Australopiteegid (0)

Australopithecus
,,lõunainimahv"
Sander Toop 9b.
Kes on australopiteek?
täpsemalt graatsiline australopiteekus on alamtriibuseHominina
perekond. Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt
seotud inimesega.
Australopiteegid on fossiilsete hominiinide seas esimesed, keda
Aafrikas kirjeldati 1925. aastal. Neist kõige esimene oli
Australopithecus africanus (,,Aafrika lõunainimahv"), kes hammaste
ja lõualuude poolest sarnanebMiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid
annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta
on saadudTansaaniast Laetoli vulkaanilises tuhas säilinud kahest
kõrvuti asetsevast jalajälgede reast. 3,7 miljonit aastat tagasi tehtud
jalajäljed on omistatud Australopithecus afarensis'ele (,,Afari
lõunainimahv"). Kuigi A. afarensis olibipedaalne, tundis ta ennast ka
puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu
sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma.
Morfoloogia
Australopiteekuse aju on umbes 35% nüüdisinimese omast.
Graatsiline australopiteekus oli umbes 1,2 ­ 1,4 m pikk. Neil esines
ka sooline dimorfism (sugudevaheline väline erinevus). Eeldatava
suure dimorfismi tõttu on inimese eellasi ette kujutatud
polügaamsetena .
Liigi muutused
Teadlased leidsid LõunaAafrikast suuremate koljude ja
tagahammastega fossiile. Algselt arvasid, et need tulenevad
soolisest erinevusest: väiksemad olid emased, suuremad ja
massiivsemad isased. Tegelikult avastati teine australopiteegi liik ja
nimeks pandi Austalopithecus robustus .See oli jõuline ehk robustne
australopiteekus. Saledaid ja jõulisi vorme eristatakse nüüd
perekondadena Austalopithecus ja Paranthropus. Teadlased on
arvamusel, et saledast vormist arenes jõuline vorm ja eellaseks on
Australopithecus afarensis. A. afarensis'est on arenenud edasi ka
sale vorm, mis peaks Australopithecus africanus'e kaudu jõudma
Homo liigini.
Toitumislaad
Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja küttimisega agaralt
ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad. Nende luid on
koobastest leitud mitte seetõttu, et nad elasid seal, vaid seepärast,
et nende kehaosad kukkusid sinna, kui neid sõid tõelised lihasööjad
­ leopardid ja hüäänid. Australopithecus afarensis'el oli hammastel
õhuke email. Teistel olid enamasti samasugused paksuemailiga
hambad nagu inimahvidel. See näitas, et nad sõid koredat ja kõva
toitu.