Marcusel oli ka noorem õde Annia Cornificia Faustina, kes suri noorena. Lapsepõlv möödus Aureliusel peamiselt hoolekandjatega, sest tolle aja aristokraatlike tavade järgi veetisid emad oma lastega vähe aega koos. Küll aga tänab Aurelius hiljem oma ema, kes õpetas talle jumalakartust ja mitte käituda nagu tavalised rikkurid. Aureliuse isa suri, kui Marcus oli ainult kolme aastane. ,,Iseendale" kirjutab Aurelius oma isast: ,,Mis olen kuulnud ja minu mälestus temast on tagasihoidlikkus ja inimlikkus." Peale isa surma adopteeritakse Marcus Aurelius ja ta õde vanaisa Marcus Annius Verus II poolt, kes elas nooblis palees, kus Aurelius veetis ka suurema osa oma lapsepõlvest. Marcus Annius Verus II suri 138
PÄRAND JA KUULSUS Marcus Aureliusele omistati "Filosoofist kuninga" tiitel juba tema eluajal ning seda ka pärast surma. (Platon'i ideaalses riigikorras valitseksid filosoofid) Ajaloolane Herodius kirjutas: "Ainuke keisritest, kes tõestas oma tarkust mitte kõigest tühipaljaste sõnade ja filosoofiliste kirjutiste tundmisega, vaid laitmatu isiksuse ja mõõduka eluviisiga. Teda peeti kohusetundliku valitseja etaloniks. Oma elus pidi ta palju eneseohverdusi tegema, et tagada rahva heaolu, veetes palju aega sõjalaagrites Rooma Keisririigi rahu ja kindluse tagamiseks. Eluajal ta palju monumente ei püstitanud, et jätta raha sõjakampaaniate tarbeks. Tsitaadid: "Eluteadus sarnaneb rohkem sõja- kui tantsukunstiga." "Minul, kes ma pole kunagi kedagi tahtlikult kurvastanud, ei kõlba kurvastada iseennast. " "Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. " ABIELU JA JÄRGLASED Abiellus Rooma keisri Antoninus Piuse tütre Faustina Minoriga 145. ...
Veel ja veel Rahu altar on osaliselt säilinud. Selle on kujutatud legendi rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi(Friishoone seinapinda kaunistav või liigendav reljeefne horisontaalvööt). Monumendi kunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Paljude keisrite seisvad või ratsakujud püstitati esinduslikesse paikadesse. Kõige paremini on neist säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel. Nad jutustavad kangelastegudest, mille auks triumfikaar on püstitatud. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantinusele ja sellel on näha juba rooma reljeefikunsti allakäigu märke. Marcus Aureliuse ratsamonument > Tuleb veel Rooma linna hoonetest on ainult mõned üksikud säilinud enamvähem algsel kujul
Mis on keskaeg Kerly Saarkoppel 10A Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja võib jaotada kolmeks osaks: varakeskaeg (5-11saj), kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). · Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord.
Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu. Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose "Iseendale" autor. Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu. Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond epikuurlased. Nende maailapildi kohaselt oli tähtsal kohal lõbutsemine ja elu nautimine, raske töö oli orjade jaoks. Marcu Aurelius hukkus sõjakäigul.
saj. m.a.j. Trajanuse foorum vasemas nurgas Venus Roomas. 2. saj. e.m.a. Genetrixi tempel. 1. saj. e.m.a. Makett. Rooma monumendid. Tituse triumfikaar. 81. m.a.j. Tituse triumf. Reljeef Constantinus Suure võidukaarel. triumfikaar. 315 m.a.j. Marcus Aureliuse Trajanuse sammas. 113 Reljeefid Trajanuse ratsamonument. 161- m.a.j. sambal. 180 m.a.j. Rooma mausoleumid. Caecilia Metella mausoleum. 30 e.m.a. Caius Cestiuse Augustuse mausoleum mausoleum. u. 12 1. sajandil m.a.j. e.m.a
Triumfikaar- algselt võidukaile rooma väejuhtidele püstitatud auvärav. Term- avalik saun vana-roomas Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega eraldatud piklikud ruumiosad Colosseum (70-80 p. Ekr)ehitati keiser Vespasianuse auks- dooria, joonia, korintose; pidustused; 50 000 vaatajat; 80 sissepääsu. Keiser Constantinuse triumfikaar (4.saj algus). Keiser Trajanuse sammas (2. saj algus). Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju (2. saj). Panteon 2.saj (kõikidele jumalatele pühendatud tempel). Kasutati telliseid ja betooni(põhilised ehitusmaterjalid) Rooma skulptuur ja maalikunst- õitses portreekunst, tehti esivanemate ja keisrite portreesid, jumalakujud puudusid. Portreeskulptuur- keiser Tiberiuse pea ; noore roomlanna portree. Rooma kunsti mõjutas hellenistlik kultuur. Portreed olid realistlikud, loomulikud. Isikupärasemad kui Kreeka omad. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma
ainuvalitseja, ja Rooma Senat andis talle rea tiitleid, sealhulgas tribuun, konsul, pontifex maximus (ülempreester) ja Augustus • Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks • Aastal 27 eKr andis Augustus välja seaduse nimega Pax Romana ehk 'rooma rahu,' tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu. Pax Romana kehtis kuni keiser Marcus Aureliuse surmani aastal 180 Valitsusviis • Augustus ei pidanud suuri sõdu, ta ainult nihutas Rooma põhjapiiri loomulikule piirile Doonau jõel. Kaugemal läänes lõppes katse tungida Germaaniasse kaotusega Teutoburgi metsas 9 pKr. Pärast seda aktsepteeris Augustus impeeriumi põhjapiirina Reini jõge. Idas rahuldus ta sellega, et allutas Rooma võimule Armeenia ja Taga-Kaukaasia. Partia jättis ta rahule. • Rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas Augustus selleks, et
nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks. Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas, mille sees oli kunagi tema matuseurn. Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja mööda sammast spiraalselt kulgevatel reljeefidel on kujutatud Trajanuse juhitud sõda daaklaste vastu. Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine. Kõige paremini on säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument Maalikunst Rooma maalikunsti on palju vähem säilinud kui skulptuuri. Rohkem on saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi. Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust.
Lääne-Rooma riigi languse ja valitseva tsivilisatsiooni sünni eelmänguks oli Rooma rahu lagunemine. Seen tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast (27. a eKr – 14. a pKr) kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. 3. saj pKr oli riik kasvanud liiga suureks, tekkisid majandusraskused ja kodusõjad. Otsustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist Caracalla määrus 212. aastast. See andis kõigile Rooma impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õiguseid. See pidi tõstma maksulaekumisi ja leevendama üha süvenevaid majandusraskusi. Samas vähenesid kodanike õigused ja kodakondsuse mõiste kaotas sisulise tähtsuse. Perioodil 235-284
viimsekohtupäeva eelne ajastu. Humanistide keskaja-määratlus pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele.periodiseerimine on tinglik ja seda tõestab ka see et enamasti loetaks keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid sellel ajal toimus vaid üks paljudest rooma linna rüüstamistest ja uue ajastu kujunemise seisukohast puudus sellel märkimisväärne tähendus. Keskaja alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist. Keskaja piirid Keskajas võib eristada: Varakeskaega, Vahekeskaega ehk Kõrgkeskaega ja Hiliskeskaega. Varakeskaeg jaguneb omakorda kaheks perioodiks: 1) 5. saj 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutusteajastu algus, seda saab nimetada ka hilisantiigiks. Tekib uus elukorraldus feodaalkord. Sellele tugineb lääne-rooma
raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Need pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. 6 Rooma skulptuur Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Rooma kunstkäsitöö Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat (must bucchero, punasefiguurilised vaasid), kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarbenõudes ning riistades (küünlajalad, peeglid), mustas ja punases keraamikas. Umbes 1. saj
jõukas Anniuste perekonnas.Ta sai väga hea hariduse.Neli kreeka ja rooma grammatikut õpetasid talle keeli,kaheksa õpetajat aga filosoofiat ning selle kõrval pühendus ta veel maalimisele ja retoorikale. Tema retoorikaõpetajaks oli Marcus Cornelius Fronto,kes suunas ta püüdlused kirjanduse ja kõnekunsti valdkonda. Keiser Hadrianuse tahtel lapsendas tema adoptiivpoeg ja järeltulija Titus Aurelius Arrius Antoninus noore Marcuse. Keisriks saades kihlas Antoninus Marcus Aureliuse(18a.) oma tütre Faustinaga(9a.), 145. a. nad abiellusid ning neil oli 13 last. 146.-147. aasta paiku eemaldus Marcus Aurelius retoorikast ja vaimustus filosoofiast. 161. a. Sai temast filosoof keisritroonil ning oma kohustusi ennastsalgavalt täita püüdes veetis ta suurema osa keisrielust, juhtides sõdu impeeriumi piire ründavate hõimude vastu ja võideldes impeeriumi sisemiste raskustega. Marcus Aureliusest on meieni jõudnud märkmeteraamat " Iseendale " (Eis
*amfiteater-kuulsaim Colosseum ( 3-korr, dooria, joonia, korintose) *triumfikaar-e võidukaar, keiser Konstantinusele. *mausoleum *term-e saun, Carcalla termid *templid- kuulsaim Pantheon. *palee- e elumaja ülikutele, mitmekorruselised. Petikaken, petikuks, valus tuli uksest, on leitud Pompei väljakaevamistelt *inseneriehitised-teed, sillad, veejuhtmed. Skulptuur *portree-ei idealiseeri, kujut esivanemaid * monumendid-a) ratsamonument-Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju roomas b)triumfikaared-nii ehitis kui ka monument. Trajanuse sammas *reljeefid-Trajanuse sammas, triumfikaared, mündid, kameed. Maalikunst *mosaiik *seinamaal-ruumid perspektiivis * muumiaportree(tahvelmaal) Muumiaportree Faijumist.
Constantinuse triumfikaar-valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle). See on kahtlemata üks parimatest rooma triumfikaartest, üldkompositsioonilt on see rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised, kuid enamus selle detailide st ja skulptuuridest on pärit varasematelt (Hadrianuse, Marcus Aureliuse jt. aegsetelt) ehitistelt. Uued osad üritavad küll vanu järgida, kuid on teostatud märgatavalt halvemas kvaliteedis ja on isegi stiililiselt teistsugused. Trajanuse sammas Keiser Trajanus valitses aastatel 98.- 117. , tema valitsusaastail paisus Rooma riik oma kaugeimate piirideni, mistõttu rajati sel ajal arvukalt keisri võite ülistavaid monumente, sambaid ja triumfikaari.
200m pikk marmorisse raiutud reljeefriba (teemaks Trajanuse sõjad daaklastega) ümbritseb sammast spiraalselt. Roome relieef oli realistlik ja püüdis olla korrektne (mõned idealiseeritud, nt Augustusest). Ara Pacis on osaliselt säilinud. Eeskujuska ateena Parthenoni naose friis; kujutab rooma asutamist ja augutust rongkäigus. Levinud saavutuste puhul monumendid ja napisõnalised raidkirjad. Kujud pandi esinduslikesse paikadesse. Paremini säilinud skulptuur: Marcus Aureliuse ratsamonument. Foorumid ja monumendid olid kõigis linnades. Hilisemal ajal reljeefikunst hääbus. Paljud hooned hävinud või ,,taaskasutatud toorainena". Säilinud Fortuna Virilise tempel roomas vabariiklikust ajast. Peripteeri sammaste paigutus, naose ees portikus, külgedel seinaga liitunud poolsambad. Sarnane ka lõuna-prantsusmaal. Panteon- kõigiplaneedinimedega jumalate koda, kaetid meisterliku kupliga. Välisvaade ie lange sisevaatega kokku
Mitmekihilise täidisega teed kaeti suurte siledate kiviplaatidega. Vahed täideti tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid.Augustus algatas kindla teedevõrgu rajamise. Kujunes välja ligi 80 000 km pikkune heade teede võrk. Mööda laiu ja hästi sillutatud teid marssisid leegionid ühest impeeriumi äärest teise. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Silmapaistvad kunstiteosed on Traianuse ja Caracalla portreed. Traianuse portreest on näha otsustavust, vaprust, aga ka teatud leebust. Altkulmu vaatav Caracalla on tark, kuid valvel, kättemaksuhimuline ja ohtlik. 4. sajandil käis Rooma kunst alla. See on näha
3. Suetonius 4. Julius Caesar Ajalugu-propageeris muistsete roomlaste kõlbelisi väärtusi, otsiti eeskujusid erinevates valdkondades. Retoorika-kõnekunst. Kõige tuntum kõneleja oli Cicero. Usk. Jumalad olid üle võetud kreeklastelt, samas üritati kõike ühitada roomapärasega.Tähtsamad jumalad olid Jupiter, Janus, Mars, Saturnus, Vesta, Neptunus, Venus. Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1. Segaduste periood (180.a.-184.a.-alates Marcus Aureliuse surmast) 284.a. tuli võimule Diocletianus-viis läbi sõjaväereformi (resevsõjavägi, barbarid sõjaväes), viis läbi haldusreformis ( ida- ja lääneprovintsid) 2. Tugevnemise aeg (284.a.-395.a.) Imperaatorid Diocletianus ja Constantinus Suur. Constantinius Suur- kehtestas usuvabaduse, kuulutas välja uue riigius (ristiusk) ja kehtestas uue pealinna (Konstantinoopol) 395.a.-suri Theodosius Suur ja Rooma riik jaguneb kaheks: Lääne Rooma (pealinnaks
Pole ühtegi akent, aga ülal olev aken valgustab kogu ruumi. Praegu katoliku kirik. Kasseteeritud laed valgusavadega. · Caracalla termid (212-216 pkr) 1)frigidaarium 2)depidaarium 3)galdaarium · Elamu valgus tuli aatriumist. Aed tubade vahel, keskel. Peristüül ilma katuseta aed (säilinud näiteid Herkulanem, Stabia, Pompeji). · Marcus Aureliuse kuju (161-80 pkr) asusu Kapitooliumi linnuses, praegu muuseums · Augustus (skulptuur, 1.sai algus pkr). Ei teata ühtegi rooma kujurit, skulptoristi. · Caesar (portree) · Traianus · Patriits · Roomlanna · Acilia, sakrofaagi figuurid · Müsteeriumide Villa seinamaal Diptühhon rahatahvel, raamatu eelkäija Gameed kivinikerdus ehk lüptika (2kihiline kivi, osa kõrgemast hele,alumine madal tume) Gameo klaas kihiline klaas.
1. Seleta mõisted ja too näited. Originaal kunstniku enda tehtud, ei ole järgi tehtud. N: Adamson Eric ,,Natüürmort pasuna ja kaabuga" Koopia järele tehtud töö st. tehtud originaali järgi, tavaliselt kellegi teise poolt kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia. N: Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing" Repro (duktsioon)- trükipilt mõnest maalist ja väga erinevate mõõtmetega, tavalselt värvilised. N: kirjanduses (Raamatus ,,Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast" sisaldab 45 reprot), postkaartidel, mapid muuseumides. Professionaalne kunst kui kunsti teevad need, kes on omandanud vastava eriala, diplomeeritud kunstnikud N: J.Arrak, Epp-Maria Kokamägi, Johann Köler (Eesti esimene professionaalne (maali)kustnik) Isetegevuslik kunst ilma erialase väljaõppeta. N: Navitrolla, Toomas Vint. (Mare Vint, Tõnis Vint graafika) ...
Kuigi roomlased tegelesid põhiliselt kopeerimisega, arenes väga kõrgtasemeliseks portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid (nt. Trajanuse sammas). Portreed pidid olema nii loomutruud kui võimalik, et järeltulijad teaksid kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidega kujutati tõesti sündinud juhtumeid ning võidetud lahinguid. Julius Caesar Traianus Hakati püstitama ratsamonumente Marcus Aureliuse ratsamonument on üks paremini säilinud monumente. Rahualtar Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja keiser Augustust oma perekonnaga rongkäigus. Maalikunst Kõige rohkem infot rooma maalikunsti kohta on leitud Pompeji'st, mis 79. aastal mattus Vesuuvi tuha alla. Kuna enamus majad Pompeijs on kaetud freskodega arvatakse, et kunst oli väga populaarne. Roomlased oli õppinud kasutama perpektiivi
teatrid, saunad, raamatukogud 3) Surev gallialane, Milose Venus 16.Rooma arhitektuuri süsteem 1) Kaared, võpvid ja kuplid. Lubimört, tellised, betoon. Sillutatud teed 2) Silindervõlv, ristvõlv 3) Saunad, amfiteatrid 17.Ehistusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur 1) Ristkülikukujuline põhiplaan, kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks. Keskmine osa oli teistest kõrgem. 2) Üks täiuslikumaid kuppelehitis maailmas. 3) Keiser Marcus Aureliuse ratsamonument 18.Rooma skulptuur ja maalikunst 1) Portreeskulptuur 2) Loomutruud, ei püütud varjata ebatäiuslikkust. Isikupärasemad. Ilmekalt väljendatud kehaline, hongeline ja vaimne omapära. 3) Pompeji, iseloomulik suur illusionism, loodust jäljendati meisterlikult. Armastatu ruumilisi silmapetteid. Temaatika oli mitmekesine
SUUR RAHVASTERÄNDAMINE JA SELLE TAGAJÄRJED EUROOPA ÜHISKONDLIK- POLIITILISTE SUHETE KUJUNEMISEL VARA- KESKAJAL. Sajandite pikkune kriisi- ja muutuseajastu juhatas sisse Rooma rahu lagunemine. Rooma rahu kujutas endast institutsioonide kogumit, mis tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustose valitsemise ajast kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonide elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumi kriisile. Saatuslikuks ühiskonnale said impeeriumi piiridelt lähtuvad välismõjutused, milles mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid, kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased
idealiseeritud. Sellised olid näiteks keiser Augustust ülistavad reljeefid. Monumentaalne Rahu altar on osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legendi Rooma asutamisest. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Väga levinud olid napisõnalised raidkirjad. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Palju tehti ratsamonumente ning neist kõige paremini säilinud on keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaartel. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared ja kõige hilisem on pühendatud Constantinusele ja sellel on näha reljeefikunsti allakäigu märke. Rooma linna hoonetest on ainult mõned säilinud. Säilinud on peamiselt need, mis muudeti hiljem kirikuteks. Teised on lagunenud ja kasutatud ehitusmaterjalidena. Säilinud on Fortuna Virilise tempel. See asus kõrgel alusel, sambad paiknesid nagu
Philippus Arabs'i büstid. Üliselt valitses tollal tardunud, maskitaolise näoilme kujutamine, mille sekka juhtus ka üksikuid individualiseeritud, elavalt ja loomutruult inimest edasianvat portreed, näit. Constantius Chloruse büst. Rooma ratsamonumentidest on säilinud üksikud, on teada, et näiteka keiser Augustuse olevat tehtud vähemalt 80 hõbedast kuju, ning suur hulk veel teistest materjalidest kujusid. Säilinud kujudest kuulsaim on Marcus Aureliuse ratsakuju, mis asub Roomas Kapitooliumi väljakul. Kui keisrit on sellel kujutatud puise ja igavana, kõvasti ilustatuna, siis hobune, millel ta troonib, on edasi antud suhteliselt loomutruult, natuke raskepäraselt. Teos on väärikas ja suursugune. Ajalooline reljeefplastika Selles zanris valitseb realism: kõiki sõjalisi sündmusi, lahinguid ja triumfe püüti edasi anda võimalikult täpselt ja selgelt, mõeldud paljuski tulevastele põlvedele vaatlemiseks
usu teenistuses, valitsejad, riigipead, võimu kindlustamise vahend; Keiser Augustinuse marmorkuju), reljeefikunst (Rooma reljeef oli realistlike ja dokumentaalselt täpne, kujuneb ajalooline, allegooriline ja dekoratiivne reljeef; riigi elu, sõjalised võidud; Trajanuse sammas, sisaldab ka urni; Rahu altar, Rooma asutamine) ning monumentaalplastika (jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar). Maalikunst. Valdavalt oli seinamaale (suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikus) ning põrandamosaiike. Kogu info selle kohta saadakse Pompeij ja teiste vulkaanituha alla mattunud linnade väljakaevamistel. Ainest saadi mütoloogiast, kirjandusest, olustikust, loodusest. Maalikunsti stiilid on inkrustatsioon (imiteeritakse värvilist marmorit, mosaiikpõrand), arhitektuuristiil (püütakse kujutada arhitektuurilisi
Võitude jaoks püstitati triumfikaari. 7. Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Ehitised muutusid toretsevateks. Uhkeim foorum (sümmeetrilise ülesehitusega) oli Trajanuse. T. sammas sisaldas ta urni. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased kasutasid erinevate avalike ehitiste juures. Rooma reljeef oli realistlik ja täpne (Augustuse Rahu altar). Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks (Marcus Aureliuse ratsamonument). Hoonetest on säilinud vaid väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel ning Panteon, üks täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. Ka müürid on säilinud. 8. Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Hiljem said kivisse tahutud riigile teeneid osutanud inimesed. Keisrite porteede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi
Võitude jaoks püstitati triumfikaari. 7. Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Ehitised muutusid toretsevateks. Uhkeim foorum (sümmeetrilise ülesehitusega) oli Trajanuse. T. sammas sisaldas ta urni. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased kasutasid erinevate avalike ehitiste juures. Rooma reljeef oli realistlik ja täpne (Augustuse Rahu altar). Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks (Marcus Aureliuse ratsamonument). Hoonetest on säilinud vaid väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel ning Panteon, üks täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. Ka müürid on säilinud. 8. Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Hiljem said kivisse tahutud riigile teeneid osutanud inimesed. Keisrite porteede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on ...
Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. Colosseum, vaade sisemusse Colosseum, välisvaade Keiser Augustuse paraadkuju Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Silmapaistvad kunstiteosed on Traianuse ja Caracalla portreed. 11 Traianuse portreest on näha otsustavust, vaprust, aga ka teatud leebust. Altkulmu vaatav Caracalla on tark, kuid valvel, kättemaksuhimuline ja ohtlik. 4. sajandil käis Rooma kunst alla
aprillil 121 Roomas, perekonna villas Caeliuse künkal. Elu esimese seitsmeteistkümne aasta jooksul kandis ta samu nimesid kui isa ja vanaisa, Marcus Annius Verus. Vanaisa oli sel aastal teist korda konsul ja Rooma linna perfekt. Viis aastat hiljem määrati ta taas konsuliametisse, mis näitas, et tema positsioon oli keiser Hadrianuse valitsemisajal väga ebatavaline. Kolmas konsuliametiaeg oli keiserlikku peresse mittekuuluva mehe puhul ülimalt haruldane. Marcus Aureliuse ema oli Domitia Lucilla, tähtis pärijanna, uskumatult rikka Domitius Tulluse lapselaps. Tollal valitsev keiser Hadrianus oli lastetu ja plaanis oma pärijaks Pedanius Fuscust, kes oli Hadrianuse õe poeg. Kuid ilmslet suid tema vanemad noorelt ja jätsid poja vanavanemate kasvatada. Kuid 130nadte paiku köitis keisri tähelepanu noor Marcus Annius Verus, kellele ta andis hüüdnime Verissimus, mis tähendas tõeseimat. Marcuse isa suri noorelt ja tema vanaisa kasvatas poisi üles.
Skulptuurid Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks. Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas, mille sees oli kunagi tema matuseurn. Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja mööda sammast spiraalselt kulgevatel reljeefidel on kujutatud Trajanuse juhitud sõda daaklaste vastu. Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine. Keiser Trajanuse sammas Marcus Aureliuse ratsamonument Maalikunst Rooma maalikunsti on palju vähem säilinud kui skulptuuri. Rohkem on saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi. Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust. Freskod
2. Kopeeriti ( koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid) 3. Loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris Portreed Ajaloolised reljeefid Esivanemate kultus, kodudes nende kujud Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse kuju puhul. Loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente – ka keiser Marcus Aureliuse rataskuju. Reljeedidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille ostas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaarti. Kameed – reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid Maalikunst
Varakeskaegne Euroopa. 1) Millal ja kelle poolt tuli kasutusele termin ,,keskaeg"? Mõiste keskaeg võttis 1469. Aastal kasutusele Giovanni Andrea. 2) Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus lõpp *180a.-Marcus Aureliuse surm *1453a.-vallutati Konstantinoopol *313a.-Roomas lubati ristiusk *1592a.-Kolumbus avastas Ameerika *330a.-Rooma pealinnaks sai *1517a.-Saksamaal algas reformatsioon Konstantinoopol *375a.-algas nn suur rahvasterändamine *395a.-Rooma jagati lääne- ja idaimpeeriumiks *476a.-hukati viimane Lääne-Rooma keiser 3) Kuidas jagune keskaeg? Varakeskaeg- ( 5-11 saj) *feodaalide kujunemine
Loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Roomlased austasid esivanemaid, jõukate kodude pühapaikades säilitati esivanemate kujusid. Need pidid aga olema hästi täpsed ja loomutruud, et järglased teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Varakristlik kujutav kunst. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt
Konstantinoopoli. Viimased- 5.ei saavutatud midagi, 6. 10aastane vaherahu ja Jeruusalemm mis uuesti ära võeti. 7. nurjus. 8. said haigused. TAGAJÄRJED- Eesmärgid jäid täitmata, Jeruusalemma ja Püha Maad ei vallutatud ega ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Itaalia kaubalinnad said kasumit. Õppisid erinevaid kultuure paremini tundma. Roomakatolik kirkik tungis edasi kahte kohta Pürenee poolsaarele ja Läänemere regiooni. Mingi muu pask Rooma rahu langemine- algas Marcus Aureliuse surmaga. Impeeriumi kaitsepiirid hakkasid variseme, tugevnesid välismõjutused. Peamine kaitsepiir Roomale barberite eest oli Rooma vall. Rahu langemisele aitas kaasa Caracall edikt, mis andis kõigile elanikele kodaniku õigused(maksulaekumine suurenes). Diocletianus lõi vahepeal stabiilsuse. Konstantinoopol sai 330.aastal pealinnaks. Piiridel kaitse nõrgened, paljud barbarid ja põgenikud murdsid riiki sisse. 410.aastal rüüstati Rooma linn ja loodi esimene barbarite kuningriik
Näiteks Milose Venus, Samothrake Nike, Veji Apollon, Merejumal Poseidon. Skulptuur jaguneb ka: 1. Vabaplastika - Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. 2. Monumentaalplastika- jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar. 3. Ehitusplastika - Ehitusega orgaaniliselt seotud skulpturaalne dekoor, mis võib olla nii figuratiivne kui ka ornamentaalne, funktsionaalselt puhtdekoratiivne (nt. ehisviil) või ka konstruktsiooniline (nt. figuratiivsed sambad: atlant, karüatiid). Enamasti teostatud samast või samalaadsest materjalist, kui ehitiski. Näiteks Antoni Gaudí Sagrada Familia Barcelonas Hispaanias 3
inimene? Barnard ja Sartre on juba ühisele järeldusele jõudnud ja nendega koos suur hulk arukaid juhte, kes õpivad konfliktsetes olukordades tasakaalustama oma ametikohustusi ja eerilisi arusaamu. Üks probleem, mis mulle veel silma jäi, seisnes vajaduses leida viisi, kuidas hoiduda sellest, et hetkel oluline ei mataks enda alla fundamentaalset olulist. Üks võimalus, kuidas seda teha, on lähtuda Rooma keisri ja filosoofi Marcus Aureliuse nõuandest ja isiklikust eeskujust. Marcus teadis vägagi hästi, mis on tegeliku elu mured ja vastutus, sest ta veetis suurema osa oma teadlikust elust maadeldes üle jõu käivate valitsemisprobleemidega. Aastatel 161- 180 valitses ta kiiret, vastuolulist ja taltsutamatut impeeriumi, mis laienes ulatuslikult Euroopasse, Põhja-Aafrikasse ja Kaug-Itta. Marcus oli ka pontifex maximus, Tooma religiooni ülempreester ja Rooma kohtu kõrgeim võim. Kui tema tervis halvenes, veetis ta elu
kasutatud basilica ulpia. Basilica ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basilicates peeti kohut, tehti äritehinguid ja korraldati poliitilisi koosolekuid. Basilica oli risküliku-kujulise põhiplaaniga. Trianuse foorumiga oli seotud tema auks püstitatud sammas. Monumendikunst muutus keistite ajal veeldi tähtsamaks. Paljude keisrite seisvad või ratsakujud püstitati esinduslikeisse paikadesse. 1. Marcus Aureliuse ratsamonument 161. 80. pKr. Foorumid ja monumendid olid kõigis Rooma linnades. Rooma linna hoonetest on mõned üksikud säilinud; peamiselt need, mis muudeti keskajal ristiusu kirikuteks. Erandina on säilinud Fortuna virilise tempel(2. saj. lõpp eKr.) ja Maison Carre tempel (1. saj. eKr.). Nendel on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Sambad on seina liigendamiseks ja kaunistuseks
Rooma kunst Rooma kunst oli paljuski mõjutatud alistatud Kreekast. Sealt toodi massiliselt Rooma skulptuure ja Kreeka kunsti. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid.
Kõige tuntumad skulptuurid Roomas olid portreeskulptuurid ja ajaloolised reljeefid. Portreesid püüti kujutada väga täpselt, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati samuti päris sündmusi ja lahinguid. Kui 476. aastal eKr kehtestati keisrivõim, hakati paigutama linna väljakutele ka ausambaid. Samuti paigutati erinevate tähtsate isikute skulptuure. Uuenduseks olid ka ratsamonumendid. Kõige paremini säilinud ratsamonumendiks on Marcus Aureliuse skulptuur Kapitooliumi väljakul Roomas. 14. Marcus Aurelius 15. Tiberius 16. Trajanuse sammas Varakristlik kunst ja arhitektuur Varakristlik arhitektuur Varakristlikku arhitektuuri võib ümbersõnastada ka kirikuarhitektuuriks. Selle perioodi suurimaks saavutuseks oli basiilika laialdane kasutuselevõtt. Basiilika pidi tekitama inimeses jumalakartust. Sakraalehitised koosnesid kolmest või enamast löövist. Keskmine lööv oli
Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid. Kõrval väike Amor viitab jumalikule päritolule. Portree veidi idealiseeritud. * keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. See skulptuuriliik tekkis Roomas. On ainus terviklikult säilinud näide antiikajast. Seisab (koopia) Kapitooliumi väljakul. Keisri käsi on välja sirutatud, et anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam. 2) ajaloo-teemaline reljeef. Kaunistas sambaid, triumfikaari. Kujutati sõdu, lahinguid; sündmusi anti edasi võimalikult tõetruult. Esiplaanil olevad figuurid peaaegu täisplastilised, tagapool pinnalisemad.
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega
kristlaste poolt purustatud] Vabariigi ajast on säilinud palju Caesari kujusid [parukaga]. [Vana patriits skulptuur Beier näitas pilti väga kole oli] Keisrite kolossid o Nero koloss [pole säilinud] - Pronksist - Seest õõnes [ Osaliselt on säilinud keiser Constatinuse koloss, õigemini ainult pea, mis on 3 meetrit kõrge. ] Ratsamonumendid o Kreeklastel polnud o Aga roomlastele oli hobune eriti püha Marcus Aureliuse ratsamonument 2.saj.e.Kr. kõige paremini säilinud. Originaal on muuseumisse paigutatud. Marcus Aurelius oli filosoof, kelle päevik on eesti keelde tõlgitud HTG vilistlase poolt. Roomlastel oli suur huvi ajaloosündmuste vastu. Tehti palju ajaloolisi reljeefe [triumfikaared, altarid (Rahu altar)]. Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi. 3.SAJ. allakäik (skulptuuri)kunstis - [kodusõjad] 4.SAJ
Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid. Kõrval väike Amor viitab jumalikule päritolule. Portree veidi idealiseeritud. * keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. See skulptuuriliik tekkis Roomas. On ainus terviklikult säilinud näide antiikajast. Seisab (koopia) Kapitooliumi väljakul. Keisri käsi on välja sirutatud, et anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam. 2) ajaloo-teemaline reljeef. Kaunistas sambaid, triumfikaari. Kujutati sõdu, lahinguid; sündmusi anti edasi võimalikult tõetruult. Esiplaanil olevad figuurid peaaegu täisplastilised, tagapool pinnalisemad.
· Roomlased on teinud ka täisfiguuris portreekujusid · Need olid enamasti pronksist · Pronkskujudest on tuntuim 1. saj eKr pärinev ,,Oraator" (Aulus Metelluse portree) · Kuna rooma mehed kandsid pikka India sari taolist üleriiet toogat, nimetatakse selliseid mehekujusid togatusteks · Omapäraseks nähtuseks on ka roomlaste ratsamonument · Kreeklased ei ole ratsamonumente püstitanud · Eriti tuntud on Rooma keisri Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas · Aurelius valitses 2. saj lõpus pKr · Teda peeti ideaalseks valitsejaks · Ta oli silmapaistev väejuht, aga ka tark ja leebe inimene · Aurelius kuulus stoikute filosoofilisse koolkonda · Stoikud nõudsid inimeselt eelkõige kohusetäitmist · Marcus Aurelius on kirjutanud ka teose ,,Iseendale" · Aureliuse ratsamonument säilis eksikombel · Kristlased on teised keisrite ratsamonumendid purustanud kui ebajumalakujud
"Nike","Milose Venus" 7.ROOMA ARHIT: Hinnati praktilisust, jäljendati kreeklasi. Võeti kasutusele kaari, võlve,kupleid. Tähtsamad objektid: arkaadid, termid, amfiteatrid. Colosseum. Triumfikaar, atika-poolkorrus. Lammutati vanu, ehitati uusi sümmeetrilisi foorumeid (väljakud). Trajanuse foorum. Ühiskondlikud hooned. Basiilika-ehitustüüp, sambad jaotasid hoone 3ks lööviks, keskmine oli kõrgem. Monumendikunst. Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. 8.ROOMA-KREEKA SKULP: Rooma oli mõjutatud kreekast. Kreekas idealiseeriti, Roomas kujutati realistlikult. Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena. Roomlastel oli ratsamonument, Kreeklastel mitte. Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud. 9.KRISTLUSE LEVIK: Jeesuse kannatusterohke elu pidi olema ideaaliks. Pärgament
· Et neid kehasid kaitsta korrosiooni eest, peaks katma need isoleerkihiga või üle lakkima. · Järeldus: Sool, mis oli ferroksüülile lisatud aeglustas korroseerumisprotsessi. Vase osa, mis on ühenduses raudnaelaga ei roosteta soolas, sest raud tõrjub vaske kui vähemaktiivsemat metalli. Küll aga roostetavad nii raud kui vask väga aktiivselt soolavabas ferroksüülis. Probleemülesanded · Mis sa arvad, millised tegurid võisid olla(lisaks ajale) Marcus Aureliuse kuju lagunemisel? Aja jooksul tekkisid kuju kullatisse väikesed praod. H2O kogunes pragudesse ning moodustas koos õhus olevate ainetega galvaani elementide lahuse. See aga tekitas elektrokeemilise korrosiooni kulla ja pronksi vahel. Toimunu tagajärjel metall korrodeerus ning väikesed augud tekkisid kuju sisse. · Miks kaasaegne tsinki sisaldav pronks vähem püsiv kui muistne pronks, mis sisaldas tina? Miks on kuju pind, mis on tehtud väikese tinasisaldusega
Kirjandus Pühakute elulood (sisult sarnased, rahvakirjad) Armastatud olid lugulaulud, kangelaseeposed, mis rääkisid rahva parema osa vägitegudest. Peategelane oli valmis riskima (vaenlased, lohed, koletised) ,,Rolandi laul''- vanim prantsuse eepos. On ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Augustinus- kristlik kirjanik Usku ei saa seletada, põhjendada Markuse ja Aureliuse monoloog Keskajal olid filosoofid mõttetud targutajad. ,,Austa seda, mida põletasid. Põleta seda, mida austasid.'' Kirjalik kultuur- ladina keel Rooma piiskop- tähtsaim võimu esindaja Kloostrites õpiti grammatikat(õigekiri), dialektikat(mõtlemist), retroorikat(kõneoskust)- algharidus. Hiljem- aritmeetikat(arvutamine), geomeetriat, astronoomiat, muusikat. Linnas olid kitsad elutingimused. Privaatsus oli staatuse tunnus (kui sul oli voodi, siis olid ilmselgelt rikas)
- Leiutasin küünlajala - Templid ei ole säilinud. Alus oli ruudukujuline, põhiliselt puust hoone, 2-3 pühakoda ja suur eeskoda Ehitusmäletised Roomas Monumentaalskulptuur - Vana ja uus arhidektuur segunesid. - Keisrivõimu kehtemisega kaasnesid korapärased ehitised. - Foorumitele lisas iga põlvkond ehitise. - Basiilikates peeti poliitilisi koosolekuid. - Rahu altar legendid Rooma linna asustamisest - Monumendid muutusid oluliseks Marcus Aureliuse ratsamonument. - Triumfikaared Constatinuse - Fortuna Virilise tempel, Panteon, Circus Maximus Rooma skulptuur ja maalikunst - Portreeskulptuuris austati esivanemaid, kujutasid neid realistlikult. Arvati, et see kindlustab nende hinge kohalolekut. - Maalikunst on vähem säilinud, seal on jäljendatud erinevaid materjale, kasutati ka mosaiiki. - Pompeji seinamaalidel jäljendatakse loodust. - Rooma majade keskel oli aatrium - Temaatika mütoloogiast, kirjandusest
annaabi.ee 
