....................................14 Lisad.....................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................18 Sissejuhatus Üle maailma on Auschwitzi koonduslaagrist saanud terrori, genotsiidi ja holokausti sümbol. Laager asus Lõuna Poolas ja oma nime sai ta Poola linna Oswiecimi järgi. Auschwitz rajati 1940 aastal sakslaste poolt. Vajadus rajada Auschwitz tekkis natsidel pärast seda, kui kõik kohalikud vanglad olid täis ja vange polnud enam kuhugi mujale paigutada. Auschwitzist sai üks suurimaid surmalaagreid. Laagrid Auschwitzi komples hõlmas enda all suurt tööstuse ala, mis oli rikas maavarade poolest. Auschwitzis oli kokku 48 laagrit. Kolm põhi laagrit olid Auschwitz I, Auschwitz II ( tuntud ka Brikenau nime all) ja Auschwitz III ( tuntud ka Monowitzi nime all)
inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolamas- sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holokaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945 aaastatel. Natsid püüdsid ,,uue korra" kehtestamise nimel hävitada kõik juudid kogu Euroopas. Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid ja homoseksuaale. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks
rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST Juudid Eestis 37
Varssavist on saanud Ida- ja Kesk-Euroopa suurim majanduskeskus, sest seal asuvad regiooni suurimad väärtpaberite börs ja pankade peakorterid. Varssavis elab 1,7 miljonit inimest. (Warsaw) Lodz on suuruselt teine linna Poolas, mis on meelispaigaks kunstnikele ja teadlastele. Lodzis asub maailmakuulus Poola moodsa kunstimuuseum ja Lodzi Filmikool. See linn 9 on multikultuurne, seal elavad lisaks poolakatele, sakslased ja juudid. (Lodz) Lõuna-Poolas asuv Krakow oli Poola pealinnaks kuni 16. sajandi keskpaigani ning on üks suuremaid ja vanemaid linnu. Krakow asub Vistula jõe kaldal, mida kutsutakse Poola jõgede kuningannaks. Krakowis on rohkelt erinevaid monumente ja seda peetakse väga romantiliseks paigaks, eriti kevadeti. Linn on inspireerinud mitmeid kunstnikke ja kirjanikke. (Krakow) Tulevane 2016. aasta kultuuripealinn Wroclawit mainita esmakordselt juba aastal 1000
ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri režiimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased, sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja. Lääne üldsust, keda häirisid nn Nürnbergi seadused, mis asetasid juudid „väljapoole Saksa rahva ühendust“ ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms. Hitleril ei olnud tegelikult jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud, oleks Hitler andnud käsu viivitamatult tagasi tõmbuda. Lääneriigid piirdusid aga
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-baltikumis omad seadused
NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla. Sõjategevus 1944 1944 alguses alustas Punaarmee pealetungi piki NõukogudeSaksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi blokaad, mille tagajärjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku. Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma. 6. juunil 1944 maabusid USA, Suurbritannia, Kanda ja Poola sõjajõud Normandias. Liitlasvägede saabumine muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks ning nende kaitse hakkas lagunema. Lääneliitlased alustasid liikumist Saksamaa poole; lääneriikide ja Punaarmee edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Saksamaa poolt okupeeritud riikides.
tähtsat võitu. Harju-Jaani Avati arvatavasti 06.10.1935 Harju-Jaani kihelkonnast pärit meestele pühendatud mälestusmärk asus Raasikul Harju-Jaani kiriku aias. Samba püstitamise idee pärines Naiskodukaitse kohaliku organisatsiooni liikmetelt. Mälestusmärgi valmistas kujur Artur Mihkelson, samba aluse tegi insener Konik. Graniidist ausamba esiküljele raiuti 15 Vabadussõjas langenud, tagumisele küljele aga 28 Esimeses maailmasõjas hukkunud Harju-Jaani kihelkonnast pärit mehe nimed. Samba maksumuseks kujunes 800 krooni. Mälestusmärgi avapidustused olid 6. oktoobril 1935. aastal. Kõnega esines Kaitseliidu kindralmajor Johannes Orasmaa, samba pühitses EELK praost Jakob Aunver. Harju-Jaani mälestusmärk hävitati 1940. aastal Saksa okupatsiooni ajal, 23. augustil 1942. aastal avati kunagise ausamba asemel mälestustahvel. Nõukogude okupatsiooni ajal varjul olnud tahvel taasavati 3. juulil 1988. aastal. Harju-Jaani
Põllupidamisel sai täiesti valdavaks kolmeväjasüsteem (põllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, mis tegi harimise raskemaks). 15-16 sajandil suurenes rahvastiku juurdekasv tänu Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemisele. 16. saj. keskpaigaks oli rahvaarv kasvanud 100 000-lt 250 000-le. Osa juurdekasvust ka saksa ja rannarootsi asustus. Rootslased said oma maa vabaks omandiks osta. 15 saj. keskpaigast vene asustus Peipsi põhjarannikul. Esimesed juudid 1333 a. , mustlased 16 saj. esimesel poolel. Eestlaste vaimuelu. Peale vallutust saksa mõjude pealetung kõigis kultuurivaldkondades. Võeti vastu ristiusk ja pühakud. Rahvas sidus kiriku kombeid varasemate arusaamadega. Pühakute nimepäevad (kirikupühad) seoti varasemate kommetega. Tuntuimaks, populaarsemates kohandatud pühakuteks sai Tõnn (Antonius)- koduloomade, sigade kaitsejanna-kes täitis haldja nrolli eraldi igas talus, kus koguti andmeid erilistesse Tõnni vakkadesse. 14. saj
Kuramaa administratsiooni, mis jagati 34 kreisiks ja 230 vallaks (Saksa valdussüsteem). Karm rekvisitsiooni- ja töösunnipoliitika. Rekvireeriti toitaineid ja töösunnipoliitika oli seotud tööjõu puudusega. Esialgu sakslased soovisid Leedut annekteerida, kuid hiljem kui USA sekkus hakati soosima leedulaste rahvusliku taotlust. Leedu Taryba (Maanõukogu) moodustamine (september 1917)- 20 liikmeline rahvusnõukogu, millesse kuulusid rahvusvähemused - valgevenelased, juudid, poolakad. Esimeheks sai A. Smetona. Toimusid ettevalmistused Leedu iseseisvumiseks. 1917. aasta oktoobris ja novembris käisid Taryba esindajas Rootsis ja Sveitsis. Stockholmis koosolnud Leedu esindajad USA-st ja Venemaalt kiitsid heaks konverentsi otsused ja tunnustasid Tarybat iseseisva riigi ülesehitamisel õiguspädeva organina. Iseseisva Leedu riigi väljakuulutamine (16.02.1918)- 20. novembril 1917. aastal
Kelve oli tollase keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) labori juhataja. Praegu töötab ta samuti geenitehnoloogia instituudis ja tunneb rõõmu, et Sarmiento on kõigi silme all tubliks kasvanud. «Ta on küllalt andekas ja väga sihikindel. Suurepärane kolleeg, kes sobib teistega töötama, väga kohusetundlik ja täpne,» pole Kelve kiidusõnadega põrmugi kitsi. Sarmiento tunnistab, et ega kursusekeelest igapäevaseks asjaajamiseks ega tööks piisanud. «Kui tulin tööle, küsisid kolleegid: kas räägime, sinuga inglise või eesti keeles. Ütlesin: eesti keeles, kui olete minuga kannatlikud. Käisin kogu aeg vihikuga ringi ja kirjutasin sinna iga uue sõna või väljendi. Kui oli mingi seminar, võtsin kaasa sõnaraamatu,» kirjeldab ta keeleõpinguid. Nagu paljud välismaalased, märgib ka Sarmiento, et võrreldes teiste keeltega, mida ta oskab hispaania, inglise, saksa, prantsuse , on eesti keel kõige raskem. «Aga mitte võimatu
See ei meeldinud Serbiale. Kuna Venemaa toetas Serbiat, siis tervanesid vastuolud Austria-Ungari ja Venemaa vahel. Balkanil tekkis jällegi sõjaoht. 2.3.3 II MAROKO KRIIS 1911 "PANTRI HÜPPE" Maroko pealinna Fessi ümbruses puhkes ülestõus. Prantsuse väed okupeerisid linna. Saksamaa saatis Agadiri sadamassesõjalaeva "Panter." (suurtükki paadi) Tekkis otsene sõja oht. Läbirääkimistel lepiti kokku: Saksamaa tunnustab Prantsusmaa protektoraati Maroko üle. Saksamaa sai tükki Prantsuse Kongo kolooniast, mis oli soo ja mets. 2.3.4 TRIPOLITAANIA SÕDA 1911-1912 Itaalia ja Türgi Osmani Impeerium sõdisid Liibüa pärast. Türgit nimetati euroopa haigeks meheks, sest võimsast riigist oli alles jäänud ainult halvasti kaitstud impeerium. Itaalia sai endale Liibüa. 10 2.3.5 I BALKANI SÕDA 1912-1913 Türgi vastu võitlesid Serbia, Kreeka, Bulgaaria, Monte Negro. Türgi kaotas kõik oma euroopa
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline j
Stalin ja II MS järgne ajajärk. Teatavasti NSVL oli II MS võitjariik, üks kahest üliriigist, üsna peatselt sai ka tuumarelva. Esmane eesmärk, mis oli, oli siiski majanduse taastamine II MS järel. Jätkuvalt ka sel perioodil pöörati tähelepanu rasketööstusele, see oli vajalik selleks, et oli osa võidurelvastumisest. Põllumajanduses oli olukord hullem kui tööstuses: puudus töökätest, sest 1 osa neid, kes varem olid põllumajanduses töötanud mehed, need oli II MS käigus hukkunud, tapetud. Põllumajanduses oli puudus ka masinatest, sest pärast II MS väga palju tööd tehti NSVL käsitsi, sest eei pööratud mitte niivõrd tähelepanu põllumajandustootmisele, vaid sõjatehnika tootmisele. Hästi negatiivselt põllumajandusele mõjus ka 1946-1947 põud osades NSVL piirkondades. Nendes piirkondades põua tagajärjel suri miljoneid inimesi, kellest riik lihtsalt ei hoolinud. Maalt
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
Alentejo: 26 931 km²,elanike arv 538 100, keskus Evora Assoorid: 2355 km²,elanike arv 243 800, keskus Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv 1 792 000, keskus Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv 3 471 100, keskus Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv 244 300, keskus Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk S
võitlust eksiilis. Samal õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Hommikul lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed ja mõni tund hiljem sisenesid Vene tankid. Punaväelaste üheks esimeseks ,,vägiteoks" oli Pikas Hermanis lehviva sinimustvalge lipu allatulistamine. Valitsuse lootus Läänemaalt Rootsi pääseda ei täitunud. NKVD arreteeris ja saatis vangilaagrisse enamiku ministreid. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile 1. Eesti kaotas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast. 2. Täielikult hävis Narva, ülisuuri purustusi oli Tallinnas, Tartus ja mitmes väiksemas linnas. 3. Tööstuses ulatus purustuste protsent 50-ni, põlevkivirajoonis veelgi kõrgemale. 4. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. 5. Põllumajanduses vähenes külvipind ligi poole võrra, oluliselt langes saagikus ja kariloomade arv. 6
Esile tõusma hakkasid linnad, keskklass ja gildid (kaupmehed). Põhjustas seda nihe nõudmises ja pakkumises linnade kasuks. Raha hakkas kogunema linnadesse ning neist said keskaegse ühiskonna keskused. Palgatöö kallines tööjõu vähesuse tõttu ka maal.Lääne-Euroopas leidis sageli aset talupoegade isikliku vabaduse suurenemine, hakkas levima raharent senise teotöö asemel. Liikuma läksid ka toona peamiselt Kesk-Euroopas asunud juudid, kelle ajaloos oli ilmselt tegemist millegi holokaustile samaväärsega. Katku puhkemine kutsus esile suuri juudipogromme. Eri piirkondades ning inimrühmades olid suremusnäitajad erinevad. Inglismaal surid enam- vähem pooled vaimulikud Katku mõju meditsiini arengule Arstikutse elas läbi vapustuse. Meedikud paljastasid oma abituse katku ees. Paljud arstid deserteerusid. See viis ameti prestiizi alla. Need kes jäid, teenisid muinasjutulist tasu (kui neil muidugi õnnestus seda
pärisorjastamise astme tõusule. Hilary Karu 17 D 11 EESTI AJALUGU I: Et tagada rahumeelne kaubavahetus, sest eestlased tegid röövretki merel II: oma riigis oli rahvast liiga palju + Venelased Peipsi järve kaldal + juudid, mustlased Doonau kallastelt Kihistumine + Adratalupojad Keskmine talumees, oma talu peremees, see-eest mitte talu omanik. Tema maad arvestastati adramaades + Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Seetõttu oli nende teonorm väiksem- 1 jalapäev nädalas (siit ka nende omapärane nimetus). Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku.
aprillist kuni 2. maini toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. 15. mail 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas; 19. juulil tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. 24. juulil toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge kasakatega. 13. oktoobril toimus streik Volta tehases. 14. oktoobril toimus üle-eestiline raudteelaste streik. 15. oktoobril toimusid Tallinnas rüüstamised[2]. Demonstratsioon ja hukkunud 29. oktoobril 1905 Tallinnas 29. oktoobril (vkj 16. oktoobril) 1905 toimus demonstratsioon Tallinnas, mis algas Kalamajas Soo tänaval asunud Lausmanni tehase juures ning liikus hiljem kesklinna Linnavolikogu juurde Uuel turul, kus osales 8000–10 000 osavõtjat. Miitingu lõpus piiras lähedal asunud Ringkonnakohtu juures valvel olnud sõjaväeüksus (ca 100–120 sõdurit) turu ümber ning avas kapten Nikolai Mironovi käsul kogunenute pihta 30 sammu pealt tule, tehes viis kogupauku;
Mitmed ekspeditsioonid on saadetud kirjeldustest, kuidas seiklejad olid hiniinist pilves, sest nad ei osanud seda doseerida. Aafrika siseaalade uurimise kõige olulisem etapp jääb perioodi 1840-1870, kui tegutses nt D. Livingstone. Mees, kes uuris eelkõige Kongo jõge, ooi Henty Morton Stanley (1841-1904), kes oli selles mõttes uue põlvkonna maadeavastaja, sest ta polnud enda ekspeditsioonidel kantud kõrgemast ideest ja teadis, et ta esindab Euroopa riikide, täpsemalt Belgia, huve. Ta tegi mitmeid ekspeditsioone aastatel 1869-1889 ning tänu temale teame me seda, et Kongo jõgikond pole kuidagi seotud Niilusega, nagu varem arvati. Ühel võimsal ekspeditsioonil läbis ta kontinendi ka täiesti põiki läbi, alustades Zanzibarist kuni Atlandi ookeani kallasteni kolmeaastase teekonna jooksul. Mortoni sõlmitud lepingud said aluseks ka Leopold II isikliku valduse
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma. 1749 väitis paavst Benedictus XIV, et Colosseumis hukati kristlastest märtreid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu. Need sammud aitasid kaasa Colosseumi säilimisele. Kuid puuduvad igasugused ajalooallikad selle kohta, et Colosseumis oleks üksainuski kristlik märter hukkunud, pole andmeid isegi selle kohta, et enne Benedictust oleks keegi Colosseumi märtrite hukkumispaigaks pidanud. Kristlased austavad muidu väga kõike märtritega seonduvat, kuid Colosseumi kasutamine kindluse ja kivimurruna näitab selgelt, et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud. Daaklased – praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud. Alles 2.saj eKr ühinesid daaklaste hõimud riikideks. Daaklased olid väga suureks ohuks
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse aastate järgi mil oli võimul
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Miiting jätkus, oodati töölisvanemate naasmist. Sinna lähedale rivistusid vene sõdurid, kuid nende ilmumisele ei pööratud tähelepanu seni, kuni sõdurid avasid tule. 94 inimest hukkus, üle 200 haavatu. Selle sündmuse jäljed jäid rahva teadvusesse veel aastakümneteks. 17.10 avaldas keiser Nikolai II oma manifesti, milles tuldi streikijate nõudmistele vastu, streik Eestis olis 26.10ks lõppenud. Enne seda , 20.10, toimusid 16.10 hukkunute matused, osalejaid ca 40 000. Rongkäik algas uuelt turult, mindi Rahumäe kalmistule, 57 inimest maeti ühishauda, kirste kanti kätel, lauldi revolutsioonilisi laule, kalmistul peeti sütitavaid revolutsioonilisi kõnesid, kuid lõpuks mingisuguse kättemaksuni ei jõutud, sest süüdlasi ei suudetud leida. Kuberner süüdistas kohalikku Tlna karnsioni, Tlna karnison süüdistas sõdurite kaptenit. Üks enamlevinud kuulujutte oli see, et 16.10 hommikul oli rahvas kogunenenud
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm
Venelased jäid 20.saj alguses vähemusse, moodustasid 1897 rahvaloenduse andmetel venelased moodustasid 43% impeeriumi rahvastikust. Siia juurde võib mingis mõttes liita ukrainlased- 17% ja valgevenelased 5%, neid kõiki loetakse idaslaavlaste hulka kuuluvateks. Idaslaavlased moodustasid kokku impeeriumist vaid 2/3. Teisi vähemusrahvusi oli vähe, olid kõik väikesed. Suuruselt kolmas rahvus impeeriumis olid poolakad, nende arvele jäi vaid 6% elanikkonnast. Valgevenelased 5%, juudid 4, kasahhid 3, soomlased 2,5%. 1/3 vene rahvastikust koosnes pisitillukestest rahvakildudest. Erinev oli ka nende rahvaste hariduslik tase. Kõige kõrgemalt olid hariduslikult arenenud balti kubermangude elanikud- eestlased/lätlased koos baltisakslastega, siinsest elanikkonnast 70% kirjaoskajad 1897 rahvaloenduse andmetel. Peterburis kirjaoskust 60%, trad vene talurahva hulgas oli kirjaoskajaid napilt 20%. Veelgi kehvem oli olukord Põhja-Kaukaasias, Kesk-Aasias,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
