraatia Kameralistid - kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu; valgustatud absolutism Füsiokraadid - tähtis ise majandamine, põllumajandus, vabakaubandus Valgustatud absolutismi valitsejad.
eksami ja lavakartus, rambipalavik. Eksami puhul tehakse erinevate kontrollmeetodite abil kindlaks eksamineeritavate teatud oskusi ja võimeid. Eksamid on juba lapsepõlvest alates üheks meie elu enamasti eba meeldivaks, kuid kindlaks koostisosaks. Eksamihirm on paljude inimeste jaoks normaalne. Teatud annus hirmu suurendab informatsiooni vastuvõtlikkuse võimet. NB! Eksamihirmu ja rambipalaviku võib ka ,,omandada": nimelt kui vanematel on suur hirm eksamite või autoriteetide ees, siis hindab ka laps neid ohtlikena. Oma vanemate kartusi, reaktsioone ja käitumisviise laps siis lihtsalt jäljendab. Stanley Milgrami katse Hirmu millegi ees saab hästi vaadelda ühes kuuletumise katses. Sotsiaalpsühholoogia kõige kuulsamad on Stanley Milgrami katsed autoriteedi (antud katses ,,õpetaja") nõuete ja südametunnistuse vastuolu tagajärgede uurimiseks. Katse(te) käigus saab näha ,,õpilase" hirmu ,,õpetaja" ees
Valgustatud absoluutne riigikord kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud Monarh. Ta sattus oma kirjatööde pärast vanglasse ning hiljem elas ta Inglismaal nagu paljud teised valgustajad. Rousseau Kõik inimesed peavad olema võrdsed. Poliitiline rahvavõim peab olema koondatud 1 isiku kätte, et viia ellu rahva tahe. Rahvas loob ise seadused. Maailmapildi avardumise põhjustasid maadeavastused. Valgustamist iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Deism Arusaam, et kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning jumalale pole mõtet loota. Valgustus Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Venemaa 18. Sajandil 17. sajandi lõpus sai Venemaa tsaariks Keiser Peeter (1682-1725). Tema eesmärk oli muuta Venemaa Lääne- Euroopalikumaks.1697. aastal suundus ta saatjaskonnaga madalmaadesse ja Inglismaale. Nende maade eeskujul alustati
klass Narva, 2011 Manerism Mis on manerism ? Itaalia kunsti tabas langus ning 16. sajandil, mil ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi ja nende kombeid tekkis eraldi kunstivool, mis eraldus renessanssist. Tekkis manerism (tuntud kunstnike maneeride jäljendamine). Kuigi on väidetud, et peamiselt imiteerisid hilisrenessansiaja kunstnikud Michelangelot, on manerism siiski mitmekesisem kui ainult autoriteetide matkimine. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunneteülevoolavat kujutamist. Millised kunstnikud iseloomustavad manerismi? Manerismiaja kunstnikud loobusid harmooniast, vormide selgusest. Omamoodi koomikat tekitab erootiliste tunnete lihtsameelne kujutamine. Näiteks saksa maalikunstnik, Friedrich Targa
ruumiline, muusikaline, kehalis-kineetiline, naturalistlik, interpersonaalne, intrapersonaalne, eksistentsialistlik). Peatükis on praktilised nõuanded õpetajale, kuidas arendada andekat tunnis. Andekad on teistest erinevad ja neil esineb vajadusi ja probleeme, mida teistel ei ole. Paljud andekad on koolis probleemseks lapseks, põhjuseks nende isiklik eripära ja tundlik meelelaad, raskused kohanemisel keskpärasusega või autoriteetide tingimusteta tunnistamisega. Lisaks on osa andekaid perfektsionistid- põhjus, miks andekad lapsed ei taha pingutada. Kuid kui andekad end ei realiseeri, on see lisaallikas emotsionaalsete probleemide tekkimisele. Sageli andekad ei õpi võimetel kohaselt. Üheks põhjuseks kool- mittestimuleeriv, loovust pärssiv, liiga struktureeritud õpe, kaaslaste surve, konfliktid õpetajatega, tuvastamata õpiraskused, suutmatus toime tulla ebaõnnestumisega; teiseks
mõistuspärasus Baroki ja klassitsistliku draama võrdlus. klassitsistlik oli kas komöödia või tragöödia, kuid barokis need segunesid; barokis olid tegelased keerukamad; barokis olid uhkemad dekoratsioonid „Tartuffe“ Moliére VALGUSTUSKIRJANDUS Aeg, tekkeriik. 1680.-1780. aastad; Inglismaa Mida tähistab valgustusajastu? ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine Mis on valgustusajastu järgi ülim väärtus? haridus ja teadmised Valgustusajastule iseloomulik maailmapilt, vähemalt 5 tunnust. vähenes usk kirikutesse; väärtustati ratsionaalset mõtlemist; väärtustati inimõigusi ja teadust; usk mõistuse võimalustesse; traditsioonide hülgamine Kuidas on valgustusajastuga seotud Voltaire ja Rousseau? *Voltaire: valgustusaja
Valgustus murrang inimkonna vaimuelus Kui enne oli inimeste peamiseks prioriteediks kõik, mis oli seotud kirikuga, siis 18. saj algab Euroopas suur vaimne liikumine, mida iseloomustab ratsionalism ning empirism, mis muutuvad rahva seas aina levinumaks. Valgustusajastu nimi pärineb esseest "Mis on valgustus?", kus Immanuel Kant ütleb, et valgustus on inimkonna vabanemine autoriteetide eestkoste alt. Kuigi nagu tänapäevalgi on inimeste vaated poliitikale ja filosoofiale erinevad, oli valgustajatel üldiselt ühine mõtteviis astuti vqälja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla ning katoliku kiriku vastu, kasutati loodus- ja täppisteaduste saavutusi ning kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Valgustuse tekke aluseks olid kindlasti maadeavastused, tehnika ning teaduse areng, hariduse levik, humanism ning rahulolematus feodaalkorraga
10. Suhete algatamine ja nende kulg erinevates saitides. ??? Suhete areng sõltub suhtlejate omapoolsetest soovidest. Sõber; Pikaajalised tõsised suhted Lühiajalised suhted Aktiivne partner Mäng e juhuslik kohtumine 11. Identiteet (eneseteadvus) internetis 12. Kontakti hüpotees. Homogeensuse efekt. ????? Võrdne staatus Ühise eesmärgi nimel kooperatsioon rivaalide vahel Intiimne kontakt kaaslase paremaks tundmaõppimiseks Autoriteetide toetus loob positiivsed ootused kontaktist Homogeensuse efekt- 13. Gruppide vahelise kontakti platform (NIC), selle eesmärgid ja tegutsemine. Veebileht rivaalsetele gruppidele: Kontaktieelne protsess ja uurimine Andmete kogumine Kontakt ja suhtlemise protsess NIC täiustumine, uuringud Näost-näkku suhtlemine F2F kontakt 14. Internet, kui meedium (vahend) sex aktiivsuseks Küberseks on sünkroonne tegevus kus kaks või enam inimest on haaratud ja toimub masturbatsioon
kool", ,,Ebahaige", ,,Ihnus", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Misantroop", ,,Arst vastu tahtmist" 10. Valgustusaja(1688-1789) iseloomulikud jooned- teaduslik-tehniline progress; inimmõistuse ülistamine; teadmiste, hariduse väärtustamine; inglise parlamentaarne monarhia-poliitilised debatid-laiem ühiskondlik arutelu; ajakirjanduse ajastu algus; filosofeerimine läks moodi; traditsiooniliste autoriteetide eitamine; materialistliku maailmavaate levimine; inimene võtab Jumala koha; alguse rajamine ilmalikule moraalile; moraalirelativismi tekkimine; filosofeerimine filosofeerimise pärast. Tähtsamad esindajad- Rousseau, Voltaire, Jonathan Swift, Daniel Defoe, Friedrich Schiller, Goethe
probleemide üle, millest käesolevas refereeringustki pisut aimu saab. Harjuneni artikkel püüab aga leida soome hariduse nõrkkohti. Autor tõi näite oma kirjandustunnist, kus ta kiitis soome 15-aastaseid õpilasi, kes olid PISA-testis edukalt esinenud. Õpilane, kellel alati arvuti kaasas oli, küsis meilitsi kirjaniku Paavo Haavikko arvamust selle kohta. Haavikko kritiseeris soomlaste orjalikku alandust autoriteetide vastu, tema sõnul täidavad nad nõudeid küsimata nende kohta ja samuti täidavad mõttetud ülesanded lõpuni. Artikli autori Harjuneni arvates võib Haavikkol õigus olla. "Me oleme olnud Rootsi ja Venemaa võimu all," heidab Harjunen valgust Soome minevikku ja seostab soome rahva möödunud põlvkondade töö väärtustamist põldu majandava ja karja kasvatava ühiskonnaga. Autor toob välja ka ärimehe Mikko
Terror vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus Trikoloor kolmevärviline lipp Tsensuur kõigi trükiste läbivaatamine riigiasutuse poolt Vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitabad või moodustab need parlament Valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni; seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning tradsitsioonide ja autoriteetide hülgamine Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas Varanduslik tsensus teatud jõukuse tase, mis on eeltingimuseks poliitliste õiguste, eeskätt valimisõiguse saamiseks Vasallriik mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse
inimesel on kolm minatasandit: · vanem · täiskasvanu · laps Kõik kolm mõjutavad inimese käitumist. Suhtlusstiil oleneb sellest, millisel tasandil parasjagu ollakse. 1.1. Vanem Käsud, keelud, reeglid, seadused. Vanemlik pöördumisviis tõrelemine ja õrnutsemine. Tugevad küljed: · autoriteetne väljenduslaad · kalduvus asuda õigustetaastaja või kaitsja ossa · veendumus moraalinormide vankumatuses Negatiivsed küljed: · tardunud mõtlemine · autoriteetide ületähtsustamine · enesekriitika minetamine · kamandajatoon · karm ja tõrjuv hääl Enam kasutatavad sõnad: tohib, ei tohi, lõpeta, ära tee, alati, mitte kunagi, vastik, rumal, naeruväärne, suurepärane, tuleks, peaks Vanematasand võimaldab · võimaldab üle võtta reaalne vanemlik roll kasvatamisel, õpetamisel, juhtimisel · lubab muuta palju reageeringuid automaatseks, säästa energiat ja vabaneda aegaraiskavatest kaalutlustest otsustamisel 1.2. Laps
poliitilised eesmärgid on tõlgendatud poliitilisse väljalaskesse. Teiseks, poliitika tegemine sarnaneb primaalselt sellele kuidas valitsus teeb otsuseid, kui sellele milliseid otsuseid nad teevad. Otsus on akt, mida tehakse valides üks valikutest. Otsuseid on seletatud kui eesmärgiga käitumisi ratsionaalse isiku poolt. Poliitilist süsteemi on raske hinnata, kuna iga indikaator on keerukas. Stabiilsus on saavutatav läbi populaarsuse või läbi jagatud kultuuri ja austatud autoriteetide. Jõukuse generatsioon võib olla poliitiliselt allustatud, tagamaks võrdsemaid tingimusi. Linlaselepe võib õõnestada rahva kohustusi ühiskonna ees. Demokraatliku reeglistiku levik võib lihtsalt juhtida piirangute sätestamiseni indiviidi vabaduse ja persoonse autonoomia osas.
Eric õppis vene õppekeelega Aleksander Esimese gümnaasiumis, kus olid head õpetajad ja kus pandi rõhku klassikalistele keeltele. Sellest koolist oleks olnud kerge astuda tolleaegsesse Tartu Ülikooli. Vabadussõda ja Eesti Vabariigi sünd kaotasid tsaarinimedega õppeasutused ja Aleksandri gümnaasiumi hoones hakkas tööle Hugo Treffneri gümnaasium. Seal jõudis Eric õppida vaid ühe aasta. Räägitakse, et välja lõid tema sünnipärased voorused otsuste sõltumatus, autoriteetide mittetunnustamine ja teatav kangekaelsuski, - mida igas lugupidavas koolis muidugi vaid surmapattudeks kvalifitseeritakse. Nii lahku tulevane kunstnik ise 1920. aastal sellest koolist. Alaksander Esimese gümnaasium ja Hugo Treffneri kool olid kaks esimest õppeasutust, millest Adamson-Eric ilma lõputunnistuseta lahkus. Aastail 1921-1923 oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas vabakuulaja, samal ajal oli ta ka kunstikooli ,,Pallas" õpilaste nimekirjas, kuid
VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine,
PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat: ALUSTEKST * omaenda mõtted, arvamused, seisukohad, * tunnis arutatu, raamatutest loetu, * teadaolevad faktid, * teiste, autoriteetide arvamused, * igalt poolt mujalt kuuldu, * näited elust. Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas – erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem
rühmitada neid või anda asjadele varakult arvulisi väärtusi, innukus mõttemängudes jms. Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsete võimete, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potensiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. Ka koolis käitumisraskustega laste hulgas on selliseid, kelle arenguks pole varasemalt soodsaid tingimusi loodud. Neile on iseloomulikud probleemid kohanemisel keskpärasusega ja autoriteetide tingimusteta tunnustamisega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskuste areng tasakaalus. Tihti võib andekuse segamini ajada ka tähelepanuhäire või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarnased on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, tujumuutused, rahmeldamine jms
all on. Sissejuhatuses * võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid, * võid rõhutada teema tähtsust, * võid mainida enda seotust selle teemaga, * võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada. PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat: ALUSTEKST * omaenda mõtted, arvamused, seisukohad, * tunnis arutatu, raamatutest loetu, * teadaolevad faktid, * teiste, autoriteetide arvamused, * igalt poolt mujalt kuuldu, * näited elust. Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu! KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud
Keskajal hinnati iidset ja algupärast. See, mis oli enne, näis õigem ja tõesem. Inimeste mõttemaailma üle valitsesid ajast pühitsetud autoriteedid. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumiks. Piibli tekstide tõelist mõtet pole aga lihtne selgitada, selleks peab olema asjatundja, eksegeet (kr `juhataja, tõlgendaja'). Iga eksegeet seletab autoriteedi mõtteid enda arvates loomulikult kõige täpsemini. Et aga autoriteetide kommentaaridest oli sageli üpris raske aru saada, siis tuli neid omakorda kommenteerida ja seletada. Nii kujunesid välja kommentaaride kommentaarid. Selgitades Piibli tekstide tõelise mõtte, peaksime saama eksimatud vastused kõigile küsimustele. Iga keskaja õpetlane tsiteeris Piiblit ja kirikuisasid ning suurem osa filosoofilis teoloogilistest teostest ongi kirjutatud kommentaaride vormis. Keskaja õpetlast hinnati eruditsiooni, mitte aga loomingulisuse eest.
annaabi.ee 
