Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Autism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
patsient, autism, poisi, vigasta, patsiendiga, rahutu, ärev, silmside, kraani, doomino, rutiin, haiglas, järelvaataja, anud, töötaja, voolamist, valiv, söömishäire, poisil, psühhiaatria, keerab, poisile, silmsidet, viitavad, rehabilitatsioon, ärevus, rahutus, vaatlus, harjutada, voolamise, rahustab, järelvalve, pusle, medicina(Lovaas 1998.) 2 AUTISM Autism on pervasiivne arenguhäire. Pervasiivseid arenguhäireid defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Autism avaldub oma maailmas olemises, kontakt tegelikkusega on nõrk või puudub üldse, puudub huvi ümbritseva reaalsuse ja sotsiaalsete kontaktide vastu, esineb emotsionaalne frigiidsus. Autism ilmneb väikelapseeas, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes, mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas. Autism on enamasti eluaegne psüühikahäire, vaid harvadel juhtudel on autismile omased
SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09  laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks. Patsiendil on keskeriharidus, varem ta töötas ökonomisti- ja raamatupidajana. Hetkel ta on pensionär ning elab Narva linnas. Patsiendil on olemas haigla kogemus. 2009. aastal talle oli pandud parema põlve protees. Haiglas ta viibis 7 päeva
. 6 1.5. ATH põhjused ………………………………………………………….. 7 2. ATH RAVI JA KASULIKUD NÕUANDED ……………………………… 9 2.1. ATH ravi ……………………………………………………………….. 9 2.2. Kasulikud nõuanded ….……………………………………………….. 10 3. MÜÜDID JA TEGELIKKUS ……………………………………………… 14 4. PATSIENT JAN-I ATH JUHTUM……………………………………….... 16 KOKKUVÕTE ………………………………………………………………... 20 KÜSIMUSED JA VASTUSED………………………………………………... 21 KASUTATUD KIRJANDUS …………………………………………………. 22 SISSEJUHATUS Nimelt mu enda poisslaps on keskmisest lapsest tunduvalt aktiivsem, elavaloomulisem, püsimatum ja kärsitum, mis võis viidata ATH-le.
3.5. Igapäevane toimetulek Laps tuleb toimeiseseisvalt igapäevaste toimingutega. 3.7 Olulisemad varasemalt põetud haigused Korduvad ülemiste hingamisteede nakkused, mis sagenenud lasteaias käima hakkamisega. Imikueas terve. Allergiaid ei ole esinenud. 3.8 Tarvitatavad ravimid Ospamox 1000mg, graanulid suspensiooni valmistamiseks, toimeaine amoksitsilliin, mis on laia toimespektriga aminopenitsilliinide rühma kuuluv antibiootikum. Patsient tarvitab seda 1,5 mõõtelusikat 2 korda päevas. Yomi Multivitamiin, mida patsient tarvitab aeg-ajalt 4. PEREKONNA HINDAMINE 4.1. Perekonna koosseis Sugu Suhted Vanus Sünnikoht Tegevusala Haridus Mees Pereisa 25 Tartu Tehnikapoe Kõrg müüja/majandusjuhataj
Laps oskab asju meisterdada kahe käe koostöös, ta oskab kahvlit ja nuga korrektselt käes hoida samuti ka pliiatsit. Kuid kui poiss peab kuskilt äärepealt midagi võtma võtab ta selle suure jõuga, kui tuleb teisel lapsel käest kinni hoida siis pigistab ta teise lapse kätt ja see kehtib ka täiskasnud inimesel käest kinni hoidmisel. 2.1 Meetod ja protseduur Viisin poisiga läbi kaks erinevat tegevust. Esimesena tegin kõigi lastega koos ringis erinevaid harjutusi, et näha kuidas on poisi tasakaaluga, liigutused. Soovisin, et lapsed seisaksid ühel jalal, kuid nii kui ta jala põranda vastust ülesse tõstis, tundus et kohe kukub, kuid ta suutis tasakaalu hoida. Seejärel palusin lastel hüpata harki-kokku hüppeid, ka see tuli hästi välja. Viimaseks harjutuseks oli käte ette, seljataha, alla ja ülesse tõstmine. Seal hakkas poiss oma kätega vehkima, et teised pihta saaksid ja, et ta suudaks teisi lükata. Teiseks tegevusek, et näha kuidas on poisi käe oskustega
Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13  20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88  104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14  22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95  112 cm pikk (statistiline keskmine 104 cm). Mattias kaalub 1
........ Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes. Poisile meeldivad väga liikumist ja jooksmist eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed
Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki. Tänavad on ju nii libedad! Viidi kohe operatsioonile. Ei tea, kas saangi enam jalgadele. Mare: Ikka saate. Aga kui vana te, Virve, olete? Virve: Juba 72.
nasotrahheaalse intubatsiooni puhul väiksem risk autoekstubatsiooniks kuna puudub keelega intubatsioonitoru manipuleerimise võimalus. Intubatsioonitoru on tugevamini kinnitatud kuna suu kaudu intubeerimisel kasutatakse paelaga sidumise tehnikat, kuid nina kaudu intubeerimisel kleebitakse intubatsioonitoru naha külge kinni plaastritega (Black jt 1990). Olufolabi jt (2004) uurimistöö tulemustest selgus, et orotrahheaalse intubatsiooni korral esines mõõdukalt enam ekstubatsioone kui patsient liigutab kaela sirutusasendisse võrreldes teiste ekstubatsiooni põhjustega. Samas kaela sirutamisel ja painutamisel nasotrahheaalse intubatsiooni korral vastsündinutel ekstubatsioone ei esinenud. Kui Wyllie (2008) ja Morton jt (2005) uurimistöödest selgus, et nasotrahheaalse intubatsiooni korral on mugavam ka lapse suuhügieeni eest hoolitsemine ning puudub võimalus intubatsioonitoru vigastamiseks hammastega. Orotrahheaalse intubatsiooni puudusena lastel
viia võhiklus meditsiiniterminite alal. Haigele koju kutsutud arst helistab välja kiirabi ja teatab diagnoosiks „Melaena“ (verine väljaheide). Häirekeskuse töötajale on see sõna tundmatu ja ka tema arvutis puudub meditsiinisõnaraamat. Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes:  horisontaal  vertikaal  sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool
Kas muutus on ka väliselt märgatav? Lasteada tulekuga, kohanemise perioodil, märgib Elkonin (1), toimub lapses teatud sterotüüpide murrang: tuttavast kodusest keskkonnast satub laps harjumatusse, uude keskkonda, kus tema jaoks on palju tundmatut: kindel päevakava, lapsevanemate puudumine, teistmoodi suhtlemine - kõik need muudatused võivad lapse viia pingeseisundisse, mille tulemusena muutub laps isutuks, ilmnevad hirmud, laps keeldub mängimast teiste lastega, on kahvatu jumega, rahutu, põeb sagedamini, kui varem. Kõne areng võib aeglustuda, laps tunnetab rohkem täiskasvanu hääletooni ja miimikat, kui sõnumi tähendust. Mis on lapse arengu seisukohalt kohanemise perioodil kõige olulisem? Lapse arengu seisukohalt on kohanemisperioodil kõige tahtsamad tema lähiümbrus, kus ta suurema osa päevast veedab ehk siis kodu ja lasteaed. Hea lasteaed ei saa kuidagi olla lapse arengu piduriks, vaid toetab igati perekonna püüdlusi lapse kasvatamisel.
esemete asendajad võivad olla esemetega vähem sarnased kui näiteks joonis kujutatavaga, kuid nad peavad andma võimaluse tegutseda nendega nii nagu asendatava esemega. Mängus laps mitte üksnes asendab esemeid, vaid ka võtab endale teatud rolli ja tegutseb vastavalt sellele. Mängu olemus seisneb mingi rolli täitmises. Rolliga käivad kaasas mingid kohustused, mille täitmist kaaslased lapselt ootavad, ja õigused teiste rollikandjate suhtes, näit. arst ravib, õpetaja õpetab. Patsient .peab end lubama ravida ja püsima paigal. Rollimängus lapsed kajastavad neid ümbritsevat tegelikkust. Mängus kajastatav saab rollimängu süzeeks.. Süzeede rohkus sõltub sellest, mis on lapsele tegelikkusest tuttav. Seega on loomulik, et noorematel lastel on piiratud arv süzeesid, samal ajal kui vanematel lastel on nende valik väga mitmekesine. Mäng ei taandu üksikute psüühiliste protsesside harjutamisele - ta puudutab isiksuse kui terviku psüühilise arengu kõiki olulisi tahke:
klassis õppiva Heike koolimuredest. Samuti õ rohkem käitumisprobleeme ning just sel ajal jätsid Maiki külmaks Heike tülid vanematega. l on võimalik veel ära hoida agressiivsete v käitumishälvete lõplikku väljakujunemist. e Järgnevalt tahaksin näitlikustada lapse s kujunemist agressiivseks ning kriminaalseks, t analüüsides kähe lapse - ühe tüdruku ja ühe , poisi elukäiku. p u MELANIE JUHTUM b e Melanie sündis kaks kuud oodatust varem. Algul pidi ta jää- r ma mõneks ajaks lastehaiglasse, sest ta vajas oma nõrga tervi- t Raske elutee se pärast intensiivravi osakonna e hingamisaparaatide abi. Sün-dides kaalus ta vaid 1600 g. e d Etna probleemid i Melanie sündimise hetkel oli tema ema Heike i vaid 17-aasta-ne ja isa Maik 21-aastane. k Noored vanemad Heike ja Maik olid tuttavaks k saanud umbes aasta enne lapse sündi ühes
tarbimisega on välja kujunenud harjumus ja ravimi ärajäämine võib esile kutsuda deliiriumiga sarnase pildi. Pikaajalise bensodiatsepiinrea preparaatide kasutamise järsk ärajätmine võib põhjustada krampe, isegi ,,status epilepticuse". · Parasomniad vanuritel  on unesrääkimine, uneskäimine, norskamine. Parasomniaks võib lugeda ka Cluster-peavalu ja kroonilist paroksümaatset hemikraaniat. Vanur võib unenäo ajal vägivaldselt käituda. Patsient võib vigastada ennast või abikaasat. · Uneapnoesümptomi all kannatava patsiendi suuõõnt peab uurima istuvas asendis ja selili asendis. Tunnused  häälekas ja katkev norskamine, rahutu ööuni, öine higistamine ja päevane väsimus. Vererõhk on sageli kõrge, ka ärrituvus ja hootine vägivaldsus on tavalised sümptomid. Paljud patsiendid ärkavad öösiti korduvalt, et istuda voodi äärel või minna tualetti
kiida last kohe, kui ta midagi hästi tegi. Ära vanu pahandusi meelde tuleta; - kui laps käitub valesti, paku välja parem käitumisviis; vahel soovib laps peale vihapurset üksi olla, anna lapsele teada, et austad ta tahtmist ja oled nõus konflikti lahendamist edasi lükkama; laps ei pruugi tajuda, kuidas tema käitumine teistele mõjub. Selgita lapsele tundeid, mida ta käitumine teistes esile kutsub; vesi rahustab last. Luba tal kraani all või kausis sulistada. Palu tal vahel nõusid pesta; innusta last tegelema erinevate spordialadega - ujumine, judo, jalgpall. Mõnele sobib ka kalastamine, jalgrattasõit ja toiduvalmistamine; last rahustab, kui ta saab midagi käte vahel mudida või rebida. Ära pööra sellisele tegevusele liigset tähelepanu; näita lapsele, et sa teda armastad. Kuna hüperaktiivsel lapsel on palju ebaõnnestumisi ja pahandusi, siis vajab ta vanema toetust.
.............................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler......................................................................................................................37 Normaalne autism.................................................................................................37 Sümbioos..............................................................................................................38 Eristumine ja iseseisvumine.................................................................................40 Mehhaanilised teooriad............................................................................................44 Biheiviorism.....................
· NB: Erinevad tunnusjooned ei avaldu alati ühesuguse tugevusega. Iseloomulik on see, et tähelepanu keskendumise raskused avalduvad teravalt olukordades, kus laps on sunnitud tegema vaimset pingutust nõudvat ülesannet. HÜPERAKTIIVNE LAPS ERINEVATEL EAPERIOODIDEL 1. Imikuiga. Umbes kolmandik emasid räägib, et lapsed tulid ilma nähtava põhjuseta ilmale 14 päeva enne väljaarvestatud tähtaega. Mõned mainivad, et beebi olevat juba juba emaüsas rahutu olnud. Levinud oletuse vastaselt ei suitsetanud ega joonud enamik neid emasid raseduse ajal. Tihtipeale on lapsed juba sünnitoas ülierksad, uurivad maailma avali silmadega, on seejärel aga tihti juba varases imikueas väga väsitavad. Nad karjuvad ja magavad vähe. Imikueas on hüperaktiivne laps närviline, rahutu, kohaneb halvasti, on väga liikuv, nõudlik, halva meeleoluga. Paljud üritavad end varakult püsti ajada, roomamisfaas on sageli väga lühike või jääb hoopis vahele
tootetutvustuste alusel. ASEPTILINE TÖÖKORRALDUS Aseptika all mõistetakse kõiki toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. 5 Kõigis õendustegevustes nõutakse aseptika põhimõtete järgimist. Parima lõpptulemuse saavutamiseks õenduses tuleb patsienti kaitsta nakkuste eest ning haiglast välja kirjutades peab patsient olema heas seisundis. Aseptika hooletusse jätmisel võib järgneda patsiendi nakatumine ja isegi surm. Infitseerumise risk suureneb, kui patsiendi/kliendi immuunsus on ohustatud järgmistest teguritest: · Iga · Põetav haigus · Eelnev medikamentoosne ravi · Kirurgilised protseduurid Haiglainfektsiooni (HI) seisukohalt eristatakse 3 tüüpi infektsioonide ülekandeteid: · kontakti teel · piiskade teel · õhu kaudu levik
Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab teatud mööndustega tavakoolis hakkama, siis parimal juhul määratakse talle abiõpetaja, kes aitab õppeprogrammi omandada. Sügava vaimupuudega lapsed sageli nädalase internaadivõimalusega koolidesse – näiteks Maarja kooli Tartusse. http://naine24.postimees.ee/379549/autistlik-laps-peres-on-vanematele-nagu-viis-last-korraga g
probleemid raseduse või sünnist, ja sünnieelne infektsioonid. Need keskkonna mõjud võivad tegutseda üheskoos muuta või potentsiaalselt suurendada raskust aluseks geneetiline defekt. Mõned autorid on väitnud põhjuslikku rolli vaktsiini kokkupuute (eriti leetrite vaktsiin ja tiomersaali, elavhõbedat säilitusainena kasutatakse mõnedes vaktsiinid) autismi. Siiski, Valdav enamus nakkusohu tõenditest ei nähtu tõendeid assotsiatsioon ühelt immuniseerimise ja autism, ja eksperdid on diskrediteerinud selle teooria. (http://www.mavicevap.com/medi/et/1396.html) Prognoos on Aspergeri sündroomi puhul väga varieeruv. Paljud tulevad hästi toime, aga nende sotsiaalse lävimise võime on endiselt piiratud. Teisel suurel rühmal aga arenevad rasked psühhiaatrilised probleemid.( http://www.autismeesti.ee/autismist/autismihairete- spekter/aspergeri-sundroom/) B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Transport. Arvutite ebapiisav olemasolu.
kuud - osatakse umbes 500 sõna, tekivad kolmesõnalised lausungid. 3-4. aastastel lastel erandsõnade kasutamise ülereguleerimine. Hakkavad sageli tegema hästi imelikke grammatikavigu, kasutatakse erandsõnu nagu oleksid need reeglipärased. Nt kevad tulevad palju, palju. Samuti moodustavad ka ise üsna naljakaid sõnu. Keelelise arengu verstapostid: aastaselt esimesed sõnad ja 2-aastaselt lausungid. Kolmandast kuust alates peaks olema tekkinud silmside. Uuringutest tuleb välja, et mingis vanuses on tüdrukud kindlasti poistest ees. Hilisemas vanuses need erinevused hakkavad vähenema. Poisi arengule ei peaks niipalju tähelepanu pöörama, tüdrukud peaksid varem hakkama rääkima (räägivad rohkem, kalduvad ka ise rohkem rääkima, mängud on teistsugused kui poiste omad). Tüdrukud armastavadki selliseid mänge, kus tuleb sageli teiste inimestega suhelda  nt kodumängud. Samas tihti pole väga
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Üldehitus PEREKONNA SEADUSED Juhendaja: õpetaja 2008 Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad  ema ja isa  tuleb paremini toime ka kasvatusüle
probleemidega patsientidele või töötavad vanemaealistega, puutuvad kokku ortopeediliste probleemidega. Ortopeedilisi probleeme võib esineda kõikides vanuserühmades ning erialadel. Mõnedel juhtudel on probleemid sekundaarsed, kuid nende eiramisel kaasneb mõju patsiendi igapäevategevustele. Füsioteraapia eriala üliõpilased ja noored füsioterapeudid ei tohiks arvata, et traumade ja ortopeediliste haiguste ravimisel on kindlad retseptid ning patsiendiga kohtudes peab kasutama päheõpitud teooriat. Füsioterapeut peab olema võimeline koguma infot patsiendi kohta tema juuresolekul ning suutma vastu võtta otsuseid kogutud info põhjal. Vaatamata sellele, et vigastused ja haiguslikud seisundid varieerivad, võivad ortopeedilised sümptomid erinevate patsientide juures olla samad. Sarnaselt on ka füsioterapeutilised sekkumised vastavates situatsioonides samad. Raskem osa noore füsioterapeudi tööst on erinevate
kõrvaaugust. Haige mudilane võib tunda vastumeelsust kraadimise suhtes. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda.Pole vahet, kas kraadimiseks kasutada digitaalset või tavalist elavhõbetermomeetrit. Piiksatusega tulemust teadvustav digitaalne võib olla mudilasele põnevam. Sellise termomeetriga saab tulemuse kiiremini. Seega veidi rahutu väikelapse või imikuga kodu võiks eelistada digitaalset kraadiklaasi. Laps peaks palaviku kontrollimiseks olema veidi aega rahulikult. Suurema lapsega tuleks vaadata raamatut või videot, sest elav sehkendamine tõstab kehatemperatuuri. Suust palaviku mõõtmisel ei tohiks laps eelnevalt juua soojendatud või külma jooki, sest tulemus võib muutuda valeks. Pärakust kraadimiseks tuleks tita panna selili mähkimislauale, tõsta jalad veidi ülespoole ning
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
ja külmetuse korral. Lööve, mida tuntakse ohatise nime all, paikneb enamasti huulte ümbruses. 9. Piimahammaste periood. e. ajutise hammaskonna periood. Kestab 6. -8. elukuust kuni 2,3- 3 aastani. Esimestena lõikuvad alumised lõikehambad, edasi ülemised ees e. lõikehambad esimesed purihambad e. molaarid tulevad 12-16. elukuul silmahambad e. kaniinid lõikuvad 16- 18. elukuul teised piimapurihambad 20.- 30. elukuul Sel ajal on laps rahutu, topib käsi suhu, nutab näilise põhjuseta, suureneb süljeeritus, vahel esineb palavik ja kõhulahtisus. 10. Jäävhammaste periood. Algab esimese purihamba suhulõikumisega piimahammaste rea lõppu. 6-7. eluaastal alumised keskmised lõikehambad 9-10. eluaastal lõikuvad esimesed eespurihambad 10-11. eluaastal lõikuvad teised silmahambad 11-12 eluaastal lõikuvad teised eespurihambad 12-13. eluaastal lõikuvad teised tagapurihambad Periood kestab 15
· Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal. Suitsetamine I trimestri jooksul suurendab väärarendite esinemist. · Narkootikumide tarvitamine pidurdab loote kasvu. Häirub sotsiaalne koostöövõime lapsega · FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu, kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul 8
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Ka väiksemad aspektid peavad olema kooskõlas eelnevalt õpituga.  Vihkavad passiivselt pika perioodi vältel istumist.  Ei suuda aktsepteerida infot, mis on vastukäiv või vastandub nende väärtuste ja tõekspidamistega.  On ammutanud rikkalikult infot oma elukogemustest. Näited joobega seotud traumadest  Purjus, sai autolt löögi, juhtunut ei mäleta.  Lõi sõbrannat käega, nüüd ranne valutab ja turses.  Juhtunust 2 versiooni, patsient ei soovi politseid; alguses sai kakluse käigus kannatada, hiljem kukkus.  Alkoholijoobes jooksis üle tee (arvas, et jõuab enne autot). Löök tabas vasakut puusa, libises üle autokapoti sõiduteele. Mis juhtus 7-9aastastega?  Jalgratta kokkupõrge mootorrattaga, laps kukkus rattalt ja libises asfaldl  Nähes bussi, jooksis punasega üle tee keeravale autole ette  Jooksis punasega üle Vilde tee ja kukkus vastu sõiduautot, mis pööras
kohta. Natuke peab oskama ka valmisoskuste taga näha jägmisena küpsevaid oskusi. Arengukeskkonna kohta info kogumine osutub tarvilikuks eelkõige erivajadustega laste hindamisel.(see puudutab just erivajadustega lapsi) (Ürutatakse leida infot, kas keskkonnas on midagi, mis võimendab lapse problat (või tekivad alles, või miks ära ei kao) ja ei soodusta seda, nt emotsionaalsus - kui laps on väga ärev, vb keskkonnas on midagi, vb vanemate kasvatusstiil on selline, midagi on juhtunud jne) Kui lapsel oskusi pole, ei tähenda see, et lapsel pole võimeid  tal vb pole eeskuju, võimalusi jne. Olulne kas lapse keskkonnas on ressursse lapse toetamiseks. VB vanem pole mingist asjast üldse teadlik ja ei oska seda tähtsustada. Peaks püüdma leida ressurrse, toetamaks lapse arengut ja saaks lapse heaks tööle panna.
kui tunned muret, lase perearstil ta kuulmist kontrollida. Kõne ergutamine 15.-18. elukuuni Sinu maimiku sõnavara kasvab pidevalt, sest ta kuulab ümberringi toimuvaid jutuajamisi. Laps kasutab sel perioodil paljusid sõnu, vormides neist mõtestatud kahesõnalisi fraase. On ka üks sõna, mida talle endale väga kasutada meeldib, kuid mida ta kellegi teise suust kuulda ei talu - see on "ei". Kasulik teada Lapsega vesteldes on oluline luua temaga tõhus silmside. Lisaks tema tähelepanu hõivamisele ja kuulamisoskuste täiustamisele on kellegagi rääkimisel pilgukontakti loomisele õhutamine ka vajalik sotsiaalne oskus, mis aitab lapsel tulevikus kergemini inimestega suhelda. Sa võid leida, et kui laps ei ole näoga sinu poole, ei vaevu ta sind eriti kuulama. Seepärast seisa tema suhtes nii, et te saaksite teineteisele otsa vaadata. Kõne ergutamine 19.-21. elukuuni
annaabi.ee 
