Phoenix; New York: Oryx 54) Press. 3 ja enam autorit (Guerin et al, 2005) või Guerin, W. L., Labor, E., Morgan, L., Reesman, J. (Guerin et al, 2005, lk 67) C., & Willingham, J. R. (2005). A handbook of critical approaches to literature. New York : Oxford University Press. Ilma autorita (Intelligent Information Intelligent information systems: progress and Systems, 1986) prospects.(1986). Chichester: Ellis Horwood Ltd. Ühe ja sama autori (Brown, 1982, 1988) Brown, P. (1982). Corals in the Capricorn group. erinevad Rockhampton : Central Queensland University. publikatsioonid Brown, P. (1988). The effects of anchor on corals.
Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. Kasutatud materjalid ja viitamine Viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul (samuti ajakirja ja kogumiku artiklil) on mitu autorit, siis alates teisest autorist on initsiaalid perekonnanime ees ja nimede vahel on koma. Näide. Beckett, F. 2000. Maitseleksikon. Tallinn:Sild Perek
ArsNova(,,uus kunst" lad.k.) Prantsusmaal pärast (,,arsnova" ilma autorita ars noval autorid 1) Hakati kombineerima misa ordinaariumiosi(gredo agnus dei) Tähtsamaid teoseid tervikuna loodud missatsükkel autoriks Guillame de Machaut. 2) Motett sai kõige esinduslikumaks zanriks ja näitasid oma keerukusega ajastu kompositsiooni tehnikat kirjutati poliitilistele sündmustele nt:Kuningakroonimine 3) Ilmus veel ka mitmehäälne ilmalik laul mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Pealmised lauluvormid tuletatud :balladist rondeaust ja virelaist.
Autoriks Eestis saab olla vaid füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on loonud teose. Autoriks võib lugeda fotograafi, muusikut, filmimeest, kunstniku, kirjanikku, ning palju teisi, kes loovad teoseid. Autoriõigus kaitseb kirjalikke teoseid, raamatuid, muusikateoseid , kunstiteoseid näidendeid, filmi- ja multimeediateoseid, arvutiprogramme ning avalikke teoseid, kuhu kuuluvad kõik autoriõigusega kaitsmata teosed. Teos saab olla ka ilma autorita näiteks rahvalooming (rahvaluule) või teadmata autor ehk anonüümne autor. Teose loomisest alates tekib autoril autoriõigus. Autoriõigus annab autorile õiguse otsustada oma loomingu üle. Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Autori isiklike õiguste alla kuuluvad: õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varaliste õiguste hulka kuuluvad : õigus teose levitamisele, õigus teost tõlkida
järele sulgudesse. Näide: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi ning lühend jt või et al. Näide: Demograafilised muutused ei sõltu ühiskonna muutustest (Jänes-Kapp jt, 2005). Näide: Midgley et al (1997) töötasid välja skaala saavutuseesmärkide mõõtmiseks. Ilma autorita teosel on viiteks pealkiri või selle esimene sõna ja kolm punkti, millele järgneb aastaarv ja võimalusel leheküljenumbrid. Näide: Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul on 96 kursust (Gümnaasiumi ..., 2011). Ülaltoodud näite puhul viidatakse elektroonilisele Gümnaasiumi riiklikule õppekavale (2011), mistõttu leheküljenumbreid ei lisata. Elektroonilistele materjalide viited vormistatakse sarnaselt paberkandjate viidetega. Teksti
(1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus ajakirjas · Posner, M. I. (1993, October 29). Seeing the mind. Science, 262, 673-674. Ilma autorita artikkel ajalehes · New drug appears to sharply cut risk of death from heart failure. (1993, July 15). The Washington Post, p. A12. Tekstis viidata pealkirjaga. Pika pealkirja puhul kasutada lühendatud nimetust: ... ("New drug," 1993). Raamatud ja brosüürid Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ilmumise koht: Kirjastus · Cone, J. D., & Foster, S. L. (1993). Dissertations and theses from start to finish: Psychology and related fields
Elagu meie rahvas, metseenide heldus, quae nos hic protegit! mis meid siin hoiab! Pereat tristitia, pereant osores! Kadugu kurbus, kadugu vaenlased! antiburschius < “bursch” (saksa k) – ülikooliseltsiliikmed > seltsivastased Pereat Di´abolus, quivis antiburschius, Kadugu Saatan, iga mässaja, irrisor < “risor” – lõbutseja > lõbutsemisoskamatu atque irrisores! ja irisejad! Autorita. Sõnad vagantide (eks-mungad/üliõpilased, kes hakkasid 11-12.saj rändlaulikeks, käies Euroopa kõrtsides) luulest. Käesolev pärit 18.saj Saksamaalt, kus tekkisid esimesed üliõpilasorganisatsioonid. Praegu on see üliõpilashümn. Aeneis Peategelane troojalane Aeneas, Veenuse poeg. Nii tuletavad roomlased end jumalaist. Jumalad valivad Aenease välja, et ta rajaks uue Trooja. Ta alustab teekonda vanast Troojast ja purjetab uue poole, aga satub tormiga Kartaagosse
mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 5. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik
mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 5. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik
mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 5. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik
Kristjan Jaak Peterson huvitus tõsiselt ka filoloogiast, niihästi eesti keelest kui ka eksootilistest Aasia ja Aafrika keeletest. Tema uurimused eesti süntaksist annavad tunnistust niihästi andekusest kui ka tõsisest teaduslikust suhtumisest. (EKBL 1975: 272) 9 VIITAMINE Kõige enam kasutatakse kaht järgmist viitamissüsteemi. Viitamine autori nime ja aastaarvuga: viide esitab autori nime (autorita allika korral pealkirja lühend või esimene sõna), allika ilmumisaasta ja viidatava lehekülje numbri. See viitamissüsteem on kõige enam levinud. Joonealune viitamine: tekstiviites on number, mis juhib sama numbriga tekstiviite juurde joone all. Sama allika korduval järjestikusel viitamisel märgitakse joonealuse tekstiviitena ,,Sama" ja viidatava lehekülje number. Õpilastöös on soovitatav kasutada esimest viitamissüsteemi, seepärast käsitleb käesolev juhend vaid seda.
Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS, 2008, § 16) 5 Internetiallikas autorita Pühapäeval, 8. septembril Tallinna kesklinnas toimunud SEB Tallinna Maratoni 10 km jooksu võitis uue rajarekordiga 29:02 David Kogei Keeniast. 10 km distantsile registreerus kokku 14 890 võistlejat, kellest 7689 olid jooksjad ja 7201 kõndijad. David Kogei järel tuli teiseks senine 10 kilomeetri rajarekordi omanik, mitmekordne SEB Tallinna Maratoni 10 km distantsi võitja Tiidrek Nurme, kes tulemusega 29:58 ületas oma seni joostud rajarekordi 30:04
[Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool. Brosüüride, buklettide jms puhul lisatakse nurksulgudes väljaande liik. Nt: Harju Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk. Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Autorita raamatu puhul kirjutatakse koostaja või toimetaja nimi eestikeelsetes töödes üldiselt pealkirja ja ilmumisaasta järele koos lühendiga koost. või toim. Nt: Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Ingliskeelses kirjanduses asetatakse koostaja(te)/toimetaja(te) nimi/nimed autori positsioonile koos sulgudes järgneva märkega (Ed.) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg.). Nt: Stanton, D. C. (Ed.). (1987)
järgmised sama kirje read taandega (hanging). Nii tuleb esile kirje esimene sõna autori nimi. 19 Raamatu kirje (13 autorit) Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Raamatu kirje (neli või enam autorit, autorita) Pealkiri: alapealkiri. (Ilmumisaasta). Koostaja/toimetaja initsiaal ja nimi. Trükikordus- andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? (1999). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Vahel näidatakse autori asemel (st autori positsioonil) koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Nt: Mehilane, L. (Toim.)
Ilmumiskoht: Kirjas-tus, ilmumisaasta. 1. Agur, U., Hanson, V., Kull, R. Inglise-vene-eesti arvutisõnastik. Tallinn: Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1991. nime/aasta viitamisel: Autor(id). Ilmumisaasta. Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Agur, U., Hanson, V., Kull, R. 1991. Inglise-vene-eesti arvutisõnastik. Tallinn: Eesti Majan- dusjuhtide Instituut. Nelja või enama autoriga ja autorita trükise kirjes tuuakse esimesena pealkiri, selle järel kaldkriipsuga eraldatult autorite nimed. Artikli kirje Kogumiku, jätk- ja perioodikaväljaande, ajalehe ning elektroonilise andmebaasi artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Kirje algab artikli autori ja pealkirjaga, millele järgnevad andmed väljaande kohta. Elektroonilistel materjalidel märgitakse
(Ilmumisaasta). Pealkiri [allika tüüp (õppematerjal, pilt, video, e-raamat vms)]. Internetiaadress (materjalide vaatamise kuupäev). Näide: Uibu, K. (2010). Eesmärk, uurimisküsimus ja hüpotees [Elektrooniline õppematerjal]. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15086/index.html (29.04.2013). Näide, kus autorit ei ole: REL 2011: Vabaabielu populaarsus kasvab. (2013). Eesti Statistikaamet. http://www.stat.ee/65349 (29.04.2013). Ilma autorita teos Teose pealkiri (Ilmumisaasta). Koht: Kirjastus. 23 Näide: Maailma riigid (2001). Tartu: Regio. Ilma autorita teosed on ka seadused ja muud õigusaktid, millele viitamisel esitatakse avaldamismärge, mis koosneb Riigi Teataja osast, avaldamise kuupäevast ja artikli numbrist. Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2.
ilmumiskoht, kirjastus (väljaandja), ilmumisaasta. Näide Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Tallinn: Avita, 1999. Kui raamatul ei ole autorit, siis käsitletakse autorina (õigemini küll nimena, mille alusel toimub allikate järjestamine) raamatu tiitellehel toodud toimetajat, koostajat või organisatsiooni. Koostaja või toimetaja nime taha tuleb vastavas keeles märkida, et tegu on koostaja või toimetajaga. Autorita ja tiitelvastutajata raamatute puhul kasutatakse järjestamise tunnusena pealkirja. Kasutades mõnda kirjutist (artiklit) kogumikust, tuleb esitada: artikli autor, pealkiri, kogumiku nimetus, ilmumiskoht ja aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. Näide Eamets, R. Eesti tööturu potentsiaal ja poliitika Euroopa Liidu kontekstis. Eesti 21. Sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud. Tallinn, 1999, lk.29-33.
Kasutatud kirjandus esitatakse loetelus autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Sama autori teosed järjestatakse ilmumisaastate järjekorras. Allikad, millel autorit ei ole, järjestatakse kasutatud kirjanduse loetlus pealkirja esimese sõna järgi. 24 Raamatuid viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autorita raamatul alustatakse raamatu pealkirjast ja kui on toimetaja, siis lisatakse tema nimi pärast teose pealkirja. Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? Toim. Mehilane, L. (1999). Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artiklid a) artiklid ajakirjas Artikli autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus, väljaande
järjekorras. Näide: Alas, R., 2002 Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Alas, R., 2002 Muudatuste juhtimine. Tallinn: Külim. 3.2.1. Raamatud Raamatud lisatakse allikmaterjalide nimekirja järgmisel põhimõttel: perekonnanimi (-nimed), eesnime esitäht (esitähed), väljaandeaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga, viimane autor &-märgiga. Pealkirjades lühendeid ei kasutata, autorita raamatute puhul esitatakse autori nime asemel raamatu pealkiri. Näide: Alas, R., 2002. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Gibbs., J. T. & Huang, L. N., 1991. Children of color: Psychological interventions with minority youth. San Francisco: Jossey-Bass. Karu, S., 2000. Rahakäibe juhtimine, I osa. Tartu: Rafiko. Vadi, M., 1995. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Eesti majandusülevaade 1997–1999. 1999. Tallinn: OÜ Leo Express. 3
) Allikate loetelu ei ole nummerdatud! Sama autori publikatsioonid reastatakse avaldamise aja alusel, alustades varasemast. Samal aastal ilmunud publikatsioonid järjestatakse pealkirja järgi, tekstis viitamise tarbeks lisatakse aastaarvudele väiketähed: 1995a, 1995b jne. Kahasse kirjutatud tööd paigutatakse pärast üksinda kirjutatud töid, alustades varasemast. 10 Kogumik või muu autorita teos reastatakse pealkirja, toimetaja või koostaja (st kirjes esikohal oleva) järgi. NB! Kirjete paremaks üksteisest eristamiseks algab allikakirje esimene rida vasak- joondusega ning järgmised sama kirje read taandega (hanging). 3.3 Allikakirjete kuju Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat allikat täielikult identifitseerida. Nimele ja aastale viitamise süsteemis on aasta kui oluline tekstis osundatud identifit-
a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3 rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19.
Refereeringus osutatakse kindlasti autori nimele (selle puudumisel allika pealkirjale) ja allika ilmumise aastale. Tsitaat ja refereering esitatakse viites leheküljelise täpsusega. 17 Kogu töö ulatuses tuleb kasutada ühtset viitamissüsteemi. Viide sisaldab ka leheküljenumbreid, loetelud mitte. 4.1 Viitamine ja keeleabi Teaduskirjutistes kasutatakse autori nime ja aastaarvuga viitamist. Tekstiviiteks on autori nimi (autorita teosel pealkirja lühend või esimene sõna) ja aastaarv. Kui tsiteeritakse või refereeritakse teose mõnd lehekülge, lisatakse viitesse ka leheküljenumber (-numbrid). Viide on sulgudes. Kui viide käib ainult ühe lause või selle osa kohta, paikneb viide enne kirjavahemärki, mis lõpetab lause või selle osa. Kui viide käib mitme lause kohta, pannakse ta viimase lause lõpupunkti järele. Näited
Viide käib kas lause või lõigu kohta. Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühesugune. Eristatakse kolme viitamissüsteemi: viitamine autori nime ja aastaarvuga, . Nimetatud viitamisviis on enamasti kasutusel humanitaarvaldkonnas ja on rahvusvaheliselt tunnustatud; joonealune viitamine, mida kasutatakse valdavalt õigusteaduslikes töödes või neis töödes, milles on rohkesti autorita materjale(arhiivimaterjalid, õigusaktid jm); numbriga viitamine on küll lühem variant, aga seda kasutatakse vähem. NB! Viitamisest ja vormistamisest täpsema informatsiooni saamiseks loe läbi Kiin, Aili 2000. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi Vija, M., Sõrmus,K., Artma,I. 2008.Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms
f T 10, n 2, s 11, lk 17). 11 (Eeldusel, et lühendid f , n ja s on varem seletatud, kasvõi allikate nimestiku alguses, kui ei ole eraldi lühendite nimekirja töö alguses pärast sisukorda.) See näide demonstreeris ka joonealuste märkuste kasutamist. Näide 16. Viide ajalehele (ilma autorita) Tekstis: (EP, 25.06.2009) Nimestikus: EP = Eesti Päevaleht, 25.06.2009 Harjutused Mis on valesti? Sellele igati keerukale ja kihilisele vormilisele struktuurile (mida antakse edasi nii video kui ka näitleja keha ning miimika abil) tundub aga lausa vastanduvat ,,Hamleti" sõnumi lihtsus (Kaus: lk. 98). Sellele igati keerukale ja kihilisele vormilisele struktuurile (mida antakse edasi nii video kui ka näitleja keha ning miimika abil) tundub aga lausa vastanduvat ,,Hamleti" sõnumi lihtsus
Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, 3, 24-25. Artiklid, mis on ilmunud ajalehes. Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 16-17. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause. Nt: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, november 29). Postimees Artiklid teatmeteoses. Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933)
a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19.
Kangelane ei muutu sündmuste käigus, puudub lõhe sisemise ja välimise vahel. Puudub küsitavus ning kangelase enda arvamus langeb kokku teiste omaga. Eepos on pööratud minevikku kirjeldab sündmusi, millel pole kaasajaga mingit seost. Minevik on suletud, sündmused lõpetatud. Eepos on ühehäälne, koosneb tegudest mitte tõlgendustest. Vanim eepos ,,Gilgames" Rahvaeepos suulisel teel levinud, ilma kindla autorita jutustused Kunsteepos ühe autori teos, mis jäljendab rahvaeepose vormi ,,Kalevipoeg" on segu neist kahest. Romaan eeposega võrreldes maisem zanr, tegelased vooruste ja vigadega. Ka muistsed kangelased on kujutatud tänapäevases võtmes, lugeja ja kangelase vahel puudub barjäär. Romaan on alati seotud kaasajaga, suudab kõnetada kaasaegset lugejat isegi siis, kui on ajaloolise sündmustikuga. Tegelased on keerulisema kui eeposes mitmekihilisema, arvamus iseendast
Aasta kaldkriips ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide: SISASK, U. & KAHRO, A. Astroloogia ennustab minevikku. - Loodus. 2003/3, lk 10- 13. · Artikkel ajalehest: AUTORI NIMI, Initsiaali(id). Artikli pealkiri. - Ajalehe nimi kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev. Näide: KUMBERG, K. Nali on meie ainuke tõeline kaitseingel. - Postimees. 2003, 30.05 13 · Autorita ja pealkirjata artikkel (esineb 19. ja 20. sajandi alguse eesti ajalehtedes): (Artikli või repliigi tunnuslause sulgudes). - Ajalehe pealkiri kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev. Näide: (A. Rüütli iseseisvuspäeva kõne Estonia teatris).- Eesti Päevaleht. 2003, 24.02 · Artikkel teatmeteosest: Nimetus. Teatmeteose nimi kaldkirjas. Köite number. Väljaandmiskoht, aasta, veeru või lehekülje numbrid. Näide: Viieristi looduskaitseala. - Eesti entsüklopeedia. 10. köide
toimetaja ja/või koostaja nimi (nimed), kirjeldatakse pealkirja järgi. Pealkiri: pealkirja täiendandmed /Koostaja ja/või toimetaja nimi (kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette). Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Märkused. Kirjakeele teataja 1979: Õigekeelsuskomisjoni otsused / Toim. T. Erelt, H. Saari. Tallinn: Valgus, 1985, 102 lk. · autorita ja tiiteltoimetajata raamatud on enamasti teatmeteosed ja sõnaraamatud. Tekstiviitena kasutatakse nende puhul tavaks saanud lühendeid, mis pannakse ka siis kasutatud kirjanduse loetelus kirje ette. EE 8 = Eesti Entsüklopeedia 8. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, 465 lk. 16.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest punkti ja kriipsuga (vahel ka topeltkaldkriipsuga (//) või trükitakse väljaande nimetus kaldkirjas)
toimetaja ja/või koostaja nimi (nimed), kirjeldatakse pealkirja järgi. Pealkiri: pealkirja täiendandmed /Koostaja ja/või toimetaja nimi (kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette). Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Märkused. Kirjakeele teataja 1979: Õigekeelsuskomisjoni otsused / Toim. T. Erelt, H. Saari. Tallinn: Valgus, 1985, 102 lk. · autorita ja tiiteltoimetajata raamatud on enamasti teatmeteosed ja sõnaraamatud. Tekstiviitena kasutatakse nende puhul tavaks saanud lühendeid, mis pannakse ka siis kasutatud kirjanduse loetelus kirje ette. EE 8 = Eesti Entsüklopeedia 8. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, 465 lk. 16.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest punkti ja kriipsuga (vahel ka topeltkaldkriipsuga (//) või trükitakse väljaande nimetus kaldkirjas)
hinnati nende vaprust ja sõjakunsti. Neid said nad näidata ka jahiretkedel ja turniiridel ehk organiseeritud sõjamängud. Turniiridel oli palju pealtvaatajaid ja oli tähtis erinevate kogukondade kokkusaamisel. Eraldi ehitati ka tribüünid. Kirik suhtus taunivalt. Abiellumisel tüdruku nõusolek ei lugenud, kaasa tuli anda ka varandust, mis oli kulukas. Oli ka rüütlikirjandus: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposed on enamasti autorita, tuntuim on Rolandi laul, Karl suure retkedest. Sakslaste Nibelungide laul on kättemaksulise sisuga. Rüütliromaani temaatika ammutati muistsetest pärimustest. Nende kangelane oli kuningas Artur ideaalne kuningas. Keskaegne armastusluule väljendas rüütlikultuuris daamikultust. Talupojad ja mõismajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond, elati maal ja elati põllumajandusest. Talupojad sõltusid oma isandast ja olid sunnismaised, nad olid kohustatud isanda jaoks tööd tegema.
-JAH Valemite vormistamisel tuleb kasutada valemiredaktorit, lisades vastava objekti (MS Office puhul kasutatav objekt kannab nimetust Microsoft Equation). Kogu too ulatuses tuleb jargida valemite uhtset kirjutusviisi. Valtida tuleb definitsioonide esitamist valemi kujul ja valemite esitamist tekstina. 2) Kuidas järjestatakse viidatud allikad? - Tähestikulises järjekorras - Alustatakse autoritega viidetest ning siis liigutakse autorita viidete juurde. - Autorite nimede puudumisel pealkirja esimeste tähtede järgi. Viidatud allikad loetletakse autorite perekonnanimede tahestikulises jarjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimes(t)e sona(de) jargi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas jarjekorras. Autori(te) nimed tuleb trukkida rasvases kirjas (Bold). Kui kasutatakse uhe autori mitut uhel ja samal aastal ilmunud tood, siis eristatakse
[Magistritöö].Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool. Brosüüride, buklettide jms puhul lisatakse nurksulgudes väljaande liik. Nt: Harju Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Autorita raamatu puhul kirjutatakse koostaja või toimetaja nimi eestikeelsetes töödes üldiselt pealkirja ja ilmumisaasta järele koos lühendiga koost. või toim. Nt: Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. Mehilane, L. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Inglisekeelses kirjanduses asetatakse koostaja(te)/toimetaja(te) nimi/nimed autori positsioonile koos sulgudes järgneva märkega (Ed.) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg). Nt: Stanton, D. C. (Ed.). (1987)
küsida" Proovib ideoloogilist teksti tõlgendada. Sümptomaatiline lugemine - kuidas analüüsida seda, mida tekst otse ei ütle, mis on tekstist välja jäetud. Viis kuidas igasugust teksti võib vaadelda. Tekst ei ole harmooniline tervik, vaid on täis sisemisi häireid ja tekstis ei ole vaid üksainus tähendus. See ei ole lõpetatud, see on mittetäielik. See mida autor kavatses ei ole kõik, mis tekstist saab. Sarnasus Freudiga: tekstil on oma alateadvus, tekst räägib ka ilma autorita midagi juurde. RRA - repressiivne riigiaparaat - jõu struktuurid ühiskonnas, mille eestmärk on reguleerida võimaliku vastupanu süsteemile, protesti ära hoidmine (politsei, vanglad jne) IRA - ideoloogiline riigiaparaat - toimetab nö pehmete väärtustega: massimeedia, religioosne süsteem, haridussüsteem. Altusser räägib kuidas IRA praktiliselt toimib. Subjekt : just see, et inimesed käsitlevad ennast subjektina, tabab ideoloogia inimest kui subjekti. (F-i seos)
Kullal pole Utoopia riigis tähtsust. Utoopias polnud eraomandit. Utooplastel oli emakeelne haridus kõigile. Utooplased olid rahumeelsed ning sõdisid vaid enesekaitseks või paremal juhul ostsid vaenlase ära. Kõik elanikud Utoopias olid võrdsed, va kriminaalid. 16. Kelmiromaan Kelmiromaan on realistliku romaanitüübi esimene etapp. Kelmiromaan on teisisõnu pikareskne romaan. Euroopa esimene kelmiromaan oli „Tormese Lazarillo elukäik“, mis ilmus anonüümselt, autorita. See teos meenutab küll rohkem jutustust kui romaani, ometi võib sellest leida hilisema kelmiromaani tähtsamad tunnused. Teos oli irooniline ja kunstiline, mis viitavad humanismile. Kelmiromaan on oma sündmustiku poolest lihtne ja lineaarse ülesehitusega ning mõned lõbusad seigad näitavad kelmiromaani lähedust tolleaegse rahvakirjandusega. Kelmiromaani võib vaadata isegi rüütliromaani paroodiana, sest kui rüütel on kõrgest soost ja käitub kui
satiiriline. Hispaania jääb selgesti 17.sajandil varju, tõusevad Prantsusmaa ja Inglismaa. Gongora eelistas eemalolevat positsiooni, teda ei huvitanud see, mis poliitikas toimus. 12.10.10 Kultuuriline õitseng baroki raamides jätkus kuni 17.sajandi teise pooleni. Igasugune jutustuslik proosa, algab 16.sajandi teise poolega. ,,Tormese Lazarillo elukäik" oli algus kelmiromaanile. On loetud Hispaania kirjanduses millekski erakordseks. Ilmus 1554, läbi sajandite püsinud ilma autorita. Ei saa võrdsustada teiste rahvaraamatutega, sest ei olnud nii primitiivne. Novela picaresca. Tormese Lazarillot pole veel teoses määratletud kelmina. Kelmiromaan madaldab pastoraalromaanide maailma, paneb vastuollu igapäevase tegelikkusega. Kelmiromaan saab realistliku romaani üheks peamiseks tunnuseks. Jutustus on tagasivaates, tegelane jutustab oma senist elukäiku.. mis temast hiljem saab, seda me ei tea.
"Kelm don Pablose elukäik" (buscon kelm; "don" on kirjutatud irooniaga)(kirjutas tunduvalt varem(noorpõlveteos), ilmus 1626) ei ole ennast sidunud oma tegelastega, tugev grotesk. Liialdused, vastandamised, raske tõlkida. "Unenäod" (Sueños)(1627) satiir (nagu umbes erasmuse narruse kiitus) vaadeldakse ühiskonna erinevaid osi ja kirjeldatakse pahesid ja inimeste kõikvõimalikke veidrusi ja kirgi(nagu umbes dante jumalik komöödia). 17.saj II poolel ilma autorita "Estebanillo Gonzalez" (1646) ajalooline seiklusromaan, viib hispaaniast väljapoole, saksamaale ja isegi liivimaale. Velez de Quebara "Lonkurkurat" (1644) mahult väga väike, ei ole väga kelmiromaan. Seiklevad koos üliõpilane ja kurat. Kelmiromaaniga sarnaneb niipalju, et nad seiklevad, ja kurat saab näha mida inimesed kodudes teevad (nagu ka teenrid näevad inimeste intiimelu), võtab majadel katuse pealt ära ja näitab üliõpilasele tõelist elu. Fantastikat palju, barokne teos
hakkas palju lugema, kirjutama hakkas paarikümnesena. Esimesed teosed pole väga väärtuslikud. Napolist läx Firenzesse 1340ndatel. "Fiammetta" proosateos, lühiromaan. Kirjuatud naise seisukohalt, 1. psühholoogiline romaan üldse. "Dekameron" 10 päeva, 10 lugu, 10 jutustajat (7 naist+3 meest). Möllab katk ja 10 inimest põgenevad linnast ja hakkavad jutustama ühes villas. Novella algselt lõbus rahvajutt (autorita). Paljude tema juttude alusex ongi novellid. B.t on peetud ka "novelliisax". Talle olid tähtsaimad looduse seaduspärasused, leidis, et erootika ja sexuaalsus on normaalsed (ei pooldanud platoonilist armastust). Vaimulikest rääkides oli tema põhiseisukoht see, et neil on kerge ahnex muutuda, kiriku vastu polnud midagi. Tegevus peamiselt Itaalias. Loodus on elu ülim väärtus. Ideaaliks inimese kooskõla loodusega. Inimlikkus=loomulikkus=looduspärasus
annaabi.ee 
